Tallinna Tehnikaülikool

2022 kaitstud doktoritööd

Alejandro Guerra Menzanares kaitses oma doktoritööd: "Masinõppepõhine arenevate ohtude tuvastamine ning kirjeldamine mobiilseadmete ja värkvõrkude jaoks" ("Machine Learning-Based Detection and Characterization of Evolving Threats in Mobile and IoT Systems") neljapäeval, 01.09.22 kell 14.00 ruumis ICT-315 ja Zoomi vahendusel.

Doktoritöö uurib masinõppemeetodite rakendamist, et ületada tänased väljakutsed, mis mõjutavad kahte olulist küberturbeuurimisvaldkonda: Androidi pahavara tuvastamine ja asjade Interneti (IoT) robotvõrgu tuvastamine. Androidi pahavara tuvastamiseks uuritakse põhjalikult kontseptsioonide triivimise ja seadmeteülese tuvastamise probleeme, samas kui asjade Interneti valdkonnas uuritakse rünnakutuvastussüsteemide funktsioonivaliku mõju ja varajase IoT botnettide tuvastamise teostatavust.

Juhendajad:

  • prof. Hayretdin Bahsi, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: vanemteadur Sven Nõmm, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: prof. Marcin Luckner, Varssavi Tehnikaülikool, Poola.

Oponendid:

  • prof. dr. Juan Manuel Corchado Rodriguez, Salamanca ülikool, Hispaania;
  • prof. dr. Ali Akbar Ghorbani, New Brunswicki ülikool, Kanada.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Vishwajeet Pattanaik kaitses oma doktoritööd "Robust Web Annotations in Support of Knowledge Co-Creation" ("Töökindlad veebiannotatsioonid teadmiste ühisloome toetamiseks") kolmapäeval, 27.07.22 kell 13:00 ruumis ICT-638 ja Zoomi vahendusel.

Juhendaja:

  • professor Dirk Draheim, Tallinna Tehnikaülikool.

Oponendid:

  • prof. Peter Thiemann, Freiburgi Ülikool, Saksamaa;
  • prof. Ismail Khalil, Linzi Johannes Kepleri Ülikool, Austria.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Shweta Suran kaitses oma doktoritööd "A Generic Framework for Collective Intelligence Systems" („Kollektiivse intelligentsuse süsteemide üldine raamistik“) neljapäeval 26.05.22 kell 14:00. Kaitsmine toimus ruumis ICT-315 ja Zoomi vahendusel.

Tänu sotsiaalmeedia tehnoloogiate edusammudele on kollektiivse intelligentsuse (KI) süsteemid viimastel aastakümnetel võimaldanud efektiivselt ja tõhusalt mobiliseerida ja kasutada rahvahulkade oskusi ja teadmisi üle veebi. Vaatamata veebis saadaolevate KI-lahenduste üleküllusele on KI-süsteemide arendamine endiselt mahukas ja kulukas ettevõtmine. Kirjanduses pakutakse selle põhjuseks fundamentaalset lünka meie üldises arusaamises KI-süsteemidest. Antud töö püüab seda lünka täita esimese omalaadse „üldise“ KI raamistiku ja mudeli abil, mis on loodud abistamaks teadlasi, arendajaid ja projektidesse panustajaid, võimaldades neil paremini mõista olemasolevaid ja uusi KI platvorme.

Juhendajad:

  • prof. dr. Dirk Draheim, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: dots. dr. Ingrid Pappel, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: dots. dr. Alexander Norta, Tallinna Tehnikaülikool.

Oponendid:

  • prof. dr. Gerhard Schwabe, Zürichi Ülikool, Šveits;
  • prof. dr. Anna De Liddo, Knowledge Media Instituut, Avatud Ülikool, Ühendkuningriik.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Vimal Kumar Dwivedi kaitses oma doktoritööd "A Legally Relevant Socio-Technical Language Development for Smart Contracts" („Arukate lepingute jaoks õiguslikult asjakohane sotsiaal-tehniline keelearendus“) kolmapäeval, 25.05.22 kell 13:00 Zoomi vahendusel.

