Lõpetamine | Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

JUHENDAJA: Bilal Asad

• Modelling and analysis of eccentricity faults in induction motors.
  The static and dynamic eccentricity will be studied and modelled for induction machines. The finite element method (FEM) based software such as Infolytica or FEMM can be used for modelling. The impact of this fault at various severity levels on performance parameters of the machine shall be investigated. Moreover, the segregation of various frequency components in the machine current spectrum is supposed to be done. The simulation results need to be compared with the practical measurements at least for inherent eccentricity.
• Modelling of material saturation for a single-phase transformer.
  This project can have two portions. The B-H curve of a single-phase the transformer shall be measured in the laboratory setup. The Simulink model of the transformer with linear material characteristics should be prepared. The calculated B-H curve shall be used in the Simulink model for reducing the material related approximations.

JUHENDAJA: Ekaterina Andriushchenko

• Indirect design optimization of solinoid.
  Within this thesis, the student will work on indirect optimization techniques applied for a solenoid. The student will be responsible for making a review on optimization models used in indirect optimization (response surface model (RSM), Kriging model, radial basis function (RBF) model). Then, the student will optimize a solenoid using one of the considered optimization models.
• Robust design optimization of transformer.
  Within this thesis, the student will work on robust design optimization applied for a transformer. The student will be responsible for making a review on robust design optimization techniques and apply it for a transformer.
• Design optimization of Synchronous Reluctance Motors using artificial neural networks.
  Within this thesis, the student will review techniques used for design optimization of SynRM. Particularly, the student will need to focus on methods based on artificial neural networks, which are widely applied to approximate objective functions in optimization problems.

JUHENDAJA: Ants Kallaste, kaasjuhendaja:  Hans Tiismus

• 3D prinditud magnetmaterjalide termiliste omaduste määramine.
• Uurimustöö kihtlisandus prototüümiseks sobivatest eksootilistest elektrimasinatüüpidest.

JUHENDAJA: Karolina Kudelina

• Laagririkete diagnostika meetodite võrdlev analüüs. / A Comparative Analysis of Bearing Faults Diagnosic Methods.
  Töö ülesandeks on võrrelda omavahel erinevaid elektrimasinate diagnostikas kasutatavaid tehnikaid, mida saab rakendada laagririkete tuvastamises. Võrdlemiseks saab kasutada erinevad tarkvarasid (nt Matlab), matemaatilisi valemeid and arvutusi. Töö tulemuseks: tudeng tutvub elektrimasinate diagnostikaga, tutvub erinevate diagnostika meetodite nüanssidega ja oskab neid kasutada laagririkete analüüsiks.

JUHENDAJA: Hadi Ashraf Raja

• IoT based Voltage and Current Monitoring Device for Electrical machines.
  This topic will include setting of a monitoring device for electrical motor or any other electrical machine using Arduino and sensors (voltage and current). The sensors will be integrated with Arduino and data will be read through them to be shown inside the system either using Arduino interface.
• Real time measurements and monitoring of Wind turbine.
  This topic will include setting of a monitoring device for electrical motor or any other electrical machine using Arduino and sensors (voltage and current). The sensors will be integrated with Arduino and data will be read through them to be shown inside the system either using Arduino interface.
• Real time measurements and monitoring of Thermal and Torque speed of Electrical machines.
  This topic will include setting of a monitoring device for electrical motor or any other electrical machine using Arduino and sensors (thermal and torque speed). The sensors will be integrated with Arduino and data will be read through them to be shown inside the system either using Arduino interface.

JUHENDAJA: Hans Tiismus

• Vase 3D-printimine ekstrusiooni meetodil. / Extrusion based 3D-printing of copper.
  Töö ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis kõrge elektrijuhtivusega vase FDM 3D-printimise ja vajalike järeltöötluse sammude metoodilist valdamist. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa (printimine, järeltöötlus, mõõtmised). Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.
• Raua 3D-printimine ekstrusiooni meetodil. / Extrusion based 3D-printing of iron.
  Töö ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis pehme magnetilise raua FDM 3D-printimise ja vajalike järeltöötluse sammude metoodilist valdamist. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa (printimine, järeltöötlus, mõõtmised). Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.
• Pöörisvoolude modelleerimine 3D-prinditud magnetsüdamikes. / Modelling of eddy currents in 3D-printed soft magnetic cores.
  Töö keskendub pöörisvoolude vähendamisele laserpaagutatud (SLM) magnetsüdamikes kasutades eksootilisi geomeetriaid. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.
• Fe-Co sulami 3D printimine laserpaagutus meetodil. / 3D-printing of Fe-Co alloy by laser powder bed fusion.
  Töö ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis Fe-Co sulami laserpaagutamise meetodil (L-PBF) 3D-printimise ja vajalike järeltöötluse sammude metoodilist valdamist. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa (printimine, järeltöötlus, mõõtmised). Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.

JUHENDAJA: Toomas Vaimann,  kaasjuhendaja: Bilal Asad

• Stator inter turn short circuit fault diagnostics of electrical machines using spectrum analysis.
• The impact analysis of motor's current gain on high frequency harmonics fed from inveretr.

