IT-süsteemide
administreerimine
Infotehnoloogilised süsteemid on iga ettevõtte "südameks", mille töövõime mõjutab kogu ettevõtte toimimist. Neid süsteeme on vaja juhtida ning ettevõtte ellujäämise küsimuseks on paljuski nende täpne ja selge töötamine. Seetõttu on IT-süsteemide administraatori töö väga vastutusrikas, kuna mõjutab otseselt organisatsiooni infotehnoloogilist vereringet.
Järgmiste aastate jooksul ootab tööjõuturg juurde tuhandeid IKT-spetsialiste, kes töötaksid kõigis majanduse valdkondades ning suudaksid tellida ja käigus hoida valdkonna töö tõhustamiseks nutikaid lahendusi.
Kui sind huvitab IT, tahad teada kuidas toimivad pilvetehnoloogiad ning soovid õppida praktilist eriala, mis tagab tulevikus ka hea sissetuleku, siis uuri lähemalt, mida IT-süsteemide administreerimise õppekaval sulle pakkuda on!
Eriala sisu
IT-süsteemide administreerimise õppekaval omandad teadmisi ja oskusi infotehnoloogiliste süsteemide planeerimisest, haldamisest ning töös hoidmisest.
- Saad teadmised infosüsteemi arhitektuurist ja tehnoloogiatest ning vahenditest.
- Omandad infosüsteemi komponentide - võrk, infrastruktuur, rakendused, andmebaasid, teenused - administreerimise ja automatiseerimise põhioskused.
- Omandad infosüsteemide seire ehk monitooringu oskused.
- Õpid, kuidas teha turvaanalüüsi ja tagada infosüsteemi kaitse ning kuidas analüüsida uute lahenduste turvalisust.
- Omandad teadmised süsteemide töökorras hoidmisest ning kriisisituatsioonis süsteemi taastamisest.
- Õpid, kuidas olemasolevasse infosüsteemi uusi mooduleid juurutada ja integreerida.
Õppekava on laiapõhjaline ja praktilise suunitlusega, mistõttu on kõik ainetes omandatavad teoreetilised teadmised tugevalt toetatud praktilise õppega. Vähemalt poole ainete mahust moodustavad praktilised laborid või harjutustunnid. Nendes saavad tudengid praktiseeriva eriala spetsialisti käe all planeerida, seadistada, parandada, varundada ning taastada IT-süsteemide administraatori igapäevatöös ettetulevaid teenuseid ning seadmeid. Mitmetes ainetes on selleks ette nähtud ka spetsiaalne riistvara (Cisco, EMC, HP jt) või virtualiseeritud keskkond (Windows`i ja Linux`i administreerimine jt). Ikka selleks, et katsetada päriselule võimalikult sarnast probleemilahendust.
Õppekava põhineb Eesti Infotehnoloogia Kolledži senisel IT-süsteemide administreerimise õppekaval. Loengud toimuvad valdavalt pealelõunasel ajal, mis võimaldab paremini töö- ja koolielu omavahel ühildada.
Peamised õppeained
IT-süsteemide administraatori baasoskuste hulka kuulub ka koodi kirjutamine, millega oma tööd automatiseerimisega kordades lihtsustada. Selles aines õpetatakse kolme erinevat skriptimiskeelt, mida erinevates süsteemides oma töö hõlbustamiseks rakendada. Aine lõpuks oskad skripti abil mõne levinuma taristu teenust paigaldada või seadistada.
Võrgunduse õppeainetes liigutakse võrkude seadistamise ning terminite tundmaõppimise algtasemest kuni keerukate võrkude turvalisuse tagamise tasemeni välja. Seetõttu ei tunne ainet läbinud õppur mitte lihtsalt võrgutopoloogiaid, vaid oskab neid planeerida, seadistada ja tagada nende turvalisuse. Lisaks on õppeaine lõpus võimalik ära teha ka vastav sertifikaat, mis pole hinnatud ainult Eesti tööandjate hulgas, vaid tunnustatud ka mujal maailmas.
