Esmalt mõned faktid. 2024/25. õppeaastaks uuendati Virumaa kolledžis kõik senised erialad ning avati neli uut. „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad“ on magistriõpe neile, kellel on sügavam huvi keemia ja keemiatehnoloogiate vastu; „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ on bakalaureuseõpe neile, kes soovivad olla nüüdisaegsel rohepööret tegeval tööturul edukad; „Jätkusuutlik tööstus“ on magistriõppekava neile, kes soovivad valdkonnas tõsta oma taset ja saada uusi atraktiivseid tööpakkumisi, ning „Rohelised energiatehnoloogiad“ on magistriprogramm neile, kelle sooviks on panustada rohepöörde reaalsesse elluviimisse.

Noori kõnetavad tulevikuerialad

Tänavu Virumaa kolledžisse õppima kandideerinud tudengite arv kasvas võrreldes möödunud aastaga viiendiku võrra ning lõviosa neist asus õppima uutele erialadele. Kolledžisse on tööle asunud mitu uut õppejõudu ning oluliselt on panustatud uute teadus- ja arendustöötajate värbamisse ja olemasolevate arendamisse. Kolledži õppetegevus laienes Kohtla-Järvelt Jõhvi. Ning just Kohtla-Järvelt juhitakse 6-aastast teadusprojekti, milles nii TalTechi kui Tartu Ülikooli teadlased teevad koostööd Ida-Virumaal uusi tehnoloogiaid kasutavate ettevõtete toetamiseks (vt lähemalt teadusidavirumaal.ee).

Kolledži uue eriala „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ esmakursuslane Saara Katarina Merioja lõpetas gümnaasiumi Tallinnas. „Erialavalikut tehes pidasin oluliseks õppida midagi konkreetset, millel on kindel tulevik. Kaalusin nii hambaarstiks kui geograafiaõpetajaks hakkamist. Esimesest loobusin pärast töövarjutamist ning teiseks valmistusingi juba TalTechi astuma. Kuid siis leidsin veebist eriala „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“, mis mind kohe kõnetas – täpselt see, mida tahan!“ kirjeldab Merioja erialaotsinguid.

Tõsi, kui ta nägi nägi, et õpe toimub Kohtla-Järvel, tekkis väike kõhklus. „Olin varem vaid korra Narvas käinud ja tundsin ebakindlust. Aga ema julgustas, et mis siis on, lähedki Kohtla-Järvele, ongi põnev ning elamine ka hulga odavam kui Tallinnas või Tartus,“ räägib tudeng. „Kes teab, äkki õpin siin lisaks vene keele ära?“ on Saara oma valikuga rahul.

Rasked ajad ületati koostöös

Mida on tehtud TalTechi Virumaa kolledžis õigel ajal ja õigesti, et see Euroopa Liidu käesoleva kümnendi lõpuni avatud võimaluste aken maksimaalselt ära kasutada?

Kolledži direktori Mare Roosilehe sõnul on selleks tehtud aastaid sihikindlat tööd ja see hakkab lõpuks vilja kandma. „Meie edu saladus peitub pikaajalises visioonis ja pidevas arengus. Oleme keskendunud mitte ainult olemasolevate erialade ajakohastamisele, vaid ka täiesti uute, tulevikku vaatavate õppekavade loomisele, mis vastavad tänase ja homse tööturu nõudmistele. Koostöö ettevõtjatega ning teaduspõhine lähenemine on taganud, et oleme õigel ajal valmis olnud suurteks muutusteks,“ selgitab Roosileht ja lisab: „Meie eesmärk on pakkuda haridust, mis annab tudengitele konkurentsieelise, arendades oskusi, mis võimaldavad kiiresti kohaneda ühiskonna muutuvate vajadustega.“

Kolledžil on seljataha jäänud aastad, mil vastuvõtt oli langustrendis ning kohalikke noori ei köitnud tehnilised erialad. Selle languse peatamiseks on kolledž teinud aastaid süsteemset koostööd maakonna suurettevõtetega, et viia noorteni insenerihariduse perspektiiv.

Virumaa kolledži telemaatika ja arukate süsteemide töörühma vanemlektor Olga Dunajeva toobki välja, et kuna Ida-Virumaal tegutseb palju Eesti suuri tööstusettevõtteid, võimaldab see siinsetel tudengitel osaleda reaalsetes arendusprojektides ning saada väärtuslikku praktikat reaalses töökeskkonnas juba õpingute ajal. „Oleme oma õppekavad loonud koostöös kohalike ja riiklike ettevõtete ning erialaliitudega, et pakkuda nii õppijatele kui ka ümberkoolituvatele spetsialistidele teadmisi ja oskusi,“ märgib Dunajeva.

Lisaks on kolledž koostöös mitmete kohalike partneritega – gümnaasiumid ja kutseõppeasutused, töökassa, omavalitsused, erialaliidud jt – levitanud sihikindlalt teadmist, et jätkusuutliku tööstuse spetsialistide ja inseneride järele on suur nõudlus, mis tagab lõpetajatele head palgapakkumised ja karjäärivõimalused. Seda nii Ida-Virumaal, mujal Eestis kui ka rahvusvahelisel tööturul.

Samuti on noortele pidevalt selgitatud pakutava hariduse perspektiive. Näiteks Virumaa kolledži värske õppejõud, energeetika lektor Andres Koppel toob energeetikuks õppimise puhul välja, et tulevikus kasvab kogu maailma energiavajadus jõudsalt, samas peavad energiaallikad muutuma süsinikuneutraalseteks. Seega kasvab ka vajadus tulevikuenergeetika valdkonna inseneride, spetsialistide, ekspertide ja juhtide järele.

„Neile inseneridele võimaldab eduka karjääri „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise“ õppekava läbimine meie kolledžis, kus on pika aja jooksul välja kujunenud vastav kompetents,“ räägib Koppel, kes on ka ise Virumaa kolledži vilistlane.

Laienemine Jõhvi avardab õppimisvõimalusi

Lisaks uutele erialadele avas Virumaa kolledž tänavu sügisel uue õppekoha Jõhvis. Kuna nii õppejõududele kui osadele tudengitele on vajalik hea transpordiühendus Tallinnaga, siis otsustati korraldada osa loenguid hästi toimiva rongiühendusega Jõhvi linnas. Jõhvi kontserdimaja ruumides algasidki septembris jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse õppekava loengud.

Plaanis on kolledži tegevust kontserdimaja auditooriumites järk-järgult laiendada, hakates seal pakkuma nii mikrokraadiõpet kui ka erinevaid täienduskursusi.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.