JUHENDAJA: Martin Sarap

• 3D-prinditud elektrijalgratta mootori modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on modelleerida ja 3D-printida elektrimootor, mis omaks piisavalt suurt momendi- ja võimsustihendust, et olla praktiline elektrijalgrattas kasutamiseks. Töö sisaldab mootori modelleerimist (analüütilised valemid ja lihtsamad simulatsioonid), füüsilise prototüübi loomist 3D-printeri abil ning viimaks mõõteandmete kogumist.
• Elektroonilise ülekandega elektrijalgratta modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua elektrijalgratta mudel, kus traditsiooniline kettülekanne on asendatud mootor-generaator paariga. Töö sisaldab elektrisõiduki ajami modelleerimist (analüütilised valemid ja lihtsamad simulatsioonid), füüsilise prototüübi loomist ning viimaks mõõteandmete kogumist.
• Mikrokontrolleril põhineva harjavaba elektrimootori muunduri modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua mikrokontrolleril põhineva harjavaba elektrimootori muunduri (ESC) prototüüp, mille kasutegur ja võimsustihedus oleks võimalikult kõrge. Töö sisaldab muunduri modelleerimist (analüütilised valemid ja simulatsioonid), füüsilise prototüübi loomist ning viimaks mõõteandmete kogumist.
• Reluktantsmootori juhtimise optimeerimine läbi masinõppe.
  Töö eesmärgiks on luua muundur, mis oleks võimeline juhtima reluktantsmootorit (switched-reluctance machine) võimalikult efektiivselt ning madala momendivärelusega (torque ripple). Selleks tuleb esmalt programmeerida juhtimisalgoritm (Matlab, Python), mis ühendub simuleeritud mootoriga (COMSOL, Ansys, Matlab, FEMM) ja optimeerib vajalikud parameetrid läbi masinõppe. Hiljem rakendatakse algoritm füüsilisele mootor-ajami paarile, et masinõppega jätkata reaalsetele andmetele põhinedes ning viimaks mõõdetakse valminud lahenduse efektiivsust reaalse mootoriga.
• Optimeeritud topoloogiaga 3D-prinditud lahendused elektrimasinate jahutamiseks.
  Töö eesmärgiks on luua kõrge efektiivsusega lahendus elektrimasina jahutamiseks, kasutades matemaatilist optimeerimist. Selleks tuleb modelleerida vastav lahendus, mõõta selle võimekust simulatsioonitarkvara abil (COMSOL) ning seejärel geomeetriat optimeerida, kuni on saavutatud maksimaalne jahutusvõimekus. Viimaks luuakse kihtlisandustehnoloogia abil mudeli prototüüp, et oleks võimalik reaalseid mõõtmisi sooritada.
• 3D-prinditud alumiiniumsulami töötlemine elektrimasinates kasutamiseks.
  Töö eesmärgiks on uurida võimalusi 3D-prinditud alumiiniumsulami (AlSi10Mg) töötlemiseks (elektropoleerimine, elektrokeemiline katmine, anodeerimine), et laiendada materjali kasutusvõimalusi elektrimasinates. Töö käigus töödeldakse 3D-prinditud katsekehi ning viiakse läbi vastavad mõõtmised ja võrdlused.
• Nelikopteri propelleri optimeerimine ning 3D printimine.
  Töö ülesandeks on luua nelikopteri propelleri mudel, mille geomeetria oleks optimeeritud 3D-printeriga valmistamiseks. Selleks tuleb luua vastav mudel, uurida selle võimekust simulatsioonitarkvara abil (COMSOL, Ansys) ning seejärel geomeetriat parandada, kuni on saavutatud soovitud tulemused. Viimaks prinditakse propeller välja, et oleks võimalik reaalseid mõõtmisi sooritada.
• Muudetava sammuga propelleri mehhanismi modelleerimine ja 3D-printimine.
  Töö eesmärgiks on luua muudetava sammuga (variable pitch) propeller, mille ehitus oleks sobilik 3D-printimiseks. Töö sisaldab propelleri modelleerimist simulatsioonitarkvaras, et mõõta selle aerodünaamilisi ja mehaanilisi omadusi. Luuakse ka propelleri prototüüp, millega sooritatakse praktilisi katseid.
• Magnetülekande optimeerimine ja 3D-printimine.
  Töö eesmärgiks on magnetilise ülekande (magnetic gear) optimeerimine ja prototüübi loomine. Selleks luuakse mudel, mida on võimalik läbi simulatsioonitarkvara optimeerida. Valminud mudelist luuakse 3D-printimise abil prototüüp, mille omadusi mõõdetakse läbi praktiliste katsete.
• Dioodlaseri kasutamise võimalused nailonpulbri 3D-printimiseks.
  Töö eesmärgiks on uurida teoreetiliselt ja katseliselt dioodlaseri kasutamise võimalusi nailonpulbri 3D-printimiseks (laserpaagutus). Töö sisaldab sobivate seadmete väljavalimist, prototüübi valmistamist ning mõõtmiste teostamist.
• Mikroelektroonikal põhineva kantava tehnoloogiaseadme arendus.
  Töö eesmärgiks on modelleerida ja luua kõrge esteetilise väärtusega kantava tehnoloogiaseadme prototüüp. Töö sisaldab elektroonikakomponentide väljavalimist, trükkplaadi valmistamist ning seadme programmerimist.
• 3D-prinditud kõlari modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua toimiv kõlarielement, mis oleks võimalikult suures osas valmistatud 3D-printeri abil. Töö sisaldaks kõlari modellerimist, esialgset optimeerimist, prototüübi valmistamist ning mõõteandmete kogumist.
• Optimeeritud 3D-printeri tööpea modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua 3D-printeri jaoks optimeeritud tööpea (toolhead), mis oleks võrreldes olemasolevate lahendustega efektiivsem. Töö sisaldaks tööpea modelleerimist, prototüübi valmistamist ning mõõteandmete kogumist.

Täiendatakse jooksvalt

JUHENDAJA: Tarmo Rosman

• Ferroresonants mittelineaarsetes ahelates ja pingestabiliseerimise lahendusi – laboratoorse töö väljaarendamine.

JUHENDAJA: Aleksander Kilk

• Mittelineaarsete elektri- ja magnetahelate uurimine, laboratoorse töö väljaarendamine.
• Moodle õpikeskkonnas kasutamiseks interaktiivsete ja illustreerivate lahenduste väljatöötamine elektriahelate õppeaine teemadel.
• Elektriahelate õppeaine teemadel kodutööde ja kontrollülesannete tehniliste e-lahenduste väljatöötamine kasutamiseks Moodle õpikeskkonnas ja vastavalt etteantavatele tingimustele.

JUHENDAJA: Lauri Kütt

• Erinevat tüüpi reaalparameetritega energiaallikate (aku, superkondensaator jt.) kooskasutamise uurimine elektriahelate laboratoorsetes töödes.

JUHENDAJA: Heigo Mõlder

• Autonoomse robotlaeva millimeeter radari ja kaamera koostöö.
• Aku tühjenemise hindamise algoritmid ja integratsioon veebiserverisse.
• Güroskoobi andmete analüüs ja sidumine ennustusmudelitega.
• Monowheel mootorratta mehhaanika disain.
• Monowheel mootorratta elektrisüsteemi disain.
• Monowheel mootorratta juhtsüsteem disain.
• 4G side, raadioside, satelliitside ja lülitusrežiimid.
• Juhmevaba laadimisjaama automaatika tööstusrobotile.
• Juhmevaba laadimisjaama suhtlus serveriga.

