Ajaloost | Küberneetika instituut

Instituut ,oodustati 1992. aasta augustis tolleaegse füüsika kateedri baasil. 1939. aastal loodud füüsika kateedri eelkäijaks oli Tallinna Tehnikainstituudi asutamisega loodud füüsika laboratoorium. Algselt kuulus kateeder keemia- ja mäeteaduskonda. Esimeseks kateedri juhatajaks kinnitati prof. Albrecht Altma, kes oli aastatel 1944–1948 ka TPI direktor.

Füüsika kateedri põhiülesandeks oli tugeva üldteoreetilise aluse loomine tehniliste distsipliinide õpetamiseks ja kõrge kvalifikatsiooniga inseneride ettevalmistus. 1981. aastal tuli füüsikalise keemia kateedrist füüsika kateedrisse üle pooljuhtide füüsikaliste ja keemiliste omaduste uurimise rühm ja kateedri teadustöö põhisuunaks sai pooljuhtmaterjalide füüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste omaduste uurimine. Kateedris tehtud teoreetilise füüsika alane uurimistöö toimus koostöös ENSV TA Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika sektoriga ja TRÜ teoreetilise füüsika kateedriga.

1993. aasta jaanuaris tuli füüsikainstituudi koosseisu 1960. aastal asutatud ja seni Eesti TA alluvuses töötanud Tallinna Tähetorn. 1997. aasta jaanuaris võttis füüsikainstituut Eesti Geoloogiakeskuselt üle rahvusvaheline Tallinna gravimeetria jaama  No 1102 ning jätkab momendil ainsana Eesti Vabariigis süstemaatilisi gravimeetrilisi mõõtmisi. 

2003. aastal laienes füüsikainstituut kahe õppetooli võrra. Moodustati füüsikalise geoloogia õppetool, mida asus juhatama prof. Alvar Soesoo ja okeanograafia õppetooli juhatajaks valiti prof. Jüri Elken. Alates 2007. aasta sügissemestrist ei kuulu need õppetoolid enam füüsikainstituuti, need viidi vastavalt Geoloogia Instituudi ja Meresüsteemide Instituudi koosseisu.

Tallinna Tehnikainstituudi asutamisel 1936.a. loodi selle ehitusteaduskonnas matemaatika ja mehaanika laboratoorium. Selle arenemisel praeguseks matemaatika instituudiks võib eristada mitut perioodi, mida iseloomustab oma kindel juhtivate õppejõudude kaader ja õpetatavate distsipliinide ring.

Sõjaeelsetel aastatel töötas matemaatika ja mehaanika laboratooriumis neli õppejõudu, kusjuures matemaatiliste õppeainete kõrval loeti ka mehaanika ja kujutava geomeetria kursusi. Laboratooriumi juhatas erakorraline professor, hilisem akadeemik J.Nuut, kes aastatel 1939-1941 oli Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Laboratooriumis töötasid veel erakorraline professor A.Borkvell ja hilisem akadeemia korrespondentliige G.Kangro. Hiljem, 1940.a., tulid tööle dotsent A.Särev ja assistent A.Garshnek. Sel ajavahemikul kirjutati mitmeid kõrgkooli matemaatika õpikuid. 1940.a. nimetati laboratoorium ümber matemaatika kateedriks.

1944.a. alustas Tallinna Polütehnilises Instituudis tööd matemaatika ja mehaanika kateeder juba seitsme õppejõuga. Kateedrit juhatas professor A.Humal. Sel ajal kuulusid kateedri koosseisu professor A.Borkvell, dotsent A.Särev, vanemõpetaja A.Garshnek ja esimese naisõppejõuna assistent H.Roos. Järgnevatel aastatel lisandus veel rida õppejõude. 1951.a. valiti A.Humal ENSV TA akadeemikuks, 1953.a. asepresidendiks ja kateedrijuhatajaks sai dotsent A.Särev. 1947.a. alustas iseseisva kateedrina tööd graafika kateeder ja 1953.a. teoreetilise mehaanika kateeder. Neisse läksid üle mitmed kateedri õppejõud. Sellest ajast jäi matemaatika kateedri ülesandeks ainult matemaatiliste ainete õpetamine instituudi kõikide erialade üliõpilastele. Jätkati originaalse õppekirjanduse väljaandmist. Kateedri juures töötas professor A.Humala ja dotsent A.Särevi juhendamisel edukalt aspirantuur.