See doktoritöö arendab uut nutika lepingu (SC) koreograafia keelt, mis hõlmab juriidiliselt siduvaid ja koostööl põhineva äri lepingulisi omadusi. Peamised selles doktoritöös välja töötatud elemendid on uudne raamistik nutika lepingu keele (SCL) kujundamiseks, SCL-ontoloogia, töövoo mudel värviliste Petri võrkude (CPN) tööriistas ja lõpuks XML-põhine Smart-Legal Contract Markup (SLCML) keel. Pakutavat raamistikku saab kasutada nii praeguste SCL-ide täiustamiseks, et muuta need õiguslikult siduvaks, kui ka uute SCL-ide väljatöötamiseks. Kavandatav SCL-ontoloogia on olemuselt üldine ja seda saab kasutada mitmesuguste muude plokiahelate ja SC-rakenduste, näiteks Defi ökosüsteemide lepinguliste omaduste konfigureerimiseks. Kuigi doktoritöö arendab SLCML-i ühe konkreetse ettevõttelt ettevõttele kasutatava juhu jaoks, saab SLCML-i arenduses kasutatud lähenemisviisi rakendada ka teiste plokiahela rakenduste SCL-i arendamiseks.

Juhendajad:

  • dots. dr. Alex Norta, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: prof. dr. Dirk Draheim, Tallinna Tehnikaülikool.

Oponendid:

  • prof. Ingo Weber, Berliini Tehnikaülikool, Saksamaa;
  • prof. Ulf Bodin, Luleå Tehnikaülikool, Rootsi.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Valentyna Tsap kaitses oma doktoritööd „eID Public Acceptance: Success Factors, Citizen Perception, and Impact of Electronic Identity“ („eID avalik aktsepteerimine: edutegurid, kodanike pertseptsioon ja elektroonilise identiteedi mõju“) kolmapäeval, 18.05.22 kell 12:00 ruumis ICT-315 ja Zoomi vahendusel.

See doktoritöö on esimene põhjalik uuring eID avaliku aktsepteerimise kohta. Töö eesmärk on detailselt uurida, kuidas ja miks e-ID avalik aktsepteerimine mõjutab e-riigi edukust. Viiakse läbi Eesti eID juhtumiuuring. Uurimistöö käigus defineeritakse ja kasutatakse ära eID avalikkuse poolt aktsepteerimise tegureid, et tõlgendada ja mõista Eesti kodanike arusaamu ja suhtumist eID-sse. Tulemustele leitakse kinnitust süvaintervjuudest valdkonna tippekspertidega, kes selgitavad ja annavad aru eID avalikkuse poolt aktsepteerimise olulisusest e-riigi üldises edukuses. Institutsionaalse disaini analüüsi kasutades esitletakse eID avalikku aktsepteerimist suuremahulise info e-riigi süsteemi olulise osana.

Juhendajad:

  • prof. dr. Dirk Draheim, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: dots. dr. Ingrid Pappel, Tallinna Tehnikaülikool.

Oponendid:

  • prof. dr. Robert Krimmer, Tartu Ülikool;
  • prof. dr. Nitesh Bharosa, Delfti Tehnoloogiaülikool, Holland.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Tiia Sõmer kaitses oma doktoritööd "Modelling Financially Motivated Cyber Crime" ("Finantsiliselt motiveeritud küberkuritegevuse modelleerimine") teisipäeval, 03.05.22 kell 15:00 Zoomi vahendusel.

Küberkuritegevus on üsna noor teadusliku uurimise valdkond, mis on pakkunud huvi nii akadeemilisteks uuringuteks kui ka praktiliseks tegevuseks. Teadlased ja praktikud nõustuvad, et küberkuritegevus on suur ja kasvav probleem, kuid selle probleemi tegelikku olemust ei teata. Väitekiri põhineb avaldatud ning tsiteeritud publikatsioonidel, mis uurivad küberkuritegevust, selle definitsioone ja taksonoomiaid. Töös pakutakse rahaliselt motiveeritud küberkuritegevuse mudeldamiseks uus definitsioon ja taksonoomia, ning välja on töötatud JMAP mudel küberkuritegevuse kui protsessi kirjeldamiseks.

Juhendajad:

  • Rain Ottis, kaasprofessor tenuuris, Tallinna Tehnikaülikool;
  • kaasjuhendaja: Dr. Patrick Voss de Haan, Bundeskriminalamt, Germany.

Oponendid:

  • kaasprofessor Hervé Borrion, Londoni Ülikooli Kolledž, Suurbritannia;
  • lektor Matti Näsi, Helsingi Ülikool, Soome.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

2021 kaitstud doktoritööd

Mauno Pihelgas kaitses oma doktoritööd "Automating Defences against Cyber Operations in Computer Networks" ("Arvutivõrkude kaitse automatiseerimine küberoperatsioonide vastu") kolmapäeval, 11.08.2021 kell 10:30 Zoomi vahendusel.

