Personalijuhtimise erialale kandideerimisel tuleb esitada magistritöö kavand ja CV (fotoga) ning läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

Magistritöö kavand
Magistritöö kavandi maht on 1–2 lehekülge ja sisaldab järgmisi osi:

üliõpilase nimi ja õppekava (millele kandideerib);
töö esialgne pealkiri;
teema valiku põhjendus ja uurimisprobleem;
töö eesmärk;
hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed); uurimisülesanded;
uurimismetoodika kirjeldus: valimi moodustamine, andmekogumise viis, uurimuse protseduur;

Vestluse teemad:

motivatsioon õppida antud erialal - oskus põhjendada erialavalikut ning seostada seda oma tööalase karjääriga; huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida just Personalijuhtimise magistriõppekaval; eelnev haridus ja töökogemus ning nende seotus antud õppekavaga; valmidus ja võimalused õppekava läbimiseks nominaalajaga; inglise keele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames inglisekeelseid tekste (hinnatakse arusaamist lühikesest inglisekeelsest erialatekstist).
oskus tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste küsimuste/probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda (sh varasemad isiklikud kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega);
valmisolek uurimistöö (magistritöö) koostamiseks: uurimisteema valik ja läbimõelduse aste, uurimiskava olemasolu, uurimismeetodite valdamine; ootused õppe osas ehk sisuline arusaam omandatavate teadmiste ja oskuste kohta (milliste teemade/valdkondade osas on teadmiste tase puudulik või hea, konkreetsete valdkondade/teemade tajumine), mis osundab, kuivõrd on kandidaat süvenenud õppekava sisusse, mida arvab end juba teadvat-oskavat;

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0-10 punkti. Vastuvõtulävend on 5,0 punkti.
Vestlusele mitteilmumise korral on tulemuseks 0 punkti. Maksimaalne tulemus on 10 punkti. Negatiivseks tulemuseks loetakse koondtulemust 4,99 ja vähem punkti.
Hindamisskaala (punktide arv) iga küsimuse/kriteeriumi puhul on järgmine:
0 – puudulik / ei ilmunud vestlusele
2-1 – kasin
4-3 – rahuldav
6-5 – hea
8-7 – väga hea
10-9 – suurepärane

Personalijuhtimise magistriõppe vastuvõtuvestluse hindamiskriteeriumid:
Koondhinne kujuneb kolme teema hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus

10-9 – erialavaliku põhjendus on suurepäraselt argumenteeritud ja kandidaadil on selge visioon erialasest tulevikust, õpingud personalijuhtimise erialal toetavad kandidaadi tööalast arengut (õpingud on kavandatud karjääri osana personalitöö valdkonnas); kandidaat on põhjalikult analüüsinud enda ressursse ja suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras);
saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialastest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta.
8-7 – oskab selgelt põhjendada erialavalikut, õpingud PJ erialal on kavandatud osana valdkondlikust karjäärist; kandidaat on analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras);
saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialastest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta.
6-5 – huvitub erialast ja oskab erialavalikut põhjendada, erialavaliku domineeriv motiiv on enese mitmekülgne arendamine ja omandatavate teadmiste kasutamine praegusel töökohal, karjääriplaanid ei ole otseselt seotud PJ valdkonnaga; kandidaat on analüüsinud enda võimalusi ja suutlikkust lõpetada õpingud nominaalajaga täiendava koormuse tingimustes (nt selgitab võimalikku ajaplaneerimist jms);
saab ladusalt aru erialastest käsiraamatu või õpikutekstidest, keerulisema (teadusartiklid) teksti puhul mõistab üldjoontes loetu mõtet, kuid raskusi valmistab detailidest aru saamine. Suudab esitada ülevaate loetust, võib eksida detailides, jääb hätta keerulisemate lausekonstruktsioonidega, sõnavara piisav õpinguteks PJ erialal;
4-3 – näitab üles huvi eriala vastu, edasised karjääriplaanid on seotud mitme erialaga/valdkonnaga, kandidaat ei ole põhjalikult analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi lõpetada nominaalajaga (pole selgelt läbi mõelnud võimalikku ajaplaneerimist täiendava koormuse tingimustes);
saab aru erialastest õpikutekstidest, tundmatuks jäävad keerulisemad sõnad spetsiifilised terminid, oskab esitada üldise ülevaate loetust, eksib detailides
2-1 – huvi eriala vastu lähtub eelkõige soovist end arendada (ja/või loogilise sammuna õpinguid jätkata koheselt pärast bakalaureuseõppe lõpetamist); PJ eriala on üks mitmest võimalusest, millel edasiõppimist kaalutakse (st ebamäärane/kindel karjääriorientatsioon personalitöö valdkonnas).
saab pingutusega aru lihtsast erialasest tekstist (mõistab põhilist üldjoontes, esineb vigu nüanssides; keerukamate lausekonstruktsioonide puhul esineb sisulisi vigu või mittemõistmist), annab loetu kokkuvõtte edasi kasutades lihtsaid lausekonstruktsioone ja käibefraase.
0 – ei oska põhjendada huvi eriala vastu; raskusi lihtsa erialase teksti lugemisega ja teksti sisu mõistmisega või ei ilmunud vestlusele.

