Tallinna Tehnikaülikool

Olulised vastuvõtu kuupäevad

Vastuvõtt 2024/25 õppeaastaks

1. märts - 3. juuli 2024 kell 12.00 - 
avalduste esitamine vastuvõtu infosüsteemis SAIS kõikidele õppekavadele.

28. juuni-3. juuli  kell 12.00 - avalduste/dokumentide esitamine kohapeal (vajadusel)
U04-102a Tallinn Ehitajate tee 5
tööpäeviti kell 9-16,  4. juuli  kell 9-12
1. märts -20. juuni saab dokumente kohapeale tuua kokkuleppel vastuvott@taltech.ee

Sisseastumiskatsete perioodid 2024:
I periood: 1. - 7. aprill 
II periood: 13. - 19. mai
III periood: 5. - 9. juuli - kõikidel erialadel

I ja II perioodil toimuvad katsed kui programmijuht on katse aja välja pakkunud.
 

14. juuli 2024 -   õppimatuleku kinnitamise lõpptähtaeg 
Erandid:
 piirarvuga õppekavadele tehakse õppekoha kohapakkumisi kuni 16.08.
Kui välisriigi diplomi saamine viibib, siis kandidaat, kes on avalduse ja poolelioleva hariduse dokumendid esitanud ja kelle avaldus on 3. juuliks SAISis staatuses "tingimuslikult kandideeriv", saab kokkuleppe alusel võimaluse esitada lõpudiplomi ja ENIC-NARIC keskuse hinnangu kuni 7.082024. Õppekohta pakutakse sel juhul nõutud dokumentide esitamise järel kuni 7.08.2024.

Kandideerimise protsess

Magistriõppes õppimise õnnestumise eelduseks on hoolega läbi mõeldud eesmärk ja ressursid. Oluline on läbi mõelda, mida ja mille jaoks õppida soovid ning kas eelnev haridus on selleks sobiv või kuidas soovitud eesmärgini jõuda. Sama oluline on läbi mõelda, kui palju aega ja energiat magistriõppes õppimiseks kulub ja kuidas see sobitada oma muu eluga.

Magistriõppesse kandideerimisel pööra tähelepanu sellistele sammudele:   

  • Leia sobiva sisuga magistriõppe õppekava, millel soovid õppida.
  • Vaata, milline on kandideerimiseks nõutud kõrgharidus ning kas sealjuures on täpsustatud ka eriala või valdkond vmt.
    NB! Kui oled lõpetanud kõrghariduse välisriigis – loe selle alusel kandideerimise kohta täpsemalt.
  • Kui kandideerimisel on hariduse osas nõutud kindel valdkond või eriala, aga oled lõpetanud kõrghariduse teises valdkonnas, siis esita teaduskonna dekanaati taotlus eelnevate õpingute sobivuse hindamiseks. Taotluses toodu peab selgelt näitama, et erialased teadmised, mis on aluseks magistriõppes jätkamiseks, on olemas. Selleks too taotluses välja erialased oskused ja teadmised, mille oled omandanud tasemeõppes, täienduskoolituses või töökogemusest õppides, lisades juurde tõendusmaterjalid - sooritatud õppeainete väljavõte, täienduskoolituse tunnistus, CV koos tööülesannete kirjeldusega, tehtud tööde loetelu/lingid vmt.
    Vajadusel määrab programmijuht õppeained, mis tuleb sooritada enne magistriõppesse kandideerimist.
    NB! Kui oled läbinud kõrvaleriala, mis annab juurdepääsu soovitud magistrikavale, saada soorituste väljavõte, milles on vajalikud ained ära märgitud vastuvott@taltech.ee, kuna info kõrvaleriala kohta ei ole SAISi avalduselt kättesaadav. Kui läbitud ained on kombineeritud erinevate kõrgkoolide ainetest või muul viisil õpitust, tuleb saata materjalid kõigepealt programmijuhile hindamiseks.
  • Tee kindlaks, mis on konkursitingimustes nõutud – test, vestlus, motivatsioonikiri vmt.
  •  Loe täpsemalt sisseastumiskatsete sisu kohta ja koosta nõutud tekstid (CV, motivatsioonikiri vmt).  
  • Motivatsioonikirja, CV vm tekst tuleb lisada sisseastumisavaldusele www.sais.ee enne avalduse esitamist.
  • Koosta ja esita SAISis nõutud tähtajaks sisseastumisavaldus. TalTechi magistriõppesse kandideerimisel saad esitada kuni 2 avaldust. Ka juhul kui kõrghariduse lõpetamine on suve alguses alles ees, saad sisseastumisavalduse juba kevadel esitada ja katseid sooritada.
  • Sisseastumiskatse aeg ja koht on avaldusel peale esitamist näha. Loe katsete ja katse perioodide kohta lähemalt.
  • Kui avaldusel on vajalikud väljad täidetud ja sisseastumiskatse(d) nõutud tulemusele sooritatud, toimub õppekoha pakkumine lävendipõhise vastuvõtuga õppekavadel jooksvalt.
  • Õppima tuleku kinnitamine lävendipõhise vastuvõtuga erialadel lõppeb 14. juulil.  Piirarvuga õppekavadel pakutakse õppekohti vastavalt õppekohtade arvule kuni 18.08.