Käesolev doktoritöö uurib võimalusi arvutivõrkude küberkaitse automatiseerimiseks küberoperatsioonide vastu. Töö peamine eesmärk on luua eeldused ning tõsta üldist valmisolekut autonoomsete küberkaitse süsteemide arendamiseks ja juurutamiseks lähitulevikus.
Töö teine eesmärk on teoreetilise teadustöö ning praktikas rakendatavate juhiste tihedam sidumine. Akadeemilistes publikatsioonides jagatud soovituste rakendamine on tihti liiga keeruline — taoliste soovituste ebapraktilisust on kritiseeritud mitmes doktoritöös viidatud allikas. Selle probleemi leevendamiseks pakub käesolev doktoritöö ja sellega kaasnevad publikatsioonid arvukalt praktilisi soovitusi ning näiteid tehniliste lahenduste juurutamiseks.

Juhendajad vanemteadur Risto Vaarandi ja Olaf Manuel Maennel (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

  • Prof. Jan Vykopal (Masaryk'i Ülikool, Brno, Tšehhi Vabariik);
  • Prof. Anja Feldmann (Max Plancki Informaatikainstituut, Saarbrücken, Saksamaa).

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Kaie Maennel kaitses 16. juunil 2021 algusega kell 9:30 oma doktoritööd "Advancing Cybersecurity Education through Learning Analytics" ("Küberkaitsealase hariduse parendamine õpianalüütika abil"). Kaitsmine toimub Tehnikaülikooli infotehnoloogia maja ruumis ICT-315 (Akadeemia tee 15A) ning on jälgitav veebirakenduse Zoom vahendusel.

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on analüüda ja luua lahendusi, kuidas rakendada õpianalüütikat kui tõenduspõhist lähenemisviisi individuaalsetel ja meeskonnapõhistel küberkaitseharjutustel ja -koolitustel. Õpianalüütika aluseks olevate andmete kogumine on arvutiteaduse probleem ning nõuab põhjalikku arusaamist harjutuste tehnilistest aspektidest. Samas selleks, et õpianalüütikat saaks edukalt küberkaitsealases hariduses rakendada, on vajalik interdistsiplinaarne lähenemine, mis ühendab teadmised küberkaitsest, pedagoogikast ja psühholoogiast.
Käesolev doktoritöö annab üldise panuse praktilise õpianalüütika referentsmudeli ja teoeeritiliste meetodite loomise kujul. Mudelid ja meetodid on spetsiifiliselt rakendatavad küberkaitseõppustel, aga ka küberteadlikkuse ja -hügieeni alastel koolitustel. Uurimistöö raames välja töötud metoodikaid on rakendatud mitmetel õppeplatvormidel ja sihtrühmadel, sh LS/XS, Rangeforce, TalTech üliõpilased. Õpianalüütika meetodite inkorporeerimine ja rakendamine küberharjutustes võimaldab tõenduspõhist ja süstemaatilist õpitulemuste hindamist, mis omakorda võimaldab efektiivsemat õpikogemuse disaini. Uurimistöö on jätkuv ning on rõhutab mitmed edasise uurimistöö suundasid õpianalüütika ja küberharjutuste valdkonnas.

Juhendajad professor Rain Ottis (Tallinna Tehnikaülikool) ja professor Stefan Sütterlin (Albstadt-Sigmaringen´i Ülikool)

Oponendid:

  • professor Dr Nickolas Falkner (Adelaide´i Ülikool, Austraalia)
  • professor Dr Cornelius König (Saarlandi Ülikool, Saksamaa)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Ago Luberg kaitses 27. mail 2021 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "Consolidation of Crowd-Sourced Geo-Tagged Data for Parameterized Travel Recommendations" ("Kasutajatelt kogutud andmete integreerimine parametriseeritud reisisoovituste loomiseks"). Kaitsmine toimub Tehnikaülikooli infotehnoloogia maja ruumis ICT-315 (Akadeemia tee 15A) ning on jälgitav veebirakenduse Zoom vahendusel.

Käesolev doktoritöö käsitleb automaatse turismisoovitaja loomise erinevaid aspekte, fookusega visuaalselt atraktiivsetele ja huvitavatele kohtadele. Peamine rõhk töös on turismiobjektide andmete kogumisel ja töötlemisel.
Töö käigus on tegeletud erinevate soovitussüsteemide - Sightsplanner, Sightsmap ja soovitaja Visit Estonia veebilehel - disainimise ja arendamisega ning andmete kogumise, töötlemise ja integratsiooniga nende süsteemide jaoks.

