Teadusprojektid
Värskeim info meie instituudi teadusprojektide, -publikatsioonide ja -töötajate kohta on hästi leitav Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS).
ETIS koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuse tulemuste kohta. Eesti Teadusportaal on avalikkusele suunatud osa ETISest. Eesti Teadusportaal koondab Eesti teadus- ja arendustegevust puudutavat infot ning pakub operatiivset infovahetuskeskkonda.
Kohalik Soojusmajandus - soojussektori muutmine kestlikumaks Läänemere piirkonnas (PlanHeat)
Projekti periood: märts 2025 – veebruar 2028
Rahastamisprogramm: Interreg Läänemere piirkond 2021–2027
Projekti kirjeldus: Kütte- ja jahutussektor mängivad olulist rolli liikudes kliimaneutraalsuse poole. EL võttis 2023. aasta sügisel vastu uued eeskirjad ja suurendas ambitsioone läbivaadatud energiatõhususe direktiiviga (EED), mis on suunatud kütte- ja jahutussektorile mitte ainult riiklikul, vaid ka kohalikul tasandil. Praeguse seisuga on kõik liikmesriigid kohustatud tagama, et iga üle 45 000 elanikuga omavalitsus töötab välja kohaliku soojusmajanduse arengukava (artikkel 25.6). Peaaegu kõigis riikides puuduvad asjakohased kommunikatsiooniskeemid direktiivi ja selle mõju kohta Euroopa omavalitsustele ja kodanikele. Vältimaks suure hulga eraldiseisvate ja vastavalt vähem tõhusate lähenemisviiside tekkimist omavalitsuste kütte- ja jahutusplaanide väljatöötamisel ja elluviimisel kogu Läänemere piirkonnas, on projekti „PlanHeat” eesmärk algatada riikidevaheline info- ja oskusteabe vahetus. Selline lähenemine näib olevat Läänemere piirkonnas eriti väärtuslik, arvestades, et mõned piirkonna riigid kuuluvad kohalike soojuskavade koostamise kogemuse, andmete kättesaadavuse ning omavalitsustele tehnilise ja organisatsioonilise toe institutsionaliseerimise poolest Euroopa esirinnas. Sellest lähtuvalt on projekti eesmärk välja töötada ülekantavad juhised ja mehhanismid selliste soojusplaanide korraldamiseks ja elluviimiseks.
Kontakt: Kertu Lepiksaar, projektijuht, +372 58162989, [email protected]
Projekti veebisait: https://interreg-baltic.eu/project/planheat/
Projekti arendamine piirkondlike biomassiressursside termokeemilise muundamise aktiivseks juhtimiseks koos toodetud energia parema kvaliteedi ja Euroopa kliimaneutraalsuse suurendamisega (BioTech)
Projekti eesmärk: Rahvusvahelise teadus-, arendusprojekti tegevuste elluviimine Horizon või teiste rahvusvaheliste kliimamuutuste ja keskkonnakaitse valdkonna programmide välja kuulutatud konkursside raames.
Projektis kavandatud tegevused:
- Horizon ja teiste 2023. aastal välja kuulutatud programmide hangete monitooring, et leida biokütuste gaasistamise ja bioenergia tootmisprotsesside kontrolli ja parendamisega seotud pakkumisi;
- Väljavalitud konkursi hindamine biokütuste ja bioenergia tootmise juhtimise ja arendustehnoloogiate, protsesside juhtimise, arvsimulatsiooni ja jätkusuutlikkuse valdkonnas;
- Edasi jõudnud projektide tegevuste ette valmistamine BioTech projekti raames;
- Partnerite otsimine parendusettepanekute elluviimiseks;
- BioTech projekti raames täpsustatud projektitaotluse koostamine, selle esitamine ja tulemuste planeerimine.
Projekti viib ellu: Läti Ülikooli füüsika instituut koostöös partneritega Leedust (Kaunase Tehnikaülikool), Eestist (Tallinna Tehnikaülikool) ja Norrast (SINTEF).
Projekti elluviimise periood: 11.05.2023 - 30.04.2024.
Projekti lepingu number: EEZ/BPP/LZP/2023/2
Projekti ID number: EEA-RESEARCH-55RC
Projekti rahastus kokku: 60 000,00 EUR, millest 51 000,00 EUR (85%) on Euroopa Majanduspiirkonna rahastus ja 9 000,00 EUR (15%) Läti riigieelarve kaasfinantseering.
