Lõppenud Eesti teadusprojektid
Projekti juht: Ursula Toom
Kestus: 01.05.2022–30.04.2024
Jäljekivistised ehk ihnofossiilid on sageli ainsaks tõendiks väljasurnud organismidest ja nende eluviisist, moodustades osa paleo-elurikkusest ning olles väga olulised kauge mineviku keskkonnatingimuste rekonstrueerimisel. Bioerosioon on organismide võime lagundada mineraalseid substraate ning selle kaudu elukeskkonda ümber kujundada. Enim on bioerodeerivad organismid mõjutanud madalaveeliste karbonaatkivimite teket ja omadusi. Seniste uuringute alusel oli Baltika paleokontinent arvatavasti bioerosiooni välja arenemise kohaks. Samuti on teada, et sellise võime omandanud organismide kooslus Balti regioonis on tunduvalt mitmekesisem kui seni kirjeldatud. Antud projekti eesmärgiks on dokumenteerida ja analüüsida bioerosiooni arengut, levikut ja ulatust ning selgitada seosed kehafossiilide leviku ning keskkonnamuutustega Vara-Paleosoikumis. Projektis kasutatakse Eesti ulatuslikke geoloogilisi kollektsioone ja arendatakse erinevaid uurimismetoodikaid, sh 3D röntgen-kompuutertomograafiat.
Projekti juht: Siim Veski
Kestus: 01.01.2019-31.12.2023
Tuleviku kliimamuutuste projektsioonid ennustavad kliima soojenemist. Eriti suurt temperatuuri tõusu on oodata põhjalaiuskraadidel. Maismaataimestikul on oluline roll maakera ökosüsteemis, pakkudes nii ressursse kui ka elupaiku teistele ökosüsteemi osadele. Kui taimestiku reageering kliimamuutusele mingil põhjusel hilineb, võib selline viive kaasa tuua suuri kaotusi looduslikus mitmekesisuses. Projekt ühildab interdistsiplinaarse lähenemisviisi kaudu tänapäevastel paleoökoloogistel andmetel põhinevad mineviku taimestiku- ja kliimamuutuste rekonstruktsioonid ja taimestiku modelleerimise, et selgitada bioloogiliste protsesside (ränne ja konkurents) ja abiootiliste tegurite (kliima, toiteainete ja häiringute hulk, inimtegevus) mõju taimestiku dünaamikale hilis- ja pärastjääajal Põhja-Euroopas. Tulemused võimaldavad hinnata nii üksikute tegurite kui ka nende koosmõju tähtsust taimkatte arengule muutuvas kliimas ja moodustavad teaduslikult põhjendatud aluse tuleviku muutuste ennustamiseks.
Projekti juht: Olle Hints
Kestus: 01.07.2020-31.08.2023
DiSSCo Eesti projekti eesmärgiks on tagada Eesti loodusteaduslikke kollektsioone ja andmeid omavate asutuste liidestamine üle-Euroopalise ESFRI teadustaristu objektiga "Distributed System of Scientific Collections (DiSSCo)". TTÜ osa projektis puudutab Eesti geoteaduslike andmebaaside vastavusse viimist rahvusvaheliste standardite ja liidestega ning aktiivset osalust Euroopa geokogude andmevõrgustiku ja infoportaali GeoCASe väljaarendamisel.
Projekti juht: Rutt Hints
Kestus: 01.04.2023–30.06.2023
Fermi Energia AS tellimusel koostatud ülevaateuuring selgitas võimalusi Eesti aluskorra kasutamiseks tuumakütuste lõppladestamiseks võrreldes naabermaadesse rajatavate lõppladestuspaikadega.
Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine Interdistsiplinaarse projekti eesmärk on selgitada teaduslikult põhjendatuud innovaatilisi võimalusi Eestis praegu kaevandatavate ja uute potentsiaalse maapõueressursside säästlikuks kasutamiseks. Selleks analüüsitakse valitud ressursside kasutamise geoloogilisi ja tehnoloogilisi probleeme ning keskkonna-/sotsiaal-majanduslikku mõju. Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Geoloogiakeskuse erinevate valdkondade teadlastest moodustatud konsortsium uurib 10 alateema raames potentsiaalsete resursside (argilliit, fosforiit, aluskorra metallimaagid) võimalikku kasutuselevõttu, praegu kasutatavate resursside (põlevkivi, turvas) efektiivsemat väärindamist ning põlevkvienergeetikatööstuse jääkide kasutamisvõimalusi, samuti võimalike tunneliarenduste jaoks kriitiliste settekivimite geotehnilisi omadusi. Uuringu tulemusi tutvustatakse riigiorganisatsioonidele, ettevõtetele ja avalikkusele eesmärgiga toetada majanduslike arenguotsuste tegemist teaduspõhise informatsioooniga.
Projekti juht: Olle Hints
Kestus: 01.01.2016-30.06.2023
Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on meetme "Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes" tegevuse "Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel" alt rahastuse saanud Eesti teaduse taristu teekaardi projekt, mille eesmärgiks on arendada teaduslike repositooriumite ja andmekogude majutust ning raalindusega seotud teenuseid. Loodusteaduslikud arhiivid ehk bio- ja georepositooriumid on protistide, taimede, seente, loomade ning kivimite kollektsioonid, mis dokumenteerivad planeedi elusa ja eluta looduse mitmekesisust ning selle arengut nii ajas kui ruumis. Kollektsioonid on alustalaks eluslooduse klassifikatsioonile, millele omakorda tuginevad ülejäänud bioteaduste suunad ning laiapõhjaline loodusharidus. Loodusteaduslikel kollektsioonidel on oluline roll ka mitmesuguste praktiliste küsimuste lahendamisel, olgu nendeks siis keskkonnamuutuste jälgimine, võõrliikide leviku analüüs, looduskaitse korraldamine või maavarade uuringud. Inimühiskonna teadmised ümbritseva keskkonna kohta on siiani äärmiselt tagasihoidlikud nii globaalselt kui ka Eesti tasandil. Esiteks tuleneb see eluslooduse erakordselt suurest mitmekesisusest - maailmas eksisteerib hetkel hinnanguliselt kuni kümneid miljoneid liike. Kui siia lisada liikide elupaik, ökosüsteem, geenid, väljasurnud liigid jm. kasvab informatsiooni hulk kordades. Sellest erakordselt suurest infomahust on teada kaduvväike osa. Teiseks on seegi killustatud andmebaaside, trükiste, loodusteaduslike kollektsioonide jm. andmekandjate vahel, mis ei suuda omavahel infot vahetada. Seetõttu ei eksisteeri üldist taristut, kus uurijal, looduskaitsjal, poliitikul, õpetajal jt. on võimalik esitada üldisi ja spetsiifilisi küsimusi ökosüsteemide seisundi kohta. Toodud probleemide lahendamiseks arendab NATARC bio- ja georepositooriumite keskset taristut, mis sisaldab rahvusvahelistele standarditele vastavaid hoidlaid ning kollektsioonide talletamiseks, uurimiseks ja andmebaasistamiseks vajalikku sisseseadet. Lisaks hoidlatele arendab NATARC avalikku infosüsteemi, mis suudab analüüside läbiviimiseks kasutada enamikku olemasolevat Eesti elurikkuse infot. See on hädavajalik looduskaitsealaste küsimuste lahendamiseks, eluslooduse seireks, kliimamuutustest tuleneva elustiku muutuste avastamiseks jm. Lisaks digitaalsele infosüsteemile on oluline talletada loodusteaduslikes kogudes regulaarselt tervikorganisme või nende DNA-d. Nende põhjal on võimalik analüüsida elustiku taksoni- , geeni-ja keemiliste ühendite põhiseid muutusi ajas. Eesti suurimad loodusteaduslikud kogud paiknevad Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Eesti Loodusmuuseumis. Koguhoidlate olukord on asutuste ja erialade lõikes väga erinev ega taga kõigi suure teadusväärtustega kogude säilimist pikas perspektiivis. NATARC partnerid on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum. Antud projekt haakub otseselt erinevate rahvusvaheliste projektide ning infrastruktuuridega (nt. GEO BON ja EU BON, LifeWATCH, CETAF, GBIF). 2014-2020 struktuurivahendite perioodi teekaardi projekti NATARC kestab 01.01.2016-31.08.2021 ning projekti elluviimise toetus on 1 555 500.- eurot.
