Õppeained: A
Õppejõud: Viktor Leppikson
Õpetamise semester: sügis-kevad
Kursuse materjalid leiad SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
1. Täiendavat materjali C-keelest.
2. Andmestruktuurid ja andmetöötluse põhilised operatsioonid. Massiiv. Lingitud struktuurid.
3. Mõningad spetsiifilised andmestruktuurid: hõre maatriks, ringpuhver jne.
4. Abstraktsed andmetüübid: loend, magasin, järjekord, sõnastik.
5. Algoritmide efektiivsuse hindamine.
6. Rekursioon ja rekursiivsed algoritmid.
7. Järjestikotsimine ja kahendotsimine.
8. Kahendpuud. Puu tasakaalustatuse probleem. AVL-puud.
9. Iseorganiseeruvad puud.
10. B-puud ja puna-must puud. B*-puud.
11. Välismälus olevate andmetega seotud probleemid. B+ puud.
12. Digitaalne puu ja trie-puu. Eksistentsitabelid ja kolmikpuu.
13. Prioriteetidega järjekord ja kuhi. Vasakule kaldus puu. Binoompuu ja binomiaalne kuhi.
14. Paiskepaigutus. Paigutusfunktsioonide koostamise meetodid. Aheldamine ja avatud adresseerimine. Laiendatav paiskepaigutus.
15. Lihtsamad sortimise algoritmid. Shelli meetod. Sortimine mestimisega. Kiirsortimine. Sortimine kuhja abil. Jaotamisega sortimine.
16. Tekstist otsimise probleem. Boyer-Moore’i ja Rabin-Karpi meetodid.
17. Andmete pakkimine. Huffmani kood. Lempel-Zivi meetodi alused.
18. Graafid. Lühima tee probleem. Toestav puu. Sidusus ja liigendtipud. Minimaalne toestav puu.
19. Algoritmide tüübid. "Jaga-ja-valitse" algoritmid. Dünaamilise programmeerimise põhimõtted. Ahned algoritmid. Randomiseeritud algoritmid.
Õppejõud: Viktor Leppikson
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
1. Täiendavat materjali C-keelest.
2. Andmestruktuurid ja andmetöötluse põhilised operatsioonid. Massiiv. Lingitud struktuurid.
3. Mõningad spetsiifilised andmestruktuurid: hõre maatriks, ringpuhver jne.
4. Abstraktsed andmetüübid: loend, magasin, järjekord, sõnastik.
5. Algoritmide efektiivsuse hindamine.
6. Rekursioon ja rekursiivsed algoritmid.
7. Järjestikotsimine ja kahendotsimine.
8. Kahendpuud. Puu tasakaalustatuse probleem. AVL-puud.
9. Iseorganiseeruvad puud.
10. B-puud ja puna-must puud. B*-puud.
11. Välismälus olevate andmetega seotud probleemid. B+ puud.
12. Digitaalne puu ja trie-puu. Eksistentsitabelid ja kolmikpuu.
13. Prioriteetidega järjekord ja kuhi. Vasakule kaldus puu. Binoompuu ja binomiaalne kuhi.
14. Paiskepaigutus. Paigustusfunktsioonide koostamise meetodid. Aheldamine ja avatud adresseerimine. Laiendatav paiskepaigutus.
15. Lihtsamad sortimise algoritmid. Shelli meetod. Sortimine mestimisega. Kiirsortimine. Sortimine kuhja abil. Jaotamisega sortimine.
16. Tekstist otsimise probleem. Boyer-Moore’i ja Rabin-Karpi meetodid.
17. Andmete pakkimine. Huffmani kood. Lempel-Zivi meetodi alused.
18. Algoritmide tüübid. "Jaga-ja-valitse" algoritmid. Dünaamilise programmeerimise põhimõtted. Ahned algoritmid. Randomiseeritud algoritmid.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Aruka hoone mõiste ja hoonete arukuse aspektid. Hoonete erinevad tehnilised süsteemid (energiahaldus, HVAC, valgustus-, turva-, ohutus- ja sidesüsteemid), hierarhia ja hoonesüsteemide integreerimine, rahvusvaheliselt standardiseeritud hooneautomaatika funktsionaalsus.
Automaatika alused (nendele õppijatele, kellel need teadmised puuduvad); automaatika seadmed ja tööpõhimõtted. Programmeeritavate loogikakontrollerite kasutamine.
Andmeside hoonetes ja automaatikas ning hoonesüsteemide standardiseeritud andmeside lahendused (X10, KNX(EIB), LonWorks, BACnet, jt.) ning arengusuunad. Avatud standardite kasutamine süsteemide integreerimisel. Suurhoonete ja väikehoonete lahenduste erinevused. Rakendusspetsiifiliste kontrollerite kasutamine. Hoone tehnosüsteemide automaatjuhtimise näited.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Aruka hoone mõiste ja hoonete arukuse aspektid. Hoonete erinevad tehnilised süsteemid (energiahaldus, HVAC, valgustus-, turva-, ohutus- ja sidesüsteemid), hierarhia ja hoonesüsteemide integreerimine, rahvusvaheliselt standardiseeritud hooneautomaatika funktsionaalsus.
Hoonetes kasutatavad automaatikaseadmed ja -andmeside. Hoonesüsteemide standardiseeritud andmeside lahendused (KNX, LonWorks, BACnet, jt.) ning arengusuunad. Avatud standardite kasutamine süsteemide integreerimisel. Küberturvalisuse küsimused hoonesüsteemides. Programmeeritavate loogikakontrollerite ja rakendusspetsiifiliste kontrollerite kasutamine ning programmeerimine/seadistamine. Hoone tehnosüsteemide automaatjuhtimise näited.
Õppejõud: Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis
Aine kodulehte vaata SIIT
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Mittelineaarsed süsteemid, nende identifitseerimise ja juhtimise põhimõtted;
Adaptiivsed juhtimissüsteemid;
Tehisnärvivõrgud, nende struktuurid ja treenimise algoritmid;
Mittelineaarsete süsteemide identifitseerimine tehisnärvivõrkudega;
Mittelineaarsete süsteemide juhtimine tehisnärvivõrkudega;
Iseõppivad närvivõrgud;
Kujundite tuvastamine ja mustrite klassifitseerimine;
Hägusad juhtimissüsteemid;
Mittelineaarsete süsteemide juhtimine dünaamiline lineariseerimine abil;
Geneetilised algoritmid ja nende rakendused mittelineaarsete süsteemide identifitseerimise juhtimisel;
Õppejõud: Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Mitmemõõtmelise protsessi juhtimine. Portsuprotsesside juhtimine. Protsessijuhtimise seosed ärijuhtimisega. Mudelipõhine reguleerimine. Kaskaad-, otseside ja valikuga regulaator.
Protsesside ohutus, kaitseahelad ja ohutusseadmed. Automaatika projektid.
Mittelineaarsed süsteemid, nende identifitseerimise ja juhtimise põhimõtted;
Adaptiivsed juhtimissüsteemid;
Tehisnärvivõrgud, nende struktuurid ja treenimise algoritmid;
Mittelineaarsete süsteemide identifitseerimine tehisnärvivõrkudega;
Mittelineaarsete süsteemide juhtimine tehisnärvivõrkudega;
Iseõppivad närvivõrgud;
Kujundite tuvastamine ja mustrite klassifitseerimine;
Hägusad juhtimissüsteemid;
Mittelineaarsete süsteemide juhtimine dünaamiline lineariseerimine abil;
Geneetilised algoritmid ja nende rakendused mittelineaarsete süsteemide identifitseerimise juhtimisel;
Õppejõud: Priit Ruberg
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat intot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Protsesso: käsu täitmise tsükkel, struktuur, erinevad arhitektuurid. Potsessori komponendid: kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid.
Arvuti mälu: klassifikatsioon, hierarhia, tehnoloogiad, mälu organiseerimine.
Käsustik ja adresseerimine: käsuformaadid, käsusüsteem, adresseerimise viisid, virtuaalmälu.
Mikroarvuti riistvara: arhitektuur, siinid, andmevahetus, mikroarvuti teised komponendid, arvuti jõudluse suurendamine.
Sisend/väljund seadmed: klaviatuur, printerid, kuvarid, puuteekraanid, hiir, analoog liides.
Spetsiaalne riistvara: realiseerimine, kasutusvaldkonnad.
Arvutite veakindlus: füüsilised rikked, riistvara testimine, hästi testitav riistvara, veakindlad koodid.
Õppejõud: Teet Evartson
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaalloogika: mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Kombinatsioonskeemid (multipleksorid, dekoodrid, koodi muundurid, aritmeetika-loogika seadmed jne.) ja järjestikskeemid (trigerid, registrid, loendurid jne.). Protsessor: käsu täitmise tsükkel, struktuur (käsuloendur, käsuregister, juhtautomaat, operatsioonautomaat jne.). RISC ja CISC protsessorid, vahemälu, konveier. Arvuti mälu: klassifikatsioon, hierarhia, tehnoloogiad (pooljuht, magnet ja optiline), mälu organiseerimine (järjestikpöördumisega, suvalise pöördumisega jne.), staatilised ja dünaamilised mälud. Käsusüsteem ja adresseerimine: käsuformaadid, käsusüsteem, adresseerimise viisid. Mikroarvuti riistvara: arhitektuur, siinid, andmevahetus (sünkroonne, asünkroonne, katkestused), mikroarvuti teised komponendid (taimer, liidesed jne.). Sisend/väljund seadmed: klaviatuur, printerid, kuvarid, hiir, analoog-digitaal ja digitaal-analoog muundurid, modem. Spetsiaalne riistvara: realiseerimine (ASIC, PLA, PAL, FPGA, MPGA, CPLD), kasutusvaldkonnad.
Õppejõud: Arvo Toomsalu
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutiarhitektuuri olemus. Tehnoloogia mõju arvutite arhitektuuri arengule. Klassikalised Neumanni ja Harvardi arvutimudelid. Arvutite jõudlust iseloomustavad näitajad ja jõudluse hindamine. Käsupõhine (ISA) arvutiarhitektuur. Flynni taksonoomia. Info rööptöötluse korralduse küsimused. RISC-, SISD-, SIMD-, MISD-, MIMD-, vektor-, andmevoo- , andmeskalaarne ja multiskalaarne arhitektuur.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Vaata õppeaine kodulehte SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutite ja süsteemide – projekt sisaldab arvuti- või süsteemitehnilise (näiteks, arvutite, arvutivõrkude või süsteemide analüüs; arvutite, arvutivõrkude ja süsteemide arhitektuuri, platvormi ja algoritmide valik konkreetse rakenduse jaoks, lihtsamate arvutisüsteemide põhiste tehniliste süsteemide arendus, uurimistöö arvutite ja süsteemide valdkonnas jt.) lahendamist koostöös tellijaga ja /või meeskonna liikmetega. Üliõpilased teevad läbi süsteemiarenduse etapid: ülesande analüüs, ülesande dekomponeerimine alamülesanneteks, sobiva arhitektuuri ja algoritmide valik, loodud süsteemi töövõimelisuse analüüs konkreetses rakenduses, koostöö tellijaga ja /või meeskonnatöö kasutamine, projekti vormistamine, projekti esitlemine ja kasutatud lahenduste kaitsmine.
Õppejõud: Aleksander Sudnitsõn
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutisüsteemide projekt sisaldab arvutisüsteemide /arvutisüsteemide põhiste tehniliste süsteemide analüüsi- või arendusülesande (näiteks, arvutisüsteemi, sardsüsteemi või küberfüüsikalise süsteemi analüüs; arvutisüsteemi / tehissüsteemi arendus, uurimistöö arvutisüsteemide /tehissüsteemide valdkonnas jt) lahendamist koostöös tellijaga ja/ või meeskonna liikmetega.
Üliõpilased teevad läbi süsteemiarenduse etapid: ülesande analüüs, ülesande dekompositsioon alamülesanneteks, süsteemi arhitektuuri valik, algoritmide valik või loomine, süsteemi programmeerimine, loodud süsteemi töövõimelisuse analüüs konkreetses rakenduses ja võimalikud vajalikud arendused püstitatud ülesande täielikuks lahendamiseks, koostöö tellijaga ja /või meeskonnatöö kasutamine, projekti vormistamine (sh loodud tarkvara dokumenteerimine), projekti esitlemine ja lahenduste kaitsmine.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutisüsteemide projekt sisaldab arvutisüsteemide /arvutisüsteemide põhiste tehniliste süsteemide analüüsi- või arendusülesande (näiteks, arvutisüsteemi, sardsüsteemi või küberfüüsikalise süsteemi analüüs; arvutisüsteemi / tehissüsteemi arendus, uurimistöö arvutisüsteemide /tehissüsteemide valdkonnas jt) lahendamist koostöös tellijaga ja/ või meeskonna liikmetega.