Avalduse esitamisel SAISis pane tähele:

  • Sisseastumisavaldust esitades valid õppimiseks õppekoormuse: täiskoormus või osakoormus.
    Täiskoormuse valimine annab võimaluse õppida tasuta, kui õpid igal semestril 30 EAP mahus oma õppekava õppeaineid - kehtib erialadel, kus on tasuta õpe.
    Täiskoormust valides ei saa tasuta õppida üliõpilased, kes on magistriõppes juba tasuta õppinud – sellisel juhul muudab vastuvõtutöötaja avaldusel vastavat välja ja lisab avaldusele põhjenduse. Vajadusel võta ühendust ja küsi täpsemalt seadusest tulenevate reeglite kohta.
    Osakoormuse valimine tähendab õppimist tasu eest
    Tasulises õppes on täiskoormusega õppimine ingliskeelsetel kavadel semestritasu alusel ning osakoormusega õppimine ainepunkti tasumäära alusel.
    Õppekoormust ei saa peale üliõpilaskohale immatrikuleerimist üliõpilase soovil enam muuta.
  • Kui eriala on võimalik õppida nii päevaõppes kui ka sessioonõppes, saab avaldust täites õppevormi valida. Õppekoormuse nõuded tasuta ja tasu eest õppimiseks on samasugused, vaatamata kontakttundide arvule või õppe toimumise aegadele.
  • Kui õppekaval saab erinevaid peaerialasid õppida erinevas linnas, siis on avaldusel selle kohta täpsustav küsimus.
    Jälgi, et valitud õppevorm, linn ja sisseastumiskatse toimumise koht avaldusel kokku sobiksid.
  • Kui kandideerimise aluseks olev kõrgharidus on hetkel veel lõpetamata, siis peale avalduse esitamist ning katsete positiivsele tulemusele sooritamist saab avaldus kuni lõpetamiseni staatuse „tingimuslikult kandideeriv“ ja õppekoha pakkumine tehakse peale lõpetamise info saabumist.

Saisi avalehele

Kui on vaja esitada lõpetatud kõrghariduse originaaldokumendid 

Millisel juhul tuleb lõpudiplom või akadeemiline õiend eraldi esitada:

  • Kui kandideerimisel on nõutud kaalutud keskhinne ja oled lõpetanud teise kõrgkooli.
    TalTechi lõpetajate kaalutud keskhinde lisab ÕISi andmete alusel SAISis esitatud avaldusele paari päeva jooksul vastuvõtutöötaja.
  • Kui kõrgkool on lõpetatud ammu ja hariduse andmed riiklikust registrist SAISi avaldusele hariduse osasse ei tule. Avaldus saab sellisel juhul SAISis peale esitamist staatuse „ülevaatamisele“ ja enne dokumendi esitamist kandideerima ei pääse.
    NB! Soovi korral pöördu lõpetatud kõrgkooli, et nad lõpetamise andmed riiklikku andmebaasi kannaksid – siis tulevad vajalikud hariduse andmed sisseastumisavaldusele otse registrist.
  • Kui kõrgharidus on lõpetatud välisriigis ja sellele saadud ENIC/NARIC keskuse hinnang on väljastatud paberkandjal, siis tuleb lõpudiplom ning hinnang tuua kohapeale.