Juhendaja professor Tanel Tammet (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

  • vanemteadur Chiara Renso (ISTI-CNR, Itaalia)
  • Dr. Wolfgang Wörndl (Müncheni Tehnikaülikool, Saksamaa)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

2020 kaitstud doktoritööd

Sten Mäses kaitses oma doktoritööd "Evaluating Cybersecurity-Related Competences through Simulation Exercises" ("Küberturbe-alaste kompetentside hindamine simulatsiooniharjutuste abil") kolmapäeval, 16.12.2020 kell 09:00 ruumis ICT-411 (Akadeemia tee 15A) ja zoomi vahendusel.

Infoühiskonna kasvav sõltuvus erinevatest andmeid töötlevatest seadmetest on tekitanud suureneva vajaduse küberturbealaste kompetentside järele, mille abil neid seadmeid turvaliselt luua ja kasutada. Vajalike küberturbe kompetentsidega inimeste harimiseks on aga tähtis aru saada, kuidas neid kompetentse paremini mõõta. Ilma regulaarsete mõõtmisteta on keeruline leida tõhusaid viise, kuidas küberturbealaseid kompetentse õpetada.
Lisaks kompetentsipõhiste küberturbealaste harjutuste loomisprotsesside kirjeldamisele, loodi antud doktoritöö käigus ka mitmeid uuenduslikke virtuaallaboreid, mis näitasid, et virtuaalsed simulatsioonid ei pea tingimata olema isolatsioonis toimuvad tehnilised harjutused, vaid võivad olla ühenduses avalike teenustega Internetis ja mõõta ka mitte-tehnilisi kompetentse.

Juhendajad professor Olaf Manuel Maennel (Tallinna Tehnikaülikool) ja Liina Randmann.

Oponendid:

  • prof Nickolas Falkner (Adelaide Ülikool, Austraalia)
  • prof Petri Ihantola (Helsingi Ülikool, Soome)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Deepak Pal kaitses oma doktoritööd "Model Based Test Generation for Distributed Systems" ("Mudeli-põhine testide genereerimine hajussüsteemidele") neljapäeval, 10.12.2020 kell 14:00 ruumis ICT-411 (Akadeemia tee 15A) ja zoomi vahendusel.

Reaalaja arvutisüsteemid on lahutamatu osa meie tehnoloogilisest keskkonnast. Neile baseeruvad küberfüüsikalised süsteemid nagu näiteks kriitilised infrastruktuurid, tootmissüsteemid, liikluse reguleerimisesüsteemid ja paljud teised, kus suur hulk heterogeenseid komponente mikrost- makrotasemeni on omavahel pidevas interaktsioonis. Oma keerukuse ja rakenduskriitilisuse tõttu eeldab niisuguste süsteemide arendusprotsess olulisel määral tarkvara kvaliteedi tagamise meetodite ja neid toetavate tööriistade kasutamist.
Käesoleva väitekirja raames on loodud mudelipõhine testimismeetod, testiarhitektuur ja tõestatavalt korrektsete testide arenduse töövoog, mis on orienteeritud ajakriitiliste hajussüsteemide testimisele. Loodud lähenemine keskendub hajussüsteemide online testimisele ning selle automatiseerimisele eesmärgiga tagada testide ja testitulemuste tõestuspõhine kvaliteet. Uuringu teine põhifookus puudutab testide ajastuskorrektsuse ja jõudluse aspekte, mille ignoreerimine võib viia testimisvahendite kasutatavuse olulise vähenemiseni, seda eriti kompleksete hajussüsteemide korral.
Väitekirjas loodud lahenduste otstarbekust demonstreeritakse tööstuslikul rakendusnäitel "Flexibility Contracts for Ancillary Services in Energy Grids", kus energiajaotuse teenuste integratsiooni taseme testimiseks genereeritakse testimudelid ja verifitseeritakse nende korrektsus.

Juhendaja professor Jüri Vain (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

  • prof Johan Lilius (Åbo Akademi, Turu, Soome)
  • Artem Boyarchuk (KhAI - Lennunduse Ülikool, Harkiv, Ukraina)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Anton Vedešin kaitses oma doktoritööd "Smart Cyber-Physical System for Personal Manufacturing" ("Tark küberfüüsikaline süsteem personaalseks tootmiseks") esmaspäeval, 07.12.2020 kell 11:00 ruumis ICT-315 (Akadeemia tee 15A) ja zoomi vahendusel.

Käesoleva lõputöö panuseks on tark küberfüüsikaline süsteem personaalseks tootmiseks, mis tegeleb kirjeldatud probleemidega. Usume, et tootmise tulevik on üks turvaline, standardiseeritud platvorm automatiseeritud tootmiseks, mis parandab mitme müüja tarkvara killustatust, eemaldab lõppkasutajatele kasutatavuse vastuolu ning kaitseb intellektuaalomandi õigusi ja kaitseb ühiskonda kahjulike osade eest.

