Tallinna Tehnikaülikool

2026 kevadpoolaastal pakume: 
LAI MATEMAATIKA riigieksamiks (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja veebis)
EMAKEEL riigieksamiks (Tallinnas)
INGLISE KEEL CAE testiks (veebis)
Veel viimased vabad kohad: KEEMIA ja FÜÜSIKA ülikooli astumiseks (veebis)
 

TUNNIPLAAN JA REGISTREERIMINE
NB! Valige tunniplaanist kursuse toimumise asukoht Tallinn, Tartu või veebis. Automaatne no-reply kinnitus registreerumise kohta läheb õpilase e-aadressile.

K: Kas kursustel pakutakse mulle ka järelaitamist ja individuaalset nõustamist?
V: Kontaktõppes toimuvatel kursustel vastab õpetaja jooksvatele küsimustele, aga individuaalse lähenemise jaoks aega napib.

K: Kas kontaktõppega kursuse tundidest tehakse veebiülekandeid siis, kui ma tundi tulla ei saa?
V: Ei, kontaktõppega tundidest veebiülekandeid ei tehta. Kui oled haigestunud, saad õppimise kohta infot kas kursuse korraldajalt või järgmises tunnis õpetajalt.

K: Kas matemaatikakurused sobivad ka kitsa matemaatika õppijatele?
V: Tehnikaülikooli eksamikooli kursused põhinevad laia matemaatika programmil, kuid õpe sobib piisava motivatsiooni korral ka kitsa matemaatika õppijatele.

K: Kui olen juba täisealine, siis miks peaksin registreerimisel sisestama andmed lapsevanema kohta?
V: Ei peagi. Kuna registreerimisvorm on kõigile õppijatele ühesugune ja suurem osa meie kursuslastest on kooliõpilased, siis sellest tingitult on ka eraldi read lapsevanema andmete kohta. Kui oled täisealine, võid täita lapsevanema rea enda andmetega või tähista see kriipsuga.

K: Kas kursused sobivad mulle ka siis, kui minu emakeel ei ole eesti keel?
V: Kursuste õppetöö toimub eesti keeles. Matemaatika õppimisel ei ole see probleem, kui oled matemaatikat juba varem eesti keeles õppinud. Emakeelekursuste puhul tuleb aga aru saada, et emakeele ja võõrkeele õpetamise meetodid on erinevad, seega ei sobi eesti keele kursused neile, kes plaanivad teha riigieksami "eesti keel teise keelena".

K: Kas saan kursusel osalemise kohta ka tõendi?
V: Kui Sinu kool aktsepteerib TalTechi kursusel osalemist valikainena, siis anna tõendi saamise soovist teada pärast kursuse lõppu aet.karolin@taltech.ee.

K: Kas saan kursustele tulles üksinda pingis istuda?
V: Tehnikaülikooli auditooriumid on üldjuhul sisustatud kahekohaliste laudadega. Enamasti saad endale kursuse ajaks pinginaabri.

K: Tunnen end veidi haigena - nuuskan nina, köhin ja aevastan. Kas peaksin koju jääma?
V: Palun jää koju ja ravi end terveks!

Laia matemaatika kursused

2025 sügisel alanud kursused:

  • Lai matemaatika kontaktõppes ja veebis

    Läbitavad teemad:
    - reaalarvud ja avaldised
    - võrrandid ja võrrandisüsteemid
    -tekstülesanded
    - võrratused
    - funktsiooni uurimine
    - trigonomeetria
    - eksponent- ja logaritmfunktsioon
    - funktsiooni piirväärtus, tuletis, tuletise rakendused
    - integraal ja selle rakendused
    - aritmeetiline ja geomeetriline jada
    - analüütiline geomeetria tasandil ja ruumis
    - planimeetria
    - stereomeetria
    - kombinatoorika, tõenäosus ja statistika

2025 sügisel alanud kursused:

  • Lai matemaatika kontaktõppes

    Läbitavad teemad:
    - reaalarvud ja avaldised
    - võrrandid ja võrrandisüsteemid
    -tekstülesanded
    - võrratused
    - funktsiooni uurimine
    - trigonomeetria
    - eksponent- ja logaritmfunktsioon
    - funktsiooni piirväärtus, tuletis, tuletise rakendused
    - integraal ja selle rakendused
    - aritmeetiline ja geomeetriline jada
    - analüütiline geomeetria tasandil ja ruumis
    - planimeetria
    - stereomeetria
    - kombinatoorika, tõenäosus ja statistika

80-tunnine kontaktõppega kursus jaanuarist maini. Kursust juhendab Pärnu Koidula Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Cedrut Kuusk.