Projektijuht: Maija Zaķe, Leedu Tehnikaülikooli füüsika instituudi juhtivteadur.
SekMo - sektoritevaheline mobiilsus
Projekt: Süsinikdioksiidi otsene püüdmine õhust (DAC tehnoloogia)
Projekti algus ja lõpp: 01.02.2026 - 30.01.2028
Toetuse summa: 159 936,00 eurot
Rahastaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti raames planeeritakse ülikooli ja eksperdi koostöös välja töötada ja katsetada lahendusi, mis võimaldaksid tõhusalt ja säästvalt siduda CO2 otse õhust. Projekt on seotud kliimaeesmärkide täitmisega, energiakasutuse tõhusamaks muutmisega, teadlaste ja inseneride koostööga, teaduslaheduste kasutuselevõttu hindamisega ning (idu)ettevõtluse tekke ja kasvu hoogustamisega.
Projekti eesmärgid ja tulemused
Projekti eesmärgiks on DAC tehnoloogiaga CO2 püüdmise uuringud. Projekti raames planeeritakse:
- laboratoorse katseseadme ehitamine;
- laborikatsete läbiviimine CO2 püüdmise efektiivsusele mõjutegurite määramiseks (vedelsorbentide põhjal);
- mudelite loomine DAC-süsteemiga CO2 püüdmise protsesside simuleerimiseks erinevates tingimustes;
- katseseadme ja väikese prototüübi väljatöötamine ning testimine reaalsetes tingimustes.
Katsete tulemuste põhjal analüüsitakse DAC süsteemide erinevaid töörežiime ja konfiguratsioone CO2 sidumise kõige stabiilsema ja energiasäästlikuma lahenduse leidmiseks. Samuti uuritakse laboritingimustes saadud tulemuste rakendatavust reaalsetes suuremates süsteemides.
Projekti tulemuseks on:
- laboratoorne katseseade, mida saab kasutada ka tulevastes uuringutes (nt. teiste sorbentide katsetamiseks);
- teaduspublikatsioonid katsetulemuste põhjal;
- mudelid, mis võimaldavad analüüsida tehnoloogia efektiivsust;
- väike prototüüp või selle kontseptsioon;
- soovitused ja tehnilised järeldused, mis annavad suuna edasistele uuringutele ja uute süsteemide kavandamisele.
Kõrgtemperatuurne suure tõhususega soojusenergia salvestamine võimaldamaks pikendada olemasolevatele keevkihtkateldele eluiga (HIGHWAY)
Projekti periood: 01.12.2025–31.05.2029
Projekti rahastajad: Euroopa Komisjon, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti eesmärgid ja tulemused:
Olemasolevate fossiilkütustel töötavate keevkihtkateldega elektrijaamade moderniseerimine kõrgtemperatuursete soojusenergia salvestussüsteemidega on paljutõotav lähenemisviis paindlikuks CO2-vabaks elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
Antud projektis selgitatakse välja kontseptsiooni rakendamiseks vajalikud muudatused, et moderniseerida olemasolevad fossiilkütustel töötavad keevkihtkateldega energiaplokid. Selleks uuritakse vähemalt 500 töötunni jooksul laadimis- ja tühjendustsükleid 1 MWh soojusvõimsusega salvestussüsteemis. Laadimisprotsess viiakse läbi taastuvenergiaga töötava elektrilise küttekeha (100 kW) abil, mis soojendab õhku temperatuurini 1200 °C. Seejärel juhitakse kuumutatud õhk läbi osakeste kihi (nt alumiiniumoksiid), kus toimub soojusülekanne kuuma õhu ja kihi vahel. Tühjendustsükli ajal juhitakse osakeste kihti külma õhku ja soojus kandub kuumadelt osakestest õhule, mis suunatakse 100 kW soojusvõimsusega vee-auru tsüklisse ülekuumendatud auru tekitamiseks.
Töötatakse välja erinevad numbrilised mudelid (statsionaarsed, dünaamilised ja CFD-mudelid), mida valideeritakse eksperimentaalsete andmete abil ja rakendatakse konstruktsioonimuudatuste välja pakkumiseks. Kontseptsiooni hinnatakse elektrienergia tootmise efektiivsuse, majandusliku tasuvuse ning keskkonna- ja sotsiaalse mõju seisukohast. Kaasfinantseering Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Kontakt: Oliver Järvik, [email protected]
