Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool tunnustas vabariigi aastapäeva eel aasta parimaid. Aasta arendustöödest teise koha sai „Virtuaalreaalsuse rakendamine palgikraana juhtimiseks”, mille eesmärk on võimaldada traditsioonilise juhtimise kõrval ka distantsjuhtimist. 

Nutikas palgikraana

Arendustöö eesmärk on varustada metsaveohaagis distantsjuhtimisega, mis tähendab, et masina operaator kasutab masina juhtimiseks virtuaalreaalsusprille. Operaatorile kuvatakse kraana ja haagise „käppade” kaameravaade ning loodud kasutajaliidese abil saab ta ülevaate palgikraana olulisematest parameetritest (kiirused, koormused ning süsteemi, käigukasti ja mootori info jms). 

Lisaks on operaatoril virtuaalreaalsuskeskkonna kaudu võimalik kõiki tähtsamaid parameetreid  seadistada ja muuta. Juhtimine on õppimisprotsessi lihtsustamiseks integreeritud traditsioonilisse kraana juhtimispulti.  Ainult nupuvajutusega puldil saab traditsiooniliselt juhtimiselt üle minna juhtimisele virtuaalreaalsuskeskkonnas, ja vastupidi. Loodud lahendus on modullaarne ja lähtuvalt kasutajate tagasisidest on võimalik kiiresti uusi lahendusi integreerida ja olemasolevaid mugandada.

Metsaveohaagise juhtimine tuuakse veoki või traktori kabiini eesmärgiga vähendada n-ö ebavajalikku liikumist veoki ja haagise vahel. Tänu sellele on juhil võimalik palgihaagist laadida ohutus keskkonnas – sõltumata näiteks ilmastikuoludest.

Huvitav, vajalik ja hariv projekt

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi ettevõtlusspetsialist Alar Niidas hindab tulemust kõrgelt. „Projekt on huvitav, vajalik ja kindlasti ka meile hariv. Moodulite ja tehniliste lahenduste loomine nullist oli projekti lihtsam osa, selle alla kuulusid kasutajaliidese loomine, kaameravaate ühenduse loomine läbi VR prillide, VR ja tavajuhtimise vahel lülitamine,” selgitas Niidas.

Hindamisžüriis osalenud Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Sven Illing tõstis paremate tööde valimisel esile selle praktilist väärtust ja ka olulisust, kuna virtuaalreaalsuse lahendusi on Eesti tööstuses seni väga vähe rakendatud.

Niidase sõnul võttis projektil natuke hoogu maha keeruline olukord globaalses tarneahelas. „Näitena võib tuua vajaduse spetsiifiliste kaamerate järgi, mille tarneaeg tänases olukorras ulatub poole aastani. Täiendava takistusena tuli välja arendatud süsteemi ja kraana juhtmoodulite tarkvaraline ühildamine. Probleemi lahendamiseks kaasati kontrollerite tootja ja lahendamine toimus koostöös,” nentis Niidas. 

Kes kuulusid arendustöö meeskonda?

„Virtuaalreaalsuse rakendamine palgikraana juhtimiseks” meeskonda kuulusid mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadurid Vladimir Kuts ja Yevhen Bondarenko, doktorant-nooremteadurid Simone Luca Pizzagalli, insener Baris Cem Baykara ning ettevõtlusspetsialist Alar Niidas.

Tallinna Tehnikaülikool tunnustas 22. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks toimunud pidulikul aktusel möödunud aasta silmapaistvamaid teadlasi, teadusartikleid ja projekte. 

Laeb infot...