Tallinna Tehnikaülikool

Sisukord

Kui ambitsioonikus on sinu DNAs, panusta kõige tormilisema arenguga valdkonnale. Meditsiinitehnika ja -füüsika magistrina oled tulevikuks valmis.

See on ainus õppekava Eestis, mis annab nii meditsiinitehnilist kui ka meditsiinifüüsika-alast haridust ning seda sessioonõppe vormis.

Õppekava ühendab insenerialad, füüsika, bioloogia, meditsiini ja IT-valdkonnad, arvestades kaasaegse digitaliseeritud tervishoiusüsteemi vajadusi. Tegemist on inseneriõppega, mille eriala vilistlastelt oodatakse innovaatiliste tehniliste lahenduste väljamõtlemist, mida saab kasutada ka igapäevaelus. Potentsiaal on töötada tervishoiusüsteemis, teaduses, meditsiinitehnika ettevõtetes, IT-lahendusi pakkuvates firmades ning tööstuses.

Õppekava on mõeldud sulle, kui vaatad tulevikku ja tahad teada, miks ja kuidas:

  • töötavad meditsiinitehnika seadmed;
  • arendatakse uusi meditsiinidiagnostika meetodeid;
  • analüüsitakse uuritavate tervisenäitajaid;
  • mõjutab kiirgus inimest;
  • kasutatakse tervishoius IT-lahendusi.

Siin saab sinust spetsialist, kes tunneb tehnikat, orienteerub meditsiinis ja bioloogias ning teeb koostööd erinevate erialade arstidega, et kasutada ja arendada meditsiinitehnoloogiat haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks.

Eriala sisu

Magistrant saab nii meditsiinifüüsika kui ka meditsiinitehnika teadmised. Olulised erialaained on näiteks: digitaalne signaalitöötlus MatLabis, piltdiagnostika füüsikalised alused, biomeditsiiniseadmed, elektromagnetväljad ja –lained meditsiinitehnikas, meditsiinis kasutatavad kiirgused, tehisintellekt tervishoius, andmeedastusstandardid ja -formaadid tervishoius, biooptika.

Valdkondade kaalu saab valikainete abil suunata. Näiteks haiglates vastutavad meditsiinifüüsikud erinevate kuvamis- ja terapeutiliste meditsiiniseadmete hankimise, hoolduse ja ohutuse eest. Meditsiinitehnika insenerid tegelevad meditsiinitehnika funktsionaaldiagnostika ja intensiivravi poolega, näiteks nagu füsioloogiliste mõõtmiste, hingamis-, EKG- (südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise), EEG- (peaaju bioelektrilisi võnkumisi mõõte-) ja muu sarnase aparatuuriga.

Leia meid ka Facebookis

Pane tähele! Õppetöö toimub sessioonõppes, mis võimaldab töötaval üliõpilasel paindlikumalt õppida. Sessioonõppes toimub õppetöö suures osas iseseisvalt, kontaktõppe maht on 10-15% õppeaine mahust ning õppetöö toimub peamiselt kolmapäeviti ja neljapäeviti kaks korda kuus.

Õppima ootame kandidaate, kellel on kõrgharidus lähedasel erialal (soovitavalt tehnikateaduste, loodusteaduste, IT- või tervishoiuvaldkonnas).

Need, kes on läbinud õppe esimese astme mittetehnilisel erialal, soovitame läbida eelnevalt füüsika, lineaaralgebra ja matemaatilise analüüsi ained (näiteks TalTechi kursused: füüsika, lineaaralgebra, matemaatiline analüüs I). Lisaks on soovituslik läbida üks vabalt valitud aine infotehnoloogia valdkonnast, mis sisaldaks programmeerimise aluseid (näiteks TalTechi programmeerimise algkursus). Kasuks tulevad ka teadmised elektroonika alustes (näiteks TalTechi kursus elektriahelad ja elektroonika alused).

MIKS ÕPPIDA MEDITSIINITEHNIKAT JA -FÜÜSIKAT JUST TALTECHIS?

  • Eriala on perspektiivikas, kuna nii ravi- kui diagnostikavaldkond muutuvad aina tehnilisemaks ning biomeditsiiniseadmed arenevad. Rahvastiku  vananemine ja kroonilisi haigete arvu pidev tõus on kasvatanud vajadust leida uusi meetodeid ja seadmeid haiguste ennetuseks ja raviks.
  • Eriala on põnev ja praktiline: õppeainetes on palju praktikume, kus üliõpilasel on endal võimalus kõike õpitut ise järele proovida, on haiglate külastused ning loengutes tutvustatakse tulevikutehnoloogiaid.

Paljud meie õppejõududest on saanud preemiaid teadussaavutuste eest. Õppetöö käigus saab lahendada probleeme, millega TalTechi teadlased hetkel tegelevad. Üliõpilane saab osaleda aju bioelektriliste signaalide (uurimisrühma juht professor Maie Bachmann) või sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas (uurimisrühma juht professor Ivo Fridolin) töös. Näiteks võib tuua mõned biomeditsiinitehnika teadussuunad: aju bioelektrilised signaalid, biovedelike optika, indikaatorid depressiooni varaseks avastamiseks, nutikate tööriiete arendamine, neeruasendusravi kvaliteedi monitooring, kliinilise info automatiseeritud ja digitaliseeritud infosisestus automaatse kõnetuvastuse süsteemiga.