JUHENDAJA: Toomas Vinnal

• Pinge kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid tööstusettevõtte madalpingevõrgus ühe ettevõtte näitel.
  Mõõtmised, analüüs, modelleerimine, soovitused ja ettepanekud pingekvaliteedi parendamiseks ja elektri säästlikuks tarbimiseks.
• Pinge kvaliteet fotoelektrilise allikaga (PV elektriallikaga) madalpingevõrgus ühe tarbija/tootja näitel.
  Mõõtmised, analüüs, modelleerimine, soovitused ja ettepanekud pingekvaliteedi parendamiseks ja elektritarbimise/ tootmise optimeerimiseks.
• Pinge kvaliteet fotoelektrilise allikaga (PV elektriallikaga) keskpingevõrgus ühe tarbija/tootja näitel.
  Mõõtmised, analüüs, modelleerimine, soovitused ja ettepanekud pingekvaliteedi parendamiseks ja tõrgete vältimiseks.

JUHENDAJA: Reeli Kuhi-Thalfeldt

• Eesti elektri tootmise stsenaariumide modelleerimine energyPRO tarkvaraga

JUHENDAJA: Indrek Roasto

• Universaalse trükkplaadi arendamine alalispingemuundurite õpetamiseks - teema eelduseks on trükkplaatide eelnev tegemise kogemus. Kasuks tulevad ka jõuelektroonika alased teadmised.
• Superkondensaator katsestend õppetöö läbiviimiseks.
• Infineon IMOTION demoplaatide (EVAL-M3-102T, EVAL-M7-D111T, EVAL-M7-LVMOS-INV, EVAL-M1-6ED2230-B1 jt.) testimine ja õppetöös rakendamine – üldine suund, mis sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi nii juhtimissüsteemide kui muundurite alal.
• Jõuelektroonikasüsteemid kodumajapidamiste mikrovõrkudele – üldine valdkond, sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi.

JUHENDAJAD: Oleksandr Husev,  kaasjuhendaja Indrek Roasto

• Technical and Economic Analysis of the Modern Single-Phase Photogeneration Systems.
• Measurement and Data Assembling Tools in Power Electronics.
• Communication Interfaces between Microcontrollers and Power Electronic Converters – Teema hõlmab nii IoT lahendusi kui ka riistvaralähedasi suhtluskanalite uurimist.
• Wireless power transfer (scooter contactless charging) / Elektrilise tõukeratta juhtmevaba laadimine.

JUHENDAJA: Andrii Chub,  kaasjuhendaja Indrek Roasto

• Research and Development of High Step-up dc-dc Converters / Suure pingevõimendusega alalispingemuundurite uurimine ja arendmaine - üldine valdkond, sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi.
• Partial Power dc-dc Converters / Võimsust osaliselt töötlevad alalispinge muundurid - üldine valdkond, sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi.

JUHENDAJAD: Siarhei Autsou ja Anton Rassõlkin

• Develop and diagnosis control system of industrial robot.
  In this project, a control system of an industrial robot should be developed. Should be make a model of a robot and control system and test it for sustainability and adequacy. Also, select equipment for a robot and draw drawings for selected technological process.
• Optimal control system of an industrial robot in conditions stochastics faults.
  In this project, student should research influence of stochastics faults on the work of an industrial robot and create an optimal control system for this robot. Also, stochastics faults should be diagnosis with help mathematical model of the robot.

Lõputööde nimekiri koos juhendajate nimedega on avatav siit.

JUHENDAJA:  Bilal Asad

• Modelling and analysis of eccentricity faults in induction motors.
  The static and dynamic eccentricity will be studied and modelled for induction machines. The finite element method (FEM) based software such as Infolytica or FEMM can be used for modelling. The impact of this fault at various severity levels on performance parameters of the machine shall be investigated. Moreover, the segregation of various frequency components in the machine current spectrum is supposed to be done. The simulation results need to be compared with the practical measurements at least for inherent eccentricity.
• Modelling of material saturation for a single-phase transformer.
  This project can have two portions. The B-H curve of a single-phase the transformer shall be measured in the laboratory setup. The Simulink model of the transformer with linear material characteristics should be prepared. The calculated B-H curve shall be used in the Simulink model for reducing the material related approximations.

JUHENDAJA:   Ekaterina Andriushchenko

• Indirect design optimization of solinoid.
  Within this thesis, the student will work on indirect optimization techniques applied for a solenoid. The student will be responsible for making a review on optimization models used in indirect optimization (response surface model (RSM), Kriging model, radial basis function (RBF) model). Then, the student will optimize a solenoid using one of the considered optimization models.
• Robust design optimization of transformer.
  Within this thesis, the student will work on robust design optimization applied for a transformer. The student will be responsible for making a review on robust design optimization techniques and apply it for a transformer.
• Design optimization of Synchronous Reluctance Motors using artificial neural networks.
  Within this thesis, the student will review techniques used for design optimization of SynRM. Particularly, the student will need to focus on methods based on artificial neural networks, which are widely applied to approximate objective functions in optimization problems.

JUHENDAJA:   Ants Kallaste,  kaasjuhendaja: Hans Tiismus

• Reluktantsmasina töö karakteristikud ning nende katseline määramine.
• 3D prinditavate põikvooga elektrimasinate modelleerimine.

JUHENDAJA: Karolina Kudelina

• Laagririkete diagnostika meetodite võrdlev analüüs. /A Comparative Analysis of Bearing Faults Diagnosic Methods.
  Töö ülesandeks on võrrelda omavahel erinevaid elektrimasinate diagnostikas kasutatavaid tehnikaid, mida saab rakendada laagririkete tuvastamises. Võrdlemiseks saab kasutada erinevad tarkvarasid (nt Matlab), matemaatilisi valemeid and arvutusi. Töö tulemuseks: tudeng tutvub elektrimasinate diagnostikaga, tutvub erinevate diagnostika meetodite nüanssidega ja oskab neid kasutada laagririkete analüüsiks.

