Teisipäev, 28. jaanuar 2025, TalTech aula

09.30 – 10.00 Kogunemine ja hommikukohv
10.00 – 10.20 Konverentsi avamine. 

TalTech rektor Tiit Land

Päevajuht Paavo Siimann

10.20 - 11.00 Kuidas teha vigu ja siiski kasvada: Zego rääkimata lood. 

Sten Saar, ükssarvikust kindlustustehnoloogia firma Zego asutaja ja tegevjuht

Zego on Ühendkuningriigis paiknev innovaatiline kindlustusettevõte, mis kindlustab sõidukeid üle Suurbritannia. Sten asutas Zego 2016. aastal, märgates kindlustusturul tühimikku platvormitöötajate jaoks, kelle vajadused olid traditsiooniliste kindlustustoodete poolt alateenindatud. Enne Zego asutamist töötas Sten Deliveroo (Eesti Bolt/Wolt) operatsioonide direktorina ning asutas Eestis eduka õpilasfirma Valemivihik vaid 17-aastaselt. Täna töötab ta ettevõttes, mis on saavutanud ükssarviku staatuse, kus töötab 300 inimest ning ettevõte kindlustab igapäevaselt sadu tuhandeid autosid.

11.00 – 12.00 I paneel. Kestlikkusaruandlus – mõttetu bürokraatia või strateegilise juhtimise tööriist? 

Sissejuhatav ettekanne - Olavi Lepp, Swedbank AS juhatuse esimees
Arutelus osalevad:

• Olavi Lepp, Swedbank AS juhatuse esimees
• Riin Savi, BaltCapi ESG teemade eestvedaja, VEFi juhatuse liige
• Merle Ojasoo, TalTech ärikorralduse instituudi dotsent
• Laivi Laidroo, TalTech majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor
• Paavo Siimann, TalTech ärikorralduse instituudi vanemlektor, modereerib paneeli

Euroopa roheleppe eesmärk on muuta Euroopa Liit 2050. aastaks ressursitõhusaks, konkurentsivõimeliseks ja kliimaneutraalseks majanduseks. Kestlikuma äri- ja investeerimistegevuse soodustamiseks rakendus 2023. aastal Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD ehk Corporate Sustainability Reporting Directive). Alates 2025. aastast peavad kestlikkusaruande esitama umbes 300 Eesti suurettevõtet, alates 2026. aastast ka börsil noteeritud väikse- ja keskmise suurusega ettevõtted ning väiksemad krediidiasutused. Kuna direktiivi järgi peab aruandekohustuslik ettevõte hindama enda jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel kogu väärtusahela lõikes (sh tarnijad, tarbijad, töötajad, kogukond), siis ei jää tegelikkuses direktiivist mõjutamata ilmselt ükski ettevõte.

Kestlikkusaruandluse toetajate sõnul aitab see lisaks kliimaneutraalsuse eesmärgi poole liikumisele tõsta ettevõtte usaldusväärsust investorite ja ühiskonna silmis. Kvaliteetselt koostatud aruanne võib olla ka väärtuslik strateegilise juhtimise tööriist.

Kriitikute arvates suurendab taoline aruandlus ettevõtete halduskoormust, kuid ei pane neid tegelikult pingutama ja pikaajalisi keskkonnamõjusid arvesse võtma.

Direktiivis jäetakse kestlikkuse piiri seadmine, tõlgendamine ja mõõtmine suuresti ettevõtete endi vastutada – oht rohepesuks on suur. Kas kestlikkusaruandlus on tarbetu paberimäärimine või samm jätkusuutlikuma Euroopa suunas?

12.00 – 13.00 Lõunapaus ja networking, asukoht Tudengimaja

13.00 – 14.00 II paneel. Tehnoloogia targa reguleerimise põhimõtted. 

Sissejuhatav ettekanne - Henrik Trasberg, Justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik
Arutelus osalevad:

• Kedi Välba, tarkvaraarenduse ettevõte Aktors OÜ juhatuse liige
• Henrik Trasberg, Justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik
• Tanel Kerikmäe, TalTech õiguse instituudi direktor ja professor, modereerib paneeli

Euroopa Liidu õigusaktid on keerukad ja nende tõlgendamine vahel ka liikmesriikides eripärane. Eestis on näiteks viimistlemisel tehisintellekti määruse rakendusiskava. 

• Millised on väljakutsed Eesti erasektorile, tarbijale ja ka riigile endale? 
• Kas meil on konsensus, kuidas arvestada meie majandusruumi eripärasid ja vajadusi? 
• Millised on seniste regulatsioonide puudused? 
• Kas huvigrupid on piisavalt kaasatud ja õigusaktid motiveerivad innovatsiooni?

Paneel püüab leida vastust küsimusele, kuidas saavutada tasakaalustatud aga ka piisavalt paindlik õigusruum, mis põhineb EL õiguse rakendamisel õigete strateegiate valimisel.

14.00 – 14.20 Sirutuspaus

14.20 – 15.20 III paneel. Juhtimine polükriiside ajastul.
Arutelus osalevad:

• Maive Rute, Siseturu ja tööstuse peadirektori asetäitja Euroopa Komisjonis, TalTechi nõukogu liige
• Maarjo Mändmaa, Sotsiaalministeeriumi kantsler
• Annika Uudelepp, tulundusühistu Tuleva juhatuse esimees
• Tiina Randma-Liiv, TalTech Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor, modereerib paneeli

Maailma Majandusfoorum kuulutas 2023. aasta “polükriisi aastaks”, millega tähistatakse põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: sõda Euroopas, kliimamuutustega kaasnevad äärmuslikud ilmaolud, küberjulgeoleku ohud, rändekriisid, majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Erinevad tehnoloogilised (nt AI) ja poliitilised arengud (nt Trumpi asumine USA presidendiks) ainult võimendavad ebamäärasust, etteennustamatust ja ühiskondlikku turbulentsi. Pidev turbulents ja kriisid on enamike riikide ja organisatsioonide jaoks “uus normaalsus”. 

Paneelis arutatakse seda, kuidas kriisid mõjutavad ühiskonda ja organisatsioone ning kuidas neid paremini juhtida nii ELi, avaliku kui erasektori tasandil. Käsitleme kriiside ennetamist ja äratundmist, nende operatiivset juhtimist ja kriisidest õppimist.

15.20 -15.35 Päeva kokkuvõte, intervjuu TalTech majandusteaduskonna dekaan Mari Avarmaaga

15.35 – 16.30 Networking lounge, asukoht Tudengimaja