Kuressaare Kolledž

TalTech Kuressaare kolledž on saanud PRIA toetuse kuuele projektile, millega pannakse alus Sinitehnoloogia arendusprogrammile – uuele ja seninägematule teadus- ja arendussuutlikkusele Eesti sinimajanduses. Tegemist ei ole üksikute arendusprojektide kogumiga, vaid tervikliku ja pikaajalise võimekuse loomisega, mille keskmesse kujuneb Sinitehnoloogia keskus Kuressaares.
Sinitehnoloogia arendusprogrammi eesmärk on arendada ja rakendada teaduspõhiseid lahendusi, mis seovad mere- ja sisevete biotootmise, vesiviljeluse digitaliseerimise, ringmajanduse ning nutikad logistikamudelid. Programmi kogumaht ulatub ligi 2,14 miljoni euroni ning tegevused kestavad aastatel 2026–2029.

Täiesti uus tase sinitehnoloogia kompetentsis Eestis
Eesti teadus- ja arendusmaastikul ei ole seni eksisteerinud sellise ulatuse ja integreeritusega sinitehnoloogia arenduskeskust. Kuressaarde rajatav Sinitehnoloogia keskus koondab esmakordselt ühte süsteemi baasteaduse, rakendusuuringud, katseplatvormid ja ettevõtlusele suunatud tehnoloogiasiirde.
Erinevalt tavapärastest laboripõhistest arendustest tugineb Sinitehnoloogia arendusprogramm reaalsele praktikabaasile: otsene ligipääs Läänemere rannikule, ranniku- ja avamere katsealad, vesiviljeluse katsesüsteemid ning võimalus testida lahendusi tegelikes tootmis- ja keskkonnatingimustes. See loob Eestis täiesti uue kvaliteedi – võimaluse viia teaduslikud lahendused kiiresti pilootfaasist rakendusse.
Just see kombinatsioon – teadus, tehnoloogia, digilahendused ja merekeskkond ühes kohas – teeb Sinitehnoloogia arendusprogrammist ainulaadse nii Eesti kui ka Läänemere piirkonna kontekstis ning annab Saaremaale selge potentsiaali tõusta sinitehnoloogia arenduse rahvusvaheliselt nähtavaks sõlmpunktiks.

Sinitehnoloogia keskuse neli fookussuunda
Sinitehnoloogia arendusprogramm koondub nelja omavahel seotud põhisuuna alla.
Esimene suund keskendub nutikatele tehnoloogiatele ja digitaliseerimisele, sh digitaalsed kaksikud, sensorvõrgustikud, masinnägemine ja prognoosimudelid, mis võimaldavad vesiviljeluse tootmist paremini juhtida, vähendada riske ja energiakulu ning suurendada keskkonnaturvalisust.
Teine fookus on vetikapõhiste materjalide arendusel, kus mere- ja magevee vetikatest töötatakse välja bioplasti, komposiitmaterjalide ja 3D-printimise toormaterjalide lahendusi. Eesmärk on muuta madala väärtusega biomass kõrgema lisandväärtusega materjaliks, mis toetab ringmajandust ja vähendab fossiilsete ressursside kasutust.
Kolmas suund käsitleb mitmeliigilisi RAS-tootmissüsteeme, kus ühes suletud ja kontrollitud süsteemis kasvatatakse eri troofiliste tasemete organisme. Selline lähenemine võimaldab jäätmevooge ringlusse suunata, vähendada energiakulu ning suurendada tootmise ökoloogilist ja majanduslikku efektiivsust.
Neljas fookus on nutikatel logistikalahendustel, mis toetavad rannapüügi ja kohaliku biotoorme kogumist, säilitamist ja turustamist. Andmepõhised kogumis- ja veoskeemid aitavad vähendada kadusid ning tugevdada rannapiirkondade majanduslikku elujõudu.

Kuus projekti kui terviklik süsteem
PRIA toel käivitatavad kuus projekti katavad kogu väärtusahela – alates biomassi kasvatamisest ja seirest kuni väärindamise ja logistikani. Olgu selleks karevetika kasvatamine ja väärindamine, vesiviljeluse digiseire, vetikapõhised bioplastid, invasiivsete liikide nutikas väärindamine, mitmeliigilised RAS-süsteemid või rannakaluritele mõeldud nutikad püügivahendid – kõiki projekte ühendab ühine eesmärk: luua keskkonnaseisundit parandavaid ja majanduslikult toimivaid lahendusi.
Sinitehnoloogia arendusprogramm täidab olulise lünga teaduse ja ettevõtluse vahel, pakkudes testplatvorme, prototüüpe ja uusi tootmisloogikaid, mis on skaleeritavad ning rakendatavad ka väljaspool Eestit.

Saaremaa roll Läänemere ja Euroopa kontekstis

Sinitehnoloogia keskuse rajamine Kuressaarde loob Saaremaale võimaluse naelutada end Läänemere ja Euroopa sinitehnoloogia kaardile. Tegemist on strateegilise investeeringuga kompetentsi ja võimekusse, mis võimaldab Eestil olla mitte üksnes tehnoloogiate kasutaja, vaid ka nende arendaja ja eksportija.
Sinitehnoloogia arendusprogramm ei ole ajutine projektiperiood, vaid alus püsivale teadus- ja arendussuutlikkusele, mille mõju ulatub keskkonnahoiust regionaalarengu ja rahvusvahelise koostööni. See on uus tase Eesti sinimajanduses – ja uus võimalus Saaremaale.

