Majandusteaduskond

• 1940 28. september – Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega asutati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond. See tähendas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (1938) likvideerimist ja ületoomist TTÜ juurde.
• 1941 1. veebruar – õppetöö algus majandusteaduskonnas.
• 1941 24. märts – TTÜ nõukogu kinnitab teaduskonna struktuurina viis kateedrit:
  • poliitilise ökonoomia (juhataja prof Arnold Raud)
  • finants- ja krediidimajanduse (juhataja prof Juhan Vaabel)
  • statistika ja raamatupidamise (juhataja prof Juhan Vaabel)
  • tööstuse (juhataja prof Eduard Poom)
  • kaubanduse (juhataja prof Reinhold Mark)
• Teaduskonna esimene dekaan oli prof Paul Vihalem, alates juunist 1941, prof Juhan Vaabel.
• 1941 sügis – majandusteaduskond viidi tagasi Tartu Ülikooli.
• 1944 sügis – majandusteaduskond toodi taas TPI koosseisu. Moodustati järgmised kateedrid:
  • poliitilise ökonoomia (1944–1953; juhatajad prof Hans Vardjas, prof August Sipsakas)
  • nõukogude õiguse (1944–1951; juhatajad prof Paul Vihalem, dots Bentsian Levin)
  • statistika ja raamatupidamise (1944–1952; juhatajad dots Leo Tiik, prof Albert Borkvell, prof Juhan Vaabel)
  • tööstuse (1944–1946; juhataja dots Voldemar Erit)
  • kaubandusökonoomika (1944–1954; juhatajad prof Reinhold Mark, dots Karl-Feliks Sauks)
  • rahanduse ja krediidi (1944–1951; juhatajad prof Juhan Vaabel, dots Aurelius Mandel)
• 1946 – majandusteaduskonna esimesed lõpetajad tööstusökonoomika, kaubanduse ökonoomika, rahanduse ja krediidi erialadel.
• 1946–1958 – tööstusökonoomika kateeder (juhataja dots Arkadi Rannes).
• 1947–1990 – teaduskonna üliõpilaste teaduslik ühing (ÜTÜ).
• 1947–1954 – rahvamajanduse ajaloo ja majandusgeograafia kateeder (juhataja dots Bernhard Veimer).
• 1951–1957 – ettevõtte organiseerimise, planeerimise ning ohutustehnika kateeder (juhataja dots Edgar Vilbert).
• 1953 – likvideeriti majandusteaduskond ja õppetegevus allutati mehaanikateaduskonna dekaanile.
• 1954–1957 – insener-majandusteaduskond.
• 1958–1984 – tootmise ökonoomika ja organiseerimise kateeder (juhatajad dots Arkadi Rannes, dots Juhan Toomaspoeg, dots Raimond Kala, dots Jevgeni Fominõh).
• 1958–1974 – statistika ja raamatupidamise kateeder (juhatajad prof Juhan Vaabel, dots/prof Uno Mereste).
• 1960–1964 – insener-majandusteaduskond.
• 1960–1964 – poliitilise ökonoomia kateeder (juhataja dots Eduard Inti).
• 1964 – insener-majandusteaduskond nimetati majandusteaduskonnaks. Dekaaniks sai dots Juhan Toomaspoeg.
• 1964–1966 – arvutustehnika kateeder (juhataja dots Karl Allik).
• 1965–1969 – rahvamajanduse planeerimise kateeder (juhataja dots Bernhard Veimer).
• 1966–1973 – arvutusmatemaatika kateeder (juhataja dots Leo Võhandu).
• 1967–1992 – ehituse ökonoomika ja organiseerimise (ehitusökonoomika) kateeder (juhatajad dots Sergei Dokelin, dots Harri Korrovits, dots Maano Koppel, dots Ülo Rooma, dots Roode Liias).
• 1968–1992– töö ja juhtimise teadusliku organiseerimise (1985–1992 töökorralduse) laboratoorium (juhatajad Tiit Randla, Hurmi Oja).
• 1969–1992 – tööstuse juhtimise ja planeerimise (1985- juhtimise ja plaanimise) kateeder (juhatajad prof Raoul Üksvärav, dots Kostel Gerndorf).
• 1970–1992 – teenindusökonoomika kateeder (juhatajad dots Juhani Väljataga, dots Sulev Mäeltsemees, dots Ardo Kamaratov, dots Rein Lumiste).
• 1970–1987 – töökaitse kateeder(1988–1990 nõukogude õiguse ja töökaitse kateeder, 1991–1992 ohutuse ja õiguse kateeder) (juhatajad dots Gunnar Kiivet, dots Henno Pavelson, dots Ants Kukrus). Kateedri juurde arenes välja tänaseni tegutsev ergonoomialabor.