Mis kujul tuleb nõutud haridusdokument esitada:
Kandideerimisel saab arvesse võtta kas paberkandjal kohapeale esitatud originaali või  lõpetatud kõrgkooli töötaja poolt digitaalselt allkirjastatud või kõrgkooli digitempliga lõpudokumenti.
NB! Pilt lõpudokumendist ei ole alusdokument ja selle alusel kandideerida ei saa.
Dokument tuleb nõutud kujul esitada enne avalduste ja dokumentide esitamise lõpptähtaega.

Kandideerimine välisriigi kõrghariduse alusel

Välisriigis omandatud kõrgharidusele tuleb alati enne avalduse esitamist taotleda Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnang ehk akadeemiline tunnustamine.
ENIC/NARIC hinnangu saamine võib võtta aega enam kui kuu – seega alusta hinnangu taotlemist aegsasti!

Alates 2022. aastast väljastab ENIC/NARIC  hinnangu elektoonselt ja info välisriigis lõpetatud ja tunnustatud kõrghariduse kohta on seejärel näha SAISis esitatud sisseastumisavalduse hariduse osas.
Kui on vaja esitada TalTechi vastuvõttu lisaks hinnangule ka välisriigi kõrgkoolist saadud lõpudiplom, lisatakse vastav täpsustus SAISi avaldusele. 

Kui välisriigi kõrgharidus ei ole veel lõpetatud

Uuri ENIC/NARIC keskusest, milliste dokumentide alusel saad alustada akadeemilise tunnustamise taotlemist - näiteks kooli tõendi alusel, mis kinnitab lõpetamise fakti ja mille saab üldjuhul välisriigi kõrgkoolist varem kätte kui lõpudiplomi. 

Sisseastumisavalduse esitamise tähtaeg SAISis on kõigile kandideerijatele sama, aga kui lõpudiplomit või hinnangut enne avalduse esitamise tähtaega veel  ei ole, siis saad kandideerida nii:
- täida sisseastumisavaldus SAISis tähtajaks ja saada hariduse info lisamiseks kõrgkoolist väljastatud tõend lõpetamise kohta e-kirjaga vastuvott@taltech.ee.
- kõrgkooli tõendi alusel sisestab vastuvõtutöötaja SAISi hariduse reale kõrghariduse info, mis märgitakse lõpetamata haridusena.
- avalduse esitamise järel on võimallik näha avaldusel katse aega ja osaleda eriala sisseastumiskatsel
- kui katse on sooritatud, lisatakse katse tulemus SAISi ja positiivse katse tulemuse korral saab avaldus SAISis esialgu staatuse "tingimuslikult kandideeriv".
- õppekoha pakkumine tehakse siis, kui hiljemalt vastuvõtukalendris nimetatud tähtajaks (7.08.2024) oled esitanud lõpetatud haridusele ENIC/NARIC keskusest saadud tunnustuse.

 Kui ENIC/NARIC keskuse hinnang ei saa esitatud vastuvõtukalendris näidatud tähtajaks, on soovi korral võimalik sügissemestril õpinguid alustada täiendusõppurina.

Magistriõppe sisseastumiskatsete üldinfo

  • Sisseastumiskatseid saab mõnel erialal sooritada erinevatel perioodidel. Katsete ajad pakub välja teaduskond (vt perioodid).
  • Katsetele registreerumine toimub automaatselt SAISis avaldust esitades (al 1.03.2024). Katse korralduslik info on seejärel avaldusel näha.
  • Kui sisseastumiskatsel on mitu perioodi/ kellaaega, siis SAISis avalduse esitamise nuppu vajutades registreerutakse automaatselt esimesele vabale katse ajale.
  • Kui katse toimub kas veebis või kohapeal või ka mitmes erinevas linnas, tuleb kõigepealt teha avaldusel vastav valik. NB! võib olla ka nii, et katse toimub ühel perioodil ainult veebis ja teisel ainult kohapeal - mida varem avalduse esitad, seda enam on katse osas võimalikke pakutud valikuid.
  • Kogu kandideerimisperioodi jooksul saab ühe eriala katset sooritada ainult üks kord.
  • Nõutud lisamaterjalid  tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist (motivatsioonikiri, essee, CV, magistritöö kavand, akadeemiline õiend).
  • Kui lisatud materjali hinnatakse teisest katse osast (näiteks vestlusest) eraldi, siis lisatakse selle eest tulemus SAISi avalduse esitamisest järgmise kuu seitsmendaks kuupäevaks.
  • Kõikide sisseastumiskatsete tulemused sisestatakse SAISi ja need on kandideerimisavaldusel näha.
  • Õppekoha pakkumine tehakse SAISis jooksvalt kõikidele õppekoha saamiseks nõutud lävendi ületanud kandidaatidele. 
  • Õppekoha saamisel tuleb kandidaadil SAISis õppima tulek kinnitada.  
  • Sisseastuja, kes sisseastumiskatse sooritamise hetkeks ei ole veel kõrgkooli lõpetanud, saab peale katse positiivsele tulemusele sooritamist SAISi kandideerimisavalduse staatuseks "Tingimuslikult kandideeriv", ning õppekohta pakutakse sel juhul peale lõpetamist.
  • Tallinna Tehnikaülikooli õppima tuleku kinnitamise tähtaeg lävendi ületamisel on 14. juuli.