Erialased teadmised

10-9 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda kasutades erialaseid termineid, oskab argumenteeritult põhjendada oma seisukohti, oskab luua seoseid PJ valdkonna teemade ja laiema konteksti vahel (eri tüüpi organisatsioonid; sotsiaalmajanduslik keskkond, seadused jms);
8-7 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda, oskab näidete abil põhjendada oma seisukohti, tunneb erialast terminoloogiat, oskab näha seoseid personalitöö ja -arendusega seotud küsimuste ja organisatsiooni keskkonna mõjude vahel;
6-5 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta ning nende üle arutleda, seisukohtade põhjendused on nõrgad, tunneb erialast terminoloogiat, oskab hinnata organisatsiooni tasandi tegurite mõju personalipraktikale, kuid raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti;
4-3 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, oskab tuua kogemuspõhiseid näiteid, raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti;
2-1 – oskab tuua üksikuid näiteid personalijuhtimise valdkonna küsimuste ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti.
0 – toodud näited on triviaalsed, nende üle arutleda ei oska, oma seisukohad puuduvad või ei ilmunud vestlusele.

Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine

10-9 – on valinud uurimisteema, oskab suurepäraselt põhjendada teemavalikut, omab põhjalikku ülevaadet uuritavast teemast ja omab suurepäraseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab suurepäraselt siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja oskab selgitada kuidas need üksteist täiendavad, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse;
8-7 – on valinud uurimisteema, oskab põhjendada teemavalikut, omab väga head ülevaadet uuritavast teemast ja omab väga häid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavaid tulemusi; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse, oskab väga hästi siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja omab selget ettekujutust kuidas need üksteist täiendavad;
6-5 – on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab head ülevaadet uuritavast valdkonnast ja oskab selgitada võimalikku uurimuslikku lähenemist valdkonna uurimiseks; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, oskab siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja omab ettekujutust kuidas need üksteist täiendavad;
4-3– on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab pinnapealset ülevaadet uuritavast valdkonnast, omab pinnapealseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust; oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi õpitava erialaga,
2-1 – selget valikut uurimisvaldkonna kohta pole teinud, oskab põhjendada võimalikku uurimissuunda, omab pinnapealset ülevaadet võimalikust uurimissuunast, ei oska põhjendada uurimismeetodite ja strateegia valikut, mis võimaldaksid saavutada oodatavat tulemust. oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi õpitava erialaga, oskab välja tuua oma huvide fookuse;
0 – ei ole valinud uurimisteemat, teadmised uurimismeetodite kohta nõrgad, ei oska oma varasemaid õpinguid siduda õpitava erialaga või ei ilmunud vestlusele.