2024. aasta märtsikuus avati Kuressaare kolledži meretoorme väärindamise labor. Laboris saab erinevaid toiduaineid peenestada, segada, kuumutada, määrata kuivaine sisaldust ja muud.

Labori eesmärk on toetada kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning piirkonna teadus- ja haridustegevust läbi mereressursside säästva kasutamise ja väärindamise.

„Meretoorme labor Kuressaares on eeskuju, kuidas innovatsioon ja traditsioonid võivad koos töötades luua uusi võimalusi kohaliku majanduse ja keskkonna heaks,“ hindab Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo.

Koostöölepingu meretoorme väärindamise edendamiseks Saaremaal sõlmisid Saaremaa vald ja Tallinna Tehnikaülikool 2019. aastal. Lepinguga võttis ülikool kohustuse luua meretoorme väärindamise õppemoodul ning valmistada ette ka õppe- ja teadusarenduslabori avamine. Kõrghariduse olulisust Saaremaal ja meretoorme väärindamise sobivust kohalike erialade arendamiseks rõhutas toona ka selleaegne Saaremaa vallavanem, praegune regionaalminister Madis Kallas. 

Kolledži laboris saab erinevaid toiduaineid:

• peenestada,
• segada,
• kuumutada,
• määrata kuivaine – või niiskuse – sisaldust.

Samuti on võimalik määrata orgaanilise aine sisaldust (kuumutuskadu) või tuhasust (kuumutusjääk).

Kuna seadmete seas on ka pH-meeter, on võimalik mõõta erinevate segude happesust, Soxhleti ekstraktoriga aga substraatidest (näiteks) rasva eraldada.

Saaremaa ja TalTech alustasid meretoorme väärindamise koostööd 2019. aastal 

2019. aasta 4. oktoobril allkirjastasid Saaremaa vald ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Kuressaares koostöölepingu, mille eesmärgiks onli panna alus meretoorme väärindamise õppe- ja teadusarendustegevuse edendamisele Saaremaal.

„Senine koostöö Saaremaaga on olnud edukas – väikelaevaehituse eriala ja teadusuuringud on hoo sisse saanud,“ ütles tehnikaülikooli tollane rektor Jaak Aaviksoo Õhtulehele antud intervjuus. „Koostöös kohalike ettevõtjate ja vallaga on nüüd kavandamisel meretoorme väärindamisega seotud arendustöö ja sellega seotud õppetöö. TalTechil oleks hea meel sel moel aidata kaasa nn sinimajanduse arengusse Saaremaal.“

Lepingu kohaselt töötab ülikool Saaremaal välja meretoorme väärindamise õppemooduli ning teeb vajalikud ettevalmistused õppe- ja teadusarenduslabori avamiseks hiljemalt septembriks 2021. Vald aga tagab õppetegevuse ettevalmistamiseks taotlemisõiguse maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmesse.

Selleagse Saaremaa vallavanema Madis Kallase sõnul on kõrghariduse andmine Saaremaal juba pikki aastaid olnud saare lahutamatuks osaks. „Samas peab pidevalt otsima uusi võimalike suundi üliõpilaste arvu kasvatamiseks ja seda just läbi Saaremaale sobilike erialade. Siinkohal on meretoorme väärindamine kindlasti Saaremaale väga hästi sobilik suund – lisaks laevaehitusele, mida vald juba varasemalt on toetanud,“ toonitas vallavanem. „Koostöökokkuleppe allkirjastamisega annab Saaremaa vald selge tõuke selleks, et nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis asuks meretoorme väärindamise valdkonda ja ettevõtlust toetav teaduskompetents just Kuressaares.“

Allikas: https://www.ohtuleht.ee/loodus/979302/saaremaale-tuleb-meretoorme-oppelabor

Margus Muld küsitles 02.03.2024 keskkonnatehnoloogist laborijuhti Aare Selbergi ning kolledži direktorit ja õppekava "Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad" programmijuhti Merit Kindsigot

Mida labor oma tehnilise varustuse poolest võimaldab?

Aare Selberg: Saame erinevaid asju, mis merest tuleb, ümber teha, paremaks teha. Võib-olla saame uued tooted välja mõelda, kui ettevõtja välja pakub - saab tulla siia katsetama! Ja siis analüüsime ka, kas tuli välja või ei. 

Merest mõeldes, me räägime ainult kalast, või?!

Merit Kindsigo: Lihtne eestlane mõtleb algul, et meres ju ainult kala ongi, midagi muud seal ei ole. Aga tegelikkuses me räägime ka kõikvõimalikest muudest looduslikest aladest, mis seal kasvab, kalakasvatamine kui selline, erinevad meretehnoloogiad, vetikad, kasvõi karbid - kõik, mida on võimalik merest saada, annab ka väärindada - näiteks ka muda! Sel sügisel on eesmärk ja plaan avada Kestlike sinimajanduse tehnoloogiate õppekava, et teadvustada ka ühiskonnale rohkem meie merekeskkonna olulisust ja väärtust. Ja ka seda, kui alaväärindatud on need ressursid seal meres. Mida siis teha, et leida uusi lahendusi ja majandada paremini merd ning kasvatada meid kui mereriiki?

Loe rohkem siit: https://www.err.ee/1609270128/ttu-avas-kuressaare-kolledzis-meretoorme-vaarindamise-labori