Selles lõputöös oleme panustanud personaalse tootmise targa küberfüüsikalise süsteemi kolme ehitusplokki. (1) Uudne ja isemajandav tarkvaraökosüsteem personaalseks tootmiseks; (2) Autmatiseeritud tootmise turvaline ja töökindel infrastruktuur ja arhitektuur, mis kasutab arvutusprotsessi füüsilisi piiranguid kaitsestrateegiana, mis muudab hajutatud failide salvestamise ja edastamise üliturvaliseks; (3) Meil on laiendatud turvakontroll, et toetada intellektuaalomandi kaitset ja tuvastada ebaseaduslike füüsiliste objektide tootmine mustrituvastuse abil.

Juhendajad dotsent Innar Liiv (Tallinna Tehnikaülikool) ja Dirk Draheim.

Oponendid:

  • prof. Dieter Kranzlmüller (Ludwig-Maximilians-Universität München, Saksamaa)
  • prof. Josef Küng (Johannes Kepleri Ülikool Linzis, Austria)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Jaanus Kaugerand kaitses oma doktoritööd "Mediated Interactions for Collection and Exchange of Situational Information in Smart Environments" ("Vahendatud interaktsioonid olukorrateadlikkuse informatsiooni kogumiseks ja vahetamiseks arukates keskkondades") teisipäeval, 18.08.2020 kell 10:00 ruumis U05-210 (Ehitajate tee 5) ja zoomi vahendusel.

Arukate keskkondade ja asjade interneti jaoks vajalikud sard- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning on muutunud võimeliseks täitma olukorrateabe kogumiseks ja võrgusiseseks töötlemiseks vajalikke keerulisi arvutusülesandeid. Vastavaid olukorrateadlikkuse rakendusi iseloomustab vajadus andmeid püsivalt ja dünaamiliselt värskendada ning käsitleda ja töödelda andmevoogudena. See omakorda tähendab, et hajutatud sensorsüsteemidega kogutud olukorrateabe kvaliteedi tagamiseks on vaja metoodiliselt arvestada kogutud andmete kontekstipõhist (nt ajalise ja ruumilise) valiidsust ja kooskõlalisust. Käesolev väitekiri kasutab selleks vahendatud interaktsioonide kontseptsiooni. Aruka keskkonna sensorvõrgu täiendamine vahendatud interaktsioonidega loob võimaluse valideerida andmeid hajutatud võrgusõlmedes reaalajas ning valikuliselt edastada ja töödelda ainult valideeritud andmeid. Käesolev töö toob välja, et hajutatud traadita spontaanvõrkudes, eriti sellistes, kus globaalne sünkroniseerimine on ressursside kasutuse mõistes väga kulukas või isegi võimatu, ei pruugi võrgusisestes andmetöötlusalgoritmides kasutatavad andmed alati olla kokkusobivad. Eriti selge on see probleem süsteemides, kus andmeid kasutatakse lihtsuse mõttes nende saabumise järjekorras. Hajutatud traadita spontaanvõrkudes võivad erinevatel kommunikatsiooniteedel olla erinevad ja ajas muutuvad hilistumised. Seda põhjustab näiteks muutuv topoloogia, andmeside kanalite koormuse muutumine või ajaliselt jagatud ühise sidekanali kasutamine. Vahendatud interaktsioonide kontseptsiooni kasutamine võimaldab vaadelda iga kommunikatsiooni kanalit kui intelligentset vahendaja-agenti, mille ülesanne on reaalajas tagada nii andmete valiidsus kui ka vastastikku kooskõlalised ehk ühilduvad andmed. Tarkvaraliselt on see vahendaja-agent rakendatud igas võrgusõlmes kui vahevara moodul. Vastavaid reegleid, mille alusel andmete valideerimine ja sobivate andmete valik toimub, on iga andmevoo jaoks võimalik erinevalt konfigureerida. Nii edastatakse olukorrateabe töötlemise protsesside sisenditeks ainult kehtivad ja omavahel kooskõlalised andmed. Intelligentse vahendajaagendi tarkvara nimetatakse ProWare vahevaraks.
Väitekirja teoreetilise panusena võib nimetada vahendatud interaktsioonide kontseptsiooni uurimist ja täiendamist eesmärgiga seda rakendada arukates keskkondades olukorrateadlikkuse informatsiooni kogumiseks. Peamiste panustena töötatakse väitekirjas välja metoodika hajutatud allikate sisendandmete kontekstipõhise kooskõla saavutamiseks ja tehniline lahendus reaalajas olukorrateabe töötluseks vajalike sisendandmete nii valiidsuse kui ka kooskõla kontrolliks. Lisaks kajastab väitekiri mitmes väitekirja autori avaldatud artiklis kirjeldatud eksperimente, mis demonstreerivad eelnimetatud teoreetilise tulemuse praktilist rakendamist. Eksperimendid on läbi viidud kasutades traadita sensorvõrgu tehnoloogiat, militaar- ja linnakeskkondades. Eksperimentide tulemused näitavad nii väljatöötatud meetodite rakendatavust kui ka olulist olukorrateabe kvaliteedi tõusu.

