Meediakajastused
Rohediisli ehk HVO kasutamine võib süsinikuheidet hoopis kasvatada
Professor Oliver Järvik: kui palmiõli destillaadist toota kütust, siis kütusetootmine konkureerib teiste palmiõli destillaadi kasutusvaldkondadega.
https://www.err.ee/1609287255/rohediisli-ehk-hvo-kasutamine-voib-susinikuheidet-hoopis-kasvatada
Eesti Energia otsib endiselt CO2 püüdmise tehnoloogiat
Põlevkivitööstus otsib võimalust, kuidas püüda kinni ja väärindada loodust reostavat süsinikdioksiidi ehk CO2-te. Veel eelmise aasta lõpus lootis Eesti Energia, et vajalik tehnoloogia on leitud, kuid praeguseks on plaanid muutunud.
Eesti Energia otsib endiselt CO2 püüdmise tehnoloogiat | Majandus | ERR
Energeetikaprofessor Alar Konist: Eesti võiks süsiniku kogumisel olla teerajaja
Süsinikdioksiidi kogumine võimaldab suurtööstustel jätkata arengut keskkonnahoidlikul viisil ja arendada välja tegevusharud, mis seni pole olnud võimalikud, leiab Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professor Alar Konist.
Energeetikaprofessor Alar Konist: Eesti võiks süsiniku kogumisel olla teerajaja (postimees.ee)
TTÜ professor: Riik ei peaks elektri tootmisel välistama põlevkivi
TTÜ energiatehnoloogia professori Alar Konisti sõnul peaks Eesti riik lähiajal ära otsustama, millistest allikatest soovitakse keskpikas ja pikas perspektiivis taastuvenergia kõrval juhitavaid võimsusi toota, pidades üheaegselt silmas nii energiajulgeolekut kui elektri hinnataset; Konisti vaates seisneb riigi valik põhiliselt maagaasi ja põlevkivi vahel.
TTÜ professor: Riik ei peaks elektri tootmisel välistama põlevkivi - Rohegeenius
Professor: energiahindade tõus peatub alles sõja lõppemisel
Energiahindade tõus lõppeb siis, kui lõppeb sõda Ukrainas, ütles Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) energeetikaprofessor Alar Konist.
https://www.err.ee/1608654820/professor-energiahindade-tous-peatub-alles-soja-loppemisel
Kaugkütte tõhusust aitaks kergitada soojuse uuele ringile saatmine
Piiratud ressursside ja kliimamuutuste valguses püütakse üha rohkem materjali selle utiliseerimise asemel uuesti ringlusse lasta. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring ilmestab, et ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada ka energeetikas ja tulevikus võiks kasutada rohkem madalatemperatuurilist kaugkütet.
Kaugkütte tõhusust aitaks kergitada soojuse uuele ringile saatmine | Tehnika | ERR
Igor Krupenski: kas energiakandjate hinnaralli jätkub?
Maagaas on kallinenud aastaga umbes viis korda, kaugkütte maksumus pealinnas on kahekordistunud ning elektrihinnad on kõikunud väga suurtes piirides. Igor Krupenski kirjutab, mis seda põhjustas ning mida on oodata sügiseks.
Igor Krupenski: kas energiakandjate hinnaralli jätkub? | Arvamus | ERR
Piiriäärne energiajulgeoleku risk. Narva veehoidla tõttu sõltub elektrijaamade töö idanaabrist
Valitsuses käivad arutelud, mida võtta ette Narva veehoidlaga: sellest sõltub jaamade töö, aga veetaset kontrollib Venemaa. TTÜ jätkusuutliku energeetika professor Alar Konist rääkis Eesti Päevalehele aprillis, et probleemile on lihtne lahendus. „Vaja on ehitada toitevee toru Narva jõeni. Eeluuringuid ja projekte on selles osas tehtud,” selgitas ta.
"AK. Nädal": kuidas hakkab LNG jõudma meie majapidamistesse?