Üliõpilased teevad läbi süsteemiarenduse etapid: ülesande analüüs, ülesande dekompositsioon alamülesanneteks, süsteemi arhitektuuri valik, algoritmide valik või loomine, süsteemi programmeerimine, loodud süsteemi töövõimelisuse analüüs konkreetses rakenduses ja võimalikud vajalikud arendused püstitatud ülesande täielikuks lahendamiseks, koostöö tellijaga ja /või meeskonnatöö kasutamine, projekti vormistamine (sh loodud tarkvara dokumenteerimine), projekti esitlemine ja lahenduste kaitsmine.
Õppejõud: Tarmo Robal
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutitel põhinevate süsteemide loomise põhialused, ajalugu ja terminoloogia. Süsteemide elutsükkel. Nõuete analüüs ja erinevad nõuete tüübid. Spetsifikatsioonid, nende tüübid, spetsifikatsioonide kasutamine süsteemi loomise erinevatel etappidel. Arhitektuursed valikud. Testimine. Hooldus. Haldamine. Kvaliteedi tagamine. Projektide juhtimine. Versioonihaldus. Keerukate süsteemide arendamise erinevad etapid.
Õppejõud: Tarmo Robal
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutitel põhinevate süsteemide loomise põhialused, ajalugu ja terminoloogia. Keerukad süsteemid ja nende loomise etapid. Süsteemide elutsükkel. Süsteemide loomise metoodika. Nõuete analüüs ja erinevad nõuete tüübid. Spetsifikatsioonid, nende tüübid, spetsifikatsioonide kasutamine süsteemi loomise erinevatel etappidel. Arhitektuursed valikud. Riskid. Süsteemide spetsifitseerimine ja modelleerimine (keeles SysML). Testimine. Hooldus. Haldamine. Kvaliteedi tagamine. Projektide juhtimine. Versioonihaldus. Süsteemide kasutatavus ja inimfaktor süsteemide loomisel.
Õppejõud: Margus Kruus
Õpetamise semester: kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvusüsteemide alused. Negatiivsete arvude esitamine. Täiend- ja pöördkoodid. Kahendaritmeetika alused. BCD-koodid. Ujupunktarvude aritmeetika. Sümbolsüsteemid. Aritmeetikaalgoritmi kirjeldamine algoritmi graafskeemina. Algoritmi graafskeem kui juhtseadme mudel. Juhtautomaadi realisatsioon. Juht- ja operatsiooniseadme koostöö. Operatsioonielemendid (registrid, summaatorid, loendurid jne.). Tehete realiseerimine digitaalseadmeis. Liitmine/lahutamine. Liitmise kiirendusvõtted. Korrutusalgoritmid. Booth'i algoritm. Korrutamise kiirendamine. Sektsioneeritud korrutamine. Maatrikskorrutamine. Negatiivsete arvude vahetu korrutamine. Jagamisalgoritmid (jäägi taastamisega, jäägi taastamiseta). Negatiivsete arvude vahetu jagamine. Jagamise kiirendamine. Ruutjuure leidmine. Eritehted.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutite ja süsteemide – projekt sisaldab arvuti- või süsteemitehnilise (näiteks, arvutite, arvutivõrkude või süsteemide analüüs; arvutite, arvutivõrkude ja süsteemide arhitektuuri, platvormi ja algoritmide valik konkreetse rakenduse jaoks, lihtsamate arvutisüsteemide põhiste tehniliste süsteemide arendus, uurimistöö arvutite ja süsteemide valdkonnas jt.) lahendamist koostöös tellijaga ja /või meeskonna liikmetega. Üliõpilased teevad läbi süsteemiarenduse etapid: ülesande analüüs, ülesande dekomponeerimine alamülesanneteks, sobiva arhitektuuri ja algoritmide valik, loodud süsteemi töövõimelisuse analüüs konkreetses rakenduses, koostöö tellijaga ja /või meeskonnatöö kasutamine, projekti vormistamine, projekti esitlemine ja kasutatud lahenduste kaitsmine.
Õppejõud: Rein Paluoja
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Andmeside arhitektuur, ISO OSI raammudel, protokollid, funktsioonid, teenused, liidesed. TCP/IP mudel, protokollid (TCP, UDP ja IP). Andmevoo ja koormuse juhtimine, protokollid. Võrkude ühendamine ja marsruutimine, marsruuterid, sillad, kommutaatorid ja jaoturid. Laivõrgud, kanali-, pakett- ja sõnumikommutatsioon. Metropolvõrgud. Lokaalvõrgud ja nende topoloogiad. Kandjapöördusmeetodid ja protokollid (Token ring, Token bus ja CSMA/CD). Ethernet. Traadita võrgud (CSMA/CA). Edastuskeskkonnad, paralleel- ja jadaedastus, sünkroonne ja asünkroonne andmeside. Võrkude haldus, töökindlus ja turvalisus.
Praktilised tööd: kontorivõrkude seadistamine, traadita võrgud ja võrkude turvalisus.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Automatiseerimise eesmärgid ja põhimõisted: süsteem, automaatjuhtimine (AJ), reguleerimine, automaatkontroll. AJ põhimõtted; avatud ja suletud süsteem, otseside ja tagasiside. Süsteemi stabiilsus ja kvaliteet. Juhtimisobjektid / -protsessid ning nende matemaatiline kirjeldamine; pidevad ja diskreetsed protsessid, protsesside staatika ja dünaamika. Süsteemide simulatsioonitarkvara kasutamine. Automaatikasüsteemide arhitektuur ja elemendid; andurid, juhtseadmed, täiturseadmed. Seadmete sisendid, väljundid ja funktsioonid; ühendamine. Andmeside automaatikas, signaalid, liidesed ja protokollid. Rahvusvaheliselt standardiseeritud funktsionaalsuse ja talitlusskeemide esitusvormid. Juhtseadmed; regulaatorid, nende töö algoritmid, programmeeritavad kontrollerid. Andurid; tajurite üldtööpõhimõtted, mitteelektriliste suuruste muundamine elektrilisteks, andurite parameetrid. Andurid nihke, kulu, nivoo, rõhu, temperatuuri ja aine koostise mõõtmiseks. Keskkonna seire seadmed. Täiturseadmed ja nende kasutusalad; energia, materiaalsete voogude ja asendi juhtimine. Elektrimootorite käivitamine, seiskamine ja kiiruse reguleerimine. Operaatorliides. Ülevaade tehnosüsteemides kasutatavatest automaatikalahendustest.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Automaatjuhtimise ülesannete püstitus ja lahendamine. Juhtimispõhimõtted, avatud ja suletud süsteem. Juhtimissüsteemi stabiilsus ja täpsus. Juhtimisobjektid, nende olekud, sisendid ja väljundid. Diskreetsed protsessid, aja ja sündmuste järgi (lülitamisega) juhtimine. Pidevad protsessid, termilised ja nivooprotsessid. Automaatikaseadmete (regulaatorid, kontrollerid, andurid, täiturid) ja -tarkvara kasutamine ning standardiseeritud funktsionaalsuse esitusvormid. Automaatjuhtimissüsteemide näited
Õppejõud: Kristina Vassiljeva
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Automaatikasüsteemi osad, nende ühendamine ja koostöö. Signaalid juhtimissüsteemides. Programmeeritavad kontrollerid. Regulaatorid, nende funktsioonid ja omadused. Positsioon- ja pidevatoimelised regulaatorid. PID regulaatori valik ja häälestamine. Füüsikaliste suuruste mõõtmine. Mõõtemuundurid. Asendi-, nivoo-, kulu- ja temperatuuriandurid. Täiturid. Elektrimootorite omadused ja kiiruse reguleerimine. Materjali voogude juhtimine, reguleerivad seadised. Asendi juhtimine. Automaatikavahendite valik ja kasutamine.
Õppejõud: Kristina Vassiljeva
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Automaatikasüsteemi osad, nende ühendamine ja koostöö. Signaalid juhtimissüsteemides. Programmeeritavad kontrollerid. Regulaatorid, nende funktsioonid ja omadused. Positsioon- ja pidevatoimelised regulaatorid. PID regulaatori valik ja häälestamine. Füüsikaliste suuruste mõõtmine. Mõõtemuundurid. Asendi-, nivoo-, kulu- ja temperatuuriandurid. Täiturid. Elektrimootorite omadused ja kiiruse reguleerimine. Materjali voogude juhtimine, reguleerivad seadised. Asendi juhtimine. Automaatikavahendite valik ja kasutamine.
Õppejõud: Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Süsteemi mõiste. Abstraktne süsteem. Süsteemide klassifikatsioon. Süsteemide modelleerimine: analüütilised ja mitteanalüütilised mudelid. Süsteemide analüüs. Lineaarsete pidev- ja diskreetajasüsteemide analüütilised mudelid: ülekande- ja olekumudelid ning nende esitusvormid. Lineaarsete süsteemide analüüs. Süsteemide üldised omadused: juhitavus, jälgitavus ja stabiilsus. Süsteemide struktuuriomadused, kompositsioon ja dekompositsioon. Automaatjuhtimissüsteemide struktuur ja elemendid. Otse- ja tagasiside juhtimissüsteemides. Häiringud juhtimissüsteemides. Süsteemide ja häiringute matemaatiline kirjeldamine: sisend-väljund mudelid ja olekumudelid. Automaatjuhtimissüsteemide näiteid. Automaatjuhtimise meetodid: modaal-juhtimine, optimaaljuhtimine ja adaptiivjuhtimine. Modaaljuhtimine - tagasiside oleku ja väljundi järgi, järgivsüsteemide süntees, häiringute kompenseerimine. Optimaaljuhtimine - optimaaljuhtimise ülesannete püstitus, süsteemide optimaaljuhtimine, prognoos, filtreerimine, häiringute hindamine ja kompenseerimine. Õppeaine sisaldab loenguid ja praktikume.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Automaatjuhtimissüsteemide struktuur ja elemendid. Otse- ja tagasiside juhtimissüsteemides. Häiringud juhtimissüsteemides. Süsteemide ja häiringute matemaatiline kirjeldamine: sisend-väljund mudelid ja olekumudelid. Süsteemide analüüs. Automaatjuhtimissüsteemide näiteid. Automaatjuhtimise meetodid: modaal-juhtimine, optimaaljuhtimine ja adaptiivjuhtimine. Modaaljuhtimine - tagasiside oleku ja väljundi järgi, järgivsüsteemide süntees, häiringute kompenseerimine. Optimaaljuhtimine - optimaaljuhtimise ülesannete püstitus, süsteemide optimaaljuhtimine, prognoos, filtreerimine, häiringute hindamine ja kompenseerimine. Adaptiivjuhtimine- juhtimisobjekti identifitseerimisega ja etalonmudeliga adaptiivsüsteemid. Identifitseerimine. Automaatjuhtimissüsteemide põhikursuse õppetöö põhineb modelleerimiskeskkonna MATLAB/SIMULINK loengutes ja praktikumides kasutamisel.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Automaatjuhtimissüsteemide struktuur ja elemendid. Otse- ja tagasiside juhtimissüsteemides. Häiringud juhtimissüsteemides. Süsteemide ja häiringute matemaatiline kirjeldamine: sisend-väljund mudelid ja olekumudelid. Süsteemide analüüs. Automaatjuhtimissüsteemide näiteid. Automaatjuhtimise meetodid: modaal-juhtimine, optimaaljuhtimine ja adaptiivjuhtimine. Modaaljuhtimine - tagasiside oleku ja väljundi järgi, järgivsüsteemide süntees, häiringute kompenseerimine. Optimaaljuhtimine - optimaaljuhtimise ülesannete püstitus, süsteemide optimaaljuhtimine, prognoos, filtreerimine, häiringute hindamine ja kompenseerimine. Adaptiivjuhtimine- juhtimisobjekti identifitseerimisega ja etalonmudeliga adaptiivsüsteemid. Identifitseerimine. Automaatjuhtimissüsteemide põhikursuse õppetöö põhineb modelleerimiskeskkonna MATLAB/SIMULINK loengutes ja praktikumides kasutamisel.
