Tallinna Tehnikaülikool

Ajaloo kronoloogia

  • 1940 28. september – Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega asutati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond. See tähendas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (1938) likvideerimist ja ületoomist TTÜ juurde.
  • 1941 1. veebruar õppetöö algus majandusteaduskonnas.
  • 1941 24. märts – TTÜ nõukogu kinnitab teaduskonna struktuurina viis kateedrit:
  • poliitilise ökonoomia (juhataja prof Arnold Raud)
  • finants- ja krediidimajanduse (juhataja prof Juhan Vaabel)
  • statistika ja raamatupidamise (juhataja prof Juhan Vaabel)
  • tööstuse (juhataja prof Eduard Poom)
  • kaubanduse (juhataja prof Reinhold Mark)
  • Teaduskonna esimene dekaan oli prof Paul Vihalem, alates juunist 1941, prof Juhan Vaabel.
  • 1941 sügis – majandusteaduskond viidi tagasi Tartu Ülikooli.
  • 1944 sügis – majandusteaduskond toodi taas TPI koosseisu. Moodustati järgmised kateedrid:
  • poliitilise ökonoomia (1944–1953; juhatajad prof Hans Vardjas, prof August Sipsakas)
  • nõukogude õiguse (1944–1951; juhatajad prof Paul Vihalem, dots Bentsian Levin)
  • statistika ja raamatupidamise (1944–1952; juhatajad dots Leo Tiik, prof Albert Borkvell, prof Juhan Vaabel)
  • tööstuse (1944–1946; juhataja dots Voldemar Erit)
  • kaubandusökonoomika (1944–1954; juhatajad prof Reinhold Mark, dots Karl-Feliks Sauks)
  • rahanduse ja krediidi (1944–1951; juhatajad prof Juhan Vaabel, dots Aurelius Mandel)
  • 1946  majandusteaduskonna esimesed lõpetajad tööstusökonoomika, kaubanduse ökonoomika, rahanduse ja krediidi erialadel.
  • 1946–1958 tööstusökonoomika kateeder (juhataja dots Arkadi Rannes).
  • 1947–1990 teaduskonna üliõpilaste teaduslik ühing (ÜTÜ).
  • 1947–1954 rahvamajanduse ajaloo ja majandusgeograafia kateeder (juhataja dots Bernhard Veimer).
  • 1951–1957 ettevõtte organiseerimise, planeerimise ning ohutustehnika kateeder (juhataja dots Edgar Vilbert).
  • 1953 – likvideeriti majandusteaduskond ja õppetegevus allutati mehaanikateaduskonna dekaanile.
  • 1954–1957 – insener-majandusteaduskond.
  • 1958–1984 tootmise ökonoomika ja organiseerimise kateeder (juhatajad dots Arkadi Rannes, dots Juhan Toomaspoeg, dots Raimond Kala, dots Jevgeni Fominõh).
  • 1958–1974 statistika ja raamatupidamise kateeder (juhatajad prof Juhan Vaabel, dots/prof Uno Mereste).
  • 1960–1964 – insener-majandusteaduskond.
  • 1960–1964 poliitilise ökonoomia kateeder (juhataja dots Eduard Inti).
  • 1964 insener-majandusteaduskond nimetati majandusteaduskonnaks. Dekaaniks sai dots Juhan Toomaspoeg.
  • 1964–1966 – arvutustehnika kateeder (juhataja dots Karl Allik).
  • 1965–1969 rahvamajanduse planeerimise kateeder (juhataja dots Bernhard Veimer).
  • 1966–1973 arvutusmatemaatika kateeder (juhataja dots Leo Võhandu).
  • 1967–1992 ehituse ökonoomika ja organiseerimise (ehitusökonoomika) kateeder (juhatajad dots Sergei Dokelin, dots Harri Korrovits, dots Maano Koppel, dots Ülo Rooma, dots Roode Liias).
  • 1968–1992– töö ja juhtimise teadusliku organiseerimise (1985–1992 töökorralduse) laboratoorium (juhatajad Tiit Randla, Hurmi Oja).
  • 1969–1992 tööstuse juhtimise ja planeerimise (1985- juhtimise ja plaanimise) kateeder (juhatajad prof Raoul Üksvärav, dots Kostel Gerndorf).
  • 1970–1992 teenindusökonoomika kateeder (juhatajad dots Juhani Väljataga, dots Sulev Mäeltsemees, dots Ardo Kamaratov, dots Rein Lumiste).
  • 1970–1987 töökaitse kateeder(1988–1990 nõukogude õiguse ja töökaitse kateeder, 1991–1992 ohutuse ja õiguse kateeder) (juhatajad dots Gunnar Kiivet, dots Henno Pavelson, dots Ants Kukrus). Kateedri juurde arenes välja tänaseni tegutsev ergonoomialabor.
