Kuidas on YIT Eesti toetanud teie arengut ja karjääri kasvu?

Ausalt öeldes – pooleli oskavad kõik jätta, aga lõpuni teevad vähesed. Mul oli eesmärk, et TalTechi ehitusteaduskonna teedeehituse eriala tuleb lõpetada nominaalajaga. Algus oli kerge, kuid teisel kursusel läks keerulisemaks – oma enese tarkuse peale liigselt lootes. Ennast mugavustsoonist välja surudes lõpetasin nominaalajaga. Kui küsida, mida ma ülikoolist kõige rohkem õppisin, siis vastus on: õppisin õppima. Kool õpetab süsteemsust, tähtaegadest kinnipidamist ja mõnes mõttes vastuoluliselt ka süsteemi paindlikkust, inimesi mõistma ja nendega koostöös eesmärke saavutama. Lõputöö tegin endale huvitava – see oli minu reegel, sest ainult nii tekib kirg asja lõpuni viia.

Loomult olen mugav, aga kui on siht silme ees, siis pingutan ja teen ära. Sama on ka minu tööteekonnaga. Minu moto on lihtne– ei ühtki liigset liigutust, aeg on liialt vääruslik ressurss. Heade mõtete ellu viimisega peab alustama võimalikult vara – liitintress tuleb enda jaoks tööle panna. Alustasin teetöölisena ja olen tänaseks jõudnud juhiks. Vahepeal oli igasuguseid rolle – projektiinsener, eelarvestaja, osakonnajuht. Minu karjäärivõti ongi see, et olen alati natuke rohkem teinud, kui minult oodati. Mitte selleks, et head nägu teha, vaid selleks, et endal põnev oleks. Abiks tuleb ka oskus ja julgus küsida – miks? Oskus luua seoseid.

YIT Eesti on andnud mulle võimaluse kasvada ja proovida eri rolle. Kui nähti, et suudan rohkem, siis anti ka vastutus. See usaldus on olnud minu jaoks määrav. Kui ülikool õpetas teooriat, siis ettevõte õpetab, kuidas päris maailmas hakkama saada ja kuidas oma tugevusi tööle panna.

TalTechi haridus ja YIT Eesti praktiline kogemus on minu jaoks käinud käsikäes. See kombinatsioon on olnud otsustava tähtsusega minu karjääri kujunemisel. Just seetõttu peame oluliseks ka tudengite toetamist – näidata, et juba õpingute ajal on võimalik siduda teooria ja praktika, ning ehitada endale vundament, mis viib karjääris väga kaugele. Selles kontekstis on oluline pöörata õpingute käigus tähelepanu ka finantstarkuse arendamisele.

Kuidas näete ehitusvaldkonna arengut järgmise 5–10 aasta jooksul ja millist rolli mängivad noored insenerid?

Ehitusvaldkond on järgmise kümnendi jooksul kindlasti muutumas – ja seda väga praktilises suunas. Digitaliseerimine on endiselt alakasutatud ning siin on tohutu arenguruum. Sageli võrreldakse ehitust põllumajandusega just seetõttu, et protsessid on veel liiga käsitöö mahuga ja killustunud. Tulevikus liigub aga üha rohkem töölõike kontrollitud siseruumidesse – näiteks seinapaneelide või moodulvannitubade tootmine. See tähendab kõrgemat kvaliteeti, lühemaid tähtaegu ja paremat tööohutust. Objektidel tuleb vähendada ohtlike töötundide hulka. Üha rohkem jõuavad fookusesse keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud materjalid ning järjest olulisemaks muutub ka objekti terviklik logistika – tööohutus, heakord ja protsesside efektiivsus.

Noored insenerid mängivad siin võtmerolli. Nemad toovad kaasa värske vaate, digioskused ja julguse vanu protsesse muuta- annavad valdkonnale uue hoo. Kui soovime, et ehitus muutuks efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks, siis just nemad on need, kes selle tegelikult teoks teevad.

Nemad toovad kaasa oskuse siduda traditsiooniline ehitus uute tehnoloogiate ja jätkusuutlike lahendustega.

Inseneride vajadus ehitusvaldkonnas ning mis seda kõige paremini iseloomustab? Kas oskate tuua mõne elulise näite?
Inseneride vajadus on Eestis täna suur, eriti teedeehituses ja hoonete tehnosüsteemide valdkonnas. See ei ole pelgalt arvuline vajadus – insenerilt oodatakse võimet võtta vastutus, juhtida protsesse ja lahendada probleeme, mis sageli ei ole mustvalged.

Insener pole pelgalt spetsialist, kes jooniseid loeb või arvutusi teeb – ta peab olema probleemilahendaja, otsustaja ja meeskonnamängija. Ehitusinseneriõpe annab laiapõhjalise silmaringi ja praktilised oskused, mis võimaldavad tulevikus tegutseda mitte ainult oma erialal, vaid ka paljudes teistes valdkondades.

Miks YIT Eesti stipendium ja miks just nüüd?

YIT Eesti otsustas sel aastal esmakordselt panustada TalTechi Arengufondi kaudu stipendiumisse, mida oleme otsutanud teha vähemalt järgmised viis aastat. Soovime toetada inseneriharidust ning tuua valdkonda juurde uusi talente.

See ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid pikema vaatega otsus, mis näitab meie pühendumust insenerihariduse ja järelkasvu toetamisele. 

Soovime, et meie panus aitaks kaasa sellele, et noored näeksid ehitust kui põnevat, mitmekesist ja arenguvõimalusi pakkuvat valdkonda. Fookuses on eelkõige ehitiste projekteerimise ja ehitamise, arhitektuuri ja sisekliima erialade tudengid.

Koostöövõimalused tudengitele

Stipendium on vaid üks osa sellest, kuidas noori kaasame. Pakume ka praktikaid, mentorlust ja võimalust osaleda päris projektides – nii objektidel kui ka kontoris. Lisaks eelnevale- meie juures saab tudeng õppida nii eelarvestamist, digitaalehitust kui ka kvaliteedijuhtimist. 

Meie jaoks ei ole praktikant lihtsalt “kaasa jooksev tudeng”, vaid noor kolleeg, kellel on võimalus päriselt panustada ja õppida.

Millist tudengit ootame kandideerima?

Stipendiumile ootame tudengeid, kes on uudishimulikud, kohusetundlikud ja valmis panustama rohkem, kui neilt oodatakse. Silma paistmiseks ei pea olema täiuslik – olulisem on huvi, initsiatiiv ja soov õppida. Ka mu enda kogemus kinnitab, et edasiviiv jõud ongi pidev valmisolek teha veidi rohkem kui miinimum. 

Soovitused neile, kes stipendiumi ei saa

Lao tugev vundament oma karjäärile. Investeeri endasse - teadmised ja kogemused, mitte õppelaenuga autoliising. Stipendiumile kandideerimine on ise juba väärtuslik kogemus. Oluline on võtta osa praktikavõimalustest, osaleda projektides ja luua kontakte. Iga kogemus kasvatab teadmisi ja toob karjääris edasi. Mõnikord võib praktikakohast või projektis osalemisest kujuneda pikemas plaanis isegi suurem väärtus kui rahalisest toetusest ja aitab samm-sammult oma karjääri ehitada.

Arengufondi sügisene stipendiumikonkurss on avatud 20.10 kella 23.59ni. 

Tutvu stipendiumitega ja kandideeri!