JUHENDAJA: Hadi Ashraf Raja

• IoT based Real time Electrical machine Monitoring system.
  This topic will include setting of a monitoring device for electrical machines using Arduino and sensors (voltage and current) for real time monitoring. The sensors will be integrated with Arduino and data will be read through them to be shown on a custom build portal which will also have the functionality of exporting data. This can be further enhanced into a mobile application for real time monitoring of the electrical machines.
• Anomaly detection in current data for fault diagnostics using Machine Learning.
  This topic will include using Machine Learning or Pattern Recognition technique to determine an anomaly inside the recorded current data of an electrical machine. The topic will be divided into two parts, one will be the data acquisition from different electrical machine using current sensor including faulty machines and the second will be to determine the anomaly inside that data based on different machine learning techniques.
• Anomaly detection in voltage data for fault diagnostics using Machine Learning.
  This topic will include using Machine Learning or Pattern Recognition technique to determine an anomaly inside the recorded voltage data of an electrical machine. The topic will be divided into two parts, one will be the data acquisition from different electrical machine using voltage sensor including faulty machines and the second will be to determine the anomaly inside that data based on different machine learning techniques.

JUHENDAJA: Hans Tiismus

• Vase 3D-printimine ekstrusiooni meetodil. / Extrusion based 3D-printing of copper.
  Töö ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis kõrge elektrijuhtivusega vase FDM 3D-printimise ja vajalike järeltöötluse sammude metoodilist valdamist. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa (printimine, järeltöötlus, mõõtmised). Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.
• Raua 3D-printimine ekstrusiooni meetodil. / Extrusion based 3D-printing of iron.
  Töö ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis pehme magnetilise raua FDM 3D-printimise ja vajalike järeltöötluse sammude metoodilist valdamist. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa (printimine, järeltöötlus, mõõtmised). Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.
• Pöörisvoolude modelleerimine 3D-prinditud magnetsüdamikes. / Modelling of eddy currents in 3D-printed soft magnetic cores.
  Töö keskendub pöörisvoolude vähendamisele laserpaagutatud (SLM) magnetsüdamikes kasutades eksootilisi geomeetriaid. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.
• Fe-Co sulami 3D printimine laserpaagutus meetodil. / 3D-printing of Fe-Co alloy by laser powder bed fusion.
  Töö ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis Fe-Co sulami laserpaagutamise meetodil (L-PBF) 3D-printimise ja vajalike järeltöötluse sammude metoodilist valdamist. Töö sisaldab endas nii teoreetilist kui ka praktilist osa (printimine, järeltöötlus, mõõtmised). Lõppeesmärk on kasutada 3D prinditud detaile kujuoptimeeritud elektrimasinate ehituses.

JUHENDAJA:  Toomas Vaimann,  kaasjuhendaja:  Bilal Asad

• Stator inter turn short circuit fault diagnostics of electrical machines using spectrum analysis.
• The impact analysis of motor's current gain on high frequency harmonics fed from inveretr.

JUHENDAJA:   Martin Sarap

• 3D-prinditud elektrijalgratta mootori modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on modelleerida ja 3D-printida elektrimootor, mis omaks piisavalt suurt momendi- ja võimsustihendust, et olla praktiline elektrijalgrattas kasutamiseks. Töö sisaldab mootori modelleerimist (analüütilised valemid ja lihtsamad simulatsioonid), füüsilise prototüübi loomist 3D-printeri abil ning viimaks mõõteandmete kogumist.
• Elektroonilise ülekandega elektrijalgratta modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua elektrijalgratta mudel, kus traditsiooniline kettülekanne on asendatud mootor-generaator paariga. Töö sisaldab elektrisõiduki ajami modelleerimist (analüütilised valemid ja lihtsamad simulatsioonid), füüsilise prototüübi loomist ning viimaks mõõteandmete kogumist.
• Mikrokontrolleril põhineva harjavaba elektrimootori muunduri modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua mikrokontrolleril põhineva harjavaba elektrimootori muunduri (ESC) prototüüp, mille kasutegur ja võimsustihedus oleks võimalikult kõrge. Töö sisaldab muunduri modelleerimist (analüütilised valemid ja simulatsioonid), füüsilise prototüübi loomist ning viimaks mõõteandmete kogumist.
• Reluktantsmootori juhtimise optimeerimine läbi masinõppe.
  Töö eesmärgiks on luua muundur, mis oleks võimeline juhtima reluktantsmootorit (switched-reluctance machine) võimalikult efektiivselt ning madala momendivärelusega (torque ripple). Selleks tuleb esmalt programmeerida juhtimisalgoritm (Matlab, Python), mis ühendub simuleeritud mootoriga (COMSOL, Ansys, Matlab, FEMM) ja optimeerib vajalikud parameetrid läbi masinõppe. Hiljem rakendatakse algoritm füüsilisele mootor-ajami paarile, et masinõppega jätkata reaalsetele andmetele põhinedes ning viimaks mõõdetakse valminud lahenduse efektiivsust reaalse mootoriga.
• Optimeeritud topoloogiaga 3D-prinditud lahendused elektrimasinate jahutamiseks.
  Töö eesmärgiks on luua kõrge efektiivsusega lahendus elektrimasina jahutamiseks, kasutades matemaatilist optimeerimist. Selleks tuleb modelleerida vastav lahendus, mõõta selle võimekust simulatsioonitarkvara abil (COMSOL) ning seejärel geomeetriat optimeerida, kuni on saavutatud maksimaalne jahutusvõimekus. Viimaks luuakse kihtlisandustehnoloogia abil mudeli prototüüp, et oleks võimalik reaalseid mõõtmisi sooritada.
• 3D-prinditud alumiiniumsulami töötlemine elektrimasinates kasutamiseks.
  Töö eesmärgiks on uurida võimalusi 3D-prinditud alumiiniumsulami (AlSi10Mg) töötlemiseks (elektropoleerimine, elektrokeemiline katmine, anodeerimine), et laiendada materjali kasutusvõimalusi elektrimasinates. Töö käigus töödeldakse 3D-prinditud katsekehi ning viiakse läbi vastavad mõõtmised ja võrdlused.
• Nelikopteri propelleri optimeerimine ning 3D printimine.
  Töö ülesandeks on luua nelikopteri propelleri mudel, mille geomeetria oleks optimeeritud 3D-printeriga valmistamiseks. Selleks tuleb luua vastav mudel, uurida selle võimekust simulatsioonitarkvara abil (COMSOL, Ansys) ning seejärel geomeetriat parandada, kuni on saavutatud soovitud tulemused. Viimaks prinditakse propeller välja, et oleks võimalik reaalseid mõõtmisi sooritada.
• Muudetava sammuga propelleri mehhanismi modelleerimine ja 3D-printimine.
  Töö eesmärgiks on luua muudetava sammuga (variable pitch) propeller, mille ehitus oleks sobilik 3D-printimiseks. Töö sisaldab propelleri modelleerimist simulatsioonitarkvaras, et mõõta selle aerodünaamilisi ja mehaanilisi omadusi. Luuakse ka propelleri prototüüp, millega sooritatakse praktilisi katseid.
• Magnetülekande optimeerimine ja 3D-printimine.
  Töö eesmärgiks on magnetilise ülekande (magnetic gear) optimeerimine ja prototüübi loomine. Selleks luuakse mudel, mida on võimalik läbi simulatsioonitarkvara optimeerida. Valminud mudelist luuakse 3D-printimise abil prototüüp, mille omadusi mõõdetakse läbi praktiliste katsete.
• Dioodlaseri kasutamise võimalused nailonpulbri 3D-printimiseks.
  Töö eesmärgiks on uurida teoreetiliselt ja katseliselt dioodlaseri kasutamise võimalusi nailonpulbri 3D-printimiseks (laserpaagutus). Töö sisaldab sobivate seadmete väljavalimist, prototüübi valmistamist ning mõõtmiste teostamist.
• Mikroelektroonikal põhineva kantava tehnoloogiaseadme arendus.
  Töö eesmärgiks on modelleerida ja luua kõrge esteetilise väärtusega kantava tehnoloogiaseadme prototüüp. Töö sisaldab elektroonikakomponentide väljavalimist, trükkplaadi valmistamist ning seadme programmerimist.
• 3D-prinditud kõlari modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua toimiv kõlarielement, mis oleks võimalikult suures osas valmistatud 3D-printeri abil. Töö sisaldaks kõlari modellerimist, esialgset optimeerimist, prototüübi valmistamist ning mõõteandmete kogumist.
• Optimeeritud 3D-printeri tööpea modelleerimine ja prototüübi valmistamine.
  Töö eesmärgiks on luua 3D-printeri jaoks optimeeritud tööpea (toolhead), mis oleks võrreldes olemasolevate lahendustega efektiivsem. Töö sisaldaks tööpea modelleerimist, prototüübi valmistamist ning mõõteandmete kogumist.