  • 1973–1992 majandusmatemaatika kateeder (juhatajad dots Karl Allik, dots Jüri Lamp, dots Toomas Täht).
  • 1973–1992 informatsioonitöötlemise (infotöötluse) kateeder (juhatajad dots Rein Jürgenson, dots Jüri Vilipõld, dots Teodor Luczkowski (Lutškovski), dots Jaak Henno).
  • 1975–1992 statistika kateeder (juhataja prof Uno Mereste).
  • 1975–1992 raamatupidamise kateeder (juhatajad dots Kaido Kallas, dots Vello Volt, dots Peeter Riit, dots Roland Toome).
  • 1977–1986 – kõrgkooli ökonoomika uurimisgrupp (1987–1992 kõrgkooli ökonoomika laboratoorium) (juhatajad vanemteadur/prof Väino Rajangu, ins Aare Olander).
  • 1985–1992 tööstusökonoomika kateeder (juhatajad dots Jevgeni Fominõh, dots Priit Kolbre, dots Ene Kolbre).
  • 1990–1992majandusteooria kateeder (juhataja dots Rein Otsepp).
  • 1992 9. juuni – majandusteaduskonnas kaitsti esimene majandusmagistri töö (lektor Anton Kutser, juhendaja dots Eedo Kalle).
  • 1992 – üleminek uuele akadeemilisele struktuurile, kus kateedrite asemele loodi instituudid ja õppetoolid. Majandusteaduskonnas loodi 5 instituuti (17 õppetooliga);
  • Käitismajanduse instituut (1992–2000; direktorid Ene Kolbre, Maksim Saat, Toomas Piliste);
  • Juhtimise ja turunduse instituut (1992–1994; direktor Ülo Tartu);
  • Majandusarvestuse instituut (1992–2017; direktorid Evi Kitvel, Aita Tammeraid, Paul Tammert, Eva Garmider-Laur, Kaido Kallas, Jaan Alver);
  • Teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituut (1992– 2000; direktorid Vello Vensel, Kaie Kerem);
  • Territoriaalmajanduse instituut (1992–2002; direktor Ants Kukrus).
  • 1994 – teaduskonna esimese põhimääruse kinnitamine.
  • 1994 august – esimene õppemaksu eest õppiv üliõpilane TTÜs – Soome kodanik asus õppima majandusvaldkonda (õppemaks 10 000 krooni semestris).
  • 1995 – teaduskonna esimese arengukava koostamine.
  • 1996 – hakkas ilmuma majandusteaduskonna teadusartiklite kogumik Working Papers in Economics, mis 2009. aastast on rahvusvaheline teadusajakiri Research in Economics and Business: Central and Eastern Europe. Ajakiri lõpetas ilmumise aastal 2019.
  • 1996 – teaduskonna õppekavade esimene rahvusvaheline akrediteerimine.
  • 1998 – hakkas tööle teaduskonna kodulehekülg Internetis.
  • 1999 – teaduskond hakkas osalema rahvusvahelises õppekavas „Tööstustehnika ja juhtimine” (MARM), mis valmis koostöös TTÜ mehaanikateaduskonnaga.
  • 2000 – käitismajanduse instituut nimetatakse ärikorralduse instituudiks (2000–...; direktori kt Toomas Piliste).
  • 2000 – teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituut nimetatakse rahvamajanduse instituudiks (2000–2012; juhataja prof Kaie Kerem).
  • 2000 – teaduskonna teadustegevuse esimene rahvusvaheline evalveerimine.
  • 2001 1. juuni – esimene doktoritöö kaitsmine majandusteaduskonnas (Saksamaa kodanik Gerhard Meffert, juhendaja prof Maksim Saat).
  • 2002 – territoriaalmajanduse instituut nimetatakse avaliku sektori majanduse instituudiks (2002–2013; juhataja prof Kaarel Kilvits).
  • 2003 – rahvusvaheliste (ingliskeelsete) õppekavade käivitamine.
  • 2005 – teaduskonna ingliskeelseks nimeks kinnitati Tallinn School of Economics and Business Administration (TSEBA), tänane School of Business and Governance.
  • 2005 – alustas tegevust teaduskonna üliõpilasnõukogu.
  • 2005-2013 – majandusuuringute teaduskeskus.
  • 2005 – majanduskoolituskeskuse loomine (2008. a nimetati koolituskeskuseks).
  • 2008 – teaduskond lülitub rahvusvahelisse Euroopa ülikoolide võrgustikku.
  • 2008 14. veebruar – teaduskonna vilistlasnõukogu asutamiskoosolek.