NB! Erialade sisseastumiskatsete sisu ja hindamiskriteeriumid saavad 2024. aasta vastuvõtuks lõplikult uuendatud hiljemalt detsembri lõpuks.

Erialade sisseastumiskatsete sisu

Avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon HAAM

Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja essee ning läbida vestlus.

CV ja motivatsioonikiri tuleb SAISis enne sisseastumisavalduse esitamist avaldusele lisada.

CV ehk elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis on abiks vestlusel. CV-d ei hinnata. CV annab ülevaate järgnevast:

isiku- ja kontaktandmed; 
senine hariduskäik; 
töökogemus; 
võõrkeelteoskus ja -tase; 
organisatoorne või ühiskondlik tegevus; 
huvialad.

Essee
Lühianalüüs teemal "Mis on suured väljakutsed, millega Eesti riik peaks tegelema ja kuidas mina näen lahendusi".
Essee pikkus on 500-800 sõna.

Esseest ja vestlusest kujuneb kokku koondhinne. 

Vestlus 

Vestluse käigus kaetavad teemad vastuvõtukünnise ületamise/mitte ületamise hindamiseks: 

  • Huvi eriala vastu ehk miks soovitakse õppida avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammis.

  • Kokkupuude magistriprogrammi peamiste teemavaldkondadega kas läbi eelneva hariduse või töökogemuse.

  • Ootused õppe osas ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Samuti konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas teadmiste tase ei ole piisav.

  • Teadlikkus magistriprogrammiga seonduvatest päevakajalistest komplekssetest poliitikaprobleemidest ning suutlikkus vastavatel teemadel diskuteerida.

  • Arusaam ja nägemus seoses planeeritava magistritööga – uurimisteema teadvustamine, metoodika läbimõeldus, kursisolek uurimisvaldkonna olulisemate arengutega.

  • Ootused õppekorraldusliku poole osas ehk millised on võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, valmidus ingliskeelsete akadeemiliste õppematerjalide lugemiseks ja kirjatööde kirjutamiseks jms. Samuti motiveeritus magistriprogrammi läbimiseks nominaalajaga. 

  • Nägemus tööalasest karjäärist ja kuidas valitud magistriprogrammi läbimine sellele kaasa aitaks.

  • Tulenevalt magistriprogrammis õpetavate õppejõudude rahvusvahelisest koosseisust, palume kandidaadil valmis olla vastamaks ka ingliskeelsetele küsimustele

Kandidaat ületab vastuvõtukünnise, kui on esitanud CV ja essee ning on vestluse eest saanud vähemalt 5 punkti.

Vestlust hinnatakse skaalal 0–10 punkti.

Positiivne skaala 5-10 punkti:

  • Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi valitud magistriprogrammis õppimise vastu, selge arusaam selle sisust ning rõhuasetustest. Kandidaat on võimeline looma seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud magistriprogrammi vahel ning selgitama, kuidas need üksteist võiksid täiendada.

  • Kandidaat orienteerub magistriprogrammiga seonduvates ühiskondlikult aktuaalsetes teemades (globaalsed megatrendid, komplekssed poliitikaprobleemid, sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamine jms) ning suudab nende üle arutleda nii kirjalikus kui suulises vormis.

