Tänavu kevadel alustasid TalTechi Virumaa kolledžis koostöös Tallinna Ülikooliga kaks uut loodusainete õpetajate täiendkoolitust. Nendel kursustel saab õppida loodusainete lõimimist ja parandada eesti keele oskust.
Täiendkoolitustel õpitakse füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia õppe sidumise võimalusi. Õpetajad saavad nõu, kuidas aidata kooliõpilastel ümbritseva maailma terviklikkust paremini mõista ja erinevate valdkondade vahel seoseid luua. Ühtlasi antakse praktilisi ideid, mida kooliõpilastega tunnis rakendada.
„Soovime toetada kõiki Ida-Virumaa loodusainete õpetajaid üleminekul eestikeelsele haridusele. Tänu Tallinna Ülikooli ja Virumaa kolledži õppejõududele viime kevadel läbi juba teise täiendõppe kursuse. Samas on paljude õpetajate ootus, et Ida-Virumaal oleks võimalik omandada loodusainete õpetajate kraadiõpe,“ rõhutab TalTech Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht.
Tallinna Ülikooli õppejõud ja koolituse koordinaator dr Kert Martma täiendab: „Loodusteaduste kompleksne õpetamine ühes erinevate valdkondade lõiminguga tagab õpilastele parema maailma mõistmise ning korrastatud teadmiste süsteemi. Õpetamine, milles lähtutakse erinevaid valdkondi läbivatest aktuaalsetest teemadest, viib loodusteaduste abstraktsed küljed paremini igapäevasesse ellu.“
Eesti keele koolituse eesmärk on anda õppuritele vajalikud teadmised ja oskused loodusainete tundide läbiviimiseks eesti keeles. Eesti keele lektor Valentina Limonova kinnitab, et erialase eesti keele suulisel eneseväljenduskursusel julgustatakse osalejaid suhtluskeele praktiseerimiseks rohkem rääkima.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) 2018. aasta haridusvaldkonna prognoosi järgi peab haridussüsteem pakkuma aastail 2018-2025 vanusest tulenevat asendust 830 õpetajale üle Eesti. Neist 130 on füüsikaõpetajad, 100 keemiaõpetajad, 120 geograafia- ja bioloogiaõpetajad ning 480 matemaatikaõpetajad. Tööeluks vajalike oskuste omandamisel suureneb täiendus- ja ümberõppe, sh mikrokraadide roll.
Praeguseks käivitunud üleminek eestikeelsele õppele kasvatab nõudlust keeleoskustega õpetajatele. EHISe andmetel ei vastanud 2021/22. õppeaastal keeleoskusnõuetele või oli teadmata keeleoskuse tasemega umbes 2200 Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajat ehk ligi kümnendik õpetajaskonnast.
Loodusainete õpetajate täiendkoolituskursuste läbiviimist toetatakse projekti nr RE.2.01.22-0583 "Ida-Virumaa Haridusklastri käivitamise II etapp" raames.