Projekti juht: Andres Trikkel (Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut), geoloogia instituudi poolne koordinaator: Rutt Hints
Kestus: 01.09.2020–31.03.2023
Nii haruldased muldmetallid kui fosfor kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete nimekirja, mis tingib vajaduse uute ressursside leidmiseks, kasutuselevõtuks ja vastavateks uuringuteks. Eesti karbifosforiidid on Euroopa suurimaks teadaolevaks fosforiidi ressursiks, samuti leidub nendes kõrgendatud kontsentratsioonides haruldasi muldmetalle. Fosforiidi väärindamise perspektiivis on kriitiliseks uute fosforhappe ja fosforväetiste tootmise tehnoloogiate arendamine, et leida sobivad, uudsed ja keskkonnasäästlikud lahendused kõrge kvaliteediga lõpp-produktide saamiseks. Integreeritud geoloogilistele ja mineraloogilistele meetoditele, maavara geometallurgilisele analüüsile ja tehnoloogilistele katsetele tugineva uuringu eesmärk on selgitada karbifosforiitide toormetüüpide klassifitseerimise võimalusi lähtudes fosfori ja haruldaste muldmetallide sisaldustest, interpreteerida vastavate toormetüüpide levikut ning analüüsida sellise toorme potentsiaalseid töötlemistehnoloogiaid.
Projekti juht: Leho Ainsaar (Tartu Ülikool), geoloogia instituudi poolne koordinaator: Alvar Soesoo.
Kestus: 01.07.2020-28.02.2023
Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada Eesti aluskorra sellel lasuvate settekivimikihtide sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide leviku seaduspärasusi ja maagistumise võimalikku geneesi. Uuring keskendub kahele aluskorra polümetalse maagistumise seisukohalt kõrgeima potentsiaaliga piirkonnale: Haljala-Uljaste aluskorra Zn-Pb sulfiidse maagistumise ilmingutele ja Jõhvi vööndi magnetiitkvartsiidiga seonduva Mn-Cu-Mo-(Ag) mineralisatsiooni geoloogilis-geokeemilise olemuse selgitamisele. Analüüsides sulfiididega kaasnevate jälgelementide koostist ning fluidisuletiste omadusi selgitatakse, kas aluskorra maagistumine võib olla seotud Kaledoonia etapi hüdrotermaalsete episoodiga või varasema moondega, nagu on varasemates töödes oletatud. Töö on oluline tehnoloogiliselt kriitiliste metallide varude hindamiseks ja nende kasutamispotentsiaali väljaselgitamiseks Eesti maapõues.
Projekti juht: Rutt Hints
Kestus: 01.07.2020-28.02.2023
Graptoliitargilliit on perspektiivseks vanaadiumi, uute akutehnoloogiate jaoks kriitilise metalli toormeks. Kombineeritud geokeemiliste, mineraloogiliste ja geoloogiliste uuringute (sh V leviku detailkaardistamine in situ spektraalanalüüsiga, orgaaniline petrograafia, XRF, ICP-MS, XRD, SEM-EDS, CHN elementanalüüsid ning C stabiilsete isotoopide MS) eesmärk on selgitada V leviku geneetilisi kontrollmehhanisme, samuti V kandvad faasid ja/või ühendid graptoliitargiliidis ning V spetsifikatsioon organometalliliste ja/või mineraalsete kandjatega V-ühendite sünkrotron-kiirguse röntgenspektroskoopia (V levik ja sisaldus) ning röntgenkiirguse adsorptsiooni spektroskoopia (esinemisvormid, ühendid) meetoditel. Uuring sisaldab ühtlasi analüüse vanaadiumi eraldamiseks sobivate tehnoloogiate leidmiseks, lähtudes selle esinemisvormidest graptoliitargilliidis. Oodatavad tulemused selgitavad graptoliitargilliidi potentsiaali vanaadiumi toormena ja toetavad vastavate rikastamistehnoloogiate arendamist.
Projekti juht: Joonas Pärn
Kestus: 01.03.2020-31.03.2022
Põllumajanduslikku päritolu nitraadi hajusreostus on üks peamisi tegureid, mis põhjustab põhjaveest sõltuvate pinnaveeökosüsteemide halba seisundit ja rannikumere eutrofeerumist. Tänaseni ei ole Eestis üheselt välja selgitatud nitraatreostuse allikaid (jääkreostus, mineraal- või orgaanilised väetised), geokeemilisi protsesse, mis kontrollivad nitraadi sisaldusi põhjavees ega ka nitraatreostust kandva põhjavee hinnangulist vanust. Projekti käigus analüüsitakse nitraadi ja teiste toitainete (fosfor) päritolu, selle sisaldusi mõjutavaid protsesse ja põhjavee vanust Pandivere kõrgustikul, kasutades põhjavee keemilist ja isotoopkoostist, dünaamilist ja geokeemilist modelleerimist ning põhjavee vanust iseloomustavaid markereid. Projekti eesmärk on hinnata praegu rakendatavate ja plaanitavate meetmete mõju põhjavee lämmastikreostuse ohjeldamiseks. Need meetmed aitavad tulevikus omakorda vähendada hajusreostuse mõju pinnavee ja Läänemere ranniku mereökosüsteemide seisundile.
Projekti juht: Rein Vaikmäe
Kestus: 12.02.2021-31.12.2021
Uuringu fookuses on Balti settebasseini sügavaimate põhjaveekomplekside soolaste vete päritolu ja diageneetilise evolutsiooni piiritlemine eesmärgiga anda küllaldane alus CO2, energia ja radioaktiivsete jäätmete ohutuks ladustamiseks basseini sügavates struktuurides. Üheks ülesandeks on dateerida soolased veed ja rekonstrueerida süsteemi vooludünaamika ajaskaalas rohkem kui miljon aastat. Teiseks ülesandeks on uurida, kas ja missuguses ulatuses on liustikualune sulavesi modifitseerinud soolaste vete reliktset keemilist ja isotoopkoostist ning vooludünaamikat jääkilpide korduval pealetungil ja taandumisel Kvaternaaris. Kasutatakse laia kompleksi looduslike isotoopide, väärisgaaside (sealhulgas 81Kr ja 39Ar dateerimist uusimate ATTA instrumentidega), põhjavee keemia ja hüdraulilist andmestikku. Oodatavad tulemused suurendavad avalikkuse teadlikkust ning CO2 ja energia ladustamise tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu Balti regioonis.
Projekti juht: Leeli Amon
Kestus: 01.11.2019-31.12.2021
Nii Euroopa kui Põhja-Ameerika pärastjääaegne kliima on olnud muutlik. Käimas on uurimused, kuidas mineviku kliima on mõjutanud veestikku ja veeringet üle kogu Euroopa, kuid Põhja-Ameerika idarannikult on taolist andmestikku vähe. Antud temaatikat saab uurida settest eraldatud biomarkerites sisalduva vesiniku isotoopsuhte määramise abil. Üsna vähe on teada ka minevikus toimunud nii fenoloogilistest kui näiteks vegetatsiooniperioodi pikkuse muutustest suhteliselt kiirete pärastjääaegsete kliimakõikumiste perioodidel. Ometi on nimetatud näitajate kõikumised tundlikud kliimamuutuste indikaatorid. Minevikus toimunud taimestiku sessoonsuse muutusi saab uurida settesse mattunud taimelehtede rakkude põhjal. Mitmete paleoökoloogiliste meetodite abil uuritakse antud projekti käigus pärastjääaegsete soojenemisperioodide mõju keskkonnale, taimestikule ja veestikule Atlandi ookeani mõlemal kaldal.
Projekti juht: Olga Lisitsyna
Kestus: 01.12.2019-30.11.2021
Kliima- ja maakasutuse muutusi peetakse tänapäeval üheks peamiseks globaalseid ökosüsteeme ähvardavaks ohuks. Mineviku maakatte uuringud aitavad ennustada ökosüsteemide reageerimist kliima ja inimtegevuse põhjustatud muutustele tulevikus. Õietolmul põhinevaid rekonstruktsioone peetakse tänapäeval usaldusväärseimaks informatsiooni allikaks mineviku taimkatte ja maaviljeluse kohta. Projekti eesmärgiks on rekonstrueerida taimkatte ja maaviljeluse areng viimase aastatuhande jooksul väheuuritud, kuid eriti tundlikul alal Kirde-Euroopas, boreaalse metsa- ja tundravööndi piiril, kasutades uudset õietolmupõhist maakatte rekonstrueerimise metoodikat. Projekti käigus on kavas määrata piirkonnas enamlevinud liikide suhteline õietolmuproduktsioon ning kasutada neid määranguid piirkonna taimkatte ja maakasutuse arengu rekonstrueerimiseks. Projekti tulemused on ülioluliseks sisendiks regionaalsetele ja globaalsetele kliima, taimkatte ning maakasutuse koosmõjude hindamisega tegelevatele uuringutele.
