Päeva lõpus toimunud vestlusringis arutati koostöövõimalusi TLÜ ja TalTechi Virumaa kolledži vahel. „Heal tasemel eesti keeles loodusainete õpetamine Ida-Virumaa õpilastele on siinse piirkonna arengu võtmetegur. Tallinnast ja Tartust ei tule Ida-Virumaale piisavalt õpetajaid, seega tuleb astuda samme nende koolitamiseks Ida-Virumaal kohapeal,ˮ ütles TalTechi Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht.

„Meie tõsine soov ja plaan on, et õpetajate koolitus toimuks Ida-Virumaal, kasvõi projektipõhiselt, seitsmeks kuni kümneks aastaks. Virumaa kolledž on Virumaa kõrgkooli järeltulija, kus õpetati matemaatika-, informaatika- ja füüsikaõpetajaid. Meie lõpetajad töötavad siiamaani piirkonna koolides,ˮ rääkis Roosileht.

Haridusminister Tõnis Lukas kommenteeris, et see on mõistlik plaan, mille vastu pole tal midagi. „Läbirääkimised emaülikoolidega peavad andma siin tulemuse, kas ja kuidas seda korraldada ning mida selleks täiendavalt vaja on. Kui see on lihtsam ja kiirem tee õpetajate leidmiseks, on see mõeldav,ˮ ütles Lukas.

Osalejatel oli võimalus täita tagasisideleht ja avaldada arvamust loodusainete õpetajate koolitamise kohta. Õpetajatelt laekus mitmeid huvitavaid ettepanekuid, kuidas loodusainete õpetamist edaspidi paremini korraldada. Mitmed osalised väljendasid mõtet, et oluline on teises keeles aine õpetamise metoodika väljatöötamine ja jagamine. Samuti arvati, et tuleks pakkuda eesti keeles baastaseme erialast õpetajakoolitust. On suur vajadus arendada erialast eesti keelt ja jagada õppematerjale, mida õpetajad saaksid ainetundides kasutada. Sooviti näha näitlikke videotunde eesti keeles. Oluliseks peeti õpetajate mentorlust, nt eesti emakeelega õpetaja toetab vene emakeelega õpetajat ning see peaks minema koormuse sisse.

Nelli Kuldmaa, Alutaguse vallavalitsuse haridus- ja noorsootööspetsialist, kommenteeris teemat järgmiselt: „Nii mõnigi õpetaja tahaks loodusainete õpetajaks ümber õppida või saada loodusainete õpetamises mikrokraadi ja Virumaa kolledž võiks olla selles suur abistaja Ida-Virumaal. Virumaa kolledžil on samuti kõik võimalused õpetamiseks ja praktikumide läbiviimiseks. Noored läheksid hea meelega õppima loodusainete õpetajaks, sest leiavad endale alati tööd.”

Ülikoolid teevad ka koostööd hariduskopteriga maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme projekti „Ida-Virumaa haridusklastri käivitamise II etapp” toetusel, mis panustab täppis- ja loodusainete õpetajate koolitusvajaduse väljaselgitamisse ja koolitusprogrammide väljatöötamisse maakonnas.