  • Kandidaat demonstreerib väga heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas ja/või kursisolekut eriala-spetsiifiliste praktiliste probleemidega, näidates sellega kokkupuudet magistriprogrammis käsitletavate teemadega ja orienteerumisvõimet avaliku halduse baasterminites ja kontseptsioonides.

  • Kandidaat on suuteline arutlema võimalike magistritööga seonduvate uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, uurimismetodoloogilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid ehk demonstreerima teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust uuritaval teemal.

  • Kandidaat suudab selgitada ootuseid omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalperioodi jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.

  • Kandidaadil on välja kujunenud nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning suudab selgitada valitud magistriprogrammi rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele.

  • Vajadusel suudab kandidaat demonstreerida väga head inglise keele valdamist.

     

Negatiivne skaala 0-4,99 punkti:

  • Kandidaadil on küll huvi valitud magistriprogrammis õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam selle sisust ning rõhuasetustest. Üldine teadlikkus avaliku halduse süsteemist ja baasterminitest on puudulik. Kandidaat ei suuda ära põhjendada soovi õppida valitud magistriprogrammis tööalase vm erialase tegevusega seonduvalt.

  • Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja diskuteerima erinevatel magistriprogrammiga seonduvatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ning eelnev kokkupuude magistriprogrammis käsitletavate teemade ja praktiliste probleemidega. Vastav kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on puudulik.

  • Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest magistritöö uurimisteemadest, sh uurimisküsimustest, uurimismetodoloogilistest lähenemistest ning olulisematest arengutest uurimisvaldkonnas. Kandidaadil ei ole  rahvusvahelise teaduskirjanduse lugemise ja uurimistöös rakendamise kogemust.

  • Kandidaadil puuduvad selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas. On problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või üle nominaalperioodi kestvuseks.

  • Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning kuidas valitud magistriprogramm suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.

  • Kandidaadil on olulised barjäärid osalemaks inglise keeles toimuvas õppealases tegevuses.

     

Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti

Digimuutused ettevõttes erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Vastuvõtt toimub pingerea alusel, õppekohti on 60. Pingeritta pääsemiseks peab mõlema katse osa minimaalne positiivne tulemus olema vähemalt 5 punkti.
CV ja motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Pärast avalduse esitamist SAIS-is, kui vastuvõtutöötaja on avalduse kinnitanud, saab kandidaat personaalse vestluse aja, mis on nähtav SAIS-is avalduse juures.
Kui motivatsioonikirja ja CV eest saadud punktid on SAISi kantud ja need ei ole vähemalt 5 punkti, saab kandidaat staatuse "konkurentsist väljas" ja ei pääse vestlusele.

Motivatsioonikiri
Eesti keeles, pikkus 2500–3000 tähemärki tühikuteta (~1 lk, Times New Roman 12). 
Motivatsioonikirjale ja faili pealkirja tuleb kindlasti märkida oma nimi. Motivatsioonikirja esitamine on vajalik kui kandidaati tutvustav taustainfo, kus kandidaat põhjendab oma soovi õppida valitud õppekaval. 
Motivatsioonikirja sisu, arvamused esitada etteantud järjestuses:

  • Miks soovitakse asuda õppima „Digimuutused ettevõttes“ erialale?
  • Kuidas seondub see eriala kandidaadi varasemate õpingute ja töökogemusega? 
  • Milline on kandidaadi perspektiivitunnetus digilahenduste vajadusest oma ettevõttes ja majandusharus?
  • Millistes valdkondades soovib kandidaat end eelkõige täiendada?
  • Millised on kandidaadi ootused õppetöö sisule ja korraldusele?
  • Millist väljundit näeb kandidaat pärast kraadi saamist uutele teadmistele ja oskustele oma töös?

Motivatsioonikirjas hinnatakse loogilist, analüüsivat ning arutlevat kirjeldust vastuseks kõikidele eelnimetatud küsimustele ning keeleliselt ladusat ning grammatiliselt korrektset eneseväljendust.

CV fotoga

  • Elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis annab ülevaate järgnevast:
  • isiku- ja kontaktandmed koos pildiga;
  • hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
  • töökogemus (sh töökoht, amet koos peamiste tööülesannete kirjeldusega, organisatsiooni suurus ja alluvate hulk);
  • võõrkeelte oskus ja tase;
  • muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus; huvialad.

