Personalijuhtimine erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus, esitada tuleb magistritöö kavand ja CV (fotoga).
Magistritöö kavand
Magistritöö kavandi pikkuseks on 1-2 lehekülge ja sisaldab järgmisi osi:
üliõpilase nimi ja õppekava;
töö esialgne pealkiri;
teema valiku põhjendus ja uurimisprobleem;
töö eesmärk;
hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed); uurimisülesanded, uurimismetoodika kirjeldus: valimi moodustamine, mõõtevahendid, uurimuse protseduur.
Vestluse teemad:
Motivatsioon õppida antud erialal - oskus põhjendada erialavalikut ning seostada seda oma tööalase karjääriga ehk kuidas valitud õppeprogrammi läbimine sellele kaasa aitaks. Sisuline arusaam õppekava raames omandatavatest teadmistest ja oskustest - milliste teadmiste/oskuste osas on arengu vajadus suurim. Valmidus ja võimalused õppekava läbimiseks nominaalajaga.
Kokkupuude õppekava peamiste teemavaldkondadega - oskus tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste küsimuste/probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda (sh varasemad isiklikud kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega); kursis oleks valdkonna olulisemate arengutega.
Valmisolek uurimistöö (magistritöö) koostamiseks - uurimisteema läbimõelduse tase ja argumenteeritus, uurimismetoodika läbimõelduse tase, kursisolek uurimisvaldkonna olulisemate arengutega. Inglise keele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames inglisekeelseid tekste (hinnatakse arusaamist lühikesest inglisekeelsest erialatekstist).
Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0-10 punkti.
Personalijuhtimine magistriõppe vastuvõtuvestluse hindamiskriteeriumid
Koondhinne kujuneb kolme teema hinnete aritmeetilise keskmise alusel.
Vestluse positiivne tulemus 5 – 10 punkti
Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus
Erialavaliku põhjendus on hästi argumenteeritud ja kandidaadil on selge visioon erialasest tulevikust. Kandidaadil on selge arusaam õppeprogrammi sisust ja suundumustest.
Erialavaliku domineeriv motiiv on enese mitmekülgne arendamine ja omandatavate teadmiste kasutamine professionaalse arengu toetamiseks. Õpingud personalijuhtimise erialal toetavad kandidaadi tööalast arengut (õpingud on kavandatud karjääri osana personalitöö valdkonnas).
Kandidaat on põhjalikult analüüsinud enda ressursse ja suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras).
Erialased teadmised
Kandidaat oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda kasutades erialaseid termineid, oskab argumenteeritult põhjendada oma
seisukohti, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega ja orienteerumisvõimet personalijuhtimise kontseptsioonides.
Kandidaat oskab näha seoseid ja oskab anda hinnangut organisatsiooni protsesside ja personalipraktikate seotusele.
Kandidaat oskab luua seoseid personalijuhtimine valdkonna teemade ja laiema konteksti vahel (eri tüüpi organisatsioonid; sotsiaalmajanduslik keskkond, seadused jms). Kandidaadil on selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas.
Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine
Kandidaat on suuteline arutlema võimalike magistritööga seonduvate uurimisteemade üle.
Kandidaat on valinud uurimisteema, oskab põhjendada teemavalikut, omab ülevaadet uuritavast teemast ja omab teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust.
Oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab suurepäraselt siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja oskab selgitada kuidas need üksteist täiendavad, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse.
Kandidaat saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialasest inglisekeelsest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta. Kandidaadi kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on hea.
Vestluse negatiivne tulemus 0 – 4,99 punkti
Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus
Kandidaadi erialavaliku põhjendus ja huvi eriala vastu lähtub eelkõige soovist end arendada, ei suuda selgelt selgitada valitud õppekava raames saadavate teadmiste ja oskuste rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele. Kandidaadil ei ole välja kujunenud nägemust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning
Edasised karjääriplaanid on seotud mitme erialaga/valdkonnaga, personalijuhtimise eriala on üks mitmest võimalusest, millel edasiõppimist kaalutakse (st ebamäärane karjääriorientatsioon).
Kandidaat ei ole põhjalikult analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi lõpetada nominaalajaga (pole selgelt läbi mõelnud võimalikku ajaplaneerimist täiendava koormuse tingimustes);
Erialased teadmised
Kandidaat oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, oskab tuua kogemuspõhiseid näiteid. Puudub eelnev kokkupuude õppekavas käsitletavate teemade ja praktiliste probleemidega
Kandidaat ei orienteeru ja ei oska arutleda erinevatel õppekava teemade/probleemidega seonduvatel aktuaalsetel teemadel. Kandidaadil puuduvad selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas.
Kandidaadil on raskusi personalijuhtimise probleemide asetamisega laiemasse konteksti.
Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine
Kandidaat on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab pinnapealset ülevaadet uuritavast valdkonnast, omab pinnapealseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust;
Kandidaat oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi valitud erialaga.
Kandidaat saab aru erialasest inglise keelsest õpikutekstist, tundmatuks jäävad keerulisemad sõnad ja spetsiifilised terminid, oskab esitada üldise ülevaate loetust, eksib detailides.
Kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on puudulik.
Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti.