Virumaa Kolledž on aastaid silmitsi seisnud väga suure esmakursuslaste väljalangevusega. Põhjuseid uurides jõudsime tõdemuseni, et tuleb muuta nii vastuvõtutingimusi, tudengite toetussüsteemi kui ka õppeainete järjekorda kursuste lõikes, jäädes seejuures nõudlikuks õppeprogrammide sisu ja õpetamise taseme suhtes.
Natalja Maksimova, lektor; Avar Pentel, lektor; Anu Piirimaa, õppedirektor; Mare Roosileht, direktor | Fotod: Dmitry Matveev
Kolledž võttis 2019. aastal vastu esimesed kaheksa üliõpilast äriinfotehnoloogia magistriõppekavale, kuhu asusid õppima ka kaks kolledži töötajat. Õppeaine Rakenduslik masinõpe raames töötas kolledži lektor Natalja Maksimova informaatika erialade tudengite väljalangevust ennustavate mudelitega, kasutades SAISist ja ÕISist pärit andmeid. Sõltuvalt kasutatud tunnuste komplektidest oli võimalik väljalangevust ette ennustada kuni 96% täpsusega. Saadud tulemustest on koostöös kolleegidega ettevalmistamisel teadusartikkel, mille sissejuhatuses kasutatavale taustainformatsioonile ongi järgnevas artiklis tuginetud.
Rakendusinfotehnoloogia õppekaval algas aastatel 2012–2016 esimene semester keerukate ainetega, nagu matemaatiline analüüs, füüsika, programmeerimise alused ja lineaaralgebra. Samal ajal piisas Virumaa Kolledžisse sisseastumiseks lõputunnistuse keskhindest vähemalt 3,5. See vastuolu viiski väga suure (~ 47%) väljalangevuseni esmakursuslaste hulgas.
Probleemi lahendamiseks otsustati uuel õppekaval Telemaatika ja arukad süsteemid tõsta eelpool nimetatud keerukamad ained 2. ja 3. semestrile või integreerida osaliselt teistesse ainetesse. Samuti tõsteti sisseastumise lävendit ja kõikidel kolledži erialadel viidi sisse kohustuslik sisseastumisvestlus. Need muudatused kergendasid tudengite sisseelamist ilma õppekvaliteedis järeleandmisi tegemata. Huvitav tähelepanek on, et seoses õppekava uuendamisega langes sisseastujate keskmine vanus.
Analüüsiti ka teisi faktoreid, mille mõjul tudengid oma õpinguid katkestavad. Selgus, et väljaspoolt Ida-Virumaad kolledžisse õppima asunud on mõnevõrra rohkem õpingutele pühendunud ja kõrgema keskmise hindega. Sellest lähtuvalt oleme oluliselt suurendanud kommunikatsioonitegevusi just väljapoole Ida-Virumaad, leidmaks uusi tudengeid kõikidest Eesti piirkondadest. Alates 2018. aastast moodustavad mujalt Eesti piirkondadest kolledžisse õppima asuvad tudengid ligi 35% õppuritest. Samas olid, on ja ilmselt ka jäävad meie üliõpilaste osakaalus domineerima ikkagi Ida-Virust pärit õppurid.
Analüüsist selgus ka, et edasijõudmatuse tõttu katkestavad naistudengid õpinguid kaks korda harvemini. Kuna aga noormehed moodustavad kolledži üliõpilastest 68%, aitab väljalangevust vähendada vaid tütarlaste osakaalu suurendamine. Samuti selgus, et tudengid vanuses 38 ja vanemad on õppimises edukamad ning enim katkestatakse õpingud vanuses 28–33 aastat.
Kokkuvõtteks võib välja tuua, et vanalt õppekavalt (2012–2016) on eksmatrikuleeritud kuue aasta jooksul 70% immatrikuleeritute arvust. Samas uuele õppekavale (2017–2019) sisseastunud tudengitest on kolme aasta jooksul õpingud katkestanud 42%. Juba 2017–2019. õppeaastal oli esmakursuslaste väljalangevus vaid 38–39% ning sel õppeaastal jäi see juba alla 20%.
Mentorlus kui abikäsi
Tudengite väljalangevuse vähendamine on olnud kolledži prioriteediks läbi aastate. 2019. aasta kevadel toimunud ajurünnaku käigus tekkis mõte, et üheks väljalangevust vähendavaks meetmeks võiks olla mentorlus. Kohe sai ka selgeks, et mentoreid vajavad lisaks tudengitele ka kolledžisse tööle asuvad uued õppejõud.
Kuna mentorluse mõiste ja tegutsemise põhimõtted olid enamusele kolledži töötajatele uudsed, korraldasimegi kaks mentorkoolitust. Esimene toimus septembri alguses ja seal said selgeks mentorluse alused, teine kohtumine leidis aset novembris, kus oli võimalik juba arutada tekkinud probleeme ja neile ühiselt lahendusi otsida.
Mentorite leidmine toimus vabatahtlikkuse alusel. Kõik mentorid, kelle tudengid aasta jooksul jätkavad oma õpinguid kolledžis, saavad ka väikest motivatsioonitasu.
Tudengid said endale mentori valida kohe avaaktuse päeval. Valikul lähtuti valdkondadest, huvidest, hobidest, emakeelest jms. Töötajate puhul püüdsime jälgida, et suhtlus toimuks inimeste vahel, kelle iseloom, valdkond jms oleksid sobivad. Jõudsime järeldusele, et ka mentorid vajavad mentorit, kes koordineeriks ja nõustaks mentorlusega alustajaid. Töötasime välja abistavad küsimused, kuidas alustada kontakte nõustatavatega. Semestri jooksul toimusid kohtumised mentoritega ja menteede ehk nõustatavatega, 2020. a jaanuaris tagasisideküsitlus ja ajurünnak.
Oleme seadnud eesmärgiks vähendada väljalangevust igal aastal 5% võrra.
Mentorlus faktides
- Mentoriteks oli 33 (46%) kolledži töötajat (akadeemilised ja mitteakadeemilised).
- Menteedeks ehk nõustatavateks oli 97 (100%) esmakursuslast ja 10 (100%) uut töötajat.
- Tagasisidet andis 94% mentoritest ja 44% menteedest.
- Kõige tõhusamaks peeti silmast silma suhtlust: 68% mentoritest ja 79% menteedest.
- Mentorlusprogrammi olulisust hindasid väärtusega 8–10 (10 palli süsteemis) 67% mentoritest ja 80% menteedest.
Mentorluse tugevused:
- kiire probleemide lahendamine, täpne suunamine, juhendamine
- vaba suhtlusvorm, pingevaba õhkkond
- kiire info liikumine seoses õppeprotsessi, töökorralduse jm
- motiveerib töötama, õppima
- esmakursuslase / uue töötaja kiire sisseelamine
- meeskonnatunde suurendamine, tudengid ja töötajad on rohkem kaasatud
- õppetöö jm tegevuste nägemine tudengi seisukohast
- koostöö paranemine kolleegidega, parimate võtete jagamine
Mentorluse kitsaskohad:
- ajapuudus (mentoritel/menteedel)
- mentorlusteadmiste ja -oskuste vähesus
- usalduse, kontakti loomine on keeruline
- vaadete ja väärtuste erinevus, suur vanusevahe, autoritaarne juhendamine