Anne Urbla, vastuvõtu- ja nõustamiskeskuse juhataja

Kui ma 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööle asusin, oli esimene VÕTA alusdokument TTÜs juba kehtestatud. Arusaamine, mis see VÕTA on ning kes või kuidas peaks sellega tegelema, tekkis ajapikku.

Kui õppeasutus soovib arvesse võtta õppijate varem omandatud teadmisi, seisab koolil tegelikult ees suur töö. Millised peaksid olema reeglid, kuidas taotleja oma teadmisi tõendab? Kuidas esitatud tõendusmaterjale hinnata. Kuidas vastata taotlejate ja hindajate küsimustele? Ning kuidas kõik vajalik kodulehele välja panna?

Kõige levinum on olukord, kus õppijal on mõni õppeaine varem tehtud ja ta saab taotleda selle arvestamist käsiloleva õppekava täitmiseks. Kuna iga inimese õppimistee on erinev, on ka iga VÕTA taotlus unikaalne ja konkreetse õppija nägu: igaüks paneb sinna oma koostisosad, näiteks varem sooritatud sama õppekava ained, teistes koolides õpitu, töökogemusest või täienduskoolitusel saadu jne.

Kooli vaade: kuidas jõuda VÕTAni?

Tee selleni, et Eestis tervikuna ja igas kõrgkoolis oleks teada, mida üliõpilaste juba olemasolevate teadmistega peale hakata ja kuidas siis ikkagi seda õppekava täitmisel arvesse võtta, on olnud töömahukas, aga väga põnev. Kui peaksin sellele tagasi vaadates väga lihtsalt ja lühidalt kokku võtma, mida tuleks teha, siis tooksin välja sellised punktid:

• mõelda läbi, mida on VÕTA rakendamiseks vaja ja kuidas sinna jõuda;
• kirjutada kõik vajalik reeglitesse, kaasates nii palju töötajaid kui võimalik;
• koolitada – alustades nõustajatest, kes peavad teadma protsessi algusest lõpuni ja oskama vastata nii taotlejate kui ka hindajate küsimustele;
• koostada taotlusvormid, panna paika protsess ja vastutajad;
• kirjutada ka kodulehele selge VÕTA osa;
• teavitada oma (üli)õpilasi ja sisseastujaid erinevate kanalite kaudu;
• koolitada kogu aeg jooksvalt kõiki osapooli;
• koguda ja analüüsida statistikat;
• viia kogu taotlemise-hindamise protsess pikemas perspektiivis õppeinfosüsteemi/veebi, et see oleks kergemini hallatav, mugav ja ühetaoline kogu õppeasutuses;
• olla kogu aeg valmis, et kõike tuleb kohandada, arendada ja muuta.

Kõige suuremad väljakutsed algusaegadel olid ehk seotud inimeste suhtumise ja hoiakutega. Näiteks tundus õppejõududele, et mujal kui tema klassiruumis ei saagi ainet õppida, nagu oleks õppimise koht teadmiste aluseks. Või pandi võrdusmärk mõne õppejõu isikule ja üliõpilase teadmistele, „selle õppejõu ainet ma küll ei arvesta“, nagu oleks määrava tähtsusega õppejõu, mitte üliõpilase teadmised. Enne kui õppeainetele pidi kirjutama õpiväljundid, mis ütlevad, mida üliõpilane ainet läbides peab teadma ja oskama, võis juhtuda, et VÕTA taotlust hinnates hinnati midagi muud kui seda, mis oli kirjas õpiväljundites. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua, et kõige edumeelsemad mõtlesid juba õpiväljundeid koostades läbi ka selle, kuidas hinnata nii õppeaines osalejat kui ka VÕTA taotlejat – see oli tõeline edulugu mõtteviisi muutuses.

Praegu on väljakutsed pigem erandite lahendamises ning kogu VÕTA taotlemise ja hindamise digitaalse funktsionaalsuse pideval arendamisel. Suures ülikoolis on vaja teha pidevalt tööd selle nimel, et kõik, kes õpetavad, teaksid mis VÕTA on, kuidas see nende töölauale võib sattuda ning mida peaks siis silmas pidama. Sellega tegelemine on igapäevaelu pidev osa.

