Tallinna Tehnikaülikool

Läänemere Sinimajanduse Arendus- ja Kompetentsikeskusest

Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo on öelnud, et jätkusuutlik sinimajandus saab kaasaja oludes olla vaid siniroheline, sest üha enam paneme rohelist mõtteviisi ka sinisesse valdkonda. "Esimeste mõtetena on jätkusuutlik tootearendus, nutikas meretehnika ja infotehnoloogia, kuid üha enam mõtleme ka rohetemaatikast, kliimaalastest ja üleüldistest keskkonnakaitsega seotud teemadest", sõnab direktor.

Tekst on refereeritud Urmas Kiili artiklist, Saarte Hääl, 04.05.2022.

Loe artiklit: Kuressaare kolledž otsib uusi arengusuundi

Kas biomajandus saab sinine olla?

Sinimajandus kui merekeskkonna ja selle ressursside kasutamine on ehk paljudele juba tuttav mõiste. Sinibiomajandus on aga paljudele uus sõna. Mida selle all mõistetakse?

Bioressurss on kogu looduses olev elusressurss, mida on ühel või teisel viisil võimalik kasutada. ’Sinibio’ seega on loogiliselt tuletades elusressurss meres. Mis on meres elus? – Kalad, vetikad, karbid, putukad, rohttaimed, bakterid, seened, mikroobid jm. Majandatava bioressursina saab käsitleda ka mõningaid imetajate liike.

Mida bioressursist teha annab? Selle üle arutlevad 3. veebruaril Kuressaare kolledžis kolm Eesti ülikooli – Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ja Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, koos ettevõtjatega.

seminar

Sinimajandus on Saaremaa suureks arengumootori võimaluseks ja hüppelauaks. Oleme ümbritsetud merega ning ilmselgelt see niipea ei muutu. Võimalusi meres erinevateks tegevusteks on piiramatult. Euroopas on tavapraktikaks see, mis Eesti jaoks alles uudne, nt kalastusturism, lindude vaatlemine vee peal, minikruiisid tuuleparkide juurde, veealused külastuskeskused jm. Kestlik sinimajandus sisaldab endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid, teisalt pakub see võimalusi uute ärimudelite loomiseks, parimal juhul nii, et elukeskkond meres on hoitud või toetab hea seisundi taastumist.  Oluline on, et peale kasvaks uus teadlik põlvkond ettevõtjaid, kelle jaoks on kestlikkus ja säästlikkus sama loomulikud kui hingamine.

Karbifarm Tglahes. J Kotta
Karbifarm Tagalahes. Autor J. Kotta

Miks rõhutatakse viimasel ajal kõikjal kestlikkust? Mida see üldse tähendab? Kestlikkus on kõige lihtsamalt öelduna vastutustundlik lähenemine, seda igas eluvaldkonnas, ka majandustegevuses. Teise sõnadega on tegemist ettevõtlusega, mis lähtub kohaliku elanikkonna vajadustest heaolu ja elukeskkonna inimestele ja loodusele.

Saaremaa on läbi aegade olnud esirinnas kui piisavalt mõnus ja paraja kaugusega koht, kus puhata ning hea turvaline koht, kus elada. Viimastel aastatel on selgunud, et vähemalt niisama populaarsed on ka Saaremaad ümbritsevad veed – iga ruutmeetri üle käib debatt, mis sinna kõige paremini sobib.  

Lisaks energiajulgeolekut pakkuvatele meretuuleparkidele paiknevad Saaremaa ümber soodsad alad vetika- ja karbikasvatuseks. Heaks kestliku majandamise näiteks on karbikasvatus, mis võimaldab merest eemaldada sinna kuhjunud toitaineid (karbid toituvad mikrovetikatest ja eemaldavad selle käigus mereveest lämmastikku ja fosforit), tootes samas maitsvat ning tervislikku toitu.

Esimesed  ülikoolide ja ettevõtete koostöös sündinud lahendused reaalse rakendamise faasis.

Just Saaremaa ümbruses viiakse läbi teadusuuringuid kasvatustehnoloogiate ja meretoorme väärindamise osas. Käimasolevad uuringud ja katsetused aitavad aru saada, kuidas ja kus täpsemalt Eesti vetes karpe ja vetikaid kasvatada. Lääne-Eesti saarte ümbruses kasvav karp on väike ning ei kõlba kohe pannile panna ja seega on vajalik selle väärindamine. Eesti Mereinstituudi teadlased töötasid eelmisel aastal välja tehnoloogia, kuidas merekarpidest liha kätte saada. Tehnoloogia aitab eraldada karbikesta karbilihast, mistõttu saab karbiliha kui väärtusliku proteiini- ja mineraalainete allikat paremini kasutada.   

Kohalikest vetest on aastakümneid püütud ka punavetikat, millest Kärlal asuv Est-Agar AS  toodab agar-agarit. Kalevi Tiina komm on selle kasutamise parimaid näiteid. Nüüd on punavetikast plaanis teisigi väärtuslikke ühendeid kätte saada, et toore paremini ära kasutada. Igal juhul on huvi punavetika vastu nii suur, et käivad uuringud, kuidas seda meres kasvatada. Kaalumisel on erinevad tehnoloogiad ja konstruktsioonid.

Kui oled sinibiomajandusest huvitatud ning tahad teada, kas nt pilliroost annab teha midagi muud peale roogkatuste või kas kalanahk aitab süüa, tule 3. veebruaril kl 10.00 Saare kEK majas, Ringtee 15 toimuvale seminarile.

Täiendavatele küsimustele seminari kohta vastab Villu Vatsfeld, tel 501 4994. Seminarile registreerida saab end aadressil: evelin.mesila@taltech.ee.

Seminari korraldamisele aitavad kaasa Saaremaa vallavalitsus, Saaremaa Arenduskeskus, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Tartu Biotehnoloogia Park.

Merit Kindsigo, TalTech Kuressaare kolledž

Jonne Kotta, Liisi Lees, TÜ Eesti mereinstituut

Seminari partnerid

16. augustil 2022 tutvustas Kuressaare kolledž oma visioone ja arenguplaane seminaril "Tark meri". Seminari lindistus: 

  1. eestikeelne (in Estonian)
  2. ingliskeelne (in English)