Projekti juht Triin Reitalu
Kestus: 01.01.2016−31.12.2020
Et ennustada elurikkuse muutusi tulevikus, on oluline mõista minevikus toimunud muutuste rolli mitmekesisuse kujunemisel. Soo- ja järvesetetes leiduvad taimejäänused annavad väärtuslikku infot mineviku taimkattest. Elurikkuse hinnanguid kasutatakse taimkatte paleouuringutes siiski suhteliselt harva. Taimede morfoloogilisi erinevusi peegeldav funktsionaalne mitmekesisus ja liikide omavahelist sugulust peegeldav fülogeneetiline mitmekesisus on paleoökoloogias seni täiesti tähelepanuta jäänud. Meie eesmärk on uurida võimalusi mineviku taimkatte funktsionaalse ja fülogeneetilise mitmekesisuse hindamiseks võrreldes erinevaid mitmekesisuse indekseid tänapäeva õietolmu ning taimede makrojäänuste ja ümbritseva taimkatte andmetes. Mitmekesisuse indekseid, mis on tänapäevase taimkatte mitmekesisusega statistiliselt oluliselt seotud, kasutame viimaste aastatuhandete taimkatte mitmekesisuse rekonstrueerimiseks erinevates skaalades ning elurikkuse, kliima ja inimmõju vaheliste seoste uurimiseks.
Projekti juht: Rein Vaikmäe
Kestus: 01.01.2014−31.12.2019
Tuginedes HydroGeoSphere numbrilisele mudelile (Therrien jt 2006) arendatakse välja kogu Balti Arteesiabasseini (BAB) kattev ja ajaliselt viimast jäätumisperioodi (~120 tuh a) hõlmav kolmemõõtmeline numbriline geofiltratsiooni mudel, mis sisaldab selliseid olulisi protsesse nagu vee dünaamika, soojuse ja vees lahustunud ainete transport, aeg, jääkilbi rõhk, igikeltsa areng jt. Esmakordselt BAB uuringute praktikas käsitletakse kogu arteesiabasseini ulatuses sünergiliselt koos mudelit ja põhjavee hüdrogeokeemilist andmestikku (põhikomponendid, isotoobid ja väärisgaasid). Trasseritena kasutatakse teiste seas 39Ar, 85Kr ja 81Kr, mis võimaldab määrata põhjavee vanust kuni miljonite aastateni. Põhjavees lahustunud väärisgaaside (He, Ne, Ar, Kr, Xe) ja nende isotoopide kontsentratsioonide analüüs võimaldab uurida erineva päritolu ja vanusega põhjavee segunemise ajalist ja ruumilist dünaamikat. Mudel võimaldab kontrollida BAB põhjavee geofiltratsiooni kujunemise erinevaid hüpoteese.
Projekti juht: Yan Liang
Kestus: 01.09.2017−31.08.2019
Kitiinikud on mitmekesine rühm orgaanilise kestaga mikrofossiile Vara-Paleosoikumi settekivimites. Neil on oluline roll stratigraafias ja nad võimaldavad uurida kitiinikuloomade evolutsiooni ja levikumustreid. Balti regioonil on kitiinikute uurimisel keskne roll ning maailma suurimad kitiinikute kollektsioonid pärinevad just sellest piirkonnast. Ometi on kitiinikute esmailmumine ja varane mitmekesistumine Baltika kontinendil seni praktiliselt uurimata ja nende biostratigraafiline potentsiaal eel-Darriwili kihtides kasutamata. Projekti eesmärgiks on seda lünka täita, uurides olemasolevaid kollektsioone ja kogudes uut materjali Baltoskandia läbilõigetest. Samaealise kitiinikufauna võrdlusmaterjal Lõuna-Hiinast võimaldab selgitada peamised biogeograafilised seosed ja testida regionaalseid ja globaalseid korrelatsioone. Projekti tulemusel luuakse uus arusaam kitiinikufauna varajasest arengust ning seda mõjutanud teguritest, mis aitab kaasa Ordoviitsiumi biodiversifikatsiooni mõistmisele.
Projekti juht: Siim Veski
Kestus: 01.01.2013−31.12.2018
Pärastjääaegsetesse järve, soo- ja meresetetesse talletunud bio-, lito- ja kronostratigraafiline teave võimaldab lahti mõtestada viimase 15 000 a jooksul asetleidnud looduslikke kui ka inimtekkelisi keskkonna- ja kliimamuutusi Eestis ja naaberaladel (Baltimaad, Loode-Venemaa, Läänemeri). Püstitatud teema raames uuritakse interdistsiplinaarselt ja detailse ajalise resolutsiooniga setete bioloogilisi (nt õietolm, ränivetikad, surusääskede ja vesikirpude jäänused) ning geokeemilisi parameetreid ning setetest kogutud andmete põhjal taastuletatakse pärastjääaegsed kliimamuutused, maastike ja veekogude looduslik areng, bioloogiline mitmekesisus, agraarse maakasutuse tagajärjel tekkinud maastiku ajalis-ruumilised muutused ja selle mõju siseveekogudele ning Läänemere basseini soolsuse ja rannajoone asendi muutused. Setete bioloogiliste koosluste põhised mudelid võimaldavad kvantitatiivselt hinnata pärastjääaegse kliima- ja keskkonnamuutuste vahelisi seoseid ja ökosüsteemide mitmekesisuse kujunemist.
Projekti juht: Tõnu Martma
Kestus: 01.01.2015−31.12.2018
Vara-Paleosoikumis (540-420 mln a tagasi) toimusid murrangulised sündmused elu arengus ning kliima- ja keskkonnatingimustes, millega kaasnesid järsud muutused biogeokeemilises aineringes. Nende sündmuste identifitseerimiseks ja põhjuste selgitamiseks kasutatakse stabiilsete isotoopide uuringuid. Projekt keskendub orgaanilise aine süsiniku isotoopkoostise (δ13Corg) variatsioonidele läbi Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu, mida iseloomustav andmestik on maailmas seni lünklik. Kasutades mudelalana Balti paleobasseini, loome detailse kombineeritud karbonaatse ja orgaanilise süsiniku etalon isotoopkõvera, mis seotuna biomarkerite jt geokeemiliste indikaatoritega lubab rekonstrueerida muutused süsiniku bioloogilises fraktsioneerimises, bioproduktsioonis ja toitaineringluses, ookeani redokstingimustes ja atmosfääri koostises. Projekt aitab mõista seni puudulikult kirjeldatud biosfääri ja ookeani-atmosfääri süsteemi vahelisi seoseid ning selgitada kliima ja keskkonnamuutuste põhjuseid.
Projekti juht: Leeli Amon
Kestus: 01.09.2017−31.10.2018
Meie regiooni, Baltikumi hilisjääaega ehk viimase mandrijäätumise taandumise perioodi (~14500-11700 aastat tagasi) iseloomustasid märgatavad, kuid suhteliselt lühiajalised kliimamuutused. Setteis on talletunud keskkonna ja elustiku reaktsioonid toonastele muutustele. Mineviku muutuste mõju uurimine võib anda meile parema ettekujutuse, kuidas võib looduskeskkond muutuda praegu toimuva üleilmse kliimamuutuse tagajärjel. Antud töö käigus kasutati mitmete paleoökoloogilist ning geokeemiliste metoodikate kombineerimist ning projekti tulemusena saadi teavet mitme varemuurimata aspekti kohta. Näiteks selgus, kuidas muutus vegetatsiooniperioodi pikkus kiirete kliimamuutuste ajal; uuriti viimase mandrijäätumise liustiku mõju kohalikule veeringele; püüti taastuletada mineviku atmosfäärse CO2 sisaldust. Tulemusi on esitatud kahel konverentsil ning hetkel on koostamisel kaks teadusartiklit.
Projekti juht: Valle Raidla
Kestus: 01.06.2017−31.05.2018
Cm-V põhjavesi pärineb Skandinaavia liustikust ning igasugune informatsioon nende vete kohta aitab meil mõista glatsiohüdrogeoloogilisi ja paleoklimaatilisi protsesse. See põhjavesi sisaldab ka märkimisväärses koguses radionukliide (Ra ja Rn isotoobid). Hetkel on radionukliidide probleem Eestis uuritud üsna pinnapealselt. Varasemad uuringud on fokusseerunud vaid radionukliidide ruumilisele levikule. Samas on ignoreeritud asjaolu, et Ra on keemiliselt aktiivne ning mitmed interpretatsioonid Ra päritolust baseeruvad eeldusel, et Ra on inertne element. Antud uuring pöörab rohkem tähelepanu radionukliidide päritolule, s.o. vee ja kivimi vastasmõjule ning geokeemilisele modelleerimisele, lähtudes keemilistest ja füüsikalistest fluktuatsioonidest Cm-V põhjaveekihis läbi aja. Projekt üritab selgitada ka Ra kasutusvõimalusi geokeemilise markerina Cm-V paleopõhjavete päritolu ja geokeemilise arengu uurimisel.