• 1973–1992 – majandusmatemaatika kateeder (juhatajad dots Karl Allik, dots Jüri Lamp, dots Toomas Täht).
• 1973–1992 – informatsioonitöötlemise (infotöötluse) kateeder (juhatajad dots Rein Jürgenson, dots Jüri Vilipõld, dots Teodor Luczkowski (Lutškovski), dots Jaak Henno).
• 1975–1992 – statistika kateeder (juhataja prof Uno Mereste).
• 1975–1992 – raamatupidamise kateeder (juhatajad dots Kaido Kallas, dots Vello Volt, dots Peeter Riit, dots Roland Toome).
• 1977–1986 – kõrgkooli ökonoomika uurimisgrupp (1987–1992 kõrgkooli ökonoomika laboratoorium) (juhatajad vanemteadur/prof Väino Rajangu, ins Aare Olander).
• 1983 – teaduskonna arvutussaali (-klassi, 6 töökohta) avamine.
• 1985 – teaduskonnas on 9 kateedrit ja 2 laborit. Õppepersonali moodustavad 6 professorit, 60 dotsenti, 21 vanemõpetajat ja 14 assistenti. 65% õppejõududest on teaduskraadiga. Töötajate koguarv 170.
• 1985–1992 – tööstusökonoomika kateeder (juhatajad dots Jevgeni Fominõh, dots Priit Kolbre, dots Ene Kolbre).
• 1989 – majandusteaduskonda võeti 195 üliõpilast, peale selle õhtusesse teaduskonda majanduserialadele 125 ja kaugõppe teaduskonda 80 üliõpilast. Seega kokku asus majanduserialadele (7) õppima 400 üliõpilast.
  1970-80 aastail õppis teaduskonna erinevatel kursustel korraga ca 900-1000 üliõpilast ja aastas oli keskmiselt 300-400 lõpetajat. Majandusüliõpilased moodustasid ligi 30% TPI üliõpilaskonnast. Perioodil 1945-90 Eestis ettevalmistatud kõrgharidusega majandusspetsialistidest olid ligi 60% TPI-st. Nõukogude perioodil koolitati majandusspetsialiste ligi 20 erialal, neist pikemat aega järgmistel: masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine, raamatupidamine ja majandusanalüüs, ehituse ökonoomika ja organiseerimine, tööstuse planeerimine, majandusliku informatsiooni töötlemine, teeninduse ökonoomika ja organiseerimine. Osadel erialadel olid paralleelrühmad (eesti ja vene). Majandusharidust anti kolmes õppevormis (päevane, õhtune, kaugõpe) ja õppeaeg oli 4-6 aastat. Lõpetajad said (olenevalt erialast) insener-ökonomisti (majandusinseneri) või ökonomisti kvalifikatsiooni. Majandusaineid õpetati ka tehnikateaduskondade üliõpilastele.
• 1990–1992 – majandusteooria kateeder (juhataja dots Rein Otsepp).
• 1992 9. juuni – majandusteaduskonnas kaitsti esimene majandusmagistri töö (lektor Anton Kutser, juhendaja dots Eedo Kalle).
• 1992 – üleminek uuele akadeemilisele struktuurile, kus kateedrite asemele loodi instituudid ja õppetoolid. Majandusteaduskonnas loodi 5 instituuti (17 õppetooliga):
• Käitismajanduse instituut (1992–2000; direktorid Ene Kolbre, Maksim Saat, Toomas Piliste);
• Juhtimise ja turunduse instituut (1992–1994; direktor Ülo Tartu);
• Majandusarvestuse instituut (1992–2017; direktorid Evi Kitvel, Aita Tammeraid, Paul Tammert, Eva Garmider-Laur, Kaido Kallas, Jaan Alver);
• Teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituut (1992– 2000; direktorid Vello Vensel, Kaie Kerem);
• Territoriaalmajanduse instituut (1992–2002; direktor Ants Kukrus).
• 1994 – teaduskonna esimese põhimääruse kinnitamine.
• 1994 august – esimene õppemaksu eest õppiv üliõpilane TTÜs – Soome kodanik asus õppima majandusvaldkonda (õppemaks 10 000 krooni semestris).
• 1995 – teaduskonna esimese arengukava koostamine.
• 1996 – hakkas ilmuma majandusteaduskonna teadusartiklite kogumik Working Papers in Economics, mis 2009. aastast on rahvusvaheline teadusajakiri Research in Economics and Business: Central and Eastern Europe. Ajakiri lõpetas ilmumise aastal 2019.
• 1996 – teaduskonna õppekavade esimene rahvusvaheline akrediteerimine.