JUHENDAJA: Jako Kilter

• Elektrivõrgu rikete mõju jaotusvõrgu tarbijate talitlusele.  Lõputöö ülesanne
  Tänapäeva elektrivõrgu talitluskindlus on üheks aluseks elektrivõrguga ühendatud tarbijate tõrgeteta talitluse tagamiseks. Siiski leiab elektrivõrgus alati aset sündmusi, mis tarbijat mõjutavad ja mõningatel juhtudel võivad põhjustada selle tarbija tarvitite väärtalitlust ning sellega kaasnevaid mitte soovitud majanduslikke mõjusid. Selleks, et adekvaatselt ja optimaalselt tagada tarbijate varustuskindlus tuleb mõista elektrivõrgu rikketalitluste mõju ning mõista nende mõjude vähendamise tehnilisi lahendusi. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on modelleerida PSCAD tarkvara abil elektrivõrgu rikketalitlusi, analüüsida nende mõju jaotusvõrgu tarbijatele ja leida võimalused mõjude vähendamiseks.
• Ülekandevõrgu vahelduvvoolu õhuliinide ühisriputuse mõju liinide ja võrgu talitlusele.
  Tänapäeval ehitatakse järjest enam õhuliine lahendusega, kus ühtedele mastidele on paigaldatud mitu ahelat kas sama või erineva pingeastmega liine ning kus kasutusel on vahelduvvool. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on hinnata selliste lahenduste vastastikmõjusid erinevate ahelate vahel ja tuua välja kitsendused mida võrguettevõtjad peaksid arvestama nii võrgu normaaltalitlusel kui ka hooldustööde raamistikus. Töös kasutatakse võrguarvutustarkvara PSCAD ja vaadeldakse nii püsi kui ka rikketalitlusi.
• Ülekandevõrgu alalis- ja vahelduvvoolu õhuliinide ühisriputuse mõju liinide ja võrgu talitlusele.
  Tänapäeval ehitatakse järjest enam õhuliine lahendusega, kus ühtedele mastidele on paigaldatud mitu ahelat kas sama või erineva pingeastmega liine ning kus kasutusel on nii vahelduv- kui ka alalisvool. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on hinnata selliste lahenduste vastastikmõjusid erinevate ahelate vahel ja tuua välja kitsendused mida võrguettevõtjad peaksid arvestama nii võrgu normaaltalitlusel kui ka hooldustööde raamistikus. Töös kasutatakse võrguarvutustarkvara PSCAD ja vaadeldakse nii püsi kui ka rikketalitlusi.
• Pingelohkude mõjude vähendamine tööstustarbijate.
  Tänapäeva tööstusettevõtted on tundlikud pingelohkudele võrgus. Selleks, et vähendada pingelohkude mõju tarbijatele on kasutusel mitmesuguseid jõuelektroonikal põhinevaid kompenseerimisseadmeid. Käesolevas töös vaadeldakse nii toite kiire ümberlülituse kui kompenseerimisseadme kasutamise erinevusi ja tehnilisi mõjusid. Lõputöö teostatakse võrguarvutustarkvaraga PSCAD.
• STATCOM seadme modelleerimine ja talitluse analüüs.
  Käesoleva lõputöö eesmärgiks on modelleerida STATCOM seade. Seadme modelleerimist ja analüüsi teostatakse võrguarvutustarkvaraga PSCAD. Eesmärgiks on seadme terviklik modelleerimine ja juhtimine ning vastastikmõjude analüüs.
• DVR seadme modelleerimine ja talitluse analüüs.
  Käesoleva lõputöö eesmärgiks on modelleerida DVR seade. Seadme modelleerimist ja analüüsi teostatakse võrguarvutustarkvaraga PSCAD. Eesmärgiks on seadme terviklik modelleerimine ja juhtimine ning vastastikmõjude analüüs.
• SVC seadme modelleerimine ja talitluse analüüs.
  Käesoleva lõputöö eesmärgiks on modelleerida SVC seade. Seadme modelleerimist ja analüüsi teostatakse võrguarvutustarkvaraga PSCAD. Eesmärgiks on seadme terviklik modelleerimine ja juhtimine ning vastastikmõjude analüüs.
• Õppeaines „Elektrijaotustehnika“ ülesannete kogu koostamine.
  Lõputöö eesmärgiks on õppeaine „Elektrijaotustehnika“ raamistikus harjutusülesannete ja vastavasisulise õppematerjali koostamine. Eesmärgiks on analüüsida kesk- ja madalpinge jaotusvõrkude talitluse eripärasid ja õpetamismeetodeid.
• Eesti elektrisüsteemi ekvivalentse püsitalitlusmudeli koostamine PSCAD ja PSS/E tarkvaras.
  Elektrisüsteemide uurimiseks on oluline omada sobilikke matemaatilise mudeleid. Hetkel avalikult kasutatav elektrivõrgu mudel Eesti ja Balti elektrisüsteemi kohta puudub. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Eesti elektrisüsteemi 330 kV elektrivõrgu ekvivalentse mudeli koostamine, millega oleks võimalik uurida võrgu püsitalitlusega seotud protsesse. Mudel koosneb elektrivõrgust, tootmisüksustest (sünkroonmasinad ja muundurid), alalisvooluühendustest ja koormusest. Modelleerimisel kasutatakse nende elementide standardseid mudeleid ja integreeritakse need üheks tervikuks.
• Läti elektrisüsteemi ekvivalentse püsitalitlusmudeli koostamine PSCAD ja PSS/E tarkvaras.
  Elektrisüsteemide uurimiseks on oluline omada sobilikke matemaatilise mudeleid. Hetkel avalikult kasutatav elektrivõrgu mudel Läti ja Balti elektrisüsteemi kohta puudub. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Läti elektrisüsteemi 330 kV elektrivõrgu ekvivalentse mudeli koostamine, millega oleks võimalik uurida võrgu püsitalitlusega seotud protsesse. Mudel koosneb elektrivõrgust, tootmisüksustest (sünkroonmasinad ja muundurid) ja koormusest. Modelleerimisel kasutatakse nende elementide standardseid mudeleid ja integreeritakse need üheks tervikuks.
• Leedu elektrisüsteemi ekvivalentse püsitalitlusmudeli koostamine PSCAD ja PSS/E tarkvaras.
  Elektrisüsteemide uurimiseks on oluline omada sobilikke matemaatilise mudeleid. Hetkel avalikult kasutatav elektrivõrgu mudel Leedu ja Balti elektrisüsteemi kohta puudub. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Leedu elektrisüsteemi 330 kV elektrivõrgu ekvivalentse mudeli koostamine, millega oleks võimalik uurida võrgu püsitalitlusega seotud protsesse. Mudel koosneb elektrivõrgust, tootmisüksustest (sünkroonmasinad ja muundurid), alalisvooluühendustest ja koormusest. Modelleerimisel kasutatakse nende elementide standardseid mudeleid ja integreeritakse need üheks tervikuks.