Veeldatud maagaasi ehk LNG ujuvterminali rajamine Paldiskisse on endiselt küsimärgi all, sest riik ja ettevõtjad pole oluliste kokkulepeteni jõudnud. Mis see LNG aga üldse on ja kuidas ta meie majapidamistesse jõudma hakkab, uuris "AK. Nädal". "Gaasi torujuhtmete puhul on meretorujuhtmete puhul mõistlik vahemaa kuni 1200-1300 kilomeetrit. Kui räägime maismaa torutranspordist, siis kuni 3000–3500 kilomeetrit, kust juba edasi transportida on mõistlik kindlasti maagaas viia veeldatud kujule, et hoida nende transpordikulude pealt kokku," lausus Tallinna tehnikaülikooli energeetikaprofessor Alar Konist.
https://www.err.ee/1608590719/ak-nadal-kuidas-hakkab-lng-joudma-meie-majapidamistesse
DEBATT Konist: energia tootmine peaks olema kui supi keetmine, Strandberg: kui taastuvenergiat õnnestub salvestada, siis energiakriise ei saagi tekkida
„Kui taastuvenergiat õnnestub salvestada, siis tegelikult on seda laadi kriisid tulevikus välditavad ja neid ei saagi tekkida,“ ütles energeetikaekspert Marek Strandberg. „Kas on mõistlik kõike ühe tootmise peale rajada või on mõistlik seda teha ikkagi nii nagu me teeme suppi?“ küsis TTÜ energeetikaprofessor Alar Konist.
TTÜ professor: Ukraina sõja kontekstis tuleb meie suhtumine põlevkivisse ümber vaadata
Põhiline õppetund Ukraina sõjast meie energiamajandusele on see, et ei saa välistada asju, mis tunduvad ebatõenäolised või võimatud, hoiatab TTÜ professor Alar Konist intervjuus Fortele.
Reporteritund. Põlevkivi roll muutunud julgeolekuolukorras
Kas Eesti senised põlevkivi kasutamise kavad tuleks ümber vaadata seoses Putini poolt Ukraina vastu vallandatud täiemahulise sõja ja muutunud energiajulgeoleku olukorraga? Kas põlevkivi väärindamist on võimalik jätkata, minemata vastuollu EL kliimaneutraalsuse eesmärgiga? Selle üle arutleme, kui stuudios on keskkonnaministeeriumi nõunik Helena Gailan, Tallinna Tehnikaülikooli professorid Alar Konist ja Allan Niidu ning Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals. Saadet juhib Arp Müller.
Reporteritund. Põlevkivi roll muutunud julgeolekuolukorras | Vikerraadio | ERR
Alar Konist. Põlevkivi saab ka keskkonnasõbralikumalt kasutada
Aasta tagasi andis energiatehnoloogia professor Alar Konist justkui eelhoiatuse, kui kirjutas elektri varustuskindluse kitsaskohtadest, mis võivad hinnad üles lüüa. Nüüd, kui see olukord on käes, siis millised on lahendused ja kas riigi valitud tee viib meid õigele rajale?
https://vikerraadio.err.ee/1608480860/alar-konist-polevkivi-saab-ka-keskkonnasobralikumalt-kasutada
Teadlane selgitab: mida tõhusa kaugkütte märgis tegelikult tähendab?
Kas tõhusa kaugkütte märgist saab võrrelda kodumaisel leival või kohupiimapakil oleva pääsukese märgiga, mis kinnitab toote kvaliteeti ja usaldusväärsust? Mida see märgis kaugkütte mõistes tähendab, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituudi dotsent Eduard Latõšov.
Teadlane selgitab: mida tõhusa kaugkütte märgis tegelikult tähendab? (postimees.ee)
Vikerraadio. Huvitaja. Energeetika ja energiasõltuvus
Seekordne "Huvitaja" saade kõneleb energeetikast ehk täpsemalt sellest, kuidas siis ikkagi saab soojus meie radiaatoritesse ning kuidas sõda Ukrainas seda mõjutab? Milline on Eesti ja Euroopa Liidu plaan energiasõltuvust Venemaast vähendada? Mis asi on LNG ja kuidas see Euroopat päästab? Nendel teemadel kõneleb Johannes Voltri Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi lektori Igor Krupenski ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatariga.
Nädala intervjuu - ETV+
Viimaste nädalate pingeline olukord on tekitanud väga palju muresid, k.a. energeetikas. Mis juhtub, kui Venemaalt ei tule enam maagaasi? Kas meie majad külmuvad ära? Kas katlamajad jäävad töösse? Mis juhtub elektrienergiaga? Kui tihedalt oleme seotud Venemaa elektrisüsteemiga? Kas desünkroniseerimine võiks toimuda kiiremini? Intervjuu andis Igor Krupenski.