Tulevik

Nii Eesti kui ka maailma tervishoiusüsteem seisab suurte väljakutsete ees: elanike ootused süsteemile on tõusnud, ressursid on piiratud, rahvastik vananeb ja kahaneb. Meie vilistlane on valmis loovaks ja iseseisvaks tööks tööstuses, teaduses, era- või riigisektoris.

Lõpetanu saab biomeditsiinitehnikainseneri esmakutse ja võib töötada tervishoiusüsteemis, teaduses, meditsiinitehnika ettevõtetes ja tööstuses.

Õpinguid on võimalik jätkata ka doktoriõppes: TalTechi tehnilise füüsika erialal spetsialiseerumisega biomeditsiintehnoloogiale või Tartu Ülikoolis füüsika erialal.

Vilistlaste suurimateks tööandjateks on näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, meditsiinitehnika müügifirmad jne. Samuti on seoses tervishoiu digitaalsemaks muutmisega potentsiaal lõpetajatel tööle asuda ka IT-lahendusi pakkuvates firmades.

Edukad vilistlased

  • Jaanus Lass - Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu president
  • Andrus Paats - Põhja-Eesti Regionaalhaigla meditsiinitehnika teenistuse direktor
  • Eduard Gerškevitš - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiiritusravi keskuse meditsiinifüüsika talituse juhataja
  • Marko Parve - Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinitehnika teenistuse juht
  • Joosep Kepler - Pärnu Haigla meditsiinitehnoloogia teenistuse juhataja

Põnevat lisainfot

Meditsiinifüüsika professor selgitab, miks on intensiivravi kohti raske juurde tekitada. Tallinna Tehnikaülikooli meditsiinifüüsika tenuuriprofessor Ivo Fridolin selgitab, kuidas on seotud viirushaigus COVID-19 ja meditsiinitehnika haiglates ning milliste vahenditega aitavad Tallinna Tehnikaülikoolis meditsiinitehnika eriala lõpetanud insenerid arste võitluses COVID-19-ga. (Novaator)

Tehnikaülikooli teadlased: hingamisaparaadil on uue auto hind. Koroonapandeemia surmade vähendamiseks vajalike hingamisaparaatide tootjaid on palju, aga üks aparaat maksab hea keskklassi auto hinna. Tehnikaülikooli teadlased Mooniga Viigimäe ja Jaanus Lass selgitavad, kuidas see tuleneb kaasaegse hingamisaparaadi keerukusest – aparaat peab olema võimeline võtma infot otse patsiendi närvisüsteemist. (Postimees)

Meditsiinitehnika ja -füüsika on uus eestikeelne õppekava neile, kes soovivad teadmisi, kuidas konkreetseid tervisetehnoloogia lahendusi välja töötada. Tegemist on inseneriõppega, mis koolitab kahe erineva eriala spetsialiste: biomeditsiinitehnika insenere ja meditsiinifüüsikuid. Biomeditsiinitehnika insenerid tegelevad meditsiinitehnika funktsionaaldiagnostika ja intensiivravi poolega, näiteks nagu füsioloogiliste mõõtmiste, hingamis-, EKG-, EEG- ja muu sarnase aparatuuriga. (Geenius)

Nutikas meditsiinitehnoloogia vastamisi COVID-19 pandeemiaga. "Nutika tehnoloogia arendamine aitab mitte ainult inimeste elukvaliteeti parandada, vaid ka elusid päästa," kirjutab MD, PhD Moonika Viigimäe, Tallinna Tehnikaülikooli meditsiinitehnika ja -füüsika programmijuht. Oma aja mõtlejad on ajaloo vältel pidanud võitlema tundmatute haigustega, mis on välja ilmunud justkui eikusagilt, levides kulutulena üle maade, jättes maha kaose ja miljonid surmad. Uudne koroonaviirus COVID-19 on tänaseks jõudnud pandeemiana kõikjale. Ühest küljest on see meeldetuletus, kuidas globaliseerumine on sidunud tihedalt inimkonna kogu maakeral, mille negatiivseks pooleks on haiguse plahvatuslik levik. Samas mõistame, kui olulised (ja kallid) on tänased ülemaailmsed jõupingutused, et toimuvat seljatada. (Postimees)

Millist kasu inimesed iga päev biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialistidelt saavad?

Tänapäeva meditsiinis kasutatavad seadmed muutuvad järjest keerukamakas. Meditsiinitehnika valdkonna spetsialistid on asendamatuteks abilisteks arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele, aidates hoida meditsiinis kasutatavad seadmed töökorras ning tutvustada, hankida ja juurutada uusi tehnoloogiaid. Meditsiinifüüsikale spetsialiseerunud inimestel on oluline roll alates diagnostiliste uuringuseadmete (ultraheli, röntgen, kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf) parema pildikvaliteedi tagamisest kuni elutähtsa tööni kiiritusravi planeerimisel. Tuuli Uudeberg, biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika MSc (Loe intervjuud)

Eesti haiglad vajavad järjest enam insenere, kel oleksid teadmised nii tehnikast kui ka meditsiinist. Selleks, et erinevates seisundites inimesi parimal võimalikul viisil ravida, on vaja, et haiglad oleksid tehnoloogilisel kõrgtasemel. See tähendab, et seadmed, mida raviks kasutatakse, töötaksid laitmatult ning neid saaks eesmärgipäraselt rakendada. Niisiis on Eestis tarvis eksperte, kel oleksid teadmised nii insenerialadelt, bioloogiast, füüsikast, IT-st kui ka meditsiinist ning kes oskaksid välja mõelda uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Seda enam, et lähitulevikus on oodata Eesti suurima haigla ehk Tallinna Haigla valmimist. Ärileht

Laeb infot...