Tunnid toimuvad jaanuarist maini Pärnu Koidula Gümnaasiumis, Metsa 21. 

Läbitavad teemad:
- reaalarvud ja avaldised
- võrrandid ja võrrandisüsteemid
-tekstülesanded
- võrratused
- funktsiooni uurimine
- trigonomeetria
- eksponent- ja logaritmfunktsioon
- funktsiooni piirväärtus, tuletis, tuletise rakendused
- integraal ja selle rakendused
- aritmeetiline ja geomeetriline jada
- analüütiline geomeetria tasandil ja ruumis
- planimeetria
- stereomeetria
- kombinatoorika, tõenäosus ja statistika

2025 sügisel alanud veebikursused:

  • Lai matemaatika:
  • 112-tunnine veebiülekannetega kursus, mida juhendab õpilastelt väga head tagasisidet saanud õpetaja Alli Salusaar. Veebiülekanded tehakse kontakttundidest ja tundide salvestusi saab järele vaadata 6 päeva. Kõigile osalejatele saadetakse õppematerjalid. 
  • 90-tunnine TalTech Moodle'i kursus, mida juhendab tehnikaülikooli auhinnatud õppejõud Raili Lahi. Kursus sobib eelkõige neile, kellele sobib iseseisevalt õppida. Tunnid toimuvad interaktiivsete veebiülekannetena, mis võimaldab osaleda igast Eesti paigast. Loenguid on võimalik järele vaadata kuni kursuse lõpuni. Kõigile osalejatele saadetakse õppematerjalid. Kursus sisaldab ka iseseisvat tööd!

    2026 jaanuaris algavad kursused:

  • 80-tunnine laia matemaatika kursus TalTech Moodle'is. Juhendab Nõo Reaalgümnaasiumi õpetaja Sirje Sild. Kursus sobib kõigile, kes soovivad oma aega ise planeerida ja on valmis iseseisvaks tööks. Tunnid toimuvad interaktiivsete veebiülekannetena, mis võimaldab osaleda igast Eesti paigast. Loenguid on võimalik järele vaadata kuni kursuse lõpuni. Kõigile osalejatele saadetakse õppematerjalid. 

Emakeelekursused

Emakeele riigieksamiks ettevalmistaval kursusel korratakse kõiki olulisemaid tekstiõpetuse teemasid, tehakse õigekirja-, stiili- ja kompositsiooniharjutusi, lahendatakse lugemisülesandeid ning jagatakse muid olulisi nõuandeid, kuidas eksamiks valmistuda. Kursuse jooksul tehakse ka proovieksam, mille põhjal saavad kursusel osalejad juba varakult individuaalset tagasisidet oma oskustest.
NB! Eesti keele kursus ei sobi keeleõppeks neile, kes sooritavad "eesti keel teise keelena" riigieksami!

Emakeele riigieksamiks ettevalmistaval kursusel korratakse kõiki olulisemaid tekstiõpetuse teemasid, tehakse õigekirja-, stiili- ja kompositsiooniharjutusi, lahendatakse lugemisülesandeid ning jagatakse muid olulisi nõuandeid, kuidas eksamiks valmistuda. 
NB! Eesti keele kursus ei sobi keeleõppeks neile, kes sooritavad "eesti keel teise keelena" riigieksami!

  • 2025. a novembris algav 60 akadeemilise tunni pikkune kursus toimub Tehnikaülikooli Tartu kolledžis, Puiestee 80A.
  • 2026. a jaanuarist algav 44 akadeemilise tunni pikkunekursus toimub samuti Tehnikaülikooli Tartu kolledžis, Puiestee 80A. 

Emakeele riigieksamiks ettevalmistaval kursusel korratakse kõiki olulisemaid tekstiõpetuse teemasid, tehakse õigekirja-, stiili- ja kompositsiooniharjutusi, lahendatakse lugemisülesandeid ning jagatakse muid olulisi nõuandeid, kuidas eksamiks valmistuda. 
NB! Eesti keele kursus ei sobi keeleõppeks neile, kes sooritavad "eesti keel teise keelena" riigieksami!

Kord nädalas kohtuvad õpilased õpetajaga reaalajas toimuvates veebitundides, millele lisandub ka teatud määral iseseisvat tööd. Kursusel osalejatel palutakse kindlasti sisse lülitada veebikaamera ja mikrofon. NB! Veebis toimuvaid tunde ei salvestata!