JUHENDAJA: Sajjad Asefi

• Condition monitoring of high voltage circuit breaker control system.
  This project is aimed at analysis of condition monitoring of high voltage circuit breaker control system. An extensive literature study must be done regarding the state of the art in condition monitoring of high voltage circuit breaker. The proposed methodology must be applicable in real-world.
  Additional information
• Power system state estimation.
  The aim of this project is implementation of state estimation in both distributed and forecasting aided manners. This will lead to further extend the research for taking into account penetration of RES and possibility of cyber attacks.
  Additional information

JUHENDAJA: Pradeep Kumar Gupta

• Scheduling generation using metaheuristics algorithms.
  The main challenge in power system operation is to allocate and schedule the generation in a way that satisfies the practical constraints and load demands in an efficient way to reduce the operational fuel cost. The economic load dispatch problem is a crucial operation task and optimization problem in a power system network. The scheduling of generation unit outputs in the power system network could be improved to make significant financial savings with the potential to save a large sum of operational costs.
  Additional information
• Combining weather stations for overhead transmission losses.
  Due to increasing global warming and rapidly changing climate conditions, it is necessary to monitor the weather's influence on the power grid. The main challenge here is to analyze the influence of weather parameters on overhead transmission losses via different combination methodologies. Previous literature has discussed the benchmark for a different combination method for load forecasting scenarios, it would be interesting to apply the same to analyze the influence on transmission losses.
  Additional information

JUHENDAJA: Lauri Kütt

• Termoelektrilise päikesekollektori asendi juhtimine.
• Termoelektrilise elemendi jahutuse juhtimine.
• Termoelektrilise elemendi väljundmuunduri ehitus ja juhtimine.
• Termoelektrilise päikesekollektori energiahaldus.
• Päikesekiirguse täppismõõtmissüsteem ning päikesekiirguse mudelid.
• Elektritarvitite kõrge ajalise resolutsiooniga kasutusmudelid.
• Tarbijate mõõtmine ja mudeldamine toitekvaliteedi aspektist lähtuvalt.
• Taastuvenergiamuundurite voolumoonutused võrgus.
• Tarbijate pinge- ja sagedustundlikkuse mõõtmine.
• Võrgupinge moonutused mikrovõrkudes.
• Labortööde vahendid – 21. sajandi kondensaatorpatarei.
• Telsa kõrgepingegeneraatori toitemuundur.