• 1998 – hakkas tööle teaduskonna kodulehekülg Internetis.
• 1999 – teaduskond hakkas osalema rahvusvahelises õppekavas „Tööstustehnika ja juhtimine” (MARM), mis valmis koostöös TTÜ mehaanikateaduskonnaga.
• 2000 – käitismajanduse instituut nimetatakse ärikorralduse instituudiks (2000–...; direktori kt Toomas Piliste).
• 2000 – teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituut nimetatakse rahvamajanduse instituudiks (2000–2012; juhataja prof Kaie Kerem).
• 2000 – teaduskonna teadustegevuse esimene rahvusvaheline evalveerimine.
• 2001 1. juuni – esimene doktoritöö kaitsmine majandusteaduskonnas (Saksamaa kodanik Gerhard Meffert, juhendaja prof Maksim Saat).
• 2002 – territoriaalmajanduse instituut nimetatakse avaliku sektori majanduse instituudiks (2002–2013; juhataja prof Kaarel Kilvits).
• 2003 – rahvusvaheliste (ingliskeelsete) õppekavade käivitamine.
• 2005 – teaduskonna ingliskeelseks nimeks kinnitati Tallinn School of Economics and Business Administration (TSEBA), tänane School of Business and Governance.
• 2005 – alustas tegevust teaduskonna üliõpilasnõukogu.
• 2005-2013 – majandusuuringute teaduskeskus.
• 2005 – majanduskoolituskeskuse loomine (2008. a nimetati koolituskeskuseks).
• 2008 – teaduskond lülitub rahvusvahelisse Euroopa ülikoolide võrgustikku.
• 2008 14. veebruar – teaduskonna vilistlasnõukogu asutamiskoosolek.
• 2008 23. aprill – pandi nurgakivi majandus- ja sotsiaalteaduskonna uuele hoonele (Akadeemia tee 3).
• 2008 suvi – TTÜga liitub Audentese Rahvusvaheline Ülikool. Integreerimisega  luuakse majandusteaduskonnas 2009. aastal rahvusvaheliste suhete instituut (direktori kt prof Peeter Müürsepp) 3 õppetooliga.
• 2009 – avaliku sektori majanduse instituudi koosseisus loodi keskkonnaökonoomika õppetool (juhataja prof Üllas Ehrlich).
• 2009 31. august – majandus- ja sotsiaalteaduskondade uue maja pidulik avamine Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja TTÜ rektori Peep Sürje osavõtul.
• 2010 – majandusteaduskonna on lõpetanud ligi 15000 inimest.
• 2010 – teaduskonnas õpib ligi 3000 üliõpilast, neist 64% bakalaureuse-, 33% magistri- ja 3% doktoriõppes. Välistudengeid 12%. Üliõpilaskond moodustas 23% TTÜ üliõpilastest. Teaduskonnas on 5 instituuti, 20 õppetooli ja 3 keskust. Põhikohaga töötas 169 inimest, nendest 118 olid õppejõud (21 professorit, 32 dotsenti, 57 lektorit, 4 assistenti ja 4 õpetajat). Õppejõududest on 44% doktorikraad (PhD) ja 38% magistrikraad.
  2010 – ilmus esimene raamat  teaduskonna ajaloost "Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond 1940-2010" (peatoimetaja-koostaja Eedo Kalle. TTÜ kirjastus, 2010, 364 lk).
• 2010 september – majandusteaduskonna 70. aastapäeva tähistamine (juubeliaktus, ajalooraamat, artiklid, näitused, meened jm).
• 2011 – ärikorralduse instituudis luuakse äriuuringute ning arendus- ja ettevõtluskeskus.
• 2012 – rahvamajanduse instituut nimetatakse rahanduse ja majandusteooria instituudiks (2012-2017; direktor prof Kaie Kerem).
• 2015 – majandusteaduskonna on lõpetanud (koos õhtuse, kaugõppe, magistri- ja doktoriõppega) üle 16000 inimese. Teaduskonnas on kaitstud 50 doktoritööd.
• 2017 – tulenevalt TTÜ struktuurireformist liideti majandusteaduskonnaga sotsiaalteaduskond ja TTÜ Tallinna Kolledž. Moodustati uuendatud majandusteaduskond (dekaan prof Enn Listra), mille koosseisus on:
  • Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (endine rahanduse ja majandusteooria instituut) (dir prof Kadri Männasoo, alates 3.05.2021 dotsent Karin Jõeveer);
  • Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut (tuli likvideeritud sotsiaalteaduskonnast) (dir van teadur Erkki Karo);