Õppejõud: Kristina Vassiljeva
Õpetamise semester: kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat sisukirjeldust SIIT
Lühike kirjeldus:
Protsessid ja nende mudelid, mudelite liigid. Tagasisidega süsteem, PID regulaatori häälestus. Mudelipõhine reguleerimine. Kaskaad-, otseside ja valikuga regulaator. Mitmemõõtmelise protsessi juhtimine. Portsuprotsesside juhtimine. Protsessijuhtimise seosed ärijuhtimisega.
Protsesside ohutus, kaitseahelad ja ohutusseadmed. Automaatika projektid.
Õppeained: B - D
Õppejõud: Marko Vendelin
Õpetamise semester: kevad
Vaata kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Mehaanika põhiprintsiibid. Bioloogiliste kudede ja vedelike (luukude, lihased, nahk, veri, närvikoed jt.) füüsikalised omadused ja nende määramine in vivo ja in vitro. Biostaatika. Lihaste kontraktsioonimehhanism. Siseelundite dünaamika: hingamis- ja vereringesüsteem. Dünaamiliste parameetrite eksperimentaalne määramine. Närvisüsteem, signaalide edastamine. Vestibulaarsüsteemi mehaanika. Liikumise kineetika.
Õppejõud: Kadri Umbleja
Õpetamise semester: kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmid ja tööriistad, mida pilditöötluses kasutatakse. Maastiku ja portree võtete põhitõed ja järeltöötlemine tööriistadega (nt Photoshop, Gimp). HDR pildid. Fotomanipulatsiooni põhimõtted – milliseid pilte võib kasutada (autorikaitse, litsentsid), objektide välja lõikamine ja maskimine, stseenide kokku panemine – värvi balanseerimine ja adjustment kihid. Erinevad efektid nagu vihm, öö, jäide. Valguse ja varju kasutus. Käsitsi joonistatud detailide lisamine, tekstuurid.
Õppejõud: Kadri Umbleja
Õpetamise semester: sügis
Vaata õppejõu kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ülevaade erinevatest tööriistadest. Värvitöötlemise põhimõtted ja edasijõudnud tehnikad. Objektide eemaldamine ja kombineerimine. Maskide edasijõudnud kasutamise põhimõtted. Digitaalne joonistamine ja värvimine. Vektorite kasutamine. Valguse ja varju kasutus. Käsitsi joonistatud detailide lisamine, tekstuurid.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaalsüsteem, juht- ja operatsioonautomaat. Digitaalsüsteemide disaini põhietapid. Loogikafunktsioonide süsteemide täpne ja heuristiline minimeerimine. Mitmevalentsed loogikafunktsioonid. Loogikafunktsioonide mitmetasemeline realiseerimine ja optimeerimine. Lõplik abstraktne automaat. Automaatide esitusvormid, klassifikatsioon ja kasutamine. Automaadi minimeerimine, kodeerimine ja realiseerimine. Tehnoloogiast sõltuv optimeerimine. Sissejuhatus riistvara kirjelduskeelde VHDL. Loogikafunktsioonide ja automaatide modelleerimine. Digitaalsüsteemide füüsiline realiseerimine. Trükkplaadid, nende projekteerimine ja valmistamine.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ülevaade digitaalsüsteemidest ja disaini põhietappidest. Loogikafunktsioonide süsteemide teisendamine, optimeerimine ja realiseerimine ette antud tehnoloogiat kasutades. Mäluga süsteemid ning juht- ja operatsioonautomaadid, nende teisendamine, optimeerimine ja realiseerimine. Digitaalsüsteemide arhitektuuride projekteerimine ja optimeerimine. Arvusüsteemid, esitamine digitaalsüsteemides. Peamiste aritmeetikaoperatsioonide ja -algoritmide realiseerimine digitaalsüsteemina. Ülevaade digitaalsüsteemide modelleerimise alustest. Tutvumine riistvara kirjelduskeelega VHDL, selle kasutamine digitaalsüsteemide modelleerimisel.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar
Õpetamise semester: kevad
Vaata loengumaterjale ja abimaterjale
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Testimine kui kvaliteedi juhtimisprobleem. Sissejuhatus teoreetilisse alustesse: Boole'i diferentsiaalalgebra, diagnostika põhivõrrand, otsustusdiagrammid. Rikete modelleerimine: defekt, rike ja viga. Rikete ekvivalentsuse ja dominantsuse suhted, rikete maskeerumine. Testide projekteerimine loogika-, register- ja käitumuse tasanditel. Universaaltestid. Testide optimeerimine. Testprogrammide automaatsüntees protsessorsüsteemidele. Mälude testimine. Testide analüüs ja kvaliteedi hindamine: simuleerimispõhised ja analüütilised meetodid. Diagnostika ja rikete lokaliseerimine. Diagnoosiprotseduuride optimeerimine. Automaatsed testimissüsteemid. Trükkplaatide testimine ja häälestamine.
Õppejõud: Aleksander Sudnitsõn
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaalsüsteemide projekteermis-metoodika VHDL ja prgrammeeritava loogika (FPGA) abil. Realiseerimine väliprogrammeeritaval loogikal (FPGA). Digitaalseadmete kiire prototüüpimine. Digitaalne signaalitöötlus FPGA seadmete abil. Asünkroonsete süsteemide põhialused (süsteemne vaade). Kursuses kasutatakse reaalseid projekte digitaalsüsteemide sünteesi valdkonnast ja analüüsitakse projekteerimisnäiteid.
Õppejõud: Aleksander Sudnitsõn
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ülevaade digitaaldisaini peamistest teemadest. Digitaalsüsteemide projekteermis-metoodika VHDL ja prgrammeeritava loogika (FPGA/PSoC) abil. Realiseerimine väliprogrammeeritaval loogikal (FPGA) ja programmeeritavatel kiipsüsteemidel (PSoC). Digitaalseadmete kiire prototüüpimine.
Kursuse olilisim omadus on pidev hindamine lihtsate kuid täileike miniprojektide abil. Sellised projektid realiseeritakse FPGA/PSOC-l alustades ülesandeks antud spetsifikatsioonist, mille üle arutletakse koos teiste tudengitega.
Õppejõud: Aleksander Sudnitsõn
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaalsüsteemide projekteermis-metoodika VHDL ja prgrammeeritava loogika (FPGA) abil. Realiseerimine väliprogrammeeritaval loogikal (FPGA). Digitaalseadmete kiire prototüüpimine. Digitaalne signaalitöötlus FPGA seadmete abil. Asünkroonsete süsteemide põhialused (süsteemne vaade). Kursuses kasutatakse reaalseid projekte digitaalsüsteemide sünteesi valdkonnast ja analüüsitakse projekteerimisnäiteid.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar, Maksim Jenihhin, Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutitehnika ja -süsteemide disaini ja testimise aktuaalsed probleemid.
Õppejõud: Maksim Jenihhin
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirlejdus:
Arvutitehnika ja -süsteemide disaini ja testimise aktuaalsed probleemid.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaal- ja analoogriistvara modelleerimise alused. Riistvara kirjelduskeeled - VHDL, Verilog, SystemC. VHDL kirjeldustasemed - käitumuslik-funktsionaalne, struktuurne ja andmevoo tase. Riistvara kirjelduskeelte simulatsiooniskeemid. Verilog, ja SystemC - kirjeldustasemed ja simulatsiooniskeem. Sünteesitav VHDL ja Verilog. Digitaalsüsteemide sünteesi etapid ja meetodid. Analoogriistvara kirjelduskeeled - Spice, VHDL-AMS. Simuleerimine ja süntees tänapäevaste disainivahenditega.
Õppejõud: Peeter Ellervee, Raimund-Johannes Ubar, Maksim Jenihhin, Gert Jervan
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutitehnika ja -süsteemide sünteesi aktuaalsed probleemid.
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Verifitseerimise põhimõtted, liigid. Ekvivalentsuskontroll, mudelikontroll, simuleerimine. Verifitseerimismeetodid. Simuleerimine versus formaalne verifitseerimine. Otsustusdiagrammid. Kehtestatavus e. SAT. Väited ja omaduste kontroll. Verifitseerimine koodikatte mõõte kasutades. Parameetrite kate ja funktsionaalne kate. Verifitseerimiskeeled: SystemVerilog, PSL. Kodeerimine verifitseeritavust silmas pidades. Probleemid riistvarakirjelduskeeltega.
Õppejõud: Jaan Raik
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Verifitseerimise põhimõtted, liigid. Ekvivalentsuskontroll, mudelikontroll, simuleerimine. Verifitseerimismeetodid. Simuleerimine versus formaalne verifitseerimine. Otsustusdiagrammid. Kehtestatavus e. SAT. Väited ja omaduste kontroll. Verifitseerimine koodikatte mõõte kasutades. Parameetrite kate ja funktsionaalne kate. Verifitseerimiskeeled: SystemVerilog, PSL. Kodeerimine verifitseeritavust silmas pidades. Probleemid riistvara kirjelduskeeltega.
Õppejõud: Jaan Raik
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Verifitseerimise põhimõtted, liigid. Ekvivalentsuskontroll, mudelikontroll, simuleerimine. Verifitseerimismeetodid. Simuleerimine versus formaalne verifitseerimine. Otsustusdiagrammid. Kehtestatavus e. SAT. Väited ja omaduste kontroll. Verifitseerimine koodikatte mõõte kasutades. Parameetrite kate ja funktsionaalne kate. Verifitseerimiskeeled: SystemVerilog, PSL. Kodeerimine verifitseeritavust silmas pidades. Probleemid riistvara kirjelduskeeltega.
Õppejõud: Peeter Ellervee, Maksim Jenihhin
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Aine täpne sisu määratletakse hiljemalt toimumiseelse semestri lõpuks.
Õppejõud: Maksim Jenihhin
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutitehnika disaini ja testimise aktuaalsed probleemid.
Õppejõud: Margus Kruus, Harri Lensen
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Lausearvutus. Matemaatiline loogika. Loogikafunktsioonid ja nende normaalkujud. Loogikafunktsioonide minimeerimine ja erinevad minimeerimismeetodid. Loogikafunktsioonide Shannoni arendused. Loogikafunktsiooni tuletis. Loogikafunktsioonide täielik süsteem. Baassüsteemid. Hulgateooria põhimõisted, hulgateoreetilised operatsioonid, hulgateooria avaldiste lihtsustamine. Vastavused. Binaarsuhted, osalise järjestuse suhe, ekvivalentsisuhe. Graafiteooria põhimõisted. Klassikalised graafiteooria ülesanded.
Õppejõud: Margus Kruus
Õpetamise semester: sügis
Vaata aine kodulehte SIIT ja SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Matemaatiline loogika. Loogikafunktsioonid ja nende täielikud normaalkujud. Loogikafunktsioonide minimeerimine. Loogikafunktsioonide minimeerimismeetodid: Karnaugh' kaart, McCluskey meetod jt. Loogikafunktsioonide Shannoni arendused. Loogikafunktsioonide täielik süsteem. Täielikkuse kriteerium. Baassüsteemid. Hulgateooria põhimõisted, hulgateoreetilised operatsioonid, hulgateooria avaldiste lihtsustamine. Algebra mõiste. Elementaaralgebra. Vastavused, binaarsuhted. Osalise järjestuse suhe, ekvivalentsisuhe. Graafiteooria põhimõisted. Klassikalised graafiteooria ülesanded.
Õppejõud: Maksim Jenihhin, Toomas Rang, Pawel Maria Sobocinski
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsematy infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Doktorant valmistab metoodiliselt ette ning viib läbi teatud osa juhendajaga kokku lepitud kursusest. Üldjuhul on läbiviidava õppetöö sisuks laborite juhendamine, harjutustundide andmine, kursusetööde ja -projektide juhendamine, samuti bakalaureuse- ja magistritööde (kaas)juhendamine.