https://etvpluss.err.ee/1608515936/intervju-nedeli
Alar Konist. Põlevkivi saab ka keskkonnasõbralikumalt kasutada
Aasta tagasi andis energiatehnoloogia professor Alar Konist justkui eelhoiatuse, kui kirjutas elektri varustuskindluse kitsaskohtadest, mis võivad hinnad üles lüüa. Nüüd, kui see olukord on käes, siis millised on lahendused ja kas riigi valitud tee viib meid õigele rajale?
https://vikerraadio.err.ee/1608480860/alar-konist-polevkivi-saab-ka-keskkonnasobralikumalt-kasutada
Uued põlevkivi termilise töötlemise tehnoloogiad
RITA uuring „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine alateema “Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine”
Uued põlevkivi termilise töötlemise tehnoloogiad (EST sub) - YouTube
Kuidas näeb välja süsiniku püüdmine, mis peaks aitama maailma päästa?
„Süsiniku püüdmine annab võimaluse ka heitmenõuete karmistudes kohalikke kütuseid kasutada,” ütles TTÜ energeetikaprofessor Alar Konist. Tallinna tehnikaülikooli teadlased on 2010. aastast saadik uurinud süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiaid. Nende abil on võimalik tunduvalt vähendada eri tööstusharude heidet, et püüelda süsinikuneutraalse majanduse poole. Viimati valminud uuringust selgus, et kahte tehnoloogiat saaks lähima viie aasta jooksul rakendada ka Eesti põlevkivitööstuses, täpsemalt elektrijaamades. Üks võimalus on nabida CO2 kinni otse põlemiskoldest lahkudes, teine võimalus on teha seda gaasi korstnast väljudes.
JÄRELVAADATAV | Kas elektrihindades on süüdi riik või tarbija? Faktikontroll uuris ekspertidelt energiakriisi ja -tuleviku kohta
Energiakriis on põhjustanud tarbijatest segadust. Lisaks küsimustele, miks elekter nii kallis on, jäävad õhku küsimused, mida saab energiaturul muuta või mida toob tulevik. Stuudios käisid rääkimas TalTechi energiatehnoloogia professor Alar Konist ja Eesti Maaülikooli energiavarustuse professor Andres Annuk. Jutuks tulid nii taastuvenergia tulevik kui ka see, kuidas Eesti on siiani hakkama saanud riikliku energianõudlusega.
Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje
Mahukas uurimistöös analüüsiti ligi saja Eesti suurima kaugküttevõrgu andmeid ning arvutati välja, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne.
Puit aitab muuta meie kaugkütte süsinikuneutraalseks
Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje. Mahukas uurimistöös analüüsiti ligi saja Eesti suurima kaugküttevõrgu andmeid ning arvutati välja, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne.
Puit aitab muuta meie kaugkütte süsinikuneutraalseks
Eduard Latõšov: CO2 maksumusel võiks olla lagi
Intervjuu Eduard Latõšoviga saates Kofe+ algab 00:30
https://etvpluss.err.ee/1608472700/kofe
Eduard Latõšov: CO2 maksumusel võiks olla lagi
Kui Eesti lahkub CO2 kvoodisüsteemist, siis kütte hind palju alla ei lähe, sest see süsteem töötab vaid kohtades, kus on suured katlad.
Эдуард Латышов: мог бы быть потолок по стоимости СО2 | Экономика | ERR
Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje
Uurimistöö koostanud TalTechi energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on selline analüüs Eestis esmakordne ning määrab omamoodi algpunkti edasisel kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt kasutatava power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne,“ sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide Eestis väga madal.
Zachariah Steven Baird: Eestil on valida kolme elektritootmise võimaluse vahel
Iga eestlane võiks olla teadlik erinevate elektritootmise tehnoloogiate valikukriteeriumitest ja väljendada oma eelistusi, kuna lõppotsus mõjutab meid ümbritsevat keskkonda ja meie kõigi rahakotti, kirjutab TalTechi energiatehnoloogia instituudi teadur Zachariah Steven Baird.