  • 2008 23. aprill – pandi nurgakivi majandus- ja sotsiaalteaduskonna uuele hoonele (Akadeemia tee 3).
  • 2008 suvi – TTÜga liitub Audentese Rahvusvaheline Ülikool. Integreerimisega  luuakse majandusteaduskonnas 2009. aastal rahvusvaheliste suhete instituut (direktori kt prof Peeter Müürsepp) 3 õppetooliga.
  • 2009 – avaliku sektori majanduse instituudi koosseisus loodi keskkonnaökonoomika õppetool (juhataja prof Üllas Ehrlich).
  • 2009 31. august – majandus- ja sotsiaalteaduskondade uue maja pidulik avamine Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja TTÜ rektori Peep Sürje osavõtul.
  • 2010 majandusteaduskonna on lõpetanud ligi 15000 inimest.
  • 2010 september – majandusteaduskonna 70. aastapäeva tähistamine (juubeliaktus, ajalooraamat, artiklid, näitused, meened jm).
  • 2011 – ärikorralduse instituudis luuakse äriuuringute ning arendus- ja ettevõtluskeskus.
  • 2012 – rahvamajanduse instituut nimetatakse rahanduse ja majandusteooria instituudiks (2012-2017; direktor prof Kaie Kerem).
  • 2015 – majandusteaduskonna on lõpetanud (koos õhtuse, kaugõppe, magistri- ja doktoriõppega) üle 16000 inimese. Teaduskonnas on kaitstud 50 doktoritööd.
  • 2017 – tulenevalt TTÜ struktuurireformist liideti majandusteaduskonnaga sotsiaalteaduskond ja TTÜ Tallinna Kolledž. Moodustati uuendatud majandusteaduskond (dekaan prof Enn Listra), mille koosseisus on:
    • Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (endine rahanduse ja majandusteooria instituut) (dir prof Kadri Männasoo, alates 3.05.2021 dotsent Karin Jõeveer);
    • Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut (tuli likvideeritud sotsiaalteaduskonnast) (dir van teadur Erkki Karo);
    • Õiguse instituut (tuli likvideeritud sotsiaalteaduskonnast) (dir prof Tanel Kerikmäe);
    • Ärikorralduse instituut (millega liideti majandusarvestuse instituut) (dir maj dr Mari Avarmaa);
    • Keelte ja kommunikatsiooni keskus (juh lektor Kärt Rummel).
    • Likvideeriti rahvusvaheliste suhete instituut (osa õppejõude siirdus õiguse instituuti). Osa likvideeritud TTÜ kolledži ja sotsiaalteaduskonna õppejõude lülitati majandusteaduskonda. Kaotati kõik õppetoolid kui struktuuriüksused. Need formeeriti ringi uurimisrühmadeks.
  • 2019 – teaduskond jõudis maailma ülikoolide edetabelitesse.
  • 2020 – teaduskonnas loodi Eesti esimene teenusedisaini labor (juht Jana Kukk).
  • 2020 – teaduskonna vilistlasportaali avamine.
  • 2020 – prof Enn Listra valiti dekaaniks.
  • 2020 – majandusteaduskonna juubel. Ajaleht Äripäev trükib (11.02.2021) eriväljaande "80 aastat majandusharidust. Majandusteaduskond 80".
  • 2021 – õppekava "International Business Administration" pälvis rahvusvahelise akrediteeringu (EFMD accredited), lülitudes 170 maailma ärinduse ja juhtimise tippõppekavade hulka.
  • 2023 – majandusteaduskonna dekaaniks valiti dr. Mari Avarmaa.
  • 2023 – ärikorralduse instituudi direktoriks valiti dr. Merli Reidolf. 
  • 2023 – Ettevõtliku juhtimise magistriõppekava sai rahvusvahelise akrediteeringu ja kuulub nüüd 300 maailma parima hulka ning on esimene Balti riikides.
MAJANDUSTEADUSKONNA DEKAANID LÄBI AASTATE:
Paul Vihalem 1940-1941
Juhan Vaabel 1941; 1944-1945
August Sipsakas 1945-1953
Eduard Inti 1960-1964
Juhan Toomaspoeg 1964-1985
Jaak Tamberg 1985-1994
Ene Kolbre 1994-1996
Alari Purju 1996-2004
Enn Listra 2004-2009
Üllas Ehrlich

2009-2010 (kt); 2010-2016

Enn Listra 2017-2023
Mari Avarmaa 2023-...
ASUKOHAD (dekanaadi asukoha järgi):
Kohtu 4 1940-1941; 1944-1950; 1960-1968
Kopli (Kalinini) 101 1950-1953; 1968-2009
Akadeemia tee 3 2009-...

Majandusteaduskonna ajaloo kronoloogia koostas emeriitdotsent Eedo Kalle.