Projekti juht: Peep Männik
Kestus: 01.01.2014−31.12.2017
Hilis-Ordoviitsiumi ebastabiilne keskkond põhjustas selgeid muutusi faunas ja setteprotsessides. Keskkonna muutlikkust põhjustasid nii globaalsed kui ka regionaalsed protsessid. Projekti eesmärgiks on rekonstrueerida Hirnantia-eelse Hilis-Ordoviitsiumi keskkonna arengulugu Baltoskandias ja selle seos globaalsete ning regionaalsete protsessidega. Me oletame, et regiooni klimaatiline ajalugu on oluliselt keerulisem, kui see, millele näib viitavat Ordoviitsiumis fikseeritud üldine ja pidev kliima jahenemine. Samuti oletame, et mitte kõik geoloogilises läbilõikes fikseeritavad faunistilised, eustaatilised ja fatsiaalsed muutused polnud tingitud muutustest kliimas, vaid osa neist olid tingitud tektoonilistest protsessidest ja/või autotsüklilistest setteprotsessidest regioonis. Eelpoolnimetatud hüpoteeside kontrollimiseks kavatseme analüüsida δ18O isotoope apatiidist, fauna levikut ja selles toimuvaid muutusi ajas ja ruumis ning läbilõigete kivimilist koostist ja selles toimuvaid muutusi.
Projekti juht: Valle Raidla
Kestus: 01.06.2015−31.05.2017
Uurimisprojekti eesmärk oli Eesti paleo-põhjavete leviku täpsustamine, dateerimine ja nende põhjavete infiltreerumis tingimuste selgitamine lähtudes vees lahustunud gaasiside (vääris gaasid ja metaan) koostisest. Sel eesmärgil koguti Eesti Cm-V ja O-Cm põhjaveekihtidest 18O, 14C ja gaasi proove. 18O tulemused näitasid märksa laiemat paleo-põhjavete levikut O-Cm põhjaveekihis kui oli varasemalt arvatud. 14C kontsentratsioonid 80 kuni 1 pmC lubavad eeldada, et sarnaselt Cm-V põhjavetele pärineb ka suur osa O-Cm põhjaveest viimasest jääajast ehk tegemist on liustiku sulavatega. Põhjavees lahustunud vääris gaaside sisaldused Eesti paleo-vetes on anomaalselt kõrged. Selle fenomeni selgitamiseks sai püstitatud hüpotees, et enamik Eesti glatsiaalsetest põhjavetest ei pärin niivõrd liustikualusest sulamisest, nagu seni arvatud, vaid liustikupealsest sulamisest. See eeldaks rohke sulavee esinemist liustiku all mis kujundas seal suhteliselt püsivad lõhede ja kanalite süsteemid. Liustiku aluses kanalite süsteemis paiknenud õhk lõksustus kevadel, sulamis perioodi alguses. Vee hulga (rõhu) kasvades suruti kogu liustiku all vangistunud õhk sulavette. Väiksema raadiusega gaasid (He ja Ne) difundeerusid selle käigus osaliselt ka liustiku maatriksisse. Metaani analüüsid näitasid metaani laialdast levikut Cm-V põhjaveekihi idaosas ning äärmiselt kerge isotoop koostis viitab selle metaani bioloogilisele päritolule. Põhjaveekihi lääneosas on metaan märksa vähem levinud ning isotoopkoostis viitab pigem termogeensele metaanile. Siiski on põhjust arvata, et tegemist on samuti biogeense metaaniga mis on modifitseerunud oksüdeerivate protsesside käigus. Metaani pärinemine otse liustikust on ebatõenäoline ning on ilmselt liustiku sulavete pool sisse kantud. Metaan võib pärineda hüpoteetiliselt märga alalt, mis kattis põhjaveekihi avamusala (Soome laht) enne viimast jääaega.
Projekti juht: Anneli Poska
Kestus: 01.01.2012−30.04.2016
Kliimasoojenemist, koos kiiresti suureneva põllumajandusliku maakasutusega, peetakse tänapäeval üheks peamiseks globaalset bioloogilist mitmekesisust ähvardavaks ohuks. Uurimused kliima- ja maakasutusmuutuste poolt minevikus põhjustatud maakatte koosseisu ja mitmekesisuse muutustest on eriti väärtuslikud aitamaks ennustada taimestiku reageerimist edasistele kliima muutustele ja muutuvale maakasutusele. Uurimaks mineviku kliimamuutuste mõju taimkatte koosseisule Holotseeni vältel ja selgitamaks taimkatte ajalist ja ruumilist arengut, maakasutuse ulatust ja intensiivsust, ning selle mõju taimkatte mitmekesisusele, rekonstrueeritakse (kvantitatiivselt) maakatte muutused Holotseenis Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti järvedes säilinud õietolmuspektrite baasil. Õietolmuspektrite abil rekonstrueeritakse ka taimestiku mitmekesisuse dünaamika ja seotakse see maakatte muutustega. Saadud mineviku taimestiku kvantitatiivsete rekonstruktsioonide põhjal luuakse regiooni (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) iseloomustav taimkatte kaart kuue ajalõigu kohta (10K, 8K, 6K, 4K, 2K ja tänapäev). Samade ajalõikude ja lisaks veel viie ajalõigu (AD 1000, AD 1200, AD 1400, AD 1600 and AD 1800) kohta tehakse uuringuteks valitud väikejärvede ümbruste (õietolmu kohaliku sissekande ala ulatuses) taimkatte kaardid. Saadud kaartide tõepärasust hinnatakse olemasolevate ajalooliste andmete ja kaartide põhjal. Kvantitatiivsete ja ruumiliste rekonstruktsioonide tulemusi kasutatakse globaalse taimkatte dünaamika mudelite ja maakasutusmudelite esinduslikuse hindamiseks ja nende kalibreerimiseks uurimisalal.
Lõppenud Euroopa projektid
Projekti juht: Rein Vaikmäe
Kestus: 01.03.2020−31.12.2023
IAEA uue 4-aastase tehnilise koostööprojekti RER7013 raames arendavad 38 institutsiooni 27 Euroopa ja Kesk-Aasia riigist, grupeerituna seitsmesse erineva geograafilise ja temaatilise fookusega juhtumipõhisesse uuringugruppi, koostööd oma regioonis isotoophüdroloogia vallas, toetamaks tehnilise kompotentsi ja laboratoorse võimekuse edendamist ning aitamaks lahendada säästva veemajanduse probleeme eelkõige piiriüleselt. Need juhtumipõhised uuringud katavad tervet rida piiriüleseid probleeme, sh kliimamuutuste mõju põhjaveele karstitingimustes ja põhjavee ning pinnavee vastastikusele mõjule Lääne-Balkanil ning nitraadisaaste mõju põhjaveele Ida-Euroopas ja Kaukaasia piirkonnas. Uuritakse ka piiriüleste stratifitseeritud põhjaveekomplekside saastetundlikkust reas Euroopa rannikupiirkondade põhjaveekompleksides.
Projekti juht: Veiko Karu
Kestus: 02.01.2018-31.12.2023
RM@Schools on uuenduslik programm, mis muudab teadushariduse ja karjääri võimaluste tutvustamise toormete valdkonnas noorte jaoks atraktiivseks. Aktiivõpet pakuvad koolidele valitud RM Ambassador'id (toormete valdkonnaga seotud eksperdid ja koolitatud õpetajad), kaasates õpilasi toormete alaste praktiliste õppekomplektide katsetesse, ekskursioonidele tööstusharudes ja teaduse levitamise tegevustesse. Õpilastel palutakse hakata ise noorteks RM Ambassador'iks (teaduskommunikaatoriteks), luues mõnele toormega seotud teemale keskendunud õpitube ja/või tehes koostööd ekspertidega avalike ürituste teostamisel. Võrgustik korraldab igal aastal kohalikke ja rahvusvahelisi konkursse õpilaste väljatöötatud parimate õpitubade autasustamiseks, avalikke üritusi ning iga-aastast Euroopa konverentsi, kus osalevad Euroopa koolide delegaadid (õpilased ja õpetajad). Need üritused annavad võimaluse ideede ja kogemuste vahetamiseks läbi kaasamise ja koostöö. Lisaks koolitatakse õpetajaid ning arendatakse digivahendeid. Kõik toodetud õppematerjalid on avatud ja kõigile veebis juurdepääsetavad projektile pühendatud on-line platvormil http://rmschools.isof.cnr.it/.
