Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?

Olen pärit Saksamaalt ja olen olnud teadusmaailmas aktiivne ligikaudu 30 aastat.

Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?

Pärast sotsiaalteaduste magistriõpingute vaheeksami sooritamist Kasseli Ülikoolis Saksamaal asusin seal tööle tudeng-assistendina avaliku sektori juhtimise uurimisrühmas. Pärast magistrikraadi omandamist väga heade tulemustega tegi uurimisrühma juht mulle ettepaneku jätkata tööd uurimisrühmas teadur-assistendi ja doktorandina projektis, mida rahastas Saksamaa riiklik teadusfond. Doktorikraadi (Dr. rer. pol.) eduka kaitsmise järel jätkasin tööd samas ülikoolis nooremprofessorina. Kuigi olen olnud teaduses tegev juba pea 30 aastat, paelub mind selle juures endiselt see, et isiklik, teaduslik ja professionaalne areng on pidev ja katkematu protsess.

Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?

Peamine uurimisprobleem, millega praegu tegelen, on panustamine sobivate kestlikkuse ümberkujundamise strateegiate määratlemisse ja kontseptuaalsesse arendamisse eraettevõtetele üldiselt ning eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selle uurimisprobleemi lahendamine on oluline osa ülemaailmsetest, aga ka Euroopa ja Eesti tasandi jõupingutustest globaalsete väljakutsete käsitlemisel, nagu kliimamuutused, ebakindel energiavarustus ning kasvav majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus.

Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?

Minu hinnangul on seni minu valdkonnas suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud järgmised avastused: teaduslikud tõendid inimtekkeliste kliimamuutuste kohta; majanduslikult tasuvate taastuvenergiatehnoloogiate tuvastamine; tehisliha tootmistehnoloogiate arendamine.

Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?

Minu hinnangul on nii maailma kui ka Eesti tasandil praegu kõige olulisem küsimus hoida pikaajaline globaalne keskmine maapinna temperatuur võimalikult madalal, tuginedes ambitsioonikatele kliimaeesmärkidele ja konkreetsetele kliimameetmetele.

Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?

Sellele on keeruline üheselt vastata, kuid üldjoontes olen endiselt eriti uhke oma doktoritöö peamise tulemuse üle, mis näitas, et erinevatel avaliku ja erasektori partnerluse mudelitel on mitmes valdkonnas – nagu avalik rahandus, ettevõtluse areng, linnaplaneerimine ning teenuste kvaliteet lõppkasutaja jaoks – üldiselt piiratud ja mõnikord isegi negatiivne mõju.

Mida sa oma teadustöös veel korda sooviksid saata?

Sooviksin oma teadustöös jõuda tervikliku ning majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt kestliku ärimudeli kontseptuaalse arendamiseni, eeskätt väiksematele ettevõtetele.

Originaalartikkel ilmus Delfi Forte-s.