„Kui minu laste käest küsiti, mis tööd nende ema teeb, siis on nad alati vastanud, et ema õpib. See on tõesti nii, sest alates esimese poja sünnist olen ma kogu aeg õppinud: valmistunud loenguteks, õppinud magistriõppes, koostanud esitlusi. Ja kui lapsed on küsinud – ema, mis sa teed, siis ma loomulikult  vastasin neile, et õpin,“ avaldab nii Virumaal kui ka mujal Eestis tuntud koolijuht.

Alles hiljem, kui noorem poeg tuli Mare juurde jutuga, et õpetaja ei usu, et ema õpib, tuli seletada, et päriselus on Mare õppejõud ja õpetab tegelikult hoopis ülikoolis. „Olen kolme juba täiskasvanud poja ema, kuid tagantjärgi tarkusena võin oma mõtteid jagada,“ rõhutab Mare, kes asus magistrikraadi omandama kolme lapse kõrvalt siis, kui noorem oli neljakuune!

Uus oskus – magada igal vabal hetkel

„Arvestama peab sellega, et kindlasti tuleb palju magamata öid ning õppimine toimub koos lastega. Samas õppisin magama igal vabal hetkel, näiteks bussis, loengute vaheajal jne. Mäletan, kuidas tegin oma töid arvutis, samal ajal laps põlvedel või õla najal kiikumas. Laps oli rahul ja ise sain tööd teha. Samas ei tohi unustada, et lapsed kasvavad "liiga" kiiresti suureks ning tuleb eelistada lastega olemist. Kui valikus on, kas teha referaat või kassikostüüm lasteaeda, siis õige valik on kassikostüüm,“ nendib Mare.

Põhjus on selles, et kõike muud saab tagantjärele ja uuesti teha. „Lastega veedetud aeg ei kordu ega tule tagasi!“ Kõige keerulisem ongi Mare sõnul ajaplaneerimine ning sageli on tunne, et peaks ehk rohkem lastele pühenduma või tegema õppetööd paremini.

„Samuti kipub stress peale tulema, et ei jõua kõike õigeks ajaks tehtud. See, mis ma õpingute ajast mäletan ja mõistsin, on teadmine, et ka järgmisel hommikul tõuseb päike ning öö on tervelt 6-8 tundi pikk. Ja kord tuleb aeg, kui saan end välja magada. See teadmine rahustas ja aitab mind siiani keerulistes olukordades.“

Isegi Mare kass teab, et õppimine on eluviis

Mare peab emade ja loomulikult ka kõigi teiste puhul tähtsaks elukestvat õpet, sest tänapäeva maailm on selline, et sõltumata töökohast tuleb ikka ja jälle uusi teadmisi omandada. „Õppimine on eluviis. Selle mõtteviisi on omandanud isegi meie kiisu, kes on õppimise juures lahutamatu kaaslane siiani.“

Salamisi rõõmu on teinud Marele see, kui ta kuulis õpetajatelt, et lapsed kinnitavad aeg-ajalt oma seisukohti koolis sõnadega: "Minu ema ütles nii. Minu ema teab, sest ta on väga tark."

„Laste usk minusse paneb vastutama oma sõnade ja tegude  eest. Kuna pojad on oma erialateadmistega minust juba kaugelt mööda läinud, tuleb kõvasti pingutada, et nendega ühes inforuumis püsida, et nad jagaksid minuga oma tööalaseid teemasid ja saaksin olla neile võrdväärne vestluspartner sisulistes aruteludes. Ja muidugi on südantsoojendav see, et erialavaliku on nad kõik teinud IT ja inseneeria valdkonnas,“ avaldab Mare, kes enda sõnul ei tea, et oleks neid teadlikult suunanud.

Enim on Maret aga inspireerinud see, kui tema pojad on märkinud, et kadestavad teda, sest emal on töö, mida armastab. „Minu jaoks on aga see laste poolt välja öeldud mõte abiks ning meeldetuletuseks rasketel hetkedel.“

Loe siit, miks soovitavad Tallinna Tehnikaülikooli tippteadlased-juhid emadel pere ja laste kõrvalt õppima minna.