Projekti juht: Veiko Karu
Kestus: 21.08.2023-20.12.2023
Ettevõtlusprogrammi raames korraldasime Namiibia kohalikule ettevõtlushuvilistele parima praktika seminari ja ettevõtlusprogrammi avaseminari kohapeal Windhoekis. Ettevõtlusprogrammi online osas oli täiendavalt viis loenguteemat. Tehnopoli kolleegid täiendasid ettevõtlusprogrammi lõpuosa ja koos valisime kümne parema meeskonna seast välja viis, kes osalesid Latitude59xKenya üritusel.
Ettevõtlusprogrammist ja oma tegevusest avaldasime nii Eestis kui Namiibias nii sotsiaalmeedia kui ka online meedia artikleid ja postitusi.
Projekti juht: Michael Hitch
Kestus: 01.11.2019-31.10.2023
Projektiga luuakse rahvusvaheline platvorm vastutustundliku toormaterjalide hankimise kohta (RS), mis: 1. hõlbustab tarkvara arendamist RS üldtunnustatud määratlus, 2. töötab välja ideed stiimulite kohta, mis hõlbustaksid vastutustundlikku äritegevust ELis; RS-i algatuste toetamine, 3. võimaldab sidusrühmade vahetust teabevahetuseks ja reklaamiks, 4. toetab RSi esilekerkimine rahvusvahelistel poliitilistel foorumitel ja 5. toetab Euroopa toorainealast innovatsioonipartnerlust. Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ühendab platvorm eksperte ja sidusrühmi.
Projekti juht: Michael Hitch
Kestus: 01.11.2020-31.10.2023
Suurema, kuid jätkusuutliku maavarade kaevandamise edendamiseks ELis loob SUMEX Euroopa kaevandustööstuse jätkusuutlikkuse raamistiku. Võttes arvesse Säästva arengu eesmärgid, Euroopa roheline kokkulepe ning ELi sotsiaalse litsentsi kaalutlused ja tahte teostamiseks kaasatud tööstuse, valitsuse, akadeemilise ringkonna ja kodanikuühiskonna huvigrupid kogu EList. SUMEX seejärel rakendatakse kogu kaevandamisväärtusahelas raamistikku, et analüüsida maavarasid ja asjakohaseid majanduslikke, ELi, liikmesriikide ja valitud piirkondade keskkonna- ja sotsiaalpoliitilised raamistikke viies fookusvaldkonnas - sotsiaalmajanduslik ja keskkonnamõju hindamine, maakasutuse planeerimine, tervis ja ohutus, ametliku statistika ja lubade protsessidel / poliitikate integreerimisel leida või vajaduse korral luua häid tavasid või tööriistu avatud juurdepääsuga tööriistakomplekti jaoks, mis integreeritakse laiemasse praktikakogukonda (CoP) ja mis on aluseks suutlikkuse suurendamisele. See CoP kaalub asjaomaseid sidusrühmi, keskendudes lubade andmise eest vastutavatele asutustele kogu ELis, pakkudes digitaalset platvormi ning töötubade ja veebiseminaride sarja kasutamine. SUMEXis loovad teiste projektide, näiteks MINGUIDE, MINLAND, MIREU, STRADE, kogemused võimsa aluse lahendada väljakutse, kuidas kõige paremini rakendada jätkusuutlikkuse kaalutlusi kogu tooraine väärtusahelas. SUMEXi eristab see, et a) see hõlmab Andaluusiat kui piirkondlikku partnerit, kes tegutseb 1) testjuhtumina ja 2) kaasab muud piirkonnad, s.t MIREUs ja OECD kaevanduspiirkondade ja linnade algatusel esindatud piirkonnad, osalema SUMEXis; samuti juurdepääs kaevandusasutuste mitteametlikule võrgule ja b) kasutades kahte praktilist kasutamisjuhtu, sealhulgas: tööstuspartnerid, kahe olulise ja täiesti erineva tooraine rühma jaoks - ehitus- ja akumaterjalid.
Projekti juht: Kazbulat Šogenov
Kestus: 01.09.2020-31.08.2023
Paljusid loodusvarasid kasutatakse ja tuleb kasutada nutikamalt ja säästlikumalt. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava seab palju võimalusi, kuidas toote elutsükleid „sulgeda”. Kaevandustööstus on tööstus, kus tekivad suured jäätmekogused. See hõlmab lisaks kaevanduste kaevandamisel tekkivatele tahketele jäätmetele ka vedelaid jäätmeid nafta- ja gaasitööstuses ning gaasilisi jäätmeid (nt kaevandustest tekkiv kasvuhoonegaaside heide). ELi avaldatud ringmajanduse seadus paneb suurt rõhku uute, uuenduslike vahendite leidmisele, et eemalduda „võtke-müü-hävitage” kultuurist ning töötada välja uued meetodid, tehnoloogiad ja ka lähenemisviisid toodete ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks. Selles kontekstis peavad kaevandustööstus ja sellega seotud kõrgharidusprogrammid, näiteks: kaevandamine, maavaratehnika, tooraine, rakendatud maateadus, sellele kontekstile rõhku panema ja selle mõiste olemasolevatesse õppekavadesse lisama ja / või looma uued õppeprogrammid või lühikursused, mis hõlmavad ringmajanduslikku lähenemist. Selle ettepaneku eesmärk on luua strateegiline partnerlus ülikoolide ja ettevõtete vahel, töötades välja tervikliku koolitusplatvormi, mis aitab muuta olemasolevaid kaevandustööstusega seotud õppeprogramme ning ka teadmisi nõuetekohasest jäätmekäitlusest, mis hõlmab ringmajanduse lähenemisviisi. Programmi eesmärk on tugevdada strateegilist ja struktureeritud koostööd kõrgharidusasutuste vahel: a) eri tüüpi koostöömudelite, sealhulgas kõige ambitsioonikamate mudelite, näiteks Euroopa ülikoolide, toetamise kaudu; b) aidata kaasa liikuvuse takistuste kõrvaldamisele, rakendades kvalifikatsioonide ja õpitulemuste automaatset vastastikust tunnustamist ning lisades liikuvuse õppekavadesse; c) kõrgharidusasutuste toetamine Bologna põhimõtete ja vahendite rakendamiseks kõigi liikuvuse suurendamiseks ja eduka mitmekeelse Euroopa haridusruumi väljaarendamiseks aastaks 2025.
Projekti juht: Alla Šogenova
Kestus: 01.01.2021-30.06.2023
Taastuv vesinik koos suuremahulise maa-aluse hoidlaga võimaldab energiat ajas transportida, tasakaalustades muutuva taastuvenergia tootmise mõjusid. Kui puhta vesiniku säilitamist soolakoobastes on Euroopas praktiseeritud alates 1970ndatest, siis ammendunud põldudel või põhjaveekihtides pole seda kunagi tehtud. Nende kahe lahenduse kontrollimiseks on vaja tehnilist arengut. Maa-aluste tehniliste teostatavusuuringutena tulevase vesinikuhoidla jaoks ammendatud põld või põhjaveekiht on kohaspetsiifiline, nagu ka muude geoloogiaga seotud tegevuste jaoks. HyStories pakub arendusi, mis on kohaldatavad paljude võimalike tulevaste kohtade jaoks: H2 säilitamise oluliste omaduste lisamine veehoidlate andmebaasidesse Euroopa mastaabis; reservuaaride ja geokeemiline modelleerimine Euroopa maa-alust tüüpi juhtumite jaoks ning selle representatiivsuse testimine, võrreldes seda tegelike säilituskohtade mudelitega saadud tulemustega; ja lõpuks ulatuslik proovivõtu- ja mikrobioloogilise laborikatse programm, mis hõlmab mitmesuguseid võimalikke tingimusi.
Lisaks annavad tehno-majanduslikud teostatavusuuringud valitsuse ja tööstuse otsustajatele ülevaate maa-alusest vesinikuhoidlast. Euroopa energiasüsteemi modelleerimine määratleb esmalt nõudluse vesiniku säilitamise järele. Töötatakse välja keskkonna- ja ühiskonnamõjude uuringud. Teatud asukoha ja vesiniku säilitamise nõudluse jaoks hinnatakse iga konkureeriva geoloogilise säilitamisvõimaluse arendamise kõrgetasemeline kuluhinnang selles kohas ning kohad järjestatakse projekti raames välja töötatud tehnilis-majanduslike kriteeriumide alusel. Lõpuks võimaldavad mitmed juhtumiuuringud kaaluda potentsiaalsete projektide elluviimist, arvestades eelkõige nende majanduslikku huvi.
See annab olulise ülevaate sellise ladustamise sobivusest kogu ELis ja võimaldab esitada rakenduskava.