Kuigi administraatori tööülesannete hulka ei kuulu uute teenuste programmerimine, tuleb tal siiski teha palju koostööd nende arendajatega. Peaaegu igas arendajate loodud rakenduses töötab ühel või teisel kujul andmebaas ning teenuse kvaliteedi tagamiseks peab administraator oskama orienteeruda ka selles maailmas. Aine annab sulle esialgu põhiteadmised andmebaasidest ja seonduvatest mõistetest ning hiljem harjutad juba reaalsele rakendusele andmebaasi mudeli koostamist ning paigaldamist. See ei ole mitte lihtsalt üks oskus, mis administraatoril peab olema, vaid loob laiema üldpildi, et ka teistes IT-valdkondades pädevat arusaama omada.
Tulevik
Eriala tulevikuväljavaated
IT-maailm areneb ülikiiresti ning mida rohkem seadmeid ja teenuseid internetti kolib, seda rohkem on vaja inimesi, kes suudavad neid turvalisena töökorras hoida ning tõrgete korral funktsioneerimise kiiresti taastada. IT-süsteemide administraatori töö on vastutusrikas, kuna mõjutab otseselt ettevõtte või organisatsiooni infotehnoloogilist vereringet.
Kes saab sinust pärast lõpetamist?
IT-süsteemide administraatori tööülesanded sõltuvad suuresti sellest, milliseid spetsiifilisi teenuseid ettevõte või organisatsioon vajab. Õppekava läbinuna on sinu tugevuseks võime töötada nii ühe kitsa valdkonna administraatorina (rakendus- ja võrgusüsteemid, andmebaasid, Linux`i või Windows`i operatsioonisüsteemid, andmebaasid, andmemassiivid) kui ka laiemalt IT-spetsialistina, kelle ülesanded vahelduvad vastavalt ettevõtte vajadusele.
Kuna õppekavas on suur valik erinevaid administreerimisega seotud aineid, ei pea sa lõpetajana ilmtingimata jääma administraatori rolli, vaid võid asuda tööle projektijuhina, administraatorite meeskonnajuhina või hoopis ettevõtte IT-protsesside juhina. StartIt leheküljelt leiad palju põnevaid lugusid, kus erinevad IT-spetsialistid räägivad oma tööst.
IT-süsteemide administraatori peamised ülesanded
Teenuste kättesaadavuse tagamine, süsteemide paigaldamine või eemaldamine taristust, andmete varundamise ja taastamise tagamine ning automatiseerimine.
Protsessi juhtiv positsioon
Ülesandeks on kriitiliselt analüüsida ettevõtte seniseid IT-protsesse ning vajadusel teha ettepanekuid nende parendamiseks, et ettevõte tööd efektiivsemaks muuta.
Võimalused töötamiseks väljaspool Eestit
Erialal omandatavad teadmised on universaalsed ning sel alal on võimalik tööle asuda nii Eesti kui välismaisetesse ettevõtetesse.
Kas sobib mulle?
Kuna töö on vaheldusrikas ja ülesanded muutliku iseloomuga, sobib eriala inimesele, kellel on hea kohandumis- ja analüüsivõime. Sageli tabavad süsteemi ka ettenägematud tõrked ning siis tuleb kasuks kiire reageerimisvõime. Igal juhul ei pea sa kartma rutiini ega monotoonsust.
Töötamine kiiresti areneva tehnoloogiaga valdkonnas eeldab valmisolekut ennast pidevalt täiendada. Samuti hinnatakse kõrgelt oskust mõelda n-ö raamidest väljapoole, mis tähendab suutlikkust leida lahendusi väljaspool tavasid ja teistsuguste nurkade alt.
Tähtis on ka koostöö, sest sageli lahendavad ühte probleemi mitu spetsialisti korraga.