TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

Projektist

ADDVAL-BIOEC projekti eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine konkurentsivõime tõstmiseks. Võttes arvesse jätkusuutliku arengu põhimõtteid vaadeldakse lisandväärtuse tõstmise ja tooraine parema kasutamise perspektiive. Eesti biomajanduse hetkeseisu analüüsitakse kuue väärtusahela lõikes: toit ja sööt; tselluloosi-, paberi-, puittooted ja puitehitus; tekstiil ja rõivad; kütused ja energia; biomaterjalid, kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted ja biomajandusega seotud ökosüsteemiteenused. Uuritakse parimate võimalike innovatiivsete tehnoloogiate sobivust Eesti bioressursside väärindamiseks. Töötatakse välja Eesti biomajanduse arengu stsenaariumid ning ärimudelid valitud valdkondades ja analüüsitakse nende sotsiaal-, majandus- ja keskkonna mõju. Ettevõtjad ning poliitikakujundajad saavad kasutada väljatöötatud stsenaariume ja ärimudeleid strateegilisel planeerimisel ning biomajanduse poliitikate parendamiseks.

Tulemused

Tööpaketi raames koguti kokku ning sünteesist Eesti biomajanduse tänast olukorda kirjeldav andmestik ja muu informatsioon.

Loe valminud vaheanalüüse:

1.1 Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs

1.2 Eesti biomajanduse väärtusahelate kvantitatiivanalüüs

1.3 Eesti biomajanduse innovatsioonisüsteemi analüüs

Tööpaketi raames koostatakse aastaks 2021 alternatiivsed stsenaariumid biomajanduse arendamiseks Eestis. Stsenaariumite koostamise toetamiseks koostatakse pikaajalised bioressursi prognoosid ning kaardistatakse olulisemad üleilmsed sotsiaal-majanduslikud ning tehnoloogilised trendid.

2.1 Eesti biomajanduse bioressursi prognoos 2030-2050

2.2 Biomajanduse tehnoloogiate trendid ja teekaardid

2.3-2.4 Eesti biomajanduse arengustsenaariumid 2030-2050  / What Will Estonia`s Bioeconomy Look Like in 2050?

Pikaajalise bioressursi potentsiaali prognoosid: 2030-2050. Arengustsenaariumite lisamaterjal

Teekond kliimaneutraalse biomajanduseni: täiendava arvepidamise alused: Arengustsenaariumite lisamaterjal

Valitud sektorites ja nende alamvaldkondades (mereressursid; toit ja sööt; biokütused- ja energia; biomaterjalid, keemia-, farmaatsia- ja plasttooted) töötatakse aastaks 2021 välja uudsete ärimudelite prototüübid, mis aitavad erinevates sektorites suurendada lisandväärtust ja/või saavutada nii keskkonna-/kliimaalaseid eesmärke.

Uudsed võimalused Eesti biomajanduse väärtusahelate mitmekesistamiseks ja lisandväärtuse tõstmiseks

Projekti lõpptulemusena töötatakse välja poliitikasoovitused biomajanduse arendamiseks ning pakutakse välja eesmärkide saavutamiseks sobilik biomajanduse juhtimise ja koordineerimise mudel. Selleks kaardistatakse rahvusvahelised biomajanduse juhtimise ja toetamise praktikad ning sünteesitakse varasemat tööpakettide peamised tulemused poliitikasoovitusteks.

Loe valminud vaheanalüüse:

4.1 Poliitikad ja valitsemissüsteemid biomajanduse toetamiseks

Projekti teavitustegevus

Toimunud üritused

Aeg: 26.10.2021

Eesti biomajanduse uuringu lõpukonverentsLisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses

Konverentsil esitlesid uuringu autorid Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuringu tulemusi. Ettekannetes käsitleti vastavalt uuringule nii Eesti biomajanduse tänast olukorda, tulevikku kui ka uusi biomajanduse ärimudeleid ning poliitikasoovitusi biomajanduse järgmiseks arenguhüppeks.

Projekti lõpukonverentsil esinesid:

Avasõnad: Siim Tiidemann (Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler)
Eesti biomajanduse tänane olukord: Mati Mõtte (TÜ/EMÜ) ja Urmas Varblane (TÜ) 
Eesti biomajanduse tulevik - stsenaariumid ja prognoosid aastasse 2050: Marek Tiits (IBS) ja Erkki Karo (TalTech)
Biomajanduse uued ärimudelid teadusest ja idudest: Liina Joller-Vahter (TÜ), Lauri Vares (TÜ), Aavo Sõrmus (TFTAK)
Poliitikasoovitused Eesti biomajanduse järgmiseks arenguhüppeksErkki Karo (TalTech)

Konverentsipäeva lõpetas arutelupaneel Eesti biomajanuse riikliku korraldamise üle koosseisus Argo Peepson (Maaeluministeerium), Petri-Jaan Lahtvee (TalTech), Urmas Varblane (TÜ), Rando Värnik (EMÜ), Andre Veskioja (ETKI). Arutelu modereeris Erkki Karo (TalTech).


