2018. aasta alguses kutsus SA Innove kutse- ja kõrgkoole osalema praktikaprotsessi tunnustamises – see oli osa projektist PRÕM („Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“), eesmärgiks kirjeldada kutse- ja kõrgkoolide praktikakorralduse häid näiteid ja kitsaskohti läbi koolide enese- ja välishindamise. Mõtlesime, kaalusime, vaatlesime oma kolledži praktikaprotsessi kriitilise pilguga ja otsustasime, et saadame programmijuhi Antonina Zguro nõusolekul lahingusse meie kütuste tehnoloogia õppekava. Kuna rakenduskõrghariduse õppekavad sisaldavad ligi 20% ulatuses praktikat, oli meie jaoks väga oluline saada tagasisidet, kui hästi või halvasti oleme protsessi organiseerimisega hakkama saanud.
Anu Piirimaa ½ Fotod: Virumaa Kolledž
Kolledž pidi koostama enesehindamise raporti, tutvustama assessoritele hindamiskülastuse käigus oma praktikakorraldust ja andma vajadusel täiendavat informatsiooni. Hindamise tulemusena pidime saama assessorite koostatud tagasisideraporti, kus hinnang olemasolevale olukorrale ning soovitused edaspidiseks käitumiseks.
Loomulikult oli meie rõõm suur, kui aasta lõpus sai teatavaks, et Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž oli nende seitsme hulgas, kellele anti välja kvaliteedimärgis „Tunnustatud praktikasüsteem“.
Praktikasüsteemi tugevate külgedena tõid hindajad välja, et praktika on Virumaa Kolledži õppekavas eesmärgistatud ja õppekava õpiväljundite saavutamist toetav, praktikaprotsess juhitud ja toimiv, praktikadokumentatsioon aja- ja asjakohane ning kättesaadav kõigile osapooltele, praktikaettevõtted spetsiifilised, omavad moodsat tehnoloogiat ja seadmeid ning praktika juhendajad pädevad. Kooli ja praktikaettevõtete vaheline koostöö on hea, tagasisidet praktika osas küsitakse nii praktikaettevõtetelt kui praktika läbinud õppijatelt ning tagasisidest tulenevalt käivitatakse parendustegevusi.
Praktikasüsteemi edasiarendamisel soovitati pöörata enam tähelepanu ettevõtte praktikajuhendajate koolitamisele, praktikaettevõtete tunnustamisele ja tagasisidesüsteemi väljaarendamisele.
Olime uhked ja rahulolevad, kuid… projekt nägi ette, et peame saama veel paremaks. Nii võtsime vastu pakkumise tunnustamisjärgsele nõustamisele, mis koosnes kahest etapist. Esimeses selgitasime koos kahe nõustajaga välja, millele oleks praktikaprotsessi parendamisel veel vaja tähelepanu pöörata, ning koostasime praktikasüsteemis osalejate protsessikaardi. Teises etapis oli ette nähtud kolm kovisiooni, kus õppeasutused pakkusid välja oma probleemi, mille lahendamisel nad abi vajavad. Just kovisioonid on olnud läbitud protsessi kõige suuremad üllatajad – nii oma olemuse kui ka sisu poolest.
Kovisioonid toimusid kindla ülesehituse järgi. Juhtumi omaniku ülesanne oli kirjeldada probleemi ja esitada küsimus, osalejate ülesandeks aktiivselt kaasa mõelda ja lahendusi pakkuda. Kohtumise lõpus sai juhtumi omanik öelda, mis pakutud lahendustest kõige enam meeldis ja sobib. Võib julgelt öelda, et selle protsessi jooksul tabab kõiki nägijaks saamise tunne ning lahendused tunduvad nii lihtsad ja ilmselged. Kui inimene maadleb oma murega üksi, siis jääb valgus tunneli lõpus sageli nähtamatuks. Seepärast soovitan julgelt vastu võtta kutse osaleda kovisioonidel. Minu ja töökaaslaste südame on kovisiooni meetod igal juhul võitnud.
Ja seegi ei ole veel kõik. Nagu hindajad tagasisideraportis soovitasid, viisime mais-juunis läbi koolitusi meeskonnapraktika juhendajatele ning jagame oma pikaajalisi kogemusi ka partneritele ettevõtetes. Koostöö muudab meie praktikasüsteemi veelgi kvaliteetsemaks.