Projekti juht: Alla Šogenova
Kestus: 01.10.2017-31.03.2023
Projekti koordineerib L.E.A.P. (Laboratory for Energy and Environment) Itaaliast ning osavõtjaid on 13 seitsmest riigist, sh Eestist Tallinna Tehnikaülikooli kaks instituuti (Geoloogia instituut ning Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi Anorgaaniliste materjalide teaduslabor). CLEANKER'i fookus on demonstreerida integreeritud kaltsiumitsükli kontseptsiooni teostatavust tööstuslikus skaalas uues demosüsteemis, kus töödeldakse Vernasca Buzzi Unicem (Piacenza, Itaalia) tsemenditehase heitgaase. Projektis on esmakordselt ühendatud kogu CO2 kogumise, transpordi, ladestamise ja kasutamise tsükli (CCUS) problemaatika. Tallinna Tehnikaülikooli osalejate vastutusel on CO2 transpordi, ladustamise ja kasutamise pakett.
Geoloogia instituudist löövad projektis kaasa veel Kazbulat Šogenov ja Jüri Ivask.
Projekti juht: Rein Vaikmäe
Kestus: 01.01.2012−31.12.2022
Isotoopmeetodite ja põhjavee dünaamika modelleerimise kombineeritud rakendamisega täiendatakse ja uuendatakse teadmisi Balti Arteesiabasseini sügavate veekomplekside põhjavee, sh reliktse soolase vee, geneesi ja dünaamika kohta. Hapniku ja vesiniku stabiilsete isotoopide ning radiosüsiniku 14C ja triitiumi 3H analüüse kasutatakse BAB piirkondades, kus senistes uuringutes isotoopanalüüsi andmeid ei ole kasutatud. Projekti põhieesmärk on aga alles hiljaaegu kasutusvalmiks saanud pikaealiste radionukliidide kui isotoopsete vanusetrasserite ja väärisgaaside isotoopide (Krüpton-81, Kloor-36, Heelium-4 jt kasutamine koos põhjavee dünaamika modelleerimisega, et paremini mõista ja hinnata sügavate põhjaveekomplekside kasutamise võimalusi joogi- ning tarbevee pikaajaliste reservuaaridena. Selle projekti lähteteabena kasutatakse meie varasemate uuringute tulemusi, sh esimesi KR-81 dateeringute tulemusi BAB piirkonnas (Gerber et al., 2016, publitseerimisel). Meie teadmiste kohaselt oli see esimene põhjavee Kr-81 uuring, milles Kr-81 aktiivsused olid allpool tuvastatavuspiiri, mis on praegu 2% atmosfääri Kr-81/Kr suhtest. BAB reliktse soolase põhjavee kompleksne keemilise ja isotoopkoostise uuring ning gaaside kontsentratsioonid ja vanuse määrang viitasid, et see vesi võis formeeruda kunagise merevee aurustumisel, aga kuna järeldused tuginesid vaid 7 puurkaevu andmetele, siis vee täpsema päritolu selgitamine nõuab täiendavaid uuringuid, mis ongi kõnealuse projekti kavas.
Kestus: 01.04.2019-31.08.2022
EIT Raw Materials on tugevaim partnerite võrgustik toormaterjalide teaduse ja ettevõtluse keskusena, mis loodud. EIT Raw Materials konsortsiumi eesmärk on aidata töötleva ja varustava tööstuse pudelikaelte lahendamisele läbi teaduse, innovatsiooni, hariduse ja uute ettevõtete abil. Arengu pöördeks on oluline roll igal partneril. Eestist on partnerina kaasatud Tallinna Tehnikaülikool, alates 01.01.2018 on Tallinna Technikaülikool võrgustiku põhipartner (Core Partner).
Projekti juht: Michael Hitch
Kestus: 01.01.2020-31.12.2021
Kaevandamine oma olemuselt häirib maad ja mõjutab märkimisväärselt seda, milliseks kujuneb kaevandamisjärgne maastik ja maakasutus. Traditsiooniliste kaevandamismeetodite puhul on ametlikult korrastatud alade puhul maa tagastamine võimalikult algsesse seisundisse. Hüljatud või kaevanduskohtade puhul, kus on tehtud väheseid või üldse ala korrastamist, muutub see problemaatilisemaks. Kohalikult mõjutatud kogukond on nende maastikega kõige tihedamalt seotud ja nende huvides on osaleda otsustusprotsessis; selline, milles võetakse arvesse mis tahes sulgemis- ja rehabilitatsiooniplaani sotsiaalseid, majanduslikke ja biofüüsikalisi tagajärgi. Näiteks võib kohalik kogukond soovida säilitada mõned kaevanduskoha inimtekkelised aspektid (nt süvendid või prügimäed) nende esteetilise või puhkemajandusliku väärtuse huvides ja propageerida turismi teisejärgulise maakasutusena. Peamine on aktiivne osalemine ja sotsiaalse litsentsi laiendamine, et tegutseda läbi kaevanduse sulgemise ja objektide taastamise ning et neil oleks aktiivne roll kaevandamisjärgses maastikus ja maakasutuses.
Projekti juht: Michael Hitch
Kestus: 01.01.2019-31.12.2021
Tehnoloogia arenguga on tekkinud palju uusi võimalusi õppemeetodite värskendamiseks. MireBooks keskendubki rakendusgeoloogia ja maavarade kaevandamise õpetamise tehnilisele arengule. Projekti raames luuakse ning testitakse erinevate erialaste õppeainete raames Virtuaal Reaalsuse (VR) ja Näilise Reaalsuse (AR) võimalusi ning meetodeid ning analüüsitakse, kuidas üliõpilased omastavad uusi teadmisi, kui kasutatakse interaktiivseid meetodeid ja lahendusi. Lõpptulemusena valmib täiendav õppematerjal nii õppuritele kui ka erialast haridust andvatele teadlastele, professoritele jt. mida igapäevaselt kasutada ja õppe kvaliteeti tõsta.
Projekti juht: Alla Šogenova
Kestus: 01.01.2012−31.12.2021
ENeRG võrgustiku uudiskirja koostamine, toimetamine ja levitamine (kaks korda aastas) võrgustiku liikmetele ja poliitikakujundajatele (Euroopa Komisjon jne). ENeRG seisukohavõtu koostamine ja levitamine (2012-2017). ENeRG võrgustiku veebisaidi haldamine (2018-2021).
Projekti juht: Alla Šogenova
Kestus: 01.09.2020-31.10.2021
RouteCCS-projekti eesmärk on tugevdada võrgustike loomist kliimamuutustega võitlemisel selliste tehnoloogiate abil nagu süsinikdioksiidi kinnipüüdmine, kasutamine ja ladustamine (CCUS) Läänemere piirkonnas (BSR) selliste sidusrühmade vahel nagu ametiasutused, ettevõtted, ülikoolid ja eksperdid, et hõlbustada suuremahulise CCUS-projekti kasutuselevõttu. Täiemahulistel hea tavarelvade direktiivi projektidel on oluline roll Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ja kliimamuutuste leevendamisel. Projekti tulemuseks on läbi vaadata ja ajakohastada praegust olukorda BsR riikides, mis on seotud kogu CCUS ahelaga, sealhulgas määrustega, seemnerahaprojektile järgnevate sammude üksikasjalik kava ning kõige võimalike rahastamisallikate loetelu.
Projekti juht: Veiko Karu
Kestus: 01.10.2017-30.09.2020
Läänemere allmaalaborite innovatsioonivõrgustiku (BSUIN) projekti rahastatakse INTERREGi Läänemere programmi poolt. Projekti kestus on 36 kuud alates 2017. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta septembrini. Projekti kogu eelarve on 3,4 miljonit eurot ning projekti konsortsiumi kuulub 14 partnerit 8 riigist.
Projekti eesmärk on arendada Läänemere piirkonna maa-aluste laboratooriumide (UL) teenuste pakkumist, et potentsiaalsed arendajad saaksid kasutada UL-de olemasolevaid ja uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks. Projektiga on seotud 6 Läänemere piirkonnas asuvat maa-alust laboratooriumit. Lisaks teaduslikele uuringutele võivad maa-alused laborid pakkuda erinevatele ettevõtetele ainulaadset keskkonda, näiteks kaevandus- ja tunneliehituse seadmete või kiirguskaitse süsteemide arendamise tehnoloogiat või geofüüsika, kiirguse avastamise ja muude mõõtmisvahendite katsetamist. UL-sid võivad olla ka tootmiskohad, mis on uus ja kasvav valdkond, eriti soojusenergia tootmisel või toiduainete tootmise hõlbustamisel.
TTÜ osaleb UL-de olemasolevate võimaluste iseloomustuse ning maa-aluste keskkonnatingimuste arendamise paketis. BSUINi juhtpartneriks on Oulu Ülikool Soomest. Geoloogia instituudist osalevad projektis Andrus Paat ja Veiko Karu.