2022/23 õa VÕTA statistika	VÕTA	Taltechi ained		Teiste Eesti kõrgkoolide ained		Välisülikoolide ained		Kombineeritud eri viisidel õpitu, sh töökogemusest		2022/23 õa kokku
Teaduskond	Taotlejate arv	Taot­letud EAP	Arvestatud EAP	Taot­letud EAP	Arvestatud EAP	Taotletud EAP	Arvestatud EAP	Taot­letud EAP	Arvestatud EAP	Taotletud EAP	Arvestatud EAP
Eesti Mere­akadeemia	20	281	281	283,15	283,15	96	96	3	3	663,15	663,15
infotehnoloogia teaduskond	230	3685,5	3649,5	634,5	634,5	610	610	291	285	5221	5179
inseneri­teaduskond	270	3976	3927	2187	2103	1013,5	1013,5	123	111	7305,5	7160,5
loodus­teaduskond	59	994	994	209,5	209,5	167	164	39	39	1409,5	1406,5
majandus­teaduskond	206	4397	4373	317,5	317,5	827	827	87	87	5628,5	5604,5
KOKKU:	785	13 333,5	13 224,5	3631,65	3547,65	2713,5	2710,5	543	525	20 227,65	20 013,65

Õppija vaade: hinda oma teadmisi ise

Taotlejatelt olen läbi aastate üliõpilasi ja sisseastujaid nõustades kuulnud selliseid küsimusi:

• olen õppinud varem samal õppekaval, kui tulen nüüd tagasi õppima (samale või uuele õppekavale), siis kas saan kõik üle kanda?
• olen õppinud teises kõrgkoolis, aga tahan kava vahetada, kuidas ma seda teha saan ja kas saan kõik ained üle tuua?
• õppisin kolm aastat välismaal, mis ma saan sealt kaasa tuua?
• kas minu täienduskoolitust saab üle kanda?
• ma olen juba kuus aastat töötanud, mida sealt saab üle kanda?

Kui 2005. aastal oli Eestis õppeainel heal juhul olemas sisukirjeldus, siis alates õpiväljundite lahtikirjutamise kohustusest on vastamine neile küsimustele muutunud lihtsamaks. Kogu VÕTA sisu taandub põhimõtteliselt õppeaine õpiväljundite täitmisele ja ajakohasusele. Kui taotleja oskab ja teab kõike, mida aine õpiväljundite täitmiseks vaja on, see on ajakohane ja ta suudab seda ka tõendada, siis on aeg taotlus esitada. Ja see, kus ja mil viisil ta on teadmised omandanud – tasemeõppes, täienduskoolituses või ise õppides, kohapeal või veebis, ei ole määrav.

Konkreetsetest näpunäidetest taotlejale soovitaksin neid:

• võta ette õppekava, mida soovid lõpetada, ja tutvu õppeainete ja õpiväljunditega;
• tutvu kooli VÕTA reeglite, protsessi, juhendite ja tasumääradega;
• kui leiad, et mõne õppeaine kõikides õpiväljundites nõutav on olemas, siis asu täitma VÕTA taotlust;
• töökogemusest või iseseisvalt õpitu tõendamiseks kirjuta eneseanalüüs, kust selgub, mida oled õppinud, ja näita, kuidas see on andnud kõik aine õpiväljundid. NB! Pea silmas, et lihtsalt kogemuse kirjeldamisest ei piisa ning töökogemuse pikkus ei näita veel sellest kogemusest õppimist;
• lisa tõendusmaterjalid, mille alusel kool saab õpiväljundite täitmist hinnata, ja esita taotlus.

Taotlejal on nõustaja poole pöördudes vahel ootus, et keegi teine võrdleb tema varasemaid sooritusi ja töökogemust ja ütleb siis kohe, mida saab üle kanda ja mida mitte. Tegelikult teeb võrdluse alati taotleja ise.

Teine kõige enam nõustamist vajav koht puudutab töökogemusest õpitut. Kuidas seda selgitada ja mida tõendusmaterjaliks tuua? See ongi üks keerulisemaid kohti ning väga palju sõltub valdkonnast, töö iseloomust. Kui näiteks on vaja tõendada programmeerimisoskust, siis võib olla kõige parem tõendus konkreetne tehtud töö või hoopis kohapeal tehtav praktiline koodikirjutamine. Samas peaks juhtimiskogemuse puhul rohkem rõhku panema eneseanalüüsile ja ehk ka teooria tundmise näidetele – sest ülikooliõpingutes on ka teoorial tähtis koht. Nõustaja saab siin suuna kätte näidata ja vormide täitmisel juhendada, kuid sisu poolelt saab taotleja tõendamiseks kasutada vabal valikul just seda osa oma õpitust, mis talle kõige asjakohasem tundub.

Inimesed on õpihimulised ja julged, vahetades elu jooksul karjääri suunda ja omandades pidevalt uusi teadmisi. Seega jäävad meie õppijad kindlasti ka edaspidi uurima tasemeõppe võimalusi ja seda, kuidas saab olemasolevaid teadmisi siduda uutega. Nii on alati ka neid, kes otsustavad tasemeõppes õppides oma ressursside optimeerimiseks esitada VÕTA taotluse. VÕTA on TalTechi õppeprotsessi lahutamatu osa.