ENERGEETIK: Väike Eesti on elektribörsi kaudu Euroopale rahapump
“Vaestele peredele pole õige ütelda, et tarbige vähem elektrit. Inimesi tuleb abistada kohe, mitte kevadel, mil hinnad lähevad nagunii juba alla,” leiab energeetikaprofessor Alar Konist (36) elektri rekordhindadest ja nende kompenseerimisest kõneldes. “Lisaks tuleks tavatarbijad börsisüsteemist lahti ühendada ning minna reguleeritud hindade juurde või vähemalt kehtestada hinnalagi.”
https://pealinn.ee/2022/01/20/energeetik-vaike-eesti-on-elektriborsi-kaudu-euroopale-rahapump/
Alar Konist: Eesti ei tohiks kergekäeliselt loobuda oma tootmisvõimsusest
Mis on kõrgete energiahindade juurpõhjused, selgitab TTÜ professor Alar Konist. Kõrged energiahinnad on saanud uueks reaalsuseks. Lohutusena on kuulda, et kevadel liiguvad hinnad loodetavasti jälle allapoole ja probleem väheneb. Aga mis sellest sisuliselt kasu on? Kevadest väheneb energiavajadus ja koos sellega ka tarbimine, mistõttu energiaarved on juba seetõttu märgatavalt väiksemad. Kõrge energiahinna mõju inimeste rahakotile ja elukvaliteedile on kaalukaim just praegu, talvel, mil on tarbimise tipp-periood ja energiavajadus paratamatult aasta suurim.
KOGUMIK TEADUSEST 2021
Ilmus kogumik TeadusEST 2021, milles on info ka Energiatehnoloogia instituudi kahe projekti kohta, mille juhtideks olid professorid Alar Konist ja Andres Siirde.
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/12/web_TeadusEST_kogumik-A4_valmis.pdf
XIII PÕLEVKIVIKONVERENTS: ANDRES SIIRDE JA ALAR KONIST ETTEKANDED (TALTECH VIRUMAA KOLLEDŽ 19.11.2021)
https://www.youtube.com/watch?v=1ieBOdYfpl8
https://www.youtube.com/watch?v=gb4Hyf9YTjY&t=12s
Balti riikide looduslikud ja tööstuslikud soojusallikad on alakasutatud
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring näitas, et Balti riikides on tohutu potentsiaal jõgede, merevee, reoveepuhastusjaamade ja tööstusliku heitsoojuse kasutamiseks jätkusuutlikus kaugküttes. Mida selle teadmisega peale hakata, selgitavad teadur-järeldoktor Henrik Pieper, vanemteadur Anna Volkova ja nooremteadur-doktorant Kertu Lepiksaar.
Tallinnlased saavad jaanuaris suured küttearved: hinnad kasvavad 56%
Как объяснил доктор наук, доцент Института энергетических технологий Таллиннского технического университета Эдуард Латышов RusDelfi, предприятие просто так не может поднять цену, это нужно согласовать с Департаментом конкуренции. "Только если повышение обосновано, то департамент дает на это добро", — сказал он.
Таллиннцы получат в январе огромные счета за отопление: цены вырастут на 56% - Delfi RUS
Professor: Eesti võiks koos naabritega tuumaenergiat toota
Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist leiab, et energiasüsteemi tõrgeteta toimimiseks on vaja erinevaid tootmisviise, millest üks võib olla tuumajaam. Selle rajamiseks on mitu viisi.
Professor: Eesti võiks koos naabritega tuumaenergiat toota | Majandus | ERR
Kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkiviga, rakendades CO2 püüdmise CCU- ja CCS-tehnoloogiaid
Elu näitab, et elektritootmise maht on viimase kolme aastaga vähenenud 7,6 TWh/a (2017) 2,48 TWh/a (2020). Eesti on muutunud elektrit eksportivast riigist elektrit importivaks riigiks.
https://toostusest.ee/uudis/2021/11/09/susihappegaasi-puudmise-tehnoloogiad-polevkivienergeetikas/
Äkki ikka vana hea põlevkivi aitab meil energiavaesusest pääseda?
Tänased kõrged elektrihinnad puudutavad kas kaudselt või otseselt kõiki – peamiselt on see tingitud fossiilkütuste, eelkõige maagaasi, kallinemisest, mis omakorda on viinud ka söe, nafta ja uraani hinnad üles.
Suunamuutus: Eesti Energia seab rõhu kemikaalide tootmisele
Eesti Energia kavatseb 2040. aastaks Enefiti õlitehases kütuse valmistamiselt üle minna tööstustooraineks kasutatavate kemikaalide tootmisele. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul tundus kuni üsna hiljutise ajani, et vedelkütuste tootmine põlevkivist oli kõige parem viis, kuidas seda rahvuslikku rikkust rakendada. «Meie strateegiamuudatus sellel aastal näeb ette, et plaanime hakata põlevkivist tootma mitte vedelkütuseid, vaid kemikaale,» ütleb ta.