  • Õiguse instituut (tuli likvideeritud sotsiaalteaduskonnast) (dir prof Tanel Kerikmäe);
  • Ärikorralduse instituut (millega liideti majandusarvestuse instituut) (dir maj dr Mari Avarmaa);
  • Keelte ja kommunikatsiooni keskus (juh lektor Kärt Rummel).
  • Likvideeriti rahvusvaheliste suhete instituut (osa õppejõude siirdus õiguse instituuti). Osa likvideeritud TTÜ kolledži ja sotsiaalteaduskonna õppejõude lülitati majandusteaduskonda. Kaotati kõik õppetoolid kui struktuuriüksused. Need formeeriti ringi uurimisrühmadeks (20).
• 2019 – teaduskond jõudis maailma ülikoolide edetabelitesse.
• 2020 – teaduskonnas loodi Eesti esimene teenusedisaini labor (juht Jana Kukk).
• 2020 – teaduskonna vilistlasportaali avamine.
• 2020 – prof Enn Listra valiti dekaaniks.
• 2020 – majandusteaduskonna juubel. Ajaleht Äripäev trükib (11.02.2021) eriväljaande "80 aastat majandusharidust. Majandusteaduskond 80".
• 2020/21 - teaduskonnas ligi 2300 üliõpilast, neist 49% bakalaureuse-, 47% magistri- ja 4% doktoriõppes. Välistudengeid (üle 550 enam kui 65 riigist) 23%, millega ollakse kõige rahvusvahelisem teaduskond TTÜ-s. Üliõpilaskond moodustas 27% TTÜ üliõpilastest, õppekavasid on 16. Teaduskonnas töötas 217 põhikohaga inimest, nendest 169 olid õppejõud ja teadurid (sh 29 professorit ja 21 dotsenti). 30% on välismaalased. Õppejõududest ja teaduritest 57% omab doktori- ja 37% magistrikraadi.
• 2021 – rahvusvahelise ärikorralduse bakalaureuse õppekava "International Business Administration" pälvis rahvusvahelise akrediteeringu (EFMD accredited), lülitudes 170 maailma ärinduse ja juhtimise tippõppekavade hulka.
• 2023 – majandusteaduskonna dekaaniks valiti dr. Mari Avarmaa.
• 2023 – ärikorralduse instituudi direktoriks valiti dr. Merli Reidolf. 
• 2023 – Ettevõtliku juhtimise magistriõppekava sai rahvusvahelise akrediteeringu ja kuulub nüüd 300 maailma parima hulka ning on esimene Balti riikides.
• 2023 – rahvusvahelises pingereas (Times Higher Education) on majandusteaduskond aasta jooksul tõusnud 100 kohta, olles nüüd 301-400 maailma parima hulgas ärinduse ja majanduse valdkonnas ning  jätkuvalt  hoiab 201-250 positsiooni teaduskonna sotsiaalteaduste valdkond.
• ​​​​​​​2023 – Ärikorralduse instituut käivitas Juhtimislabori, mis aitab esile tuua magistritööde praktilist väärtust, uuemaid teadusalaseid käsitlusi juhtimisest ja personalijuhtimisest ning annab võimaluse teadlaste ja õppejõudude ning praktikute aruteludeks. Juhtimislabor on suunatud teaduse populariseerimisele ja koostöö tugevdamisele ettevõtetega.
• 2024 – Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur tunnustas esmakordselt kuut digiõppe tipptaseme kursust. Kuue hulka kuulus majandusteaduskonna kursus "Statistics". Lisaks pälvisid kuus teaduskonna kursust  e-kursuse kvaliteedimärgi (kokku oli konkursil 43 kursust).
• ​​​​​​​2024 – majandusteaduskond avas Virumaa Kolledžis jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse bakalaureuseõppe eriala.

Majandusteaduskonna ajaloo kronoloogia koostas emeriitdotsent Eedo Kalle.

  Majandusteaduskonna dekaanid

Nimi	Aasta
Paul Vihalem	1940-1941
Juhan Vaabel	1941; 1944-1945
August Sipsakas	1945-1953
Eduard Inti	1960-1964
Juhan Toomaspoeg	1964-1985
Jaak Tamberg	1985-1994
Ene Kolbre	1994-1996
Alari Purju	1996-2004
Enn Listra	2004-2009
Üllas Ehrlich	2009-2010 (kt); 2010-2016
Enn Listra	2017-2023
Mari Avarmaa	2023-...

Majandusteaduskonna asukohad

Asukohad (dekanaadi asukoha järgi):

Aadress	Aasta
Kohtu 4	1940-1941; 1944-1950; 1960-1968
Kopli (Kalinini) 101	1950-1953; 1968-2009
Akadeemia tee 3	2009-...