Juhendaja Jürgo-Sören Preden, PhD.

Oponendid:

  • prof Michael Henshaw (Loughborough Ülikool, Ühendkuningriik)
  • Vanemteadur Gabriel Jakobson (CyberGem Consulting, USA)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Gert Kanter kaitses oma doktoritööd "Model-based Testing Framework for Autonomous Multi-Robot Systems" ("Mudelipõhine testimisraamistik autonoomsetele multirobotsüsteemidele") reedel, 03.07.2020 kell 10:00 ruumis ICT-315 (Akadeemia tee 15A) ja zoomi vahendusel.

Seoses autonoomsete robotsüsteemide kasvava levikuga süveneb vajadus tagada nende funktsionaalsus, töökindlus ja ohutus valdkondades, kus robotid töötavad ja liiguvad vahetult inimkeskkonnas. Käesolev dissertatsioon esitleb mudelipõhise testimise raamistikku ning testi automatiseerimise töövahendeid autonoomsete multirobotsüsteemide mudelipõhiseks testimiseks. Töö põhitulemuseks on testimistööriist TestIt, mis pakub mitmeid uusi lahendusi. Esiteks, avatud ja skaleeritav multikonveier arhitektuur, mis võimaldab erinevate osapoolte testimistööriistade integreerimist arendusprotsessis. Teiseks, loodud on multikonveier arhitektuuril põhinev adaptiivne optimeerimisalgoritm, mis võimaldab lõimede omavahelise andmevahetuse tulemusi kasutada testistsenaariumite optimeerimiseks. TestIt tööriista võimalusi ja eeliseid testijuhtude genereerimisel, testimisprotsessi jõudluse tõstmisel ja optimeerimisel on demonstreeritud robotturvasüsteemi rakenduses multirobotsüsteemi autonoomse navigatsiooni testimise näitel.
Lisaks eelnevale on dissertatsioonis esitatud testide tõestatavalt korrektne arendusprotsess ja selle integreerimine iteratiivsesse ja inkrementaalsesse tarkvaraarendustsüklisse. Töö tulemused näitavad, et pakutud inkrementaalne valideerimine võimaldab vähendada disaini valideerimisaega ja disaini lahendusteruumi analüüsi mahtu juba varajases arendusstaadiumis, vältimaks vigade kandumist arenduse lõpufaasi, kus vigade avastamine ja parandamine on oluliselt kulukam.
Töö tulemused on valideeritud tööstuslike robotiprojektide raames ja tulemused on näidanud, et väljatöötatud raamistik annab robotsüstemide kvaliteedi tagamise protsessile olulist lisaväärtust.

Juhendaja professor Jüri Vain (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

  • vanemlektor Anatoliy Gorbenko (Leedsi Becketti Ülikool, Ühendkuningriik)
  • vanemlektor Dragos Truscan (Turu Abo Akadeemia, Soome)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Hendrik Maarand kaitses oma doktoritööd "Operational Semantics of Weak Sequential Composition" ("Nõrga jadakompositsiooni operatsioonsemantika") reedel, 26.06.2020 kell 10:00 ruumis ICT-507 A/B (Akadeemia tee 15A) ja zoomi vahendusel.

Programm on kogum juhiseid arvutile mingi ülesande täitmiseks ning üks oluline konstruktsioon programmides on juhiste andmine jadamisi: esmalt tee seda ning alles seejärel toda. Kaasaegsed arvutisüsteemid aga ei pruugi sellist järjestikulisuse tingimust rangelt järgida. Nad tagavad vaid, et meile jääb mulje, nagu oleks kõike tehtud jadamisi ning just antud järjekorras. See kõik toimub ressursikasutuse optimeerimiseks (näiteks, et programmi täitmine võtaks vähem aega). Kui meil aga on mitmelõimeline programm, mida me käitame mitmetuumalisel protsessoril, siis ainuüksi sellest, et meile jääb mulje, nagu igat lõime täidetakse jadamisi, enam ei piisa. Teisisõnu, kui me tõlgendame jadakompositsiooni mitterangelt ehk lõdvalt, siis meie mitmelõimeline programm võib anda lõpptulemusi, mis ei ole võimalikud jadakompositsiooni range tõlgenduse korral. Käesolevas doktoritöös uuritaksegi sellist lõtva jadakompositsiooni ning arendatakse vahendid programmide sammsammulise täitmise formaalseks kirjeldamiseks taolise lõdva jadakompositsiooni korral. Niisugused kirjeldused on programmide usaldusväärse analüüsi aluseks.