Kuuekümnendate aastate algul instituut laienes oluliselt ning koos sellega ka matemaatika kateeder. Kateedrisse tuli tööle suurte pedagoogiliste kogemustega õppejõud E.Etverk ja terve rida TRÜ noori kasvandikke. Peagi lisandusid uued ülesanded seoses arvutustehnika arenguga. Seepärast eraldus 1964.a. iseseisvaks kateedriks arvutusmatemaatika kateeder. Sellest alates õpetas matemaatika kateeder kõrgemat matemaatikat elektrotehnika- (hiljem automaatika ja energeetika-), ehitus- ja mehaanikateaduskonna üliõpilastele. Kuuekümnendatel aastatel töötasid kateedri juures edukalt matemaatika erirühmad. 1966-1971 juhatas kateedrit taas professor A.Humal. Alates 1971.a. oli kateedrijuhatajaks professor L.Ainola. Kaheksakümnendateks aastateks kujunes välja uus juhtivate õppejõudude põlvkond - dotsendid A.Kivinukk, A.Lõhmus, I.Tammeraid, F.Vichmann, vanemõpetajad A.Jõgi, A.Kass, E.Ruustal jt. Jätkus õppekirjanduse koostamine. Laienes arvutite kasutamine.

1991.a. valiti kateedrijuhatajaks aseprofessor H.Päeva. Kateedri juhtivateks õppejõududeks kujunesid keskmise põlvkonna õppejõud dotsendid E.Paal, L.Pallas, A.Pirozhenko ja M.Väljas. Kateedrisse tulid tööle silmapaistvad õppejõud professorid P.Puusemp ja O.Vaarmann. Teadustöös asuti lisaks analüüsi probleemide lahendamisele tegelema algebra probleemidega.

1992.a. matemaatika kateeder nimetati ümber matemaatikainstituudiks. Selle koosseisus moodustati kolm õppetooli, mille juhatajateks valiti professorid H.Päeva, I.Tammeraid ja O.Vaarmann. Seoses uute õppesuundade ja magistri- ja doktoriõppe rakendamisega alustati mitme uue matemaatika õppedistsipliinide õpetamist. Asuti nende jaoks õppekirjanduse väljaandmisele. Kaitstakse esimesed magistritööd rakendusmatemaatika alal.

1997.a. valiti matemaatikainstituudi direktoriks professor Peeter Puusemp. Seoses mitmete teenekate õppejõudude (A.Kass, V.Tuutmaa, H.Koppel, H.Kõiv) siirdumisega pensionile on lisandunud rida noori õppejõude: L.Kluge, A.Leibak, O.Meronen, N.Bazunova, K.Kasemets. 2002.a. kaitsti ka esimene doktoritöö: L. Kluge doktoritöö “Preoperaadi algebralisest struktuurist”; juhendaja professor E.Paal; oponendid P.Cartier (Pariis), M.Markl (Praha) ja J.Lõhmus (Tartu).

Alates 2002.a. kuulub matemaatikainstituut sügisel moodustatud matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu. Instituudis on 19 õppejõudu, nende seas kolm emeriitprofessorit (L.Ainola, I.Tammeraid, O.Vaarmann) ja kolm professorit (J.Janno, E.Paal, P.Puusemp).

2010.a. valiti matemaatikainstituudi direktoriks professor Jaan Janno. Seoses F.Vichmanni, E. Ruustali, V.Orlovi ja T.Jõgi siirdumisega pensionile lisandusid noored õppejõud Piret Puusemp ja Jüri Kurvits.

Küberneetika Instituut loodi akadeemik Nikolai Alumäe initsiatiivil ja alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia (toonase ENSV Teaduste Akadeemia) instituudina 1. Septembril 1960.

1997. aastal korraldati Küberneetika Instituudi ühinemise kaudu ümber autonoomseks Tallinna Tehnikaülikooli teadus-ja arendusasutuseks.

Küberneetika Instituut on olnud tegev teadus-ja arendustöös, samuti doktoriõppes. Instituudis uuritavate väga erinevate teadusalade (mehaanika ja rakendusmatemaatika, juhtimissüsteemid, arvutiteadus) ühiseks tunnuseks on matemaatiliste meetodite rakendamine.

Instituudi teadus-ja arendustöö rahastamine on olnud üleni projektipõhine. Eesti-siseselt on peamisteks rahastusallikateks olnud Haridus-ja teadusministeeriumi ja SA Eesti Teadusagentuur baasfinantseerimine ning institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused. Olulise osa rahastusest on andnud erinevad Euroopa Liidu (struktuurfondide ja raamprogrammide) projektid.

Alates 1. Jaanuarist 2017 lõpetas TTÜ Küberneetika Instituut(1960-2016) kui asutus tegevuse seoses TTÜ-s läbiviidud struktuurireformi. Fotoelastsuse, lainetuse dünaamika, mittelineaarse dünaamika ja süsteemibioloogia laboratooriumi inimesed suundusid TTÜ loodusteaduskonda loodud küberneetika instituuti. Foneetika ja kõnetehnoloogia, juhtimissüsteemide, tarkvarateaduse laboratooriumi inimesed asusid TTÜ infotehnoloogia teaduskonda loodud tarkvarateaduse instituuti.

Instituudi direktorid läbi aegade:

1960-1969	Nikolai Alumäe - instituudi asutaja
1969-1976	Boris Tamm
1976-1988	Hillar Aben
1988-1997	Ülo Jaaksoo
1997-2009	Jaan Penjam
2009-2016	Andrus Salupere