Tallinna Tehnikaülikool

Vajaduspõhine õppetoetus

Vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid toetab riik kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk on aidata neid üliõpilasi, kelle leibkond ei suuda neid toetada, motiveerida neid täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.

Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda üliõpilane, kes vastab järgmistele tingimusele:

  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 762,5 eurot;
    • Kuni 24-aastase (24-aastane kaasa arvatud) üliõpilase perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on üliõpilase elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi.
    • Leibkonna hulka kuuluvad ka kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.
    • Üliõpilase pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.
    • Kuni 24-aastane üliõpilane, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna.
    • 25-aastane ja vanem üliõpilane on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.
    • Kui üliõpilane on olnud suunatud kuni täisealiseks saamiseni asenduskoduteenusele või perekonnas hooldusele või on talle määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning tal on seda tõendavad dokumendid, siis ei loeta tema leibkonna hulka tema vanemaid, alaealiseid õdesid, vendi, poolõdesid ja -vendi ja kuni 24-aastaseid õdesid, vendi, poolõdesid ja -vendi, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapsevanem või eestkostja.
  • kes õpib täiskoormusega (75%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril saavad õppetoetust taotleda sisseastumisavaldusel täiskoormuse valinud üliõpilased.

Akadeemilisel puhkusel viibides õppetoetust taotleda ei saa!

Alatest 1. augustist 2022 ei laiene vajaduspõhine õppetoetus ja vajaduspõhine eritoetus enam õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga (väljastpoolt Euroopa Liitu õppima tulevatele) tudengitele.

Õppetoetuse suurused

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta kuni 190,63 eurot 190,64 - 381,25 eurot 381,26 - 762,5 eurot 
Õppetoetuse suurus 440 eurot 270 eurot 150 eurot

Taotlemine

Õppetoetuse taotluse saab edastada riigiportaalis  haridusportaal.edu.ee (Minu töölaud→Taotlused→Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus).

Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitame siiski taotlus esitada semestri esimesel kuul - septembris või veebruaris.

Kuidas õppetoetus üliõpilaseni jõuab? 
Taotluse esitamise kuul (septembris või veebruaris) makstakse toetus välja 7 päeva pärast taotluse rahuldamist.

Kui tudeng esitab õppetoetuse taotluse kuu viimastel päevadel, hiljem kui 7 tööpäeva enne kuu lõppu (7 tööpäeva on vajalik makse sooritamiseks), siis makstakse taotluse kuu toetus talle välja järgmisel kuul koos jooksva kuu toetusega. Semestri teistel kuudel makstakse toetust iga kuu esimese 7 tööpäeva jooksul.

Kui tudeng on lisanud taotluskeskkonnas täiendavaid dokumente, pikeneb dokumentide menetluse tõttu toetuse väljamaksmine maksimaalselt 10 päeva.

Toetus kantakse tudengi pangakontole, mille numbri ta riigiportaali sisestab.