CAE (Certificate in Advanced English) veebikursus

Valmistu rahvusvaheliseks CAE testiks, mis asendab võõrkeele riigieksamit! Kursus on mõeldud õpilastele, kes soovivad omandada inglise keele C1 või C2 taseme, sooritada CAE või mõne teise rahvusvahelise eksami. 

Kursusel läbitakse CAE testis sisalduvat kirjutamisosa, kuulamis- ja lugemisülesandeid. Samuti harjutatakse eksamil vajalikku suulist osa ning korratakse ka sõnavara ja grammatikat. Kursusel toimuvad reaalajas veebitunnid, millele lisandub ka teatud määral iseseisvat tööd. Õpilastelt oodatakse aktiivset osavõttu ja kaamera-mikrofoni avatuna hoidmist.  Cambridge English Advanced  õppematerjalid sisalduvad kursuse hinnas

  • Kursuse kestus: jaanuarist märtsini 2026
  • Kursuse maht: 54 akadeemilist tundi
  • Toimumise aeg: kaks korda nädalas argipäeva õhtuti
  • Toimumise koht: Veebis
  • Õpetaja: Annemari Maipuu 

NB! Kursuse eelduseks on juba saavutatud B1 keeletase ja valmisolek teha ka iseseisvat tööd, samuti toimiv veebikaamera ja mikrofon.

Kursused ülikooli sisseastumiseks

TalTechi matemaatika sisseastumiskatse raskusaste on samaväärne laia matemaatika riigieksamiga. 

Katseks ettevalmistav kursus on mõeldud neile gümnaasiumilõpetajatele, kes pole kindlad, kas nende riigieksamitulemusest tehnikaülikooli sissesaamiseks piisab, ja neile varem lõpetanutele, kes matemaatika riigieksamit teinud pole. 

Kursus toimub juunis (kuupäevad on täpsustamisel). TalTech Moodle'is toimuvat kursust viib läbi tehnikaülikooli õppejõud Raili Lahi, kellele saab reaalajas ka küsimusi esitada. Tunnid on järelvaadatavad kuni sisseastumiskatseni.

Kursusel korratakse üle teemad, mida on sisseastumiskatsel vaja osata. Kursusel osalejad saavad oma teadmisi proovile panna ka vabatahtlike vahetestidega. 

Kursusele registreerimine algab 15. aprillil 2026. Lisainfo aet.karolin@taltech.ee, tel 58540556

Kursus toimub kevadpoolaastal ja tundides saab osaleda veebi vahendusel ja neid on võimalik järele kuulata/vaadata kuni kursuse lõpuni. Kursust juhendab õpetaja Marion Villemson Pelgulinna Riigigümnaasiumist.

Gümnaasiumi keemia kordamiskursuse teemade järjekord võib muutuda ja teemade loetelu on võimalik ka täiendada vastavalt õppijate vajadustele. 

  • Aatomiehitus, perioodilisusseadus (k.a keemiliste elementide omadused)
  • Aineklasside meeldetuletus (põhikooli kordamine) – nimetuste ja valemite koostamine, aineklasside vahelised seosed ja reaktsioonivõrrandite koostamine ning tasakaalustamine
  • Keemilised sidemed ja molekulidevahelised jõud
  • Keemiliste protsesside seaduspärasused (reaktsiooni soojusefekt, kiirus ja tasakaal)
  • Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid, soolade hüdrolüüs
  • Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes
  • Elektrokeemia ja redoksreaktsioonid (elektrolüüs, korrosioon, keemilised vooluallikad)
  • Arvutusülesanded reaktsioonivõrrandi järgi: ainehulk, mass, massiprotsent, ruumala, molaarne kontsentratsioon (k.a. lisandite, saagise ja kaoga).
  • Orgaanilise keemia aineklassid ja nimetuste andmine (erinevate struktuurivalemite koostamine); ograanilistele ühenditele omased füüsikalised omadused
  • Tüüpreaktsioonid orgaanilises keemias (nt halogeenimine, hüdraatimine, hüdrogeenimine, estrite teke ja hüdrolüüs); lisaks ka orgaanilistele hapetele iseloomulikud reaktsioonid
  • Polümerisatsioon (nii liitumis- kui ka kondensatsioonipolümerisatsioon)

Füüsika veebitundidega kursus ülikooli sisseastumiseks

Kursus toimub kevadpoolaastal. Tundides korratakse üle nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis õpitu. Tunnid toimuvad veebi vahendusel ja on järelvaadatavad. Kursust viib läbi Ingrid Rõigas Viimsi Gümnaasiumist.