Suunamuutus: Eesti Energia seab rõhu kemikaalide tootmisele - Majandus (postimees.ee)
NUTIKAS. ANDRES SIIRDE JA ENE JÜRJENS.
Põlevkivi kasutamise uued tehnoloogiad, intervjuu professor Andres Siirdega. Kuula Lauri Variku saadet.
RIIGIKOGU ISTUNG 14.10.2021, OLULISE TÄHTSUSEGA RIIKLIKU KÜSIMUSENA ARUTELU TEEMAL „KUIDAS ELEKTRI HIND ALLA SAADA?“.
Ettekande tegid TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist, tehnikateaduste doktor, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ning EKRE esimees ja fraktsiooni liige Martin Helme.
https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-arutas-elektri-hinna-alandamise-voimalusi/
RIIGIKOGU ARUTAS ELEKTRI HINNA ALANDAMISE VÕIMALUSI
Riigikogu 14.10.2021 istungil toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Kuidas elektri hind alla saada?“ Esines Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Konist. Vaata ülekannet
https://www.youtube.com/watch?v=sdjL3x_RkSQ
EESTI ENERGIA UURIB PÕLEVKIVITÖÖSTUSE MUUTMIST CO2-NEUTRAALSEKS KEEMIATÖÖSTUSEKS
Eesti Energial on käimas uuringud, kuidas muuta Ida-Virumaal asuv põlevkiviõlitööstus järk-järgult süsinikuneutraalseks keemiatööstuseks. Põlevkivist kütuse tootmine peaks lõppema hiljemalt aastaks 2045.
ALAR KONIST: ROHELEPE EI TOHIKS PÕLEVKIVI VÄLISTADA
Vaadates praegust olukorda ja mõeldes tulevikule, tundub üheks võtmeküsimuseks olevat energiasüsteemi kui ühe terviku vaatamine. Mis on selle tõrgeteta toimimiseks vajalik? Millised investeeringud on tarbijate seisukohalt olulised ja hädavajalikud ning millised mitte? kirjutab jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht professor Alar Konist.
EESTI TEADUSAGENTUUR: TEADUS LOOB LAHENDUSI.
Kliimaneutraalne elekter põlevkivist.
https://www.youtube.com/watch?v=omQWtH-i3no
PROFESSOR ALAR KONIST: KUST KOHAST ME LÄHITULEVIKUS OMA ELEKTRI VÄLJA VÕLUME?
Ajal, mil nii Eestis kui ka kogu Euroopas väheneb fossiilsetest kütustest toodetud elektri osakaal, tuleb leida lahendused, kuidas kindlustada tulevikus energeetiline julgeolek. Taastuvenergia osa küll kasvab, kuid tempos, mis ei suuda vajalikku mahtu lähemas tulevikus tagada. Samal ajal suurenevad tarbimine ja kujunenud olukorras elektri import. Muu hulgas ka sellise, mis pole nii-öelda puhas. Neil teemadel arutles riigikogu saalis peetud ettekandes Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist, kes on ka jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht.
ENERGEETIKAPROFESSOR ALAR KONIST: MILLESTKI PEAME JU LÕPUKS VAJAMINEVA ENERGIA TOOTMA
Euroopa Liidu riigid on seadnud ambitsioonika sihi vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Pikemaajaline eesmärk on saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalne ehk vähese süsinikuheitega majandus. Kuidas mõjutab niisugune kliimapoliitika Eesti energeetikavaldkonda? Kas meil on selliste sihtide saavutamiseks head lahendused olemas? Sellest rääkis Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konistiga Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.
RIIGIKOGU KÄSITLES ENERGIAJULGEOLEKUT OLULISE TÄHTSUSEGA RIIKLIKU KÜSIMUSENA
Riigikogus oli 1. juunil Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest“ arutelu. Ettekande tegid Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht professor Alar Konist ning Riigikogu liige Andres Metsoja.
Energiatehnoloog: kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkiviga
Euroopa Liidu kliimaeesmärkide järgi peaks Eesti olema 30 aasta pärast kliimaneutraalne. Kuna suur osa Eesti süsinikuheitest tuleb põlevkivitööstusest, on tööstuse sulgemise kõrval teine võimalus süsihappegaas kinni püüda ja taaskasutada, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.
https://novaator.err.ee/1608130408/energiatehnoloog-kliimaneutraalsus-on-saavutatav-ka-polevkiviga
MIDA TEHA, ET ELEKTRIT JÄTKUKS?