Juhendaja juhtivteadur Tarmo Uustalu (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

  • vanemlektor Brijesh Dongol (Surrey Ülikool, Ühendkuningriik)
  • professor Peter Thiemann (Freiburgi Ülikool, Saksamaa).

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Ahto Truu kaitses oma doktoritööd "Hash-Based Server-Assisted Digital Signature Solutions" ("Räsifunktsioonidel põhinevad serveritoega digitaalsigneerimise lahendused") neljapäeval, 28.05.2020 kell 14:30 ruumis ICT-315.

Juhendaja professor Ahto Buldas (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

  • Ass. Prof. Andreas Hülsing (Eindhoveni Tehnikaülikool, Holland)
  • Dr. Elena Andreeva (Leuveni Katoliiklik Ülikool, Belgia)

Doktoritöö tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Priit Järv kaitses 24. märtsil 2020 oma doktoritöö "Place Recommendation with Geo-tagged Photos" ("Geomärgistega fotode kaevandamine reisisoovitusteks") online-s, st kõik kaitsmise osalised – doktorant, juhendaja, oponendid ja kõik teised viibisid füüsiliselt eraldi, kuid virtuaalselt koos.

Priit Järv leidis oma doktoritöös, et reisisoovitussüsteemid aitavad kasutajatel planeerida reise sihtkohtadesse, mida kasutajad ise piisavalt ei tunne. Erinevalt veebipoodidest ja interneti vahendusel meedia tarbimisest ei teki turismirakenduste kasutamise käigus tingimata andmeid kasutajate tegelike külastuste ja eelistuste kohta. Seetõttu vajatakse soovitusmudelite koostamiseks eraldi andmekaevemeetodeid. Käesolevas doktoritöös keskenduti geomärgistega fotode kaevandamisele kasutajate käitumise modelleerimiseks.

Juhendaja: professor Tanel Tammet (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

  • professor Francesco Ricci (Bozen-Bolzano Vaba Ülikool, Itaalia)
  • professor Christian S. Jensen (Aalborgi Ülikool, Taani)

Doktoritöö tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

2019 kaitstud doktoritööd

Nimi Teema Kaitsmine
Regina Erlenheim Designing Proactive Public Services
("Proaktiivsete avalike teenuste disainimine")
Juhendajad vanemteadur Kuldar Taveter (Tallinna Tehnikaülikool) ja Leon Sterling (Swinburne´i Tehnikaülikool).
[töö digikogus 13702]
15.11.2019
15:00 ICT-638
Jevgeni Marenkov* Automatic Implementation-Time Usability Evaluation for Web User Interfaces
("Veebi kasutajaliidese kasutatavuse automaatne hindamine realisatsioonifaasis")
Juhendajad teadur Tarmo Robal ja professor Ahto Kalja† (Tallinna Tehnikaülikool).
[töö digikogus 12287]
28.06.2019
13:00 ICT-507AB
Bernhards Blumbergs Specialized Cyber Red Team Responsive Computer Network Operations
("Vastutegevusele orienteeritud punase meeskonna küberoperatsioonid")
Juhendajad sihtrahastusega professor Rain Ottis (Tallinna Tehnikaülikool) ja Risto Vaarandi.
[töö digikogus 12015]
27.05.2019
09:00 ICT-315
Evelin Halling Scenario Oriented Model-Based Testing
("Stsenaariumjuhitud mudelipõhine testimine")
Juhendaja professor Jüri Vain (TalTech).
[töö digikogus 11943]
10.05.2019
14:00 ICT-315
Msury Rogasian Mahunnah Simulation and Prototyping of Sociotechnical Systems Using Agent-Oriented Modelling
("Sotsiotehniliste süsteemide simulatsioon ja prototüüpimine kasutades agentorienteeritud modelleerimist")
Juhendajad vanemteadur Kuldar Taveter ja dotsent Alexander Horst Norta.
[töö digikogus 11297]
22.02.2019
12:00 ICT-315

