On aasta 2000 – sajandivahetus, mida kogu maailm suurejooneliselt tähistab. Riigikogu võtab vastu kaitseväeteenistuse seaduse, mis sätestab ajateenistuse pikkuseks 8–12 kuud. Samal aastal ilmub ÜRO inimarengu aruanne, mille järgi on Eesti maailma riikide seas 46. kohal, olles seega ametlikult jõudnud arenenud riikide hulka. Sydney olümpiamängudel osaleb 33 Eesti sportlast ja Erki Nool toob ära kuldmedali. Meeldejäävaimateks kultuurisündmusteks saavad Eesti-Soome ühislaulupeo kontserdid. Ja muidugi – 31. augustil allkirjastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna Tehnikaülikool lepingu Kohtla-Järvel tegutsenud Virumaa Kõrgkooli ühinemiseks ülikooliga kolledži staatuses.
Mare Roosileht, direktor | Foto: Virumaa Kolledž
1. septembril 2000 alustab oma teekonda Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž. Rektorina valitseb prof Andres Keevallik, prorektoriks on prof Jakob Kübarsepp ja esimeseks direktoriks saab Ants Soon. See on pöördeline hetk Ida-Virumaa ajaloos. Tõuke on saanud teine tehnilise kõrghariduse laine: on loodud maakondlik ülikool, et koolitada järelkasvu piirkonna ettevõtetele.
Valud: 2000–2004
On unistused, ootused ja lootused – ning saabub argipäev 100 üliõpilase ja 18 töötajaga. 2001. aastal on tudengeid juba vaid 50 ja vastuvõtt toimub kahele erialale: tootmistehnika ja tööstusettevõtlus ning informaatika. 2004. aasta vastuvõtt on 65 õppurit. Vaatamata nappidele võimalustele arendatakse tänu Ants Soone pingutustele laboribaasi ja leitakse erialaõppejõud piirkonna praktikute seast. Ants Soon märgib: „Kolledži firmamärgiks sai kõrge infotehnoloogiline tase, mis valmistas Tartust ja Tallinnast saabunud õppejõududele tõsise üllatuse.“
Õppejõud täiendavad end ning viie aastaga kaitstakse kaks doktori- ja kuus magistritööd ning ollakse esimeste seas e-õppe juurutamisega õppeprotsessi.
Vaatamata kõikidele pingutustele on kolledžil toetajaid napivõitu ja tulevik hämar. Direktor siirdub „uutele jahimaadele“.
Olla või mitte olla: 2005–2009
Kolledž vajab direktorit! See on mõte, mis vaevab nii kolledži töötajate kui ka peamaja juhtkonna päid. Esimese hooga jääbki valik tegemata, kuid 2005. aasta sügisel alustab oma tähelendu Viktor Andrejev. Kõik uus on unustatud vana. Kolledž vajab sõpru ja partnereid, kes toetaksid nõu, jõu ja ressurssidega.
Kuigi kolledžil on unistus ja lootus uuele õppehoonele Jõhvis, otsustatakse siiski kolida majja, kust aastal 1959 sai alguse tehniline kõrgharidus Kohtla-Järvel. Viktor Andrejevi juhtimisel ja Euroopa Liidu toetuste abil viiakse 2006–2008 läbi ulatuslikud renoveerimistööd nii üliõpilaskodus kui ka õppehoonetes ning sisustatakse laboribaas, arvutiklassid, õpperuumid.
Hoogu annab ka Kohtla-Järve Polütehnikumi kõrghariduse osa ühendamine kolledžiga. Töötajate arv kasvab 79ni.
Sõlmitakse koostöölepingud 25 asutuse ja ettevõttega, kellest 14 pakuvad tudengitele ka stipendiumeid. Partnerid teevad ettepanekuid uute erialade ja kaugõppe avamiseks, pakuvad hulgaliselt praktikakohti, osalevad õppekavade väljatöötamises. Aastal 2009 toimub kolledžis vastuvõtt juba kuuel erialal, kokku asub sügisel õppima 160 tudengit.
Alguse saab uus, tänaseni kestev traditsioon – põlevkivikonverents Ida-Virumaal. Samal aastal allkirjastab 22 partnerit Põlevkivi Kompetentsikeskuse loomist toetava võrgustiku koostöölepingu.
Usk kolledži jätkusuutlikkusse on saavutatud, gaas on põhja vajutatud!
Võlud: 2010–2019
Algab kolledži saavutuste periood, pingutused hakkavad vilja kandma. Käivitatakse Põlevkivi Kompetentsikeskus, mille jaoks ehitatakse uus hoone, algatatakse teaduslaagrite programm ja üliõpilaskonverentsi traditsioon, arendatakse jõuliselt laboribaasi, käivitatakse esimene magistriõppekava. Need on vaid üksikud näited pikas algatuste ja ettevõtmiste reas.
Veelgi enam pööratakse tähelepanu õppekvaliteedile, sh koostatakse kvaliteedimärgi väärilised e-kursused, läbitakse edukalt õppekavade akrediteerimine, arendatakse õppekavasid. Sel perioodil õpib kolledžis 660 tudengit.
Virumaa Kolledžit, selle töötajaid ja nende panust märgatakse ja hinnatakse nii maakonnas kui ka üle Eesti: Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab kolledžit teaduse populariseerimise eest, koolile omistatakse Ida-Viru aasta ettevõtjate sõbra tiitel regiooni ettevõtete jaoks oluliste spetsialistide koolitamise ning ettevõtlikkuse arendamise eest tehnika, sh põlevkivi valdkonnas; aasta õpiteo tiitel ja Ida-Viru maavanema tänukiri elukestva õppe edendamise eest. Tähelepanuväärne on ka fakt, et kahte viimast kolledži direktorit on personaalselt tunnustatud tiitliga Ida-Virumaa aasta tegija.
Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaborit hinnatakse sertifikaatidega „Sertificate of Excellence“ ja AS Eesti Energia tunnustab laborit panuse eest Jordaania esimese põlevkivielektrijaama rajamisel.
Tegus periood võmaldab töötajatel ja tudengitel uusi sihte seada ning panustada laiemalt enda, ühiskonna ja ettevõtluse arendamisse.
(Virtuaal)reaalsus: 2020–…
Aastal 2020, olles edukalt läbinud (esimese ja loodetavasti viimase) koroonaviiruse laine, on Virumaa Kolledž valmis vastu võtma uusi väljakutseid. Oleme veendunud, et saame hakkama nii reaalse kui ka virtuaalse töö- ja õppekorraldusega.
Alguse on saanud uus periood kolledži ajaloos: väärikamad jagavad oma teadmisi ja tarkust noorematele, suund on võetud teadus- ja arendustegevusele, vastuvõtt toimub kahel magistrikaval, saabumas on esimesed doktorandid.
Virumaa Kolledžil on ambitsioonikad eesmärgid ning vaatame koos sõprade ja partneritega julgelt aastasse 3000! Ehk on selleks ajaks juba olemas kolledži filiaal Marsil või Paunveres. Meie tööpere on julgem ja optimistlikum kui kunagi varem, sest meil on suur, jahmatavalt julge eesmärk – olla Eesti Virumaa Ülikool, rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogia-, teadus- ja kompetentsikeskus, kuhu õppima või tööle asumiseks on kõige kõvem konkurents maailmas. Elame, näeme!
Virumaa Kolledži tööpere tänab kõiki kolleege, sõpru ja partnereid, kes on 20 imelise aasta jooksul meiega ühte jalga astunud. Pikem rännak ja suurimad väljakutsed on aga veel ees.
