Kuressaare Kolledž

2024. aasta märtsikuus avati Kuressaare kolledži meretoorme väärindamise labor. Laboris saab erinevaid toiduaineid peenestada, segada, kuumutada, määrata kuivaine sisaldust ja muud.

Labori eesmärk on toetada kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning piirkonna teadus- ja haridustegevust läbi mereressursside säästva kasutamise ja väärindamise.

„Meretoorme labor Kuressaares on eeskuju, kuidas innovatsioon ja traditsioonid võivad koos töötades luua uusi võimalusi kohaliku majanduse ja keskkonna heaks,“ hindab Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo.

Koostöölepingu meretoorme väärindamise edendamiseks Saaremaal sõlmisid Saaremaa vald ja Tallinna Tehnikaülikool 2019. aastal. Lepinguga võttis ülikool kohustuse luua meretoorme väärindamise õppemoodul ning valmistada ette ka õppe- ja teadusarenduslabori avamine. Kõrghariduse olulisust Saaremaal ja meretoorme väärindamise sobivust kohalike erialade arendamiseks rõhutas toona ka selleaegne Saaremaa vallavanem, praegune regionaalminister Madis Kallas. 

Kolledži laboris saab erinevaid toiduaineid:

• peenestada,
• segada,
• kuumutada,
• määrata kuivaine – või niiskuse – sisaldust.

Samuti on võimalik määrata orgaanilise aine sisaldust (kuumutuskadu) või tuhasust (kuumutusjääk).

Kuna seadmete seas on ka pH-meeter, on võimalik mõõta erinevate segude happesust, Soxhleti ekstraktoriga aga substraatidest (näiteks) rasva eraldada.

Saaremaa ja TalTech alustasid meretoorme väärindamise koostööd 2019. aastal 

2019. aasta 4. oktoobril allkirjastasid Saaremaa vald ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Kuressaares koostöölepingu, mille eesmärgiks onli panna alus meretoorme väärindamise õppe- ja teadusarendustegevuse edendamisele Saaremaal.

„Senine koostöö Saaremaaga on olnud edukas – väikelaevaehituse eriala ja teadusuuringud on hoo sisse saanud,“ ütles tehnikaülikooli tollane rektor Jaak Aaviksoo Õhtulehele antud intervjuus. „Koostöös kohalike ettevõtjate ja vallaga on nüüd kavandamisel meretoorme väärindamisega seotud arendustöö ja sellega seotud õppetöö. TalTechil oleks hea meel sel moel aidata kaasa nn sinimajanduse arengusse Saaremaal.“

Lepingu kohaselt töötab ülikool Saaremaal välja meretoorme väärindamise õppemooduli ning teeb vajalikud ettevalmistused õppe- ja teadusarenduslabori avamiseks hiljemalt septembriks 2021. Vald aga tagab õppetegevuse ettevalmistamiseks taotlemisõiguse maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmesse.

Selleagse Saaremaa vallavanema Madis Kallase sõnul on kõrghariduse andmine Saaremaal juba pikki aastaid olnud saare lahutamatuks osaks. „Samas peab pidevalt otsima uusi võimalike suundi üliõpilaste arvu kasvatamiseks ja seda just läbi Saaremaale sobilike erialade. Siinkohal on meretoorme väärindamine kindlasti Saaremaale väga hästi sobilik suund – lisaks laevaehitusele, mida vald juba varasemalt on toetanud,“ toonitas vallavanem. „Koostöökokkuleppe allkirjastamisega annab Saaremaa vald selge tõuke selleks, et nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis asuks meretoorme väärindamise valdkonda ja ettevõtlust toetav teaduskompetents just Kuressaares.“

Allikas: https://www.ohtuleht.ee/loodus/979302/saaremaale-tuleb-meretoorme-oppelabor

Margus Muld küsitles 02.03.2024 keskkonnatehnoloogist laborijuhti Aare Selbergi ning kolledži direktorit ja õppekava "Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad" programmijuhti Merit Kindsigot

Mida labor oma tehnilise varustuse poolest võimaldab?

Aare Selberg: Saame erinevaid asju, mis merest tuleb, ümber teha, paremaks teha. Võib-olla saame uued tooted välja mõelda, kui ettevõtja välja pakub - saab tulla siia katsetama! Ja siis analüüsime ka, kas tuli välja või ei. 

Merest mõeldes, me räägime ainult kalast, või?!

Merit Kindsigo: Lihtne eestlane mõtleb algul, et meres ju ainult kala ongi, midagi muud seal ei ole. Aga tegelikkuses me räägime ka kõikvõimalikest muudest looduslikest aladest, mis seal kasvab, kalakasvatamine kui selline, erinevad meretehnoloogiad, vetikad, kasvõi karbid - kõik, mida on võimalik merest saada, annab ka väärindada - näiteks ka muda! Sel sügisel on eesmärk ja plaan avada Kestlike sinimajanduse tehnoloogiate õppekava, et teadvustada ka ühiskonnale rohkem meie merekeskkonna olulisust ja väärtust. Ja ka seda, kui alaväärindatud on need ressursid seal meres. Mida siis teha, et leida uusi lahendusi ja majandada paremini merd ning kasvatada meid kui mereriiki?

Loe rohkem siit: https://www.err.ee/1609270128/ttu-avas-kuressaare-kolledzis-meretoorme-vaarindamise-labori 

Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo on öelnud, et jätkusuutlik sinimajandus saab kaasaja oludes olla vaid siniroheline, sest üha enam paneme rohelist mõtteviisi ka sinisesse valdkonda. "Esimeste mõtetena on jätkusuutlik tootearendus, nutikas meretehnika ja infotehnoloogia, kuid üha enam mõtleme ka rohetemaatikast, kliimaalastest ja üleüldistest keskkonnakaitsega seotud teemadest", sõnab direktor.