2018 kaitstud doktoritööd

Nimi Teema Kaitsmine
Külli Sarna Aspect-Oriented Model-Based Testing
("Aspekt-orienteeritud mudelipõhine testimine")
Juhendaja professor Jüri Vain (TTÜ).
[töö digikogus 11065]
15.11.2018
14:00 ICT-638
Ottokar Tilk Neural Networks for Language Modeling and Related Tasks in Low-Resourced Domains and Languages
("Tehisnärvivõrgud keele modelleerimise ja sellega seotud ülesannete jaoks väheste ressurssidega valdkondades ja keeltes")
Juhendajad vanemteadur Tanel Alumäe (TTÜ) ja Prof. Emer. Leo Võhandu.
[töö digikogus 10856]
30.08.2018
13:00 CYB 101
Pirjo Elbrecht Integration of Automated Data Collection, Enrichment and Transfer to CAD system in Digital Tailoring
("Informatsiooni automaatse kogumise, rikastamise ja CAD-süsteemile sisestamise meetod digitaalses rätsepakunstis")
Juhendajad vanemteadur Jaak Henno (TTÜ)
ja Alexander Horst Norta (TTÜ).
[töö digikogus 9950]
12.06.2018
14:00 ICT-638
Sven Pärand Analysis of Core Aspects in Migration towards the Next Generation Network
("Võtmeaspektide analüüs migreerimisel järgmise põlvkonna sidevõrgule")
Juhendaja vanemteadur Raul Savimaa (TTÜ).
[töö digikogus 9944]
07.06.2018
12:00 ICT-A1
Kalle Tomingas Semantic Data Lineage and Impact Analysis of Data Warehouse Workflows
("Semantiline andmevoogude- ja mõjuanalüüs andmelao keskkonnas")
Juhendaja professor Tanel Tammet (TTÜ).
[töö digikogus 9926]
21.05.2018
12:00 ICT-A1

2017 kaitstud doktoritööd

Nimi Teema Kaitsmine
Grete Lind From Determinacy Analysis to Zero Factor Free Determinacy Analysis and Universal Generator of Hypotheses: Development of Algorithms
("Determinatsioonanalüüsist nullfaktorivaba determinatsioonanalüüsi ja universaalse hüpoteeside generaatorini: algoritmide arendus")
Juhendaja professor Rein Kuusik (TTÜ).
[töö digikogus 9121]
18.12.2017
15:00 ICT-638
Andres Puusepp Covering Algorithms for a Robot Swarm with Limited Information
("Katvusalgoritmid piiratud teadmusbaasiga robotiparvede jaoks")
Juhendaja professor Tanel Tammet (TTÜ).
[töö digikogus 9124]
12.12.2017
12:00 SOC-312
Olga Mironova Combination of Pedagogical Strategies and Teaching Techniques for Teaching Computer Science Basics to Novices
(Pedagoogika strateegiate ja õpetamise tehnikate kombinatsioon informaatika algkursuse õpetamisel algajatele)
Juhendajad dotsent Enn Õunapuu ning dotsent Tiia Rüütmann (TTÜ).
[töö digikogus 8745]
18.10.2017
15:00 ICT-638
Margarita Spitšakova Discrete Gravitational Swarm Optimzation Algorithm for System Identification
(Diskreetne gravitatsioonilist vastasmõju arvestav osakeste parvega optimeerimise meetod süsteemide identifitseerimiseks)
Juhendaja Dr. Jaan Penjam (TTÜ).
[töö digikogus 8449]
07.09.2017
13:00 CYB-101
Andre Veski Agent-Based Computational Experiments in Two-Sided Matching Markets
(Agendipõhised arvutuslikud eksperimendid kahepoolsetel sobitusturgudel)
Juhendajad professor Kaire Põder (EBS) ja emeriitprofessor Leo Võhandu (TTÜ).
[töö digikogus 7896]
06.09.2017
15:30 ICT-312
Niccolò Veltri A Type-Theoretical Study of Nontermination
("Tüübiteoreetiline uurimus mittetermineeruvusest")
Juhendajad professor Tarmo Uustalu (TTÜ) ja dr. James Chapman (Strathclyde'i Ülikool, Ühendkuningriik).
[töö digikogus 7631]
26.05.2017
11:00 CYB-101
Kadri Umbleja* Competence Based Learning Framework, Implementation, Analysis and Management of Learning Process
("Kompetentsipõhine õpe – raamistik, implementatsioon, analüüs ja õppeprotsessi juhtimine")
Juhendajad professor Vello Kukk (TTÜ) ja dotsent Innar Liiv (TTÜ).
[töö digikogus 7573]
21.04.2017
13:00 U02-309