Vaata konverentsi salvestust!

 

Lõpukonverentsi lisainfo

Aeg: 16.02.2021

Veebiseminar: „Biomajanduse arengusuunad ja -stsenaariumid“ .

Tutvustati Kesk- ja Ida-Euroopa riikide biomajanduse initsiatiivi BIOEAST toetavat projekti BIOEASTsUP ja Eesti Teadusagentuuri projekti „ ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites“ raames läbi viidud küsitluste ja uuringute tulemusi ning arutleti, millised on Eesti biomajanduse arenguvõimalused ja -stsenaariumid.

Seminar oli jätkuks 2020. aasta novembris toimunud veebiseminarile „Arendustegevus ja koostöövõrgustikud biomajanduses“.

Seminaril tegid ettekande:

Marek Tiits (Balti Uuringute Instituut)
Erkki Karo (TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut)

"Eesti biomajanduse majandusliku läbilöögi ja konkurentsivõime kasvatamise spetsialiseerumised ning arengusuunad"

Seminari lisainfo

Aeg: 20.01.2021

Veebiseminar: Kuidas mõõta metsa? Teaduspõhine lähenemine metsade raiestsenaariumite koostamisele

Metsandusel on Eesti biomajanduses väga oluline koht. Mets on nii oluline biomassi allikas, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmise abimees kui ka oluline majandus lisandväärtuse, töökohtade ning rahvusliku rikkuse allikas. Metsade kestlik planeerimine ja majandamine peab põhinema teaduspõhisel analüüsil ja prognoosidel. Veebiseminari raames tutvustatati RITA ADDVAL-BIOEC projekti raames koostatud Eesti metsade võimalikke raiestsenaariumeid 2030 kuni 2050, käsitleti stsenaariumite aluseks olevaid teaduslikke metoodikaid, kaugseire lahenduste kasutamise võimalusi ja piire ning arutleti teaduspõhiste metoodikate olulisuse üle kestliku metsanduse ja metsamajanduse tagamisel.

Seminari ettekanded:

Seminari videosalvestus on järelvaadatav siin (Passcode: W^6KQY2!)

Aeg: 09.12.2020 

Veebiseminar: Sünteetiline bioloogia: Järgmise generatsiooni biomajandust ja majandusarengut võimaldav tehnoloogia

Üleminek puhtale majandusele, kus fossiilse päritoluga maavarade asemel kasutatakse taastuvaid toormeid ning orgaanilisi jääke (ringmajandus), vajab uudseid tehnoloogiaid, millel on praegustega võrreldes märkimisväärselt madalam süsiniku jalajälg. Biotehnoloogia, sünteetiline bioloogia ning teised bioteadused annavad selleks ideaalse võimaluse, et kasvatada kohalikku majandust, kuid samal ajal vähendada inimtekkelise kliimamuutuste mõju. Hiljutine kiire areng sünteetilises bioloogias annab täiesti uued võimalused toidu, kemikaalide, materjalide, energia ja kütuste, IT sektori, keskkonna- ning tervishoiu arendamiseks. Seminaril tutvustati sünteetilise bioloogia globaalseid arenguid ja Eesti ettevõtete võimalusi nendest arengutest kasulõikamisel:

  • Sünteetiline bioloogia: Järgmise generatsiooni biomajandust ja majandusarengut võimaldav tehnoloogia – ettekande aluseks olev lühikokkuvõte (Petri-Jaan Lahtvee, Tartu Ülikool)
  • Lignotselluloosne biomass – jätkusuutlik tooraine sünteetilise bioloogia revolutsiooni aluseks (Peep Pitk, Graanul Biotech)

Prof. Petri-Jaan Lahtvee ettekande videosalvestus on järelvaadatav siin (Passcode: jjCC3r3*)

18. aprill 2019 toimus Tallinna Tehnikaülikoolis konverents
Biomajandav Eesti: tänane olukord ja vaade tulevikku

Toimunud konverentsi kohta loe lähemalt siit

Projekti partnerid

Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond; Urmas Varblane

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tehnoloogiainstituut; Lauri Vares

Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia instituut; Alar Konist 

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Eesti mereinstituut; Georg Martin

Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsatööstuse osakond; Peeter Muiste

Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut; Erkki Karo

Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Keemia- ja biotehnoloogia instituut, Cecilia Sarmiento

Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut; Jaan Kers

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tehnoloogiainstituut; Petri-Jaan Lahtvee

Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond, Evelin Loit

Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, Agraarökonoomika ja turunduse osakond, Rando Värnik

Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut; Jaan Kers

Balti Uuringute Instituut; Marek Tiits