Nimelt näeb ette projekt VAM Realities, mida toetab Euroopa Komisjon ERASMUS+ rahastamisprogrammi kaudu, et tooteid ja teenuseid pakutakse ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kõrgkoolidele, et hõlbustada nende ligipääsu põnevasse virtuaal- (VR) ja liitreaalsuse (AR) ehk nende ühisnimetajana XR-tehnoloogiate valdkonda.

TalTechi teadlastest lõid projektis kaasa arvutisüsteemide instituudi arukate süsteemide keskuse teadlased, juhataja, professor Eduard Petlenkov ja vanemteadur Aleksei Tepljakov.

„See projekt oli väga ambitsioonikas ja samas ka keeruline,“ nendib Petlenkov, kelle sõnul on aga tegemist paljutõotava tehnoloogiaga. „Tänapäeval on intelligentsed süsteemid mõeldamatud ilma nn digitaalsete kaksikute kaasamiseta. Viimastega saab „suhelda“ laiendatud reaalsuses, mistõttu pakkus see projekt meile suurt huvi. Arvan, et tulemused räägivad enda eest: on päris mitmeid väga häid tulemusi, mille puhul oli just meie teadlaste roll väga suur.“

Seni oli ligipääs vaid nn „ilusatel ja rikastel“

Aleksei Tepljakov märgib, et VAM Realities projekti tulemuste vägevusest saab aru alles siis, kui vaatame senist olukorda. „Siis on lihtsam mõista, miks VAM Realities projekti tulemused üldiselt nii olulised on,“ lisab Tepljakov.

Lühidalt võib tema sõnul öelda, et tänaseks virtuaalreaalsusest kuulnud ilmselt väga paljud, kuid kättesaadav on see olnud vaid käputäiele ettevõtetele, kes on ka teerajajad virtuaal- ja liitreaalsuse seadmete väljatöötamisel ja tootmisel. „Üsna julge liigutusega, mis tekitas ka avalikkuses poleemikat, sai ju Facebookist ametlikult ärikontsern Meta, ning peamiselt just seepärast, et reklaamida metaversumit – virtuaalset ruumi, millele pääseb ligi ettevõtte enda virtuaalreaalsuse peakomplekti – Facebook Quest – kaudu. Viimane pakub kvaliteetset VR-kogemust ja on ka suhteliselt taskukohane.“

XR-tehnoloogiad on tulnud, et jääda

Kasutajate toomine metarversumisse pole aga lihtne. „Kasutajate tegelik ettekujutus erineb üsna palju Meta idealistlikust nägemusest: kuigi VR-is võib olla lõbus mõne minuti või ka tund aega suhelda, on see kõik veel väga kaugel sellest, mida reklaamitakse filmis „Ready Player One“.“ Selgituseks – see film räägib 2045. aastal haaravast kaosest, kus inimesed leiavad võimaliku pääsetee ühe erilise tegelase loodud virtuaalreaalsuse universumist.

On oht, et kui esimene VR-vaimustus on möödas, naasevad kasutajad sotsiaalmeediaplatvormidele digitaalselt suhtlema. Niisiis, mida see kõik tähendab? Ja kas metaversum „ununeb“ ja tõmbab ka XR-i (liit- ja virtuaalreaalsuse tehnoloogiad) kaasa?

„Väga ebatõenäoline,“ nendib Tepljakov. Üks põhiline väärarusaam seisneb tema hinnangul soovis sundida inimesi liit- ja virtuaalreaalsuse tehnoloogiate kasutamiseks püsivalt peas kandma "kaste". Nii saavutatud mugavustase on endiselt kaugel sellest, mida enamik kasutajaid metaversumi praegust sisu ja tegevuste pakkumist arvestades aktsepteeriks.

„Seetõttu on nutikas kasutada XR-i säästlikult, pakkudes kasutajatele teatud eeliseid sisu ja teenuste osas. XR on selgelt siin, et jääda, selle kadumiseks pole põhjust, ettevõtted peavad lihtsalt tegema mõistlikke investeeringuid, et toetada XR-i juurutamist seal, kus see tõesti loeb.“

Kuigi mängude ja meelelahutuse puhul üldiselt on enamik kasutajaid VR-i ja AR-i siiani selgelt kogenud, on mõlemal tehnoloogial ka atraktiivseid tööstuslikke rakendusi. „Näiteid leiab alates lennusimulatsioonidest, praktilisest tööstuskoolitusest, uute töötajate värbamisest, haridusest, hooldusest, tööstusdisainist kuni virtuaalturismini välja,“ loetleb Tepljakov.