Õppejõud: Maksim Jenihhin, Toomas Rang
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Aine on loomulikuks jätkuks ainele IXX9611. Doktorant valmistab metoodiliselt ette ning viib läbi teatud osa juhendajaga kokku lepitud kursusest, s.h. ka osa loengulisest õppetööst. Läbiviidava õppetöö sisuks on loengute läbiviimine, laborite juhendamine, harjutustundide andmine, kursusetööde ja -projektide juhendamine, samuti bakalaureuse- ja magistritööde (kaas)juhendamine.
Õppejõud: Maksim Jenihhin, Toomas Rang
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Seminarid toimuvad regulaarselt kogu õppeaasta vältel. Igal seminaril on 1 kuni 3 ettekannet. Ettekandjateks on nii doktorandid kui ka nende juhendajad ja teised teadustöötajad, samuti võimalusel külalislektorid välisülikoolidest, teadusasutustest, erialastest ettevõtetest. Doktorant peab aasta vältel osalema regulaarselt väljakuulutatud seminaridel ja tegema isiklikult vähemalt kaks ettekannet, s.h. prooviesinemised enne konverentsiettekandeid.
Õppejõud: Maksim Jenihhin, Olaf Manuel Maennel, Toomas Rang
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Aine on loomulikuks jätkuks ainele IXX9601 ja osalejateks tüüpiliselt teise aasta doktorandid. Seminarid toimuvad regulaarselt kogu õppeaasta vältel. Igal seminaril on 1 kuni 3 ettekannet. Ettekandjateks on nii doktorandid kui ka nende juhendajad ja teised teadustöötajad, samuti võimalusel külalislektorid välisülikoolidest, teadusasutustest, erialastest ettevõtetest. Doktorant peab aasta vältel osalema regulaarselt väljakuulutatud seminaridel ja tegema isiklikult vähemalt kaks ettekannet, s.h. prooviesinemised enne konverentsiettekandeid.
Õppejõud: Maksim Jenihhin, Toomas Rang
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Aine on loomulikuks jätkuks ainetele IXX9601 ja IXX9602 ning osalejateks tüüpiliselt kolmanda aasta doktorandid. Seminarid toimuvad regulaarselt kogu õppeaasta vältel. Igal seminaril on 1 kuni 3 ettekannet. Ettekandjateks on nii doktorandid kui ka nende juhendajad ja teised teadustöötajad, samuti võimalusel külalislektorid välisülikoolidest, teadusasutustest, erialastest ettevõtetest. Doktorant peab aasta vältel osalema regulaarselt väljakuulutatud seminaridel ja tegema isiklikult vähemalt kaks ettekannet, s.h. prooviesinemised enne konverentsiettekandeid.
Õppejõud: Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Vastavalt doktoritöö teemale juhendaja soovitatud eripeatükid automaatjuhtimise teooriast. Kursus sisaldab probleemloenguid ja modelleerimiskeskkonna MATLAB/SIMULINK kasutamisel põhinevaid harjutusi.
Õppejõud:
Õpetamise semester:
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Vastavalt doktoritöö teemale juhendaja soovitatud peatükid süsteemide modelleerimisest. Kursus sisaldab probleemloenguid ja modelleerimiskeskkonna MATLAB/SIMULINK kasutamisel põhinevaid harjutusi.
Õppeained: E - O
Õppejõud: Vello Kukk
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
üliõpilane koostab oma aine valmis komponentidest lähtudes tema algolekust ja soovitavatest eesmärkidest.
Õppejõud: Peeter Ellervee, Priit Ruberg
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Riistvara programmeerimise ja arenduse eriala eesmärgid ja roll ühiskonnas. Eriala spetsialiseerumisvõimalused, õpetatavad ained ja nendevahelised seosed hilisemates õpingutes. Eriala lõpetaja potentsiaalsed töökohad.
Elektroonsete süsteemide ja seadmete loomise peamised lähenemisviisid.
Füüsikalised suurused, nende ühikud ja ühikute süsteemid.
Mõõtmisprotsess ja mõõtmistäpsuse hindamine. Mõõtevahendid. Seadmed elektriliste signaalide mõõtmiseks: multimeetrid, ostsilloskoobid.
Arduino kontrolleril baseeruvarobotiplatvormi programmeerimine.
Meeskonnatöö oskused, projektipõhine töövoog ning repositooriumi kasutamine tarkvara arenduses. Aruannete vormistamise ja kaitsmise oskused, ettekannete tegemine.
Õppejõud: Vladimir Viies, Lembit Jürimägi
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvuti (tarkvara) arhitektuur. OS ja PS. Alamsüsteemid, rakenduspaketid. Translaatorite tüübid. Programmi elutsükkel arvutis. Keeled. Keelte klassifikatsioon. Algoritmilise keele mõiste.
Algoritmi mõiste, esitamise viisid ja koostamise strateegiad ning erinevad esitamisvahendid. Erinevad andmetüübid ning nende esitus arvutis. Arvude teisendamine ühest arvusüsteemist teise. Püsi- ja ujukomaga arvud. Skalaarsed ja struktuursed andmed.
Staatiline mälujaotus. Muutujate deklareerimine. Andmete teisendamine ühest tüübist teise. Segatüübiavaldise tüüp. Iteratsioonid (tsüklid) tingimuse eel- ja järelkontrolliga. Infovahetus sisemoodulite vahel. Massiivide deklareerimine ja indekseerimine. Näidisülesanded.
Õppejõud: Maarja Kruusmaa
Õpetamise semester: kevad
Vaata Biorobootika keskuse kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Loov mõtlemine, kriitiline mõtlemine vs. loov mõtlemine. Loomingulisusega seotud müüdid, loovust soodustavad tegurid, loovust soodustavad keskkonnad, loovust pärssivad tegurid. Avatud ja suletud probleemid. Meetodid innovaatiliste lahenduste leidmiseks, ajurünnak, juhuslikud, assotsiatiivsed ja vastandavad meetodid, kuus kübarat.
Originaalsuse ja innovaatilisuse mõiste. Innovaatiliste lahenduste hindamine. Patenteeritavus ja patenteerimine. Leiutise uudsuse aste. Nõudepunktid. Patendiandmebaasid ja nende kasutamine patendiotsinguks.
Süstemaatiline innovatsioon. TRIZ. Ideaalne lõpptulemus ja tehniline vastuolu. Tehnoloogia arengu määramine tehnilise vastuolu mõiste abil. Meetodid tehnilise vastuoluleidmiseks. S-kõverad. Tehnoloogia küpsusastme määramine, tehnoloogiatrendide kaardistamine.
Õppejõud: Kalle Tammemäe
Õpetamise semester: kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kaasaegsete kiipide - VLSI, ASIC, SoC - projekteerimise metodoloogia, töö etapid ja meeskonnatöö vormid. Automaatprojekteerimis-süsteemid. Riistvara kirjeldamise tasemed - süsteemi, kõrg-, registerülekannete, loogika ja füüsikaline tase. Süsteemi taseme kirjelduskeeled. Erinevate kirjeldustasemete sünteesi ülesanded. Eraldamine, planeerimine ja sidumine kõrgtaseme sünteesis. Hõivamine ja planeerimine süsteemitaseme sünteesis. VLSI, ASIC ja SoC süntees kasutades nüüdisaegseid disainipakette. Prototüüpimine väliprogrammeeritaval loogikal.
Õppejõud: Kalle Tammemäe
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kaasaegsete kiipide - VLSI, ASIC, SoC - projekteerimise metodoloogia, töö etapid ja meeskonnatöö vormid. Automaatprojekteerimis-süsteemid. Riistvara kirjeldamise tasemed - süsteemi, kõrg-, registerülekannete, loogika ja füüsikaline tase. Süsteemi taseme kirjelduskeeled. Erinevate kirjeldustasemete sünteesi ülesanded. Eraldamine, planeerimine ja sidumine kõrgtaseme sünteesis. Hõivamine ja planeerimine süsteemitaseme sünteesis. VLSI, ASIC ja SoC süntees kasutades nüüdisaegseid disainipakette. Prototüüpimine väliprogrammeeritaval loogikal.
Õppejõud: Martin Jaanus
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ülevaade tänapäevaste elektronsüsteemide ehituspõhimõtetest. Tänapäevane elektronseadmete tehnoloogia, hooldus, remont. Tehnoloogia edasise arengu perspektiivid. Komponendid ja nende mudelid. Mõõtmine ja mõõtmisvead. Signaalid, sagedupiirkonnad. Transistorid, võimendid, filtrid. Energeetilised suhted. Loogikaelemendid, seos päringutega. Ajajaotus, järjekorrad.
Õppejõud: Martin Jaanus
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
A. Sardsüsteemide areng, süsteemide eripärad. Sardsüsteemide evolutsioon küberfüüsikalisteks süsteemideks, sellest tulenevad nõuded ja erisused sellistele süsteemidele.
Autonoomsus, proaktiivsus, isekorralduv (self-X) käitumine, kohanemine; süsteemi töö mittetäieliku informatsiooni kontekstis; vahetu, kaudne ja vahendatud interaktsioon; liidestamine (masin-masin, inimene-masin, inimene-inimene); ilmnev käitumine ja keerulised süsteemid.
B. Küberfüüsikaliste süsteemide loomiseks, rakendamiseks ja analüüsiks kasutatavad tehnoloogiad ja meetodid.
Agentsüsteemid; agendipõhine tarkvaratehnika, selle rakendamine küber-füüsikaliste süsteemide loomiseks.
Süsteemide situatsiooniteadlikkus ja kontekstitundlikkus, selle saavutamine ja tagamine reaalsetes süsteemides. Situatsiooniteabe omandamine, andurite rakendamine, mõõtmiste eel- ja järeltöötlus, sekundaarsete mõõtmiste süntees, mõõtmiste kooskõlalisus, aja-, koha- ja kvaliteedimärgised; anduritelt kogutud info üldistamine situatsioonidesse
C. Küberfüüsikaliste süsteemide loomisega seotud väljakutsed, nende põhjused. Kasutatavate tehnoloogiate rakendamine väljakutsete lahendamiseks.
Süsteemi loomisega seotud ülesanded - analüüs, disain, realiseerimine, nende ülesannete jagamine meeskonnaliikmete vahel ja nendevahelised kokkupuutepunktid.
Süsteemide valideerimine, moodulite ja alamsüsteemide valideerimine,
D. Arupuru kontseptsioon, arupuru kui üks küberfüüsikaliste süsteemide loomise tehnoloogiaid; spontaanvõrgud; dünaamiliselt muutuva topoloogiaga heterogeensed võrgud. Kommunikatsioon, ruutimine, ja turvalisus spontaanvõrkudes..
E. Praktilised harjutused - eksperimentaalsete küber-füüsikaliste süsteemide koostamine laboris, loodud süsteemide käitumise analüüsimine ja põhjendamine.
Õppejõud:
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Harjutamine eesmärkide saavutamiseks
Õppejõud:
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Tagasiside, kaasa arvatud inimene, adapteerimine,. ennustamine, reaalaeg. Signaaligraafid. Küberkaitse. Mudeleerimine ja simuleerimine, sh pidevad süsteemid. Positsioneerimine, Kalmani filter. Disainimeetodid. Side, traadita side, sensorid, Asjade internet. Valideerimine ja verifitseerimine. Rakendused.
Õppejõud: Paul Leis
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=13853
Kübersõda, küberrünnak, häkkerid. Küberturbe põhialused. Küberjulgeoleku juhtimise meetodid ja põhimõtted.
Standardid: COBIT, ITIL, ISO 27000.
Õppejõud: Paul Leis
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=13853
Kübersõda, küberrünnak, häkkerid. Küberturbe põhialused. Küberjulgeoleku juhtimise meetodid ja põhimõtted.
Standardid: COBIT, ITIL, ISO 27000.
Õppejõud: Ameer Shalabi
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Sellel kursusel uurime arvutiarhitektuuride teoreetilisi aluseid, keskendudes mikroprotsessorite ehitusele. Uurime protsessori mooduleid, käsustiku arhitektuuri (ISA) kavandamist ja kasutmaist ning arvutimälu hierarhiat. Teemad katavad ka protsessori tuuma/kasutajatööga seotud arvutiarhitektuurseid otsuseid ning ülevaadet operatsioonisüsteemide loomise, protsesside ja tööde haldamisest ning arvuti aritmeetikast.