JUHENDAJA: Heigo Mõlder

• Aku tühjenemise hindamise algoritmid ja integratsioon veebiserverisse.
• Güroskoobi andmete analüüs ja sidumine ennustusmudelitega.
• Güroskoobi andmetele tuginevate sündmuste analüüs.
• Güroskoobi andmete alusel sündmuste ennustamine.
• Autonoomse robotlaeva millimeeter radari ja kaamera koostöö.
• Autonoomse robotlaeva 4G side, raadioside, satelliitside ja autopiloodi lülitusrežiimid.
• Autonoomse robotlaeva sidesüsteemide küberturvalisuse aspektid.
• Masinnägemisega ukselukk ja uksekell.  
• Elektritarbimise analüsaator vooluspektri abil.
• Potentsiaalilühtlustus juhtide analüsaator – rikkeanalüsaator.
• WIFI leviala analüsaator.
• Robotsüsteemi energiatarbimise analüüs.
• Robotsüsteemi energiatarbimise ennustusalgoritmid.

JUHENDAJAD: Heigo Mõlder,  Toivo Varjas

• Tänavavalgustuse mõõteplatvorm.
  Lõputöö eesmärgiks on tänavavalgustuse mõõtmisprotsessi automatiseerimine nii, et mõõteandmed oleks võimalik GPS-koordinaatidega siduda ja seotud mõõteandmed saaks kanda veebipõhisesse kaarti rakendusse. Veebi põhine kaardirakendus võimaldaks mõõteandmeid kihtide kauba analüüsida. Lõputöö raames analüüsitakse kogu mõõteprotsessi metoodikat ja koostatakse konkreetne tegevusplaan antud kontseptsiooni elluviimiseks.

JUHENDAJA: Marek Jarkovoi

• GTEM - ristlainejuhtkambri kiirguslike emissioonimõõtmiste korrelatsiooni - ja parandustegurite määramine.

JUHENDAJA: Toomas Vinnal

• Päikesepaneelide mõju pinge kvaliteedile Eesti madalpingevõrkudes.
• Võrgusageduslikud pingehälbed (pingelohud ja pingemuhud) Eesti madalpingevõrkudes.
• Kaabli lõõmutusahjude töö optimeerimine energiakasutuse aspektist Keila kaablitehases.
  Teostamise aeg sügis/kevad 2021/2022
• Pinge kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid tööstusettevõtte madalpingevõrgus ühe ettevõtte näitel.
  Mõõtmised, analüüs, modelleerimine, soovitused ja ettepanekud pingekvaliteedi parendamiseks ja elektri säästlikuks tarbimiseks.
• Pinge kvaliteet fotoelektrilise allikaga (PV elektriallikaga) madalpingevõrgus ühe tarbija/tootja näitel.
  Mõõtmised, analüüs, modelleerimine, soovitused ja ettepanekud pingekvaliteedi parendamiseks ja elektritarbimise/ tootmise optimeerimiseks.
• Pinge kvaliteet fotoelektrilise allikaga (PV elektriallikaga) keskpingevõrgus ühe tarbija/tootja näitel.
  Mõõtmised, analüüs, modelleerimine, soovitused ja ettepanekud pingekvaliteedi parendamiseks ja tõrgete vältimiseks.

JUHENDAJA: Aleksander Kilk

• Taastuvenergia allikatel põhineva väikese võimsusega lokaalse elektritoitesüsteemi praktiliste lahenduste uurimine ja võrdlev hindamine erinevate kriteeriumite alusel.

KONTAKT:  Victor Astapov

• Script development for distribution system analysis in DigSilent Power Factory Software.

KONTAKT: Ivo Palu

• Ruhnu saare nutika tarbimislahenduse väljatöötamine maksimeerimaks olemasoleva taastuvenergia toodangu kasutamist.

JUHENDAJA:  Maninder Choudhary, kaasjuhendaja:  Ivar Kiitam

• Determination of insulation aging behavior of solid insulation based on partial discharge measurement.
  In this study, different solid insulating materials (Kapton, Nomex, polyethylene) are investigated under electrical and thermal stress and partial discharge behavior is investigated at different levels of degradation caused by these factors by studying partial discharge characteristics. The trending attributes of partial discharge characteristics will be analysed using statistical parameters or machine learning tools.
• Development of insulation aging model for power cables based on the partial discharge measurement.
  In this study, power cable samples are modelled with various defects producing surface, internal and corona discharge and their behavior is analysed under electrical and thermal stress and also under different pressures. Partial discharge characteristics are investigated at increasing degradation caused by electrical and thermal stress. Based on the variation of characteristic parameters, a phenomenological model will be designed that can model the aging of cable insulation under thermal and electrical stress.

JUHENDAJA: Parham Mohseni Dash Agholi

• Comparative Analysis of DC/DC Converters for on-board chargers.
  Keywords: Isolated,  DC–DC converter, On-board chargers,Power density
• High Step-Up Non-isolated/Isolated DC–DC Converters with Wide Input Voltage Range.
  Keywords: High step-up, DC–DC converter, Non-isolated, Isolated, Wide input voltage
• Improving Power Electronic Cooling System for GaN Transistors.
  Keywords: Power electronic cooling, GaN transistors, Thermal management, New materials, Laboratory evaluation

JUHENDAJA: Indrek Roasto

• Jõuelektroonikasüsteemid kodumajapidamiste mikrovõrkudele – üldine valdkond, sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi.

JUHENDAJA: Oleksandr Husev,  kaasjuhendaja Indrek Roasto

• Research and Development of the Artificial Intelligent Based Control System for Power Electronics Applications / Tehisintellektil põhinevate  jõuelektroonika muundurite juhtimissüsteemide arendamine ja uurimine.
• Research and Development of GaN Based Power Electronics / GaN transistoridel baseeruvate jõuelektroonika muundurite juhtimissüsteemide arendamine ja uurimine.
• Wireless power transfer (scooter contactless charging) / Elektrilise tõukeratta juhtmevaba laadimine.

JUHENDAJA: Andrii Chub,  kaasjuhendaja Indrek Roasto

• Research and Development of High Step-up dc-dc Converters / Suure pingevõimendusega alalispingemuundurite uurimine ja arendmaine - üldine valdkond, sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi.
• Partial Power dc-dc Converters / Võimsust osaliselt töötlevad alalispinge muundurid - üldine valdkond, sisaldab mitmeid lõputöö võimalusi.