Projekti juht: Alla Šogenova
Kestus: 01.09.2016-31.08.2020
Et saavutada EL ambitsioonikat eesmärki vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside emissiooni 80%, on vaja et CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (CCS) liigub edasi täismõõtmelise kasutuselevõtuni geoloogilise ladustamise nii mandriliste- kui ka mereliste lahendustega. Mandrilised lahendused võimaldavad suuremat paindlikkust ning väikesemaid taristu- ja seirekulusid. Mandrilise ladustamise võimalikukssaamine toetab dekarboniseerimise strateegiate haldamist territoriaalsel tasemel ja samas suurendab energiavarustuse turvalisust ja lokaalset majandustegevust ning tagab töökohtade säilimise Euroopas. Siiski, edukas mandriline ladustamine nõuab mitmetest unikaalsetest ja sotsiaalsetest väljakutsetest ülesaamist. ENOS tagab otsustava edasiliikumise aitamaks edendada CO2 mandrilist ladustamist Euroopas: 1) Arendades, testides ja demodes reaalsetes välitingimustes võtmetehnoloogiaid, mis on spetsiaalselt kohandatud mandriliseks ladustamiseks. 2) Panustades mandrilise ladustamise tarbeks soodsa keskonna loomisesse üle kogu Euroopa. ENOS'e tegevuste portfell kindlustab suurepärase võimaluse demonstreerimaks asjakohases skaalas tehnoloogiaid ohutuks ja keskkonnaterveks ladustamiseks. Arendatakse parimad praktikad, kasutades kogemusi, mis on saadud kohalike sidusgruppide ja avalikkuse kaasamisel. See annab tulemusi paranenud uuringute väljunditena ning suurendab sidusgruppide arusaamist ja usaldust CO2 ladustamisse. Selles täiustatud raamistikus katalüüsib ENOS uutes asukohtades ja geoloogilistes oludes uusi piloot- ja demoprojekte, võttes arvesse asukohaspetsiifilist- ja sotsioökonoomilist konteksti. Arendades tehnoloogiaid alates TRL4/5 kuni TRL6 üle kogu ladustamise ajalise tsükli, varustades väljaõpet ja koolitust saadud teadmiste ja kogemustega pan-Euroopa ja globaalsel tasemel, omab ENOS otsustavat mõju innovatsioonile ning loob usalduse tegemaks võimalikuks Euroopas mandrilise CO2 ladustamise. TTÜ GI osaleb järgmistes tööpakettides (WP): WP5 (Koordineerimine kohalike kogukondadega) WP6 (Rahvusvaheline koostöö & piloot- ja demoprojektide algatamine Euroopas) WP7 (Innovatsiooni levitamine, olles vastutav ülesandes 7.3.3 (ENOS tulemuste kasutuselevõtu promomine)) ja WP8 (Promodes CCS'i läbi koolituse ja väljaõppe).
Projekti juht: Rutt Hints
Kestus: 01.04.2017–31.03.2019
Projekti eesmärk on tuua maagiotsinguteks kasutatavate innovatiivsete in situ uuringutehnoloogiate (käeshoitavad XRF seadmed, kompuutertomograafia) õpetamine magistriõppe programmidesse ja arendada vastavate tehnoloogiate rakendamisvõimalusi ning kasutamise efektiivsust puursüdamike uuringutel. Projekti käigus tehakse partnerülikoolides kättesaadavaks maagistumisilmingutega puursüdamikud ning arendatakse tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad in situ uuringute automatiseerimist ja saadavate suurandmete tõhusamat analüüsimist ja sünteesimist andmebaasirakenduste abil. Antud raamistik on aluseks probleemipõhiste praktiliste ülesannete koostamisel maagiotsingu kursuste tarbeks.
Lõppenud rakendusprojektid
Projekti juht: Erik Väli
Kestus: 17.06.2022-17.06.2024
Riik ja piirkonna arendaja otsivad võimalusi altkaevandatud alade taaskasutuselevõtuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks laiemas mõttes. Kaevandamise jäätmete ringmajanduslik kasutusvaldkonna areng ja keskkonnamõju vähendamine on samuti olulised. Varasematel aastakümnetel kaevandamisega tekitatud kvaasistabiilsete alade ohutus ja taaskasutusvõimaluste leidmine on oluline riigile keskkonnakasutuse alases tegevuses. Käesolev projekt on valdkondliku teabe süstematiseerimiseks ja ajakohastamiseks.
Projekti juht: Erik Väli
Kestus: 01.12.2021-31.05.2023
Eesti maavarade märgrikastamise protsessi projekteerimise lähteandmete koostamine ja pulseeriva setitusmasina optimaalsete töörežiimide modelleerimine. Protsessiga kaasnevate jääkide ja jäätmete kasutuselahenduste ning keskkonnamõju vähendamise meetmete väljatöötamine.
Projekti juht: Olle Hints
Kestus: 01.10.2020-31.12.2021.
Projekti juht: Erik Väli
Kestus: 01.09.2019-21.06.2021
Uuringu eesmärgid olid suunatud põlevkivi väärindamise ja ringmajandusliku kasutusega seotud probleemide lahendamisele.
Geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna teadlaste poolt läbi viidud uuring kirjeldab Eesti kaevandustes raimatud põlevkivi kaevise uut allmaarikastamise tehnoloogilist lahendust. Teadlased töötasid välja lahenduse põlevkivi märgsetitamiseks pulseeriva veejoaga seadmetes. Lisaks modelleeriti ja analüüsiti ka teisi võimalikke rikastamistehnoloogiaid. Optimaalsemaks osutunud tehnoloogiat katsetati Saksamaal Aacheni mäeakadeemia märgsetitamise katseseadmetel.
Allmaarikastamine võimaldab protsessiga kaasnevate jääkide ladustamist kaevandatud alasse, mis vähendab võimalike varingute mõju maapinnale.
Projekti juht: Sander Kanter
Kestus: 01.09.2019-30.09.2020
Projekti käigus uuriti killustiku tootmisel tekkivate peenosiste kasutusvõimalusi tsemenditoormena.
Killustiku tootmisel tekib kuni 30% sõelmeid, mille pesemisel toodetakse paeliiva. Selle protsessi tulemusena suudetakse kasutada kaevandatud maavarast kuni 90%. Ülejäänud ligi 10% moodustavad sõelmete pesemise protsessi tulemusena tekkivad jäägid (peenosised fr. 0/0,063 mm), millele pole täies mahus kasutust leitud.
Käesoleva uuringu käigus valiti välja 20 lubja- ja dolokivimaardlat, sõelmetest võeti kokku 60 proovi. Sõelmetele määrati terastikuline koostis ning selle käigus välja pestud peenosistele määrati keemiline koostis XRF meetodil. Nende tulemuste põhjal valiti välja 6 proovi, mida kuumutati 1450 °C, et katsetada klinkrimineraalide teket. Kuumutamise tulemusena tekkisid vajalikud klinkrimineraalid aliit ja beliit.
Katsete tulemusel selgitati välja, et keemilise koostise põhjal on kõige sobilikumad maardlad tsemenditoormeks Väo, Harku, Pajusi, Vasalemma ja Kunda. Paraku ükski proov ei sobinud otse kvaliteetseks tsemenditoormeks ning väljapestud peenosised sobivad ühe komponendina, millele sõltuvalt koostisest on vaja juurde lisada kas lubjakivi või savi.
Projekti juht: Mall Orru
Kestus: 15.06.2018-15.06.2020
Projekti eesmärgiks on turba uurimisel kogutud andmestiku alusel koostada üldsusele kättesaadav andmebaas nii, et see on ühildatav geoloogilise kaardistamise käigus kogutavate andmetega ja keskkonnaregistri maardlate nimistu infoga. II etapis (jätkuprojekt) on Saare, Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Viljandi, Tartu, Valga, Põlva, Võru maakond.
Projekti juht: Kristjan Urtson
Kestus: 15.03.2019-15.10.2019
Töötatakse välja meetod varasemate GOST põhiste kruusa ja liiva lõimise analüüside teisendamiseks EVS-EN standardi kohastele analüüsidele. Hinnatakse meetodi usaldusväärsust võrreldes seda katsesõelumiste tulemustega.
Projekti juht: Mall Orru
Kestus: 01.06.2016-03.06.2018
Töö eesmärgiks oli turba uurimisel kogutud andmestiku alusel koostada üldsusele kättesaadav andmebaas nii, et see oleks ühildatav geoloogilise kaardistamise käigus kogutavate andmete ja keskkonnaregistri maardlate nimistu infoga.
1. Varasemate uurimistööde andmete kogumine ja digitaliseerimine (turba üldtehnilised näitajad: botaaniline koostis, tuhasus, niiskus, pH, kahjulikud elemendid, kütteväärtus jt).