Õppejõud: Martin Jaanus, Vello Kukk
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvuti ja mikrokontrolleri arhitektuur ja nende erinevus. Mikrokontrollerite seeriad (AVR, Intel, PIC). ARM protsessori lühiülevaade. Programmeerimiskeskkonnad. Mikrokontrollerite arhitektuur,
kasutusalad. Mikrokontrollerite riistvara ja elektrilised parameetrid, nende sidumine andurite ja täituritega. Mikrokontrollerite programmeerimise eripärad. Käsustik (aritmeetika-, loogika-, andmeedastus-, juhtimiskäsud). Katkestused. Alam-programmid, makrod. Assemblerikeele kasutamine, selle eripärad. Mikrokontrolleritega lahendatavate ülesannete näited. Kontrollerite programmeerimine assembleris ja C-s.
Õppejõud: Aleksei Tepljakov
Õpetamise semester: sügis
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Süsteemi mõiste ja klassifikatsioon. Süsteemide matemaatiline modelleerimine: staatilised ja dünaamilised mudelid. Staatilised süsteemid: lineaarne, ruut- ja mittelineaarne planeerimine. Lineaarsete dünaamiliste süsteemide matemaatilised mudelid: diferentsiaalvõrrandid, olekumudel, ülekandefunktsioon. Lineariseeritud mudeli analüütiline tuletamine: mehhaanilised, elektrilised, hüdraulilised ja termilised süsteemid. Mudeli lihtsustamine, ekvivalentsed süsteemid: järgu alandamine, osaline realisatsioon. Robustsed mudelid, ebatäpsuse esitusviisid: Haritonovi teoreemid, stabiilsusvaru. Sarnased süsteemid: sarnased muutujad, Kirchhofi seadused. Identifitseerimise ülesande tõenäosuslik püstitus. Staatilise ja lineaarse dünaamilise süsteemi mudeli identifitseerimine mõõteandmetest. Parameetrilised mudelid: vähimruutude hinnang. Mitteparameetrilised dünaamilised mudelid: siirde-, korrelatsiooni- ja spektraalanalüüs. Identifitseerimine reaalajas: rekursiivsed identifitseerimismeetodid. Identifitseerimine suletud kontuuris.
Staatiliste mudelite (planeerimisülesanded) ja dünaamiliste mudelite rakendusnäited. Õppeaine sisaldab loenguid ja modelleerimiskeskkonna MATLAB (Optimization ja Identification Toolbox’id) kasutamisel põhinevaid praktikume.
Õppejõud: Aleksei Tepljakov
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Protsessid ja nende mudelid, mudelite liigid. Süsteemi mõiste ja klassifikatsioon. Süsteemide matemaatiline modelleerimine: staatilised ja dünaamilised mudelid. Staatilised süsteemid: lineaarne, ruut- ja mittelineaarne planeerimine. Lineaarsete dünaamiliste süsteemide matemaatilised mudelid: diferentsiaalvõrrandid, olekumudel, ülekandefunktsioon. Lineariseeritud mudeli analüütiline tuletamine: mehhaanilised, elektrilised, hüdraulilised ja termilised süsteemid. Mudeli lihtsustamine, ekvivalentsed süsteemid: järgu alandamine, osaline realisatsioon. Robustsed mudelid, ebatäpsuse esitusviisid: Haritonovi teoreemid, stabiilsusvaru. Sarnased süsteemid: sarnased muutujad, Kirchhofi seadused. Identifitseerimise ülesande tõenäosuslik püstitus. Staatilise ja lineaarse dünaamilise süsteemi mudeli identifitseerimine mõõteandmetest. Parameetrilised mudelid: vähimruutude hinnang. Mitteparameetrilised dünaamilised mudelid: siirde-, korrelatsiooni- ja spektraalanalüüs. Identifitseerimine reaalajas: rekursiivsed identifitseerimismeetodid. Identifitseerimine suletud kontuuris.
Staatiliste mudelite (planeerimisülesanded) ja dünaamiliste mudelite rakendusnäited.
Tagasisidega süsteem,mudelipõhine reguleerimine.
Õppeaine sisaldab loenguid ja modelleerimiskeskkonna MATLAB (Optimization ja Identification Toolbox’id) kasutamisel põhinevaid praktikume.
Õppejõud: Martin Jaanus
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Füüsikalised suurused, nende ühikud ja ühikute süsteemid.
Mõõtmisprotsess, mõõtmistäpsuse hindamine, mõõtemääramatus.
Mõõtevahendid. Vigade normimine.
Seadmed elektriliste signaalide mõõtmiseks: multimeetrid, ostsillograafid. Signaali diskreetimine, kvantimine ja kodeerimine.
Mõõtemääramatuse mõiste ja arvutus.
Õppejõud: Viktor Leppikson
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
1. Windows: töötamise alused. Windows-i aplikatsioonide kasutajaliidesed: komponendid ja töötamise põhimõtted.
2. Programmeerimine Windows-keskkonnas: operatsioonid failidega, sisend/väljund, protsessid ja lõimed, lõimede sünkroniseerimine, soketid, DLL-id.
3. Objekt-orienteeritud analüüs ja programmeerimine: põhilised printsiibid ja nende realiseerimine C++ vahenditega.
4. C++ programmeerimise eriküsimusi: operaatorite ümberdefineerimine, mallid jne.
5. Microsoft .NET-tehnoloogia: alused, keskkond, tugitarkvara. Ülevaade keelest C# lähtudes võrdlusest C++-ga. Keele C++/CLI lühitutvustus.
6. Objekt-orienteeritud programmeerimine C# vahenditega. Eriküsimused: delegaadid, sündmused, sisend/väljund, lõimud, FCL tugi. Visual studio ja kasutajaliidese programmeerimine.
7. Sun Java tehnoloogia: alused, keskkond, tugitarkvara. Ülevaade keelest Java lähtudes võrdlusest C#-ga.
8. Objekt-orienteeritud programmeerimine Java vahenditega. Eriküsimused: sisend/väljund, lõimud, apletid, Swing tugi. Kasutajaliidese programmeerimine NetBeans keskkonnas.
Õppejõud: Kadri Umbleja
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvuti, operatsioonisüsteem ja tema funktsioonid. Programmide struktuurid. Mälu haldamine, virtuaalmälu. Virtuaalressursid. Andmekandjad, andmete juhtimine, andmebaasid. Protsesside haldamine. Sünkronisatsioon, side. Andmekaitse. Hajussüsteemid, reaalajasüsteemid. Operatsioonisüsteemide struktuurid.
Õppejõud: Kadri Umbleja, Vello Kukk
Õpetamise semester: kevad
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvuti, operatsioonisüsteem ja tema funktsioonid. Programmide struktuurid. Mälu haldamine, virtuaalmälu. Virtuaalressursid. Andmekandjad, andmete juhtimine, andmebaasid. Protsesside haldamine. Sünkronisatsioon, side. Andmekaitse. Hajussüsteemid, reaalajasüsteemid. Operatsioonisüsteemide struktuurid.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemalt SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kaasaegsete kiipide - VLSI, ASIC, SoC - projekteerimise metodoloogia, töö etapid ja meeskonnatöö vormid. Automaatprojekteerimissüsteemid. Riistvara kirjeldamise tasemed - süsteemi, kõrg-, registerülekannete, loogika ja füüsikaline tase. Erinevate kirjeldustasemete sünteesi ülesanded. Digitaalsüsteemide sünteesis kasutatavad optimeerimisalgoritmid erinevatel abstraktsioonitasemetel. Universaalsed ja spetsialiseeritud optimeerimisalgoritmid. Algoritmide tarkvaraline realiseerimine, andmestruktuurid. VLSI, ASIC ja SoC süntees kasutades nüüdisaegseid disainipakette. Prototüüpimine väliprogrammeeritaval loogikal.
Õppeained: P - R
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetse tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal osalusteguriga 1,0.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetses tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal töötamisel täiskoormusega.
Õppejõud: Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetse tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal osalusteguriga 1,0.
Õppejõud: Boris Gordon
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetse tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal osalusteguriga 1,0.
Õppejõud: Peeter Ellervee
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetse tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal töötamisel täiskoormusega.
Õppejõud: Lembit Jürimägi, Vladimir Viies
Õpetamise semester: sügis
Vaata aine kodulehte SIIT ja SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Positsioonilised ja mittepositsioonilised arvusüsteemid. Arvude teisendamine ühest arvusüsteemist teise. Püsi- ja ujukomaga arvud.
Arvuti (tarkvara) arhitektuur. OS ja PS. Translaatorite tüübid. Programmi elutsükkel arvutis. Keeled. Keelte klassifikatsioon. Algoritmilise keele mõiste. Algoritmilise keele konstruktsioonide esitamine süntaksdiagrammide abil.
Algoritmi mõiste, esitamise viisid ja koostamise strateegiad ning erinevad esitamisvahendid. Ülesande jagamine alamülesanneteks.
Erinevad andmetüübid ning nende esitus arvutis. Skalaarsed ja struktuursed andmed. Staatiline mälujaotus. Muutujate deklareerimine. Andmete teisendamine ühest tüübist teise. Segatüübiavaldise tüüp. Tehete prioriteedid. Andmete väljastamise formateerimine. Hargnemiste (sh ka mitme variandiga valiku) organiseerimine. Iteratsioonid (tsüklid) tingimuse eel- ja järelkontrolliga, näidisülesanded.
Globaalsed ja lokaalsed muutujad. Infovahetus sisemoodulite vahel.
Massiivide deklareerimine ja indekseerimine. Stringid massiividena. Mitmedimensionaalsed massiivid. Kahedimensionaalse massiivi ühedimensionaalseks teisendamine (elemendi leksikograafiline number). Ühedimensionaalse massiivi järjestamise algoritmid. Kalendriülesanded.
Õppejõud: Risto Heinsar, Vladimir Viies, Lembit Jürimägi
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Positsioonilised ja mittepositsioonilised arvusüsteemid. Arvude teisendamine ühest arvusüsteemist teise. Püsi- ja ujukomaga arvud.
Arvuti (tarkvara) arhitektuur. OS ja PS. Translaatorite tüübid. Programmi elutsükkel arvutis. Keeled. Keelte klassifikatsioon. Algoritmilise keele mõiste. Algoritmilise keele konstruktsioonide esitamine süntaksdiagrammide abil.
Algoritmi mõiste, esitamise viisid ja koostamise strateegiad ning erinevad esitamisvahendid. Ülesande jagamine alamülesanneteks.
Erinevad andmetüübid ning nende esitus arvutis. Skalaarsed ja struktuursed andmed. Staatiline mälujaotus. Muutujate deklareerimine. Andmete teisendamine ühest tüübist teise. Segatüübiavaldise tüüp. Tehete prioriteedid. Andmete väljastamise formateerimine. Hargnemiste (sh ka mitme variandiga valiku) organiseerimine. Iteratsioonid (tsüklid) tingimuse eel- ja järelkontrolliga, näidisülesanded.
Globaalsed ja lokaalsed muutujad. Infovahetus sisemoodulite vahel.
Massiivide deklareerimine ja indekseerimine. Stringid massiividena. Mitmedimensionaalsed massiivid. Kahedimensionaalse massiivi ühedimensionaalseks teisendamine (elemendi leksikograafiline number). Ühedimensionaalse massiivi järjestamise algoritmid. Kalendriülesanded.
Õppejõud: Vladimir Viies
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ülevaade struktuursetest andmetüüpidest (kirjed, hulgad, failid).
Objekt-orienteeritud lähenemine programmi koostamisel (klass, objekt, meetod). Kirjed, väljad, varieeruvad kirjed.
Deklareerimine ja käsitlemine. Failid. Tekstifailid ja tüüpfailid, järjestikulised ja otsepöördumisega failid. Faili puhver. Faili avamine (sisestamiseks, väljastamiseks või täiendamiseks) ja sulgemine. Kirjete väljastamine/sisestamine faili/-st. Faili elementide järjestamine, reageerimine tekkivatele erisituatsioonidele. Tekstifaili järjestamise algoritm. Faili järjestamine indeksfaili abil. Faili väline sorteerimine. Rekursioon: otsene- ja kaudne rekursioon. Rekursiooni eelised ja puudused. Infovahetus rekursiooni puhul. Näidisülesanded. Dünaamiline mälujaotus. Viidad, mälu eraldamine ja vabastamine programmitäitmise käigus. Pinu (stack-i) ja järjekorra struktuur. Dünaamilise struktuuri järjestamise algoritm.