JUHENDAJAD: Siarhei Autsou ja Anton Rassõlkin

• Diagnosis of mechanical parts of an industrial robot for eliminating undesirable consequences.
  In this project, student should make a mathematical model main mechanical parts of industrial robot and make modelling experiments. After that results of the modelling and real data should be compare.
• Develop control system with servodrive for eliminating undesirable oscillations.
  In this project, control system for servodrive with frequency convertor should developed. Control system should react on occurring oscillations and eliminate it.   

JUHENDAJA: Rolando Antonio Gilbert Zequera

• Battery Modeling for Direct Current (DC) converters in Electric Vehicle applications.
  Description: First, the student will learn about the different type of models for Battery Energy Storage Systems (BESSs). Second, the most optimal models for DC converters will be analyzed and implemented, studying their advantages and drawbacks. Finally, promising application in Electric Vehicles will be studied, taking into consideration the performance of different models.
  Recommended skills: It is recommended that the student has previous experience with coding or willing to learn new programming languages (Python, R, MATLAB), interest in energy storage systems, and good background in calculus.
  Learning outcomes: At the end of the thesis, the student will understand the implementation of Battery Energy Storage Systems in different study cases, considering Health and Charge indicators, operating data, and degradation mechanisms.

JUHENDAJA: Mahmoud Ibrahim

• Development of a Magnetic Transmission unit for an EV Motor.
  The main research outcome is to develop a prototype of a magnetic transmission unit for an EV motor. The magnetic transmission unit refers to a magnetic gearbox that resembles the traditional mechanical gears in geometry and function, using magnets instead of teeth.
  Theoretically: Students will study the concept of different magnetic gearing modes. The student will prepare a comparative study between magnetic and mechanical gears. The student has to build a virtual model of the developed transmission unit.
  Practically: The student must build a physical prototype of the developed transmission unit.
• Virtual-Physical Integration and Fault Detection in Electric Motor for Digital Twin Development.
  Description: This thesis focuses on the integration of virtual and physical twins of the electric motor to establish a reliable digital twin. The aim is to develop a communication framework between the virtual and physical domains, enabling real-time data exchange and synchronization. Furthermore, fault detection algorithms will be implemented to monitor and diagnose motor malfunctions. Tools like ROS (Robot Operating System), MATLAB/Simulink, and hardware interfaces (sensors, data acquisition devices) will be utilized.
  Expected Outcomes:
  Development of a communication interface between the virtual and physical twins, enabling bidirectional data exchange and synchronization.
  Implementation of fault detection algorithms to identify abnormalities, such as motor overheating, bearing failures, or rotor imbalances.
  Real-time monitoring and visualization of motor health status through the digital twin interface.
  Comparative analysis of simulated and physical motor behavior to evaluate the accuracy and reliability of the digital twin.
  Importance: This thesis addresses the crucial aspect of virtual-physical integration and fault detection in the context of a digital twin for the electric motor. The developed framework can facilitate predictive maintenance, enhance motor reliability, and enable efficient utilization of the autonomous electric vehicle's propulsion system.
• Real-Time Communication and Data Synchronization between Virtual and Physical Models for Digital Twin Integration.
  Description: This thesis aims to develop a robust communication framework that enables real-time data exchange and synchronization between the virtual and physical models of the electric propulsion system. The focus will be on establishing bidirectional communication channels, implementing data fusion algorithms, and addressing latency issues. Tools such as OPC (OLE for Process Control), MQTT (Message Queuing Telemetry Transport), and network simulation software can be utilized.
  Expected Outcomes:
  Design and implementation of a communication framework that enables real-time data exchange and synchronization between the virtual and physical models.
  Development of data fusion algorithms to combine information from both domains and generate a unified representation of the electric propulsion system.
  Evaluation of the communication framework's performance in terms of latency, reliability, and data consistency.
  Comparative analysis of the integrated digital twin's behavior against real-world scenarios to assess the accuracy and effectiveness of the communication approach.
  Importance: This thesis addresses the crucial aspect of establishing seamless communication between virtual and physical models. The developed communication framework will facilitate accurate representation and analysis of the electric propulsion system, enabling effective decision-making and control in an autonomous electric vehicle.

Lõputööde nimekiri koos juhendajate nimedega on avatav siit.

Elektroenergeetika peaeriala kaitsmiskomisjon:

1. Marek Tull, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur, programmijuht, komisjoni esimees;
2. Reeli Kuhi-Thalfeldt, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor;
3. Hannes Agabus, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi energiamajanduse ekspert, PhD;
4. Tarmo Korõtko, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur;
5. Henri Manninen, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur.

Mehhatroonika peaeriala kaitsmiskomisjon:

1. Lauri Kütt, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris, komisjoni esimees;
2. Anton Rassõlkin, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris;
3. Madis Lehtla, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor;
4. Indrek Roasto, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor;
5. Vahur Maask, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur.

1. Anton Rassõlkin, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris, programmijuht, komisjoni esimees;
2. Ants Kallaste, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris;
3. Leo Teder, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi lektor;
4. Valery Vodovozov, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi tööstusrobootika peaspetsialist;
5. Kristina Vassiljeva, arvutisüsteemide instituudi dotsent;
6. Kristjan Tiimus, Hevi Optronics OÜ, juhatuse liige;
7. Lauri Erm, Intertrust Technologies, BackEnd Engineer;
8. Tõnu Näks, AdaCore Estonia OÜ, juhatuse liige.

1. Toomas Vaimann, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur, programmijuht, komisjoni esimees;
2. Aleksander Kilk, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor, komisjoni aseesimees;
3. Oleg Kudrjavtsev, ABB Technical Product Manager;
4. Madis Lehtla, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor;
5. Anton Rassõlkin, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris;
6. Marek Mägi, AS Harju Elekter Elektrotehnika, vanem elektriinsener.

1. Mart Landsberg, Elering AS, võrguhalduse osakonna juhataja, komisjoni esimees;
2. Marko Tealane, Elering AS, seadmete seisundi hindamise spetsialist, komisjoni aseesimees;
3. Hannes Agabus, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi energiamajanduse ekspert, PhD;
4. Reeli Kuhi-Thalfeldt, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor;
5. Alexander Mazikas, Elektrilevi OÜ, tehnikajuht.
6. Paul Taklaja, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor;
7. Marek Tull, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur, programmijuht;
8. Andrus Zavadskis, OÜ Utilitas Wind, tehnikajuht.