Tekst on refereeritud Urmas Kiili artiklist, Saarte Hääl, 04.05.2022.

Loe artiklit: Kuressaare kolledž otsib uusi arengusuundi

Artikkel kättesaadav: https://saartehaal.postimees.ee/7699534/kas-biomajandus-saab-sinine-olla 

Sinimajandus kui merekeskkonna ja selle ressursside kasutamine on ehk paljudele juba tuttav mõiste. Sinibiomajandus on aga paljudele uus sõna. Mida selle all mõistetakse?

Bioressurss on kogu looduses olev elusressurss, mida on ühel või teisel viisil võimalik kasutada. ’Sinibio’ seega on loogiliselt tuletades elusressurss meres. Mis on meres elus? – Kalad, vetikad, karbid, putukad, rohttaimed, bakterid, seened, mikroobid jm. Majandatava bioressursina saab käsitleda ka mõningaid imetajate liike.

Mida bioressursist teha annab? Selle üle arutlevad 3. veebruaril Kuressaare kolledžis kolm Eesti ülikooli – Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ja Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, koos ettevõtjatega.

Sinimajandus on Saaremaa suureks arengumootori võimaluseks ja hüppelauaks. Oleme ümbritsetud merega ning ilmselgelt see niipea ei muutu. Võimalusi meres erinevateks tegevusteks on piiramatult. Euroopas on tavapraktikaks see, mis Eesti jaoks alles uudne, nt kalastusturism, lindude vaatlemine vee peal, minikruiisid tuuleparkide juurde, veealused külastuskeskused jm. Kestlik sinimajandus sisaldab endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid, teisalt pakub see võimalusi uute ärimudelite loomiseks, parimal juhul nii, et elukeskkond meres on hoitud või toetab hea seisundi taastumist.  Oluline on, et peale kasvaks uus teadlik põlvkond ettevõtjaid, kelle jaoks on kestlikkus ja säästlikkus sama loomulikud kui hingamine.

Miks rõhutatakse viimasel ajal kõikjal kestlikkust? Mida see üldse tähendab? Kestlikkus on kõige lihtsamalt öelduna vastutustundlik lähenemine, seda igas eluvaldkonnas, ka majandustegevuses. Teise sõnadega on tegemist ettevõtlusega, mis lähtub kohaliku elanikkonna vajadustest heaolu ja elukeskkonna inimestele ja loodusele.

Saaremaa on läbi aegade olnud esirinnas kui piisavalt mõnus ja paraja kaugusega koht, kus puhata ning hea turvaline koht, kus elada. Viimastel aastatel on selgunud, et vähemalt niisama populaarsed on ka Saaremaad ümbritsevad veed – iga ruutmeetri üle käib debatt, mis sinna kõige paremini sobib.  

Lisaks energiajulgeolekut pakkuvatele meretuuleparkidele paiknevad Saaremaa ümber soodsad alad vetika- ja karbikasvatuseks. Heaks kestliku majandamise näiteks on karbikasvatus, mis võimaldab merest eemaldada sinna kuhjunud toitaineid (karbid toituvad mikrovetikatest ja eemaldavad selle käigus mereveest lämmastikku ja fosforit), tootes samas maitsvat ning tervislikku toitu.

Esimesed  ülikoolide ja ettevõtete koostöös sündinud lahendused reaalse rakendamise faasis.

Just Saaremaa ümbruses viiakse läbi teadusuuringuid kasvatustehnoloogiate ja meretoorme väärindamise osas. Käimasolevad uuringud ja katsetused aitavad aru saada, kuidas ja kus täpsemalt Eesti vetes karpe ja vetikaid kasvatada. Lääne-Eesti saarte ümbruses kasvav karp on väike ning ei kõlba kohe pannile panna ja seega on vajalik selle väärindamine. Eesti Mereinstituudi teadlased töötasid eelmisel aastal välja tehnoloogia, kuidas merekarpidest liha kätte saada. Tehnoloogia aitab eraldada karbikesta karbilihast, mistõttu saab karbiliha kui väärtusliku proteiini- ja mineraalainete allikat paremini kasutada.   

Kohalikest vetest on aastakümneid püütud ka punavetikat, millest Kärlal asuv Est-Agar AS  toodab agar-agarit. Kalevi Tiina komm on selle kasutamise parimaid näiteid. Nüüd on punavetikast plaanis teisigi väärtuslikke ühendeid kätte saada, et toore paremini ära kasutada. Igal juhul on huvi punavetika vastu nii suur, et käivad uuringud, kuidas seda meres kasvatada. Kaalumisel on erinevad tehnoloogiad ja konstruktsioonid.

Kui oled sinibiomajandusest huvitatud ning tahad teada, kas nt pilliroost annab teha midagi muud peale roogkatuste või kas kalanahk aitab süüa, tule 3. veebruaril kl 10.00 Saare kEK majas, Ringtee 15 toimuvale seminarile.

Täiendavatele küsimustele seminari kohta vastab Villu Vatsfeld, tel 501 4994. Seminarile registreerida saab end aadressil: evelin.mesila@taltech.ee.

Seminari korraldamisele aitavad kaasa Saaremaa vallavalitsus, Saaremaa Arenduskeskus, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Tartu Biotehnoloogia Park.

Merit Kindsigo, TalTech Kuressaare kolledž

Jonne Kotta, Liisi Lees, TÜ Eesti mereinstituut

16. augustil 2022 tutvustas Kuressaare kolledž oma visioone ja arenguplaane seminaril "Tark meri". Seminari lindistus: 

1. eestikeelne (in Estonian)
2. ingliskeelne (in English)