Programmi silumine: skaneerimine, kontrollpunktid, silurid. Programmi komponeerimine. Programmi dokumenteerimine, tarkvaraprojekti koostamine.
Õppejõud: Lembit Jürimägi, Risto Heinsar, Vladimir Viies
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ülevaade struktuursetest andmetüüpidest (kirjed, hulgad, failid).
Objekt-orienteeritud lähenemine programmi koostamisel (klass, objekt, meetod). Kirjed, väljad, varieeruvad kirjed.
Deklareerimine ja käsitlemine. Failid. Tekstifailid ja tüüpfailid, järjestikulised ja otsepöördumisega failid. Faili puhver. Faili avamine (sisestamiseks, väljastamiseks või täiendamiseks) ja sulgemine. Kirjete väljastamine/sisestamine faili/-st. Faili elementide järjestamine, reageerimine tekkivatele erisituatsioonidele. Tekstifaili järjestamise algoritm. Faili järjestamine indeksfaili abil. Faili väline sorteerimine. Rekursioon: otsene- ja kaudne rekursioon. Rekursiooni eelised ja puudused. Infovahetus rekursiooni puhul. Näidisülesanded. Dünaamiline mälujaotus. Viidad, mälu eraldamine ja vabastamine programmitäitmise käigus. Pinu (stack-i) ja järjekorra struktuur. Dünaamilise struktuuri järjestamise algoritm. Andmebaas. Klient-server rakenduste arhitektuur. Klientrakendus. Andmete pärimine SQL-ga. C kasutamine mikroprotsessorite programmeerimisel.
Programmi silumine: skaneerimine, kontrollpunktid, silurid. Programmi komponeerimine. Programmi dokumenteerimine, tarkvaraprojekti koostamine.
Õppejõud: Vladimir Viies
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
1. Ülevaade struktuursetest andmetüüpidest (kirjed, hulgad, failid)
2. Kirjed, väljad, varieeruvad kirjed. Deklareerimine ja käsitlemine.
3. Failid. Tekstifailid ja tüüpfailid, järjestikulised ja otsepöördumisega failid. Faili puhver. Faili avamine (sisestamiseks, väljastamiseks või täiendamiseks) ja sulgemine. Kirjete väljastamine/sisestamine faili/-st.Faili elementide järjestamine, reageerimine tekkivatele erisituatsioonidele. Tekstifaili järjestamise algoritm. Faili järjestamine indeksfaili abil. Faili väline sorteerimine.
4. Dünaamiline mälujaotus. Rekursioon: otsene- ja kaudne rekursioon. Rekursiooni eelised ja puudused. Infovahetus rekursiooni puhul. Näidisülesanded. Viidad, mälu eraldamine ja vabastamine programmitäitmise käigus. Pinu (stack-i) ja järjekorra struktuur. Dünaamilise struktuuri järjestamise algoritm.
5. Objekt-orienteeritud analüüs ja programmeerimine: põhilised printsiibid ja nende realiseerimine C++ vahenditega (klass, objekt, meetod).
6. Paralleeltöötlus C-s , kasutades välisseadet, kas graafikakaarti või FPGA-d ja toetudes OpenCL-le, CUDA-le.
Õppejõud: Viktor Leppikson
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
1. Windows: töötamise alused. Windows-i aplikatsioonide kasutajaliidesed: komponendid ja töötamise põhimõtted.
2. Programmeerimine Windows-keskkonnas: operatsioonid failidega, sisend/väljund, protsessid ja lõimed, lõimede sünkroniseerimine, soketid, DLL-id.
3. Objekt-orienteeritud analüüs ja programmeerimine: põhilised printsiibid ja nende realiseerimine C++ vahenditega.
4. C++ programmeerimise eriküsimusi: operaatorite ümberdefineerimine, mallid jne.
5. Microsoft .NET-tehnoloogia: alused, keskkond, tugitarkvara. Ülevaade keelest C# lähtudes võrdlusest C++-ga. Keele C++/CLI lühitutvustus.
6. Objekt-orienteeritud programmeerimine C# vahenditega. Eriküsimused: delegaadid, sündmused, sisend/väljund, lõimud, FCL tugi. Visual studio ja kasutajaliidese programmeerimine.
7. Sun Java tehnoloogia: alused, keskkond, tugitarkvara. Ülevaade keelest Java lähtudes võrdlusest C#-ga.
8. Objekt-orienteeritud programmeerimine Java vahenditega. Eriküsimused: sisend/väljund, lõimud, apletid, Swing tugi. Kasutajaliidese programmeerimine NetBeans keskkonnas.
Õppejõud: Vladimir Viies, Lembit Jürimägi
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeerimiskeel, programmeerimissüsteem, translaatorid.
Keele süntaks - mõiste, klassifikatsioon, grammatika.
Transleerimine - mõiste, translaatorite tüübid.
Avaldised, süntaksipuud, süntaksiskeemid, translaatorite kirjeldamise keeled.
Keelte põhikonstruktsioonid, nende arengu analüüs.
Pseudokeel ja assembler: konstruktsioonide vastavused.
CISC ja RISC assembleri võrdlus.
Lekser ja parser.
"Hea keele" mõiste (erikeelte võrdlus).
Spetsiaalkeeled (SQL kui keel, põhikonstruktsioonid, SQL ja andmebaasid).
Spetsiaalkeele projekteerimine ja realiseerimine.
Programmeerimise meetodid, struktuurne programmeerimine, objektorienteeritud lähenemisviis.
Tarkvaraprojekti dokumenteerimine.
Õppejõud: Vladimir Viies, Lembit Jürimägi
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeerimiskeel, programmeerimissüsteem, translaatorid, ülesehitus.
Keele süntaks, mõiste, klassifikatsioon, grammatika. Transleerimine, mõiste, translaatorite tüübid. Avaldised, süntaksipuud, süntaksiskeemid, translaatorite kirjeldamise keeled. Keelte põhikonstruktsioonid, nende arengu analüüs. Pseudokeel ja assembler: konstruktsioonide vastavused.
''Hea keele'' mõiste (erikeelte võrdlus).
Spetsiaalkeeled (SQL kui keel, põhikonstruktsioonid, SQL ja andmebaasid). Spetsiaalkeele projekteerimine ja realiseerimine.
Programmeerimise meetodid, struktuurne programmeerimine, objektorienteeritud lähenemisviis. OOP Java keeles: (peaaegu) kõik keele elemendid on objektid, polümorfilisus, pärimine, kompositsioon, delegeerimine, liidesed. Apletid. Ülevaade saadaval olevatest vabavara teekidest. XML töötlus, Hibernate ülevaade. Lõimed, samaaegsus, sünkroniseerimine. GUI töötlus Javas.
Andmebaasid ja Java. Java biinid.
Liidesed ja neile esitatavad kriteeriumid. Veebi rakendused.
Veebirakenduse (liidese) projekteerimine ja realiseerimine.
Tarkvaraprojekti dokumenteerimine.
Õppejõud: Rein Paluoja
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeeritavad kontrollerid, nende arhitektuur ja tööpõhimõtted. Programmeerimiskeeled: funktsionaalblokid, redeldiagrammid ja käsustikud. Digitaal- ja analoogsisendid ja -väljundid, taimerid ja loendurid, matemaatika-, loogika- ja võrdlusoperatsioonid. Tarkvara loomise keskkonnad. Kasutajaliidesed. Sms-sõnumite saatmine ja vastuvõtmine. Võrgulahendused: CANbus. Rakenduslikud süsteemid kontrolleritest.
Õppejõud: Rein Paluoja
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeeritavad kontrollerid, nende arhitektuur ja tööpõhimõtted. Programmeerimiskeeled: funktsionaalblokid, redeldiagrammid ja käsustikud. Digitaal- ja analoogsisendid ja -väljundid, taimerid ja loendurid, matemaatika-, loogika- ja võrdlusoperatsioonid. Tarkvara loomise keskkonnad. Kasutajaliidesed. Sms-sõnumite saatmine ja vastuvõtmine. Võrgulahendused: CANbus. Rakenduslikud süsteemid kontrolleritest.
Praktilised tööd: rakenduslike süsteemide programmeerimine kontrolleritele Mitsubishi AL2 ja Unitronics M90/91.
Õppejõud: Rein Paluoja
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeeritavad kontrollerid, nende arhitektuur ja tööpõhimõtted. Programmeerimiskeeled, sisendid ja väljundid, taimerid ja loendurid, matemaatika-, loogika- ja võrdlusoperatsioonid. Tarkvara loomise keskkonnad. Kasutajaliidesed ja kaugkasutajaliidesed. Võrgulahendused: internet. Rakenduslikud süsteemid kontrolleritest.
Programmeerimine läbi interneti, kontrollerite omavaheline suhtlemine läbi interneti, kaugkasutajaliidesed läbi interneti, regulaatorid.
Õppejõud: Rein Paluoja
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeeritavad kontrollerid, nende arhitektuur ja tööpõhimõtted. Programmeerimiskeeled, sisendid ja väljundid, taimerid ja loendurid, matemaatika-, loogika- ja võrdlusoperatsioonid. Tarkvara loomise keskkonnad. Kasutajaliidesed ja kaugkasutajaliidesed. Võrgulahendused: internet. Rakenduslikud süsteemid kontrolleritest.
Programmeerimine läbi interneti, kontrollerite omavaheline suhtlemine läbi interneti, kaugkasutajaliidesed läbi interneti, regulaatorid.
Õppejõud: Teet Evartson
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Programmeeritavate loogikaseadmete koht arvuti riistavara realiseerimisel. Klassifikatsioon. Erinevad programmeeritavad loogikaseadmed: püsimälud, lihtsamad maatriksid (PLA, PAL), kasutaja poolt programmeeritavad maatriksstruktuurid (FPGA), maskiga programmeeritavad maatriksstruktuurid (MPGA), nende kasutusvaldkonnad. Projekteerimine: ülesande jaotamine, osaülesannete paigaldus ja trasseerimine. Intellektuaalne omand (IP). Sardsüsteemid. Programmeeritava loogika testimine.
Õppejõud: Andres Rähni
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Protsessijuhtimise ülesannete püstitus ja lahendamine. Juhtimispõhimõtted, avatud ja suletud süsteem. Juhtimissüsteemi stabiilsus ja täpsus. Juhitavad protsessid, nende olekud, sisendid ja väljundid. Diskreetsed protsessid, aja ja sündmuste järgi (lülitamisega) juhtimine. Pidevad protsessid, termilised ja nivooprotsessid. Automaatikaseadmete (regulaatorid, kontrollerid, andurid, täiturid) ja -tarkvara kasutamine ning standardiseeritud funktsionaalsuse esitusvormid. Robootika. Automaatjuhtimissüsteemide näited bio-, keemia ja toiduainete tehnoloogiates.
Õppejõud: Maarja Kruusmaa
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kursus on projektipõhine. Semestri jooksul lahendavad 3-4 liikmelised grupid etteantud ülesande, mis sisaldab sensorite andmete töötlemist, otsustualgoritmide koostamist ning roboti juhtimist. Robotite riistvara antud kursuse raames ei ole tarvis ehitada.
Töögrupid annavad oma tegevusest iganädalase ülevaate, muul ajal töötavad vabalt valitud kellaaegadel ning kokkuleppel töögrupi juhendajaga.
Kursuse lõpuks tuleb etteantud ülesanne lahendada nii simulatsioonis kui ka robotil, töö tuleb dokumenteerida ning esitleda.
Kursusel osalejate maksimaalne arv on 20 ning osalejate väljavalimiseks võivad kursuse läbiviijad osalejaid testida. Osalemise eelduseks on C++ või Pythonis programmeerimise oskus ning algteadmised ROSist.
Tudengid jagatakse töögruppidesse vastavalt oskustele ning eelistustele. Valida saab tavaliselt 3 erineva projekti vahel.