CV-s hinnatakse eelnevat haridust ja töökogemust (sh strateegilist juhtimiskogemust, arvestades organisatsioonide suurust ja alluvate hulka).

Motivatsioonikirja ja CV hindamine toimub skaalal 0-10, millest positiivne tulemus on vahemikus 5-10 punkti. Motivatsioonikirja ja/või CV saatmata jätmise eest märgitakse tulemuseks 0. Motivatsioonikirja ja CV-d kasutatakse ka vestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Vestlus

  • Huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida sellel õppekaval. Samuti motiveeritus läbida õppekava nominaalajaga.
  • Eelnevad kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega ehk teadmised digitaliseerimise baasterminitest ja -teooriatest ning teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest.
  • Ootused õppele ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik.
  • Ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised on võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, keelelised barjäärid (osa vestlusest toimub inglise keeles) jms.
  • Eelnev haridus ja töökogemus ning nende seotus digimuutuste õppekavaga.
  • Nägemus tööalasest karjäärist ja kuidas aitaks valitud õppekava läbimine sellele kaasa.
  • Tulenevalt inglise keeles esinevatest välis- ja külaslisõppejõududest ja õppekaval kasutatavatest ingliskeelsetest materjalidest tuleb kandidaadil olla valmis vastama ka ingliskeelsetele küsimustele.

Palume arvestada, et vestluse käigus ei käsitleta iga kandidaadiga kõiki ülalmainitud teemasid ja teemadering võib kandidaadi vastustest lähtuvalt laieneda.

Vestlus toimub õppekava vastuvõtukomisjoni ees põhiosas eesti keeles (osa võib toimuda inglise keeles) ja kestab 10–15 minutit. 
Vestluse hindamine toimub skaalal 0-10, millest positiivne tulemus on vahemikus 5-10.

Positiivne skaala 5–10 punkti:

  • Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida valitud õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
  • Kandidaat suudab orienteeruda ja kaasa rääkida erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt ettevõtluses, majanduses ja tehnoloogilistes arengutes (seda nii Eesti, Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil). Oskab tuua näiteid digitaliseerimise probleemide kohta nii oma ettevõttes kui ka majandusharus ja nende üle sisukalt arutleda.
  • Demonstreerib väga heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega.
  • Kandidaat on võimeline välja tooma võimalikud seosed eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja tulevase õppekava vahel ja selgitama, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
  • Kandidaat suudab esitada ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalaja jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
  • Kandidaadil on välja kujunenud arusaam tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning õppekava rollist ja mõjust tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.
  • Kandidaat on aktiivse ellusuhtumisega, tugeva argumenteerimisoskusega ja hea suhtleja.
  • Kandidaat suudab demonstreerida head eesti ja inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti:

  • Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
  • Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja kaasa rääkima erinevatel õppekavaga seonduvatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ja eelnev kokkupuude õppekavas käsitletavate teemadega. 
  • Kandidaadil puuduvad ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele.
  • Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või üle nominaalaja kestuseks.
  • Kandidaadil ei ole arusaama tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning kuidas õppekava suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.
  • Kandidaat on passiivse ellusuhtumisega, nõrga argumenteerimisoskusega ja kasin suhtleja.
  • Kandidaadil on olulised keelelised (eesti ja/või inglise) barjäärid, osalemaks õppealases tegevuses.

Vestlusele mitteilmumise korral on tulemus 0 punkti.


Nõutud magistrikraadi puudumisel on võimalik lõpetatud kõrgharidusele lisaks omandatud 60 EAP mahus juhtimiskompetentside alusel taotleda õppekavale kandideerimise õigust 10. juuniks esitatava VÕTA-taotlusega:

Täiendav informatsioon õppekava ning sisseastumiskatsete kohta:
Kristjan Rebane, kristjan.rebane@taltech.ee

Disaini ja tehnoloogia tuleviku erialale kandideerimisel tuleb esitada CV, portfoolio ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
CV, motivatsioonikiri ja portfoolio tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Pärast avalduse esitamist SAIS-is, kui vastuvõtutöötaja on avalduse kinnitanud, saab kandidaat personaalse vestluse aja, mis on nähtav SAIS-is avalduse juures.
Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