Kursuse teemad on:

1. KINEMAATIKA, LIIKUMISE KIRJELDAMINE - Punktmass. Koordinaadid. Taustsüsteem, liikumise suhtelisus. Teepikkus ja nihe. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Kiirenduse ühikud. Kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast. Liikumisgraafikud. Vaba langemine. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vabal langemisel. Heitkehade liikumine.

2. DÜNAAMIKA, VASTASTIKMÕJU JA JÕUD - Vastastikmõjud ja jõud. Newtoni seadused. Inerts. Resultantjõud. Gravitatsiooniseadus. Orbitaalliikumine. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Hooke’i seadus. Jäikus. Hõõrdumine. Hõõrdetegur. Liugehõõre ja seisuhõõre.

3. MEHAANILINE ENERGIA JA TÖÖ. JÄÄVUSSEADUSED - Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Mehaaniline töö ja energia.  Kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks.

4. PERIOODILISED LIIKUMISED - Tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine. Pöördenurk. Nurga ühikud. Joonkiirus ja nurkkiirus. Periood ja sagedus. Kesktõmbekiirendus. Võnkumine. Pendli võnkumise kirjeldamine. Periood ja sagedus. Matemaatiline pendel. Resonants. Mehaanilised lained. Piki- ja ristlained. Lainete kirjeldamine. Lainepikkus, sagedus, kiirus. Lainete omadused. Peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. 

5. VÄLJAD. ELEKTRIVÄLI - Väljad. Punktlaeng. Väljatugevus. Elektrivälja pinge. Pinge ja väljatugevuse seos. Välja visualiseerimine. Väljade liitumine, superpositsiooni printsiip. Homogeenne elektriväli. Kondensaator. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus. Coulomb’i seadus.

6. MAGNETVÄLI. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON - Magnetinduktsioon. Lorentzi jõud. Ampere’i jõud. Elektriväli ja magnetväli, võrdlus ja seosed. Elektromagnetiline induktsioon. Pööriselektriväli. Induktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvoog. Faraday induktsiooniseadus. Lenzi reegel. Elektri- ja magnetvälja energia.

7. ELEKTROMAGNETLAINED - Valgus kui elektromagnetlaine. Elektromagnetlainete skaala. Valguse lainelised omadused. Difraktsioon. Interferents. Difraktsioonivõre. Polariseeritud valgus. Polarisaatorid. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja. Valguse dispersioon. Spektraalanalüüs. Valguse dualism. Footoni energia. Valguse kiirgumine ja neeldumine.

8. ELEKTRIVOOL JA SELLE TOIMED. VOOLURINGID. POOLJUHID - Elektrivoolu tekkemehhanism. Vedelike ja gaaside elektrijuhtivus. Ohmi seadus. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Pooljuhtide elektrijuhtivus; pn-siire. 

9. VAHELDUVVOOL - Vahelduvvool. Vahelduvvoolu generaator. Elektrienergia ülekanne. Trafod. Vahelduvvooluvõrk. Elektrivoolu töö. Elektriseadmete võimsus.

10. MOLEKULAARFÜÜSIKA. TERMODÜNAAMIKA - Siseenergia. Ideaalgaasi mudel. Ideaalgaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid. Ideaalse gaasi mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Termodünaamika I seadus, selle seostamine isoprotsessidega. Avatud ja suletud süsteemid. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur. Termodünaamika II seadus. Entroopia. 

11. AINE OMADUSED - Mikro-, makro- ja megamaailm. Molekulaarjõud ja reaalgaas. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Ilmastikunähtused. Pindpinevus. Märgamine ja kapillaarsus. 

Füüsika videoloengud gümnaasiumis õpitu kordamiseks

Iseseisvalt läbitavates videoloengutes korratakse üle teemad: kinemaatika; dünaamika ja jõud; töö ja energia; ringliikumised ja võnkumised; elektriväli ja magnetväli; elektromagnetväli; elektromagnetlained; valgus; alalisvool ja vahelduvvool; molekulide soojusliikumine; termodünaamika; radioaktiivsus. Videoloengud ei võimalda suhtlust õpetajaga, kuid sobivad hästi teemade meeletuletamiseks ja kinnistamiseks. Kursuse maht on 10 akadeemilist tundi ja kursust viib läbi Raimond Pääru.

Kontakt