Õppejõud: Maarja Kruusmaa
Õpetamise semester: sügis
Vaata Biorobootika keskuse kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kaasaegse robootika põhitrendid, robotite liigid ja kasutusvaldkonnad, robotite liikumisviisid, robotite liigutuste planeerimine, koordinaatsüsteemid ja robotite asukoha teisendused. Robotite andurid. Sisemised ja välised andurid, positsiooniandurid, lähedusandurid, ultraheliandurud, laserid. Robotnägemine. Käitumispõhised robotid ja ilmnev käitumine, refleksid ja nende simuleerimine, Braitenbergi sõidukid. Planeerivad vs. reflektoorsed robotid. Mobiilsed robotid, robotite navigatsioon, lokalisatsioon. Maailmamudelid, topoloogilised kaardid ja võrgustikud, tõenäosuslik lokalisatsioon Kalmani filtrite ja Markovi mudelitega. Teeplaneerimine, lainefrontplaneerijad, potentsiaaliväljad Bioloogiast inspireeritud robotid. Robotõppimine. Põhilised robotõppimise meetodid. Inimese ja roboti suhtlus. Robootika eetilised ja sotsiaalsed aspektid.
Õppeained: S - Õ
Õppejõud: Thomas Hollstein
Õpetamise semester: sügis
Vaata Thomas Hollsteini kodulehte SIIT ja Kalle Tammemäe kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Sardsüsteemide sissejuhatus, põhiterminoloogia, näited; Spetsifitseerimistehnikad ja modelleerimiskeeled, arvutusmudelid; Samaaegsus; Klassikaline disainivoog versus sardsüsteemide disainivoog; Sardsüsteemide arhitektuurid ja platvormid; Rakendus-spetsiifilised arhitektuurid; Sardriistvara, sardprotsessorid, tarkvara arendus sardprotsessoritele; Süsteemisünteesi peamised ülesanded: ülesannete planeerimine ja hõlmamine; Süsteemi tasemel energia ja võimsustarbe vähendamine, Sard-operatsioonisüsteemid, vahevara; Sardtarkvara; Usaldusväärsus ja veakindlus.
Õppejõud: Uljana Reinsalu
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Õpitakse tundma mikrokontrollereid ja arendama kaasaegseid sardsüsteeme reaal-elulistes kasutusvaldkondades arvestades nõudeid jõudlusele, energiatarbele ja töökindlusele. Tähelepanu pööratakse nii mikrokontrollerite programmeerimisele kui arenduskeskkondade kasutamisele sardsüsteemide tarkvara arendamisel, simuleerimisel ja silumisel. Kursuse praktilises osas lahendatakse lihsamalt-keerulisele meetodil mikrokontrolleri liidestamist erinevate perifeeriaseadmetega kuni lihtsustatud reaal-aja operatsioonisüsteemi rakendamiseni.
Õppejõud: Uljana Reinsalu
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Õppeaine tutvustab tudengitele sardsüsteemide aluseid ja nende loomise meetodeid:
- Sardsüsteemide üldpõhimõtted, erinevused traditsioonilistest arvutisüsteemidest;
- Sardsüsteemide arhitektuurid ja platvormid. Üldised ja rakendus-spetsiifilised arhitektuurid;
- Sardtarkvara erinevused rakendustarkvarast;
- Sardsüsteemide energia- ja võimsustarve, töökindlus ja usaldusväärsus;
- Arusaamine ajast reaalaja sardsüsteemides, arvutusprotsesside ja –ressursside planeerimine;
- Mikrokontrollersüsteemide (ARM Cortex M näitel) arendusvahendid.
Õppejõud: Kalle Tammemäe
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Õppeaine tutvustab tudengitele sardsüsteemide aluseid ja nende loomise meetodeid:
· Sardsüsteemide üldpõhimõtted, erinevused traditsioonilistest arvutisüsteemidest.
· Süsteemide spetsifitseerimise tehnikad, arvutusmudeled, modelleerimine.
· Sardsüsteemide arhitektuurid ja platvormid. Üldised ja rakendus-spetsiifilised arhitektuurid.
· Aja mõistet reaalajasüsteemides, arvutusprotsesside planeerimine.
· Sardtarkvara, erinevused rakendustarkvarast.
· Sardsüsteemide operatsioonisüsteemid, ülesehitus, komponendid, vahevara.
· Süsteemide energia- ja võimsustarve, töökindlus ja usaldusväärsus.
Õppejõud: Martin Jaanus
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Sissejuhatus elektro- ja arvutiinseneeringusse.
Elekter, laeng, pinge, vool, võimsus. Alalisvool, komponendid. Seadused ja võrrandid. Siirdeprotsessid elementaarjuhtudel. Harmoonilised signaalid, faasorid, võimsus. Sageduskarakteristikud. Signaalid ja nende põhiparameetrid. Kogu õppeprotsess toimub internetis (eksperimendid laborikittidega, mida saab ka koju laenutada)
detailid: http://isc.dcc.ttu.ee
Õppejõud: Martin Jaanus
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata õppekirjandust SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Sissejuhatus elektro- ja arvutiinseneeringusse.
Elekter, laeng, pinge, vool, võimsus. Alalisvool, komponendid. Seadused ja võrrandid. Siirdeprotsessid elementaarjuhtudel. Harmoonilised signaalid, faasorid, võimsus. Sageduskarakteristikud. Signaalid ja nende põhiparameetrid. Kogu õppeprotsess toimub internetis (eksperimendid laborikittidega, mida saab ka koju laenutada)
detailid: http://isc.dcc.ttu.ee
Õppejõud: Martin Jaanus, Vello Kukk
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Hulkklemmid, võrrandid ja aseskeemid, lineariseerimine, impulss- ja hüppekaja, ülekandefunktsioonid ja sageduskarakteristikud, stabiilsus ja Nyquisti kriteerium, opvõimendi ja põhirakendused, trafod (talitlus ning aseskeemid), filtrid (põhitüübid), digitaalfiltrid (FIR ja IIR).
Kogu õppeprotsess toimub internetis (eksperimendid laborikittidega, mida saab ka koju laenutada)
detailid: http://isc.dcc.ttu.ee
Õppejõud: Martin Jaanus
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Hulkklemmid, võrrandid ja aseskeemid, lineariseerimine, impulss- ja hüppekaja, ülekandefunktsioonid ja sageduskarakteristikud, stabiilsus ja Nyquisti kriteerium, opvõimendi ja põhirakendused, trafod (talitlus ning aseskeemid), filtrid (põhitüübid), digitaalfiltrid (FIR ja IIR).
Kogu õppeprotsess toimub internetis (eksperimendid laborikittidega, mida saab ka koju laenutada)
detailid: http://isc.dcc.ttu.ee
Õppejõud: Vello Kukk
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Sidu Komponentide mudelid. Süsteemide elektrilised mudelid. Pidev- ja diskreetaaeg, alias, stabiilsus. FIR- ja IIR-süsteemid. Müra. Simuleerimsimeetodid. Konvenmtsionaalsed simuleerimisprogrammid, SPICE. Klassikalised filtrid. Ostsillaatorid, kaos. Sidude süntees. Erinevat tüüpi süsteemidele mudelite loomine, unustamismudelid. Sündmuste logide analüüs, objektide mudelid ning käitumishüpoteesid. Süsteemide analüüsi meetodid ja vahendid.
Õppejõud: Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Arvutisüsteemide eriala eesmärgid, õpetatavad ained ja nendevahelised seosed. Spetsialiseerumised arvutisüsteemide projekteerimine ning automaatika ja süsteemitehnika. Arvutisüsteemide eriala lõpetaja töökohad. Üld- ja eriala-ainete seosed arvutisüsteemide projekteerimise ja haldamise erinevate aspektidega. Meeskonnatöö ning uute süsteemide ja seadmete loomise peamised ülesanded.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar
Õpetamise semester: sügis
Vaata loengumaterjale SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Testimine kui süsteemide kvaliteedi juhtimisprobleem ja süsteemide usaldatavuse tagamise vahend. Süsteemide töökindlus, turvalisus, ohutus ja veakindlus kui süsteemide usaldatavuse komponendid. Sissejuhatus süsteemide diagnostika teoreetilistesse alustesse: Boole'i diferentsiaalalgebra, diagnostika põhivõrrand, graafid ja otsustusdiagrammid. Rikete modelleerimine: defekt, rike ja viga. Rikete ekvivalentsuse ja dominantsuse suhted, rikete maskeerumine. Testide projekteerimine süsteemidele loogika-, registersiirete- ja käitumuslikul tasandil. Testprogrammide optimeerimine. Testprogrammide automatiseeritud süntees protsessorsüsteemidele. Mälude testimine. Testide analüüs ja kvaliteedi hindamine: simuleerimispõhised ja analüütilised meetodid. Diagnostika ja rikete lokaliseerimine. Diagnoosiprotseduuride optimeerimine. Automaatsed testimissüsteemid. Süsteemide isetestimine ja enesediagnoos.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar
Õpetamise semester: sügis
Vaata loengumaterjale SIIT
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Testimine kui süsteemide kvaliteedi juhtimisprobleem ja süsteemide usaldatavuse tagamise vahend. Süsteemide töökindlus, turvalisus, ohutus ja veakindlus kui süsteemide usaldatavuse komponendid. Sissejuhatus süsteemide diagnostika teoreetilistesse alustesse: Boole'i diferentsiaalalgebra, diagnostika põhivõrrand, süsteemide modelleerimine, graafide teooria ja otsustusdiagrammid. Rikete modelleerimine: defekt, rike ja viga. Rikete ekvivalentsuse ja dominantsuse suhted, rikete kollaps ja maskeerumine. Hierarhilised ja defektipõhised diagnostilise modelleerimise meetodid. Testide projekteerimine ja testprogrammide süntees süsteemidele loogika-, registersiirete-, funktsionaalsel ja käitumuslikul tasandil. Testprogrammide optimeerimine. Testprogrammide süntees mikroprotsessoritele, kiipsüsteemidele ja kiipvõrkudele. Mälude testimine. Testide analüüs ja kvaliteedi hindamine: simuleerimispõhised ja analüütilised meetodid. Diagnostika ja rikete lokaliseerimine. Diagnoosiprotseduuride optimeerimine. Automaatsed testimissüsteemid. Süsteemide isetestimine ja enesediagnoos.
Iseseisev kursusetöö koosneb kolmest ülesandest: 1) Katsesüsteemi projekteerimine. 2) Testprogrammi süntees ja kvaliteedi analüüs 3) Testeksperimentide simuleerimine katseskeemidel
Õppejõud: Gert Jervan
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ajalooline perspektiiv. Töökindluse põhiterminoloogia. Riskid. Ohud. Riskianalüüs. Ohuanalüüs. Riskidega toimetulemine ja nende vältimine. Ohutus. Süsteemide (kaasa arvatud tarkvara ja riistvara) testimine. Liiasus (riistvara, tarkvara, informatsioon, aeg, keskkond). Süsteemide töökindlust mõjutavad tegurid. Õnnetuste analüüs. Süsteemide ja tehnoloogia analüüs.
Õppejõud: Gert Jervan
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ajalooline perspektiiv. Töökindluse põhiterminoloogia. Riskid. Ohud. Riskianalüüs. Ohuanalüüs. Riskidega toimetulemine ja nende vältimine. Ohutus. Süsteemide (kaasa arvatud tarkvara ja riistvara) testimine. Liiasus (riistvara, tarkvara, informatsioon, aeg, keskkond). Süsteemide töökindlust mõjutavad tegurid. Õnnetuste analüüs. Süsteemide ja tehnoloogia analüüs.
Õppejõud: Boris Gordon
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Dünaamiline protsess ja selle mudel. Lineaarne süsteem, süsteemi põhimõisted: sisendid, väljundid, siseolekud, parameetrid, SISO ja MIMO süsteemid. Pidevaja ja diskreetaja süsteemid. Sisend-väljund mudelid, olekumudelid. Süsteemide omadused: stabiilsus, juhitavus, jälgitavus. Karakteristlik polünoom, poolused. Süsteemide kompositsioon, tagasisidestatud süsteemid. Siirdeprotsessi analüüs ja süsteemi karakteristikud. Süsteemide juhtimine, juhtimise kriteeriumid.
Tagasisidestatud juhtimissüsteemi süntees ja analüüs.
Õppeaine sisaldab loenguid, praktikume ja ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks.