MOTIVATSIOONIKIRI
Motivatsioonikiri kirjuta inglise keeles, mahus on 2 500 - 3 000 tähemärki, kus tutvusta oma tausta ja põhjenda soovi õppida valitud õppekaval. 
Motivatsioonikiri peab sisaldama järgmist:

Osuta, kuidas sinu varasemad õpingud, tegevused või kogemused on asjakohased disainist juhitud innovatsiooni õppimisel. Esitatud seisukohti võite illustreerida oma tegevusega disaini, inseneeria või laiemalt innovatsiooni alal või siis portfoolios visuaalselt esitletud probleemi näitel.

Arutle tehnoloogia arengu ja disaini teemal, esitledes oma isiklikke seisukohti kätketud võimalustest ja ohtudest ühel kaasajal aktuaalse näite najal.

Lisaks ootame analüüsi, kus käsitlete oma võimeid ja tugevusi osalemisel multikultuursetes ja distsipliinide ülestes meeskonnaprojektides.

Motivatsioonikirjas hinnatakse loogilist, analüüsivat ning arutlevat kirjeldust vastuseks kõikidele eelnimetatud küsimustele ning keeleliselt ladusat ning grammatiliselt korrektset eneseväljendust.
NB! On oluline, et motivatsioonikirjas esitatakse korrektsed viited kasutatud algallikatele (st tsitaadid, mõtted, ideed ja materjalid, mis ei ole teie enda omad) Viitamise reeglite vastu eksimist käsitletakse plagiaadina ning selle tulemuseks on kandidaadi diskfalifitseerimine.
Hindamise skaala on 0 - 3, millest positiivne tulemus on vahemikus 1,5 - 3 punkti.

PORTFOOLIO
Portfoolio peab andma ülevaate kandidaadi professionaalsest võimekusest ja huvidest ning tema parimatest innovatsioonile suunatud tegemistest disaini, inseneeria või mõnes teises loovas valdkonnas. 

Portfoolios võite esitleda idee visandeid, inseneri töö kavandeid, fotosid või makette toodetest või teisi arendustegevusi, mis on seotud erinevate kaasaegsete tehnoloogiatega nagu äpid, kasutajaliidesed, teenusedisaini projektid või turunduse rakendused jne. 

Me ei oota, et valdate klassikalist joonistamise ja maalimise kunsti. Eelkõige peate avama ennast laiemalt loova ja ühiskonda arendada sooviva aktiivse persoonina, kelles on võimeid ja tahet osaleda innovatsiooni protsessides. 

Kui tunned, et portfoolio formaat ei sobi sinu tegevuse väljenduseks, võid selle mahus esitada visuaalse analüüsi ühest kaasaegsest komplekssest probleemist, mille käsitlemisel usud disainil ja/või innovatsioonil olevat oma roll. Tooge välja probleemi olemus, esitlege visuaalselt selle komplekssust, erinevaid elemente, osapooli ja nende vahelisi seoseid ning näidake, millised on erinevad vaatenurgad (huvid), mis on olulised selle probleemi lahtiharutamisel.
Hindame portfoolio terviklikkust ja esitatud tööde kvaliteeti. Mõnda teie esitletud tööst käsitleme vestluse käigus. Hindamise skaala on 0 - 3, millest positiivne tulemus on vahemikus 1,5 - 3 punkti.

VESTLUS
Kandidaat peab omama analüütilist mõtlemist, olema teadlik ja avatud, näitama üles huvi valitud eriala ning muutuva maailma vastu kogu selle mitmekesisuses. Hindame, kuidas kandidaat suudab põhjendada oma motivatsiooni õppekaval õppida, kuidas näeb programmi seoseid oma isikliku professionaalse arenguga ja võimet diskuteerida antud valdkonna arenguid ja probleeme. Hindame suhtlusoskust, loovust, kriitilist mõtlemist, motivatsiooni ja valmisolu õppetöös aktiivselt osaleda, omandatut oma professionaalses karjääris rakendada ning koostöövõimet ja valmisolu panustada multikultuurses ja multidistsiplinaarses meeskonnatöös.
Vestluse kestvus on 20 - 30 minutit.
Vestluse hindamine toimub skaalal 0 - 4, millest positiivne tulemus on vahemikus 2 – 4 