ELERING JA SELLE KRIITIKUD VAIDLEVAD TULEVIKU VARUSTUSKINDLUSE ÜLE
Eesti võrguettevõte Elering tõrjub kriitikute väiteid, et Eesti elektrivarustus võib kümnekonna aasta pärast ohtu sattuda, kuna saastavate elektrijaamade sulgemise tõttu hakkab tootmisvõimsusi nappima nii Eestis kui ka lähiriikides. "Varustuskindluse raport peab sisaldama ka tootmisvõimsuste sisulist analüüsi. Ja sealt see viga tekibki - võetakse eeldused, et kindlasti on need võimsused olemas, aga lõpuks selgub, et see nii ei ole," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Konist esmaspäeval ERR-ile. LOE ARTIKLIT SIIT
SÜSINIKU PÜÜDMINE AITAKS VÄHENDADA EESTI CO2 HEITMEID, KUID KERGITAB ELEKTRIHINDA
Esialgse analüüsi põhjal saaks vähendada süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiatega Eesti põlevkivitööstuse CO2 heitmeid märkimisväärselt. Samas puudub selge arusaam, palju see maksma läheb, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist nentis, et süsiniku püüdmine tõstaks oluliselt elektritootmise omahinda. LOE ARTIKLIT SIIT
PÕLEVKIVIÕLI JÄTAB KLIIMALE SUUREMA JÄLJE KUI PÕLEVKIVI PÕLETAMINE VÕI NAFTA?
Avalikes aruteludes tuuakse ikka ja jälle põlevkivist õli tootmist esile kui Eesti sammu kliimahoidlikkuse poole, kuid see pole nii. Eesti Energia on öelnud, et põlevkiviõli tootmisel tekkiv CO2 heide on 3,3 korda väiksem kui põlevkivist elektrit tootes ja see aitab Eestil liikuda samm-sammult puhta energiatootmise juurde. Ent Eestis õlitootmisest tekkiv heide on kõigest tehte üks pool. Kuskil kasutatakse põlevkiviõli kütusena ja sellega paiskub kasvuhoonegaase uuesti õhku. Seega tuleks põlevkiviõlist rääkides vaadata kütuse terve elutsükli mõju keskkonnale ja kliimale. VAATA ARTIKLIT SIIT
MAAILMA PARIM PÕLEVKIVISPETSIALIST PROFESSOR ANDRES SIIRDE VÕITLEB KLIIMA EEST
Põlevkivi uurimise vallas on Eesti jätkuvalt maailmas riik number üks. Ning kui selles riigis on üks mees, kes teab põlevkivist sisuliselt kõike, võib ta julgelt pretendeerida kogu maailma põlevkivipjedestaalil kõrgeimale kohale. Saage tuttavaks – Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivienergeetika professor Andres Siirde.
https://toostusest.ee/uudis/2019/10/07/maailma-parim-polevkivispetsialist-professor-andres-siirde/
ENNE ALTERNATIIVENERGEETIKA KASUTUSELEVÕTTU PEAB EESTI UUENDAMA PÕLEVKIVITEHNOLOOGIAT
Kuni uusi, kasutusvalmis ning stabiilseid energiatehnoloogiad pole, tuleb Eestil hoida ja tõhusamalt kasutada senist põlevkivil tuginevat energiatootmist, vastasel juhul leiame end viie aasta jooksul tõsisest energiakriisist, leiab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist. VAATA ARTIKLIT SIIT
ERR NUTIKAS. CO2 KINNIPÜÜDMISEST JA TAASKASUTAMISEST. ALAR KONIST JA GETLYN DENKS
Saates räägib professor Alar Konist CO2 kinnipüüdmisest ja sellest, mida võiks kinnipüütud süsihappegaasiga edasi teha. KUULA SAADET SIIT
TEADLASED: PUIDU OSAKAALU SUURENDAMINE FOSSIILKÜTUSTES ON ÜKS LAHENDUS
Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud. Uurimistöö juht, Tallinna Tehnikaülikooli kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konist ütles, et teadlased kasutasid uurimistöös termogravimeetrilist analüüsi. LOE ARTIKLIT SIIT
Professor: põlevkivi kaevandamine ei lõppe veel nii pea
Eesti põlevkivi kaevandamine tähistab 100. sünnipäeva. Tallinna Tehnikülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist märkis, et maavara kaevandamine selle kasulikuse tõttu ilmselt lähitulevikus ei lõpe. Loe artikli siit.