Õppejõud: Boris Gordon
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Süsteemi mõiste. Abstraktne süsteem. Süsteemide klassifikatsioon. Süsteemide modelleerimine: analüütilised ja mitteanalüütilised mudelid. Lineaarsete pidev- ja diskreetajasüsteemide analüütilised mudelid: ülekande- ja olekumudelid ning nende esitusvormid. Lineaarsete süsteemide analüüs. Süsteemide üldised omadused: juhitavus, jälgitavus ja stabiilsus. Süsteemide struktuuriomadused, kompositsioon ja dekompositsioon. Mittelineaarsete süsteemide põhilised mudelid ja analüüs. Süsteemide mitteanalüütilised mudelid: hägusa loogika ja tehisnärvivõrkude kasutamisel baseeruvad mudelid. Hägus modelleerimine. Tehisnärvivõrgud. Mitteanalüütilise mudeli struktuuri valik ja parameetrite häälestamine. Õpialgoritmid. Täpsuse probleem mitteanalüütiliste mudelite kasutamisel. Analüütiliste ja mitteanalüütiliste mudelite rakendusnäited. Õppeaine sisaldab loenguid ja harjutusi ning modelleerimiskeskkonna MATLAB/SIMULINK kasutamisel põhinevaid praktikume.
Õppejõud: Lembit Jürimägi, Marina Brik, Eduard Petlenkov, Vladimir Viies, Viktor Leppikson
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Tarkvara-projekt sisaldab infotehnoloogilise ülesande (näit. mini-infosüsteemi loomine, modelleerimisülesanne, uuringuandmete töötlus jt.) kollektiivset lahendamist. Üliõpilased teevad kollektiivselt läbi tarkvaraarenduse etapid: ülesande analüüs ja sobiva tarkvara põhjendatud valik; Ülesande keerukuse taandamine, jagamisega alamülesanneteks ning meeskonnatöö kasutamine; tarkvaraprojekti vormistamine, presenteerimine ja kaitsmine. Projektirühma liikmete töömeetod võib olla kas klassikaline voomeetod, iteratiivne meetod või agiilmeetod.
Õppejõud: Vladimir Viies
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Tarkvara-projekt sisaldab infotehnoloogilise ülesande (näit. mini-infosüsteemi loomine, modelleerimisülesanne, uuringuandmete töötlus jt.) kollektiivset lahendamist. Üliõpilased teevad kollektiivselt läbi tarkvaraarenduse etapid: ülesande analüüs ja sobiva tarkvara põhjendatud valik; Ülesande keerukuse taandamine, jagamisega alamülesanneteks ning meeskonnatöö kasutamine; tarkvaraprojekti vormistamine, presenteerimine ja kaitsmine. Projektirühma liikmete töömeetod võib olla kas klassikaline voomeetod, iteratiivne meetod või agiilmeetod.
Õppejõud: Tarmo Robal
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kaasaegsete tarkvaraarenduse metoodikate käsitlus. Tarkvara elutsükkel. Elutsükli mudelid: kosemudel, spiraalmudel, iteratiivne ja inkrementaalne mudel. Tarkvara arendusmetoodikad (UP, agiilmetoodikad jne). Modelleerimine ja ühtne modelleerimiskeel UML. Tarkvaratoote ja -protsessi kvaliteediprobleemid. Tarkvaraarenduse küpsusmudelid CMM, CMMI.
Praktikumis: lähteülesande kirjeldamine UML-keeles, kavandamine, realiseerimine komponenttehnoloogias, testimine
Õppejõud: Paul Leis
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Kaasaegsete tarkvaraarenduse metoodikate käsitlus. Tarkvara elutsükkel. Elutsükli mudelid: kosemudel, spiraalmudel, iteratiivne ja inkrementaalne mudel. Oluline koht kursuses on ärimaailmale oluliste metoodikate: Unified Processi ja agiilmetoodikate käsitlemisel: ekstreemprogrammeerimine, SCRUM, Feature Driven Development, Unified Processi agiilsed variandid (OpenUP, Agile Unified Process, EssUP).
Tarkvaratoote ja -protsessi kvaliteediprobleemid - alates testimisest, valideerimisest ja jätkates tarkvaraarenduse küpsusmudelitega CMM, CMMI. Kursus lõpeb tarkvaraarendusprotsessi tervikmudeli käsitlemisega: Enterprise Unified Process, IT Infrastructure Library (ITIL) protsessid.
Praktikumis: lähteülesande kirjeldamine UML-keeles, kavandamine, realiseerimine komponenttehnoloogias, testimine.
Õppejõud: Aleksei Tepljakov
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Süsteemne lähenemine teadustöö koostamisele. Teadustöö koostamise metoodika erinevad elemendid. Probleemi püstitus ja arusaam probleemi laiemast vaatenurgast.
Informatsiooni kogumine. Hüpotees. Omandada oskus magistritöö teema valikuks. Iseseisev töö erialakirjandusega. Osalemine erialastel nõupidamistel ja teaduskonverentsidel. Magistriõppe üliõpilane omandab inglise keelse teadusartikli kirjutamise ja ette kandmise kogemuse.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar
Õpetamise semester: sügis
Vaata materjale SIIT
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaalsüsteemide testimise ja usaldatavuse projekteerimiskriteeriumid: testitavus, diagnoositavus, usaldatavus, töökindlus ja veakindlus. Testimise ja veakindluse majanduslikud aspektid, kvaliteedi poliitika. Testitavuse analüüsi ja mõõtmise meetodid: signaalide juhitavus ja jälgitavus, testitavuse tõenäosuslik analüüs. Hästi testitavate ja diagnoositavate süsteemide projekteerimise reeglid ja kitsendused. Ad-hoc testitavuse projekteerimine. Skaneerimisregistrite kontseptsioon süsteemide monitoorimise parandamiseks. Lineaarse tagasisidega nihkeregistrid. Pseudojuhuslik testimine ja signatuuranalüüs. Isetestivad süsteemid, tsirkulaarne isetestimine, isetestimise universaalarhitektuur. Aparatuurse isetestimise optimeerimine. Testimise standardid: äärskaneerimise standard, IEEE P1500 standard kiipsüsteemide testimiseks. Kiipvõrkude testimine. Süsteemide enesediagnostika. Vigade avastamine töö käigus. Iseparanduvad süsteemid. Veakindel kodeerimine: tsüklilised ja aritmeetilised koodid, Hamming'i vigu avastavad ja parandavad koodid. Veakindluse hindamine.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Digitaalsüsteemide testimise ja usaldatavuse projekteerimiskriteeriumid: testitavus, diagnoositavus, usaldatavus, töökindlus ja veakindlus. Testimise ja veakindluse majanduslikud aspektid, kvaliteedi poliitika, saagis, praagi sagedus. Testimise alused: rikete tüübid ja mudelid, rikete simuleerimine, testide genereerimine ja rikete diagnoos. Testitavuse analüüsi ja mõõtmise meetodid: signaalide juhitavus ja jälgitavus, testitavuse tõenäosuslik analüüs. Hästi testitavate ja diagnoositavate süsteemide projekteerimise reeglid ja kitsendused. Ad-hoc testitavuse projekteerimine. Struktuursed meetodid testitavuse parandamiseks. Testpunktide meetod, realisatsioon ja optimeerimine. Skaneerimisregistrite kontseptsioon süsteemide monitoorimise parandamiseks. Skaneerimisteede arhitektuurid. Testitavuse parandamine kõrgtaseme meetoditega. Süsteemide isetestimise matemaatilised alused. Loogikaline isetestimine. Lineaarse tagasisidega nihkeregistrid. Pseudojuhuslik ja pseudoammendav testimine. Signatuuranalüüs ja rikete maskeerimine. Isetestivad süsteemid ja arhitektuurid, tsirkulaarne isetestimine, isetestimise universaalarhitektuur. Hübriidsed isetestimise meetodid. Aparatuurse isetestimise optimeerimine. Testimise standardid: äärskaneerimise standard, IEEE P1500 standard kiipsüsteemide testimiseks. Kiipvõrkude testimine. Süsteemide enesediagnostika. Vigade avastamine töö käigus. Iseparanduvad süsteemid. Veakindel kodeerimine: tsüklilised ja aritmeetilised koodid, Hamming'i vigu avastavad ja parandavad koodid. Veakindluse hindamine.
Kursus sisaldab 3 laboritööd ja individuaalse tööna kursuseprojekti.
Õppejõud: Peeter Ellervee, Andres Eek, Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetse tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal osalusteguriga 1,0.
Õppejõud: Peeter Ellervee, Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Praktika käigus tutvutakse firma (asutuse) töö- ning tehnoloogiakeskkonnaga. Praktika protsessis toimub teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja tööalaste vilumiste omandamine. Osaletakse konkreetse tööprotsessis. Praktika võib toimuda nii tööstusettevõttes kui ka uurimisasutustes, kus üliõpilane osaleb uurimisgrupi töös. Praktika ametikohtadena sobivad töökohad, mis eeldavad erialaste teadmiste omamist ja rakendamist. Praktikaasutustena sobivad arvutisüsteemide projekteerimisega, rakendamise, haldamise ja uurimisega seotud firmad.
Ühele EAP vastab üks nädal tööd praktikakohal osalusteguriga 1,0.
Õppejõud: Gert Jervan
Õpetamise semester: kevad
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Ajalooline perspektiiv. Töökindluse põhiterminoloogia. Riskid. Ohud. Riskianalüüs. Ohuanalüüs. Riskidega toimetulemine ja nende vältimine. Ohutus. Süsteemide (kaasa arvatud tarkvara ja riistvara) testimine. Liiasus (riistvara, tarkvara, informatsioon, aeg, keskkond). Süsteemide töökindlust mõjutavad tegurid. Õnnetuste analüüs. Süsteemide ja tehnoloogia analüüs.
Õppejõud: Raimund-Johannes Ubar
Õpetamise semester: sügis
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Sissejuhatus. Digitaalsüsteemide diagnostika kaks põhiprobleemi: testide projekteerimine ja rikete diagnoos. Diagnoosiprotseduuride kaks põhialust: põhjus-tagajärje relatsioonid ning tagajärg-põhjuse relatsioonid. Rikete või veamudelitel põhinev diagnostika ja mudelivaba diagnostika. Diagnostilise info genereerimine ja esitamine. Rikkeid avastavad testid ja diagnostilised testid. Testide analüüs. Simulatsioonipõhised ja analüütilised meetodid. Analüüsi efektiivsus: algoritmi, mudeli, andmete, rikete ja testide paralleeltöötlus. Rikete ja defektide tabelid ning diagnostika sõnastikud. Diagnoosi resolutsioon ja selle tõstmine. Kombinatoorne, järjestikuline ja adaptiivne diagnostika. Diagnostilise info ja diagnostikaprotseduuride optimeerimine. Tagajärg-põhjuse relatsioonidel põhinev rikete ning disainivigade põhjuste lokaliseerimine. Analüütilised diagnostikameetodid: Boole’i diferentsiaalvõrrandite lahendamine, otsustusdiagrammide kasutamine ja diagnostika ülesande taandamine SAT-probleemiks. Kõrgtaseme ja hierarhilised rikete lokaliseerimise ja silumise meetodid. Süsteemide verifitseerimine ja disainivigade diagnoos. Isediagnoosivad digitaalsüsteemid. Süsteemide diagnoositavuse parandamine.
Õppejõud: Rein Paluoja, Boris Gordon
Õpetamise semester: sügis
Vaata aine kodulehte SIIT
Vaata täpsemat kirjeldust SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Inimkommunikatsiooni olemus, sõnumite edastamine ja vastuvõtmine, inimsuhted ja kommunikatsiooni kontekstid. Kirjatööde koostamine ja vormistamine ning esinemine.
Praktilised tööd:
• rühmatööd auditooriumis (kirjatöö kava, essee ja referaat, retsensioon ja esinemine);
• iseseisvad kodutööd (kava, essee või referaat ja retsensioon).
Õppejõud: Peeter Ellervee, Eduard Petlenkov
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Üliõpilane valmistab metoodiliselt ette ning viib läbi teatud osa õppejõuga kokku lepitud kursusest. Üldjuhul on läbiviidava õppetöö sisuks laborite juhendamine ja harjutustundide andmine.
Õppejõud: Eduard Petlenkov, Peeter Ellervee
Õpetamise semester: sügis-kevad
Vaata täpsemat infot SIIT
Lühike sisukirjeldus:
Üliõpilane valmistab metoodiliselt ette ning viib läbi teatud osa õppejõuga kokku lepitud kursusest. Üldjuhul on läbiviidava õppetöö sisuks laborite juhendamine ja harjutustundide andmine.