2. Turbamaardlate (140) plaanide digitaliseerimine ja georefereerimine.
3. Turbast võetud proovipunktide koordinaatide ja absoluutkõrguste määramine digitaliseeritud ruumiandmete baasil (kasutades ArcGIS programmi).
4. Lühiülevaadete koostamine turbamaardlatest (turba genees, omadused, varude iseloomustus, perspektiivsed kasutusvõimalused ning nende sidumine andmebaasides olevate andmetega.
Projekti alusandmestik on kogutud Eesti Geoloogiakeskuse poolt ning seda säilitatakse geoloogiafondis.
Andmebaas on avalikuks kasutamiseks ning on leitav aadressil https://turba.geoloogia.info
Särghaua õppekeskusele soetatud õppevahendid (lihvimiskettad kahte tüüpi masinatele) võimaldavad kiviõpikoda jätkuvalt töös hoida ja pakkuda kooliõplastele ainulaadset kivilihvimise töötuba, kus õpilased saavad kätt proovida kivitöötlemises.
Projekti juht: Olle Hints
Kestus: 01.09.2016-
Projekti üldiseks eesmärgiks on rajada TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskusesse nii gruppidele kui üksikkülastajatele avatud interaktiivne ning avastusõppe programme toetav ekspositsioon Eesti maapõue ja eluta looduse tutvustamiseks.
Projekti II etapp on kavandatud ekspositsiooni temaatiliseks ja füüsiliseks laiendamiseks õuesõpealale ja teistesse õppekeskuse ruumidesse.
Projekti juht: Jüri Vassiljev
Kestus: 01.10.2016-03.06.2018
Projekti eesmärgiks oli kokku koguda varem tehtud varingute teemaliste uuringute andmed, mõõdistada ja kaardistada varingud välitöödel, modelleerida maapinna vajumeid ja varinguid GIS- tarkvara abil kasutades Maa-ameti LIDAR-i andmestikku näidates selle kasutusvõimalusi vajumite ja varingute hindamisel ning anda hinnangud ja soovitused altkaevandatud alade kasutamiseks.
Projekti tulemuseks on elektroonilised kaardikihid Mapinfo (.TAB) ja ArcGIS (.SHP) formaadis, mis kajastavad altkaevandatud alade vajumeid, tekkinud lokaalseid varinguauke ja tulevikus potentsiaalseid ohtlikke varingukohti suletud kaevandussurfide näol, mille sulgemine on minevikus tihti läbi viidud ebakvaliteetselt.
Projekti tulemused on sisendiks ehitustegevuse ja maakasutuse planeerimisel, piirkondlike arengukavade koostamisel ning varingute ja vajumite korrastamisel.
Projekti juht: Joonas Pärn
Kestus: 01.01.2016-01.12.2017
Uuringu käigus seirati Maardu fosforiidilevila tehnogeense ala pinna- ja põhjavee tasemeid, vooluhulki ning pinna- ja põhjavee keemilist koostist ühe aasta (2016-2017) vältel. Lisaks viidi läbi sondeerimistööd Maardu karjäärijärvede sügavuse, voolusängi kuju ja põhjareljeefi mõõdistamiseks ning järvedes oleva vee mahu hindamiseks. Pinnavee peamised liikumise trajektoorid kulgevad läbi Maardu põhjakarjääri ja Maardu kaevanduse väljavoolude Kroodi oja suunas ning Maardu lõunakarjäärist Maardu kaevanduse käikudesse. Maardu fosforiidilevila ala pinna- ja põhjavee keemiline koostis näitab, et aktiivse kaevandamise ajal ning vahetult selle järel vee keemiat mõjutanud madalatemperatuuriline püriidioksüdatsioon ning sellega kaasnevad protsessid on endiselt aktiivsed, mis väljendub pinnaveekogude kohta anomaalselt suurtes sulfaadi, vesinikkarbonaadi, kaltsiumi ja magneesiumi kontsentratsioonides ning kohati kehtestatud piirväärtustest suuremates raskemetallide kontsentratsioonides.
Projekti juht: Tõnu Tomberg
Kestus: 01.01.2016-18.11.2017
Projekti eesmärk oli läbi viia lõhketöödega kaasnevate mikroseismiliste maapinna vibratsioonide üldistav uuring. Uuringu käigus analüüsiti ja üldistati lõhketööde parameetreid erinevate objektide lõhkamisel ning nende seotust keskkonnamõju hindamisparameetritega. Välitööde käigus mõõdeti lõhketööde seismilise efekti intensiivsust 14 erinevas paekarjääris üle Eesti. Peamiseks mõõdetavaks suuruseks oli võnkekiirus, mis on peamiseks kahjustuste hindamise parameetriks. Uuringu tulemuseks on empiirilisel andmetel põhinev võrrand lõhketööde seismilise efekti intensiivsuse peamise parameetri – võnkekiiruse prognoosimiseks Eesti paekarjäärides. Võrrandi alusel töötati välja arvutusmetoodika seismiliselt ohutute laengusuuruste määramiseks.
Projekti juht: Siim Pajusaar
Kestus: 01.01.2016-18.11.2017
Projekti eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust maapõue kasutamisest läbi IT ajastu võimaluste ehk interaktiivse mängu. Projekti käigus peidetakse 40 geopeituse aaret Eesti maavarade ja kaevandamisega seotud objektide lähistele. Igale aardele koostatakse veebiinfo, millega tagatakse teadlikkuse tõstmine. Läbi projekti lihtsustatakse ning tehakse huvitavaks informatsiooni hankimine ja seeläbi vastuvõtmine, pareneb maapõue kasutamisega seotud teabe kättesaadavus ja tõuseb huvi läbi hasardi, mida pakub mäng ise. Kaasneva mõjuna võib välja tuua Eestisisese turismi eelistamist välismaise ees.
Projekti juht: Erik Väli
Kestus: 01.03.2016-18.11.2017
Uuringu tulemusena tuua avalikkusele teatavaks täitmisega kaevandamistehnoloogia majanduslikud ja keskkonda mõjutavad aspektid. Põlevkivi kaevandamiskadusid on vaja vähendada, maapinna stabiilsuse ja mineraaljäätmete taaskasutamise suurendamist vajavad täitmist. Tulemuste adekvaatsuse tagamiseks kasutatakse kompleksset uurimismeetodit, mis põhineb teoreetilisel arutelul, väli- ja laboritöödel. Projekti tulemuste rakendamisel on saavutatav keskkonnaseisundi parandamine: kadude vähendamine, maapinna püsivuse suurendamine, tootmisjääkide ja –jäätmete ladustamise ning ladestamise vähendamine maapinnal. Ühiskonna kaasamine diskussiooni läbi reaalsete katsete ja näitlike materjalidega näitustel.
Projekti juht: Sigrid Hade
Kestus: 01.06.2015-18.05.2017
Geokeemilistele analüüsidele ning GIS‐meetoditele toetuvalt on modelleeritud graptoliitargilliidis leiduvate raskemetallide ja teiste keemiliste elementide keskkonnamõju sõltuvalt elanike asustustihedusest ja paikkonna geoloogia iseärasustest Põhja‐ ja Kirde‐Eesti piirkonnas. Laboris on läbi viidud katse graptoliitargilliidi leostumise uurimiseks. Metallide ning teiste elementide sisaldust leostumisproduktides analüüsiti nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Saadud tulemusi kasutati graptoliitargilliidis sisalduvate metallide keskkonnaohtlikkuse potentsiaali hindamiseks ajalises lõikes.
Projekti juht: Olle Hints
Kestus: 01.01.2016-31.03.2017
Projekti üldiseks eesmärgiks on rajada TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskusesse nii gruppidele kui üksikkülastajatele avatud interaktiivne ning avastusõppe programme toetav ekspositsioon Eesti maapõue ja eluta looduse tutvustamiseks.
Projekti esimene etapp keskendub puurimise ja puursüdamike kui olulise maapõue uurimise ja kasutamise meetodi tutvustamisele. Projekti tulemusel luuakse õppekeskuse ruumidesse väljapanek Eesti näidispuursüdamikest, mis iseloomustab erinevaid piirkondi ja kivimitüüpe. Seda täiendavad interaktiivsed infokioskid ja õppefilm, mis annavad nii kohapeal kui interneti vahendusel ülevaate puuraukudest ja Eesti maapõue ehitusest ning puurimise rollist Maa uurimisel ning loodusressursside kasutamisel üldisemalt.
Projekti etapid 2 ja 3 on kavandatud ekspositsiooni temaatiliseks ja füüsiliseks laiendamiseks õuesõpealale ja teistesse õppekeskuse ruumidesse (eeldatav periood 2016-2018).