Teatud XR-rakenduste kohta saab tuua reaalseid näiteid, mille puhul tasuvad investeeringud kindlasti ära.  Kui tehnoloogiat kasutatakse mõõdukalt ja arvestatakse inimeste huvidega, suudetakse kasutajate huvi hoida. „Seega saavutab XR järk-järgult avalikkuse heakskiidu ja seda kasutatakse samamoodi, nagu me täna kasutame lameekraaniga monitore,“ toob Tepljakov võrdluse.

Positiivne on ka see, et olemas on juba ka hulgaliselt infomaterjale, mis teevad ettevõttele või kõrgkoolile lausa puust ja punaseks, mida see tehnoloogia võimaldab ning kuivõrd kasulik võib see ettevõttele olla.

Huvitatud ettevõtted saavad koolitust

Projekti VAM Realities eesmärk on Petlenkovi ja Tepljakovi sõnul kasutajatele pakkuda just selliseid juhendmaterjale, aga vajadusel ka täiendavat koolitust.

Virtuaal-, liit- ja segareaalsuse tehnoloogiad mängivad üha olulisemat rolli paljudes elu- ja majandusvaldkondades, eriti töötlevas tööstuses. Tehnilise arengu kiiruse ning saadaoleva teabe, toodete ja teenuste suure hulga tõttu on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel aga sageli raskusi tehnoloogiaga kursis hoida ja nende pakutavatest võimalustest kinni haarata. Et seda muuta, koondab projekt VAM Realities üle Euroopa kõrgkoole ja ettevõtteid, et suunata neid senisest julgemini VR- ja AR-tehnoloogiaid kasutama ning otsima viise, kuidas neid oma äritegevusse integreerida.

Aleksei Tepljakov lisab, et seoses sellega lõid nad projekti käigus kõrgkoolidele mõeldud ressursside komplekti, mis hõlmab:

• raportit, mis annab ülevaate kõige olulisematest ja tõhusamatest VR/AR/MR tehnoloogiatest, mis on ettevõtetele kättesaadavad ning millist riist- ja tarkvara erinevate tehnoloogiate puhul edukalt kasutatakse.

• Euroopa uuringu aruannet, sh uuringu tulemusi Euroopa 300 ettevõtte kohta, et kaardistada ettevõtete teadmised ja vajadused seoses XR-tehnoloogiaga ning selgitada, kuidas ettevõtted nimetatud tehnoloogiatest juba kasu saavad.

• veebiplatvormi, mis pakub ainulaadseid võrgustamisvõimalusi XR-tehnoloogiate valdkonnas. Platvormil on VAM Realities Network, veebihoidla, mis koosneb enam kui 350 registreeritud XR-eksperdist ja XR-entusiastist Euroopast ja kogu maailmast. Platvormil on ka ELi XR-projektide esitlus, mille kaudu saab juurdepääsu enam kui 40 ELi rahastatud XR-ga seotud projektile kogu Euroopast.

• veebipõhist enesehindamise tööriista, mis võimaldab ettevõtetel teada saada, kui valmis ollakse nende tehnoloogiate tähtsuse kasvuks vastavates tööstusharudes.

• praktilist käsiraamatut selle kohta, kuidas kõrgkoolid saavad toetada tootmisettevõtteid XR-tehnoloogiate edukal kasutuselevõtul.

„Lisaks hõlmab projekt juhendamisprogrammi, mille raames toetavad kõrgkoolid ja muud õppeasutused oma riikide ettevõtteid XR-tehnoloogiate kasutuselevõtul. Tänaseks on toimunud juba kaks koolitust – üks Hispaanias Bilbaos ja Itaalias Milanos. Rohkem infot VAM Realities projekti kohta leiavad huvilised projekti kodulehelt: https://vam-realities.eu/,“ rõhutab Tepljakov.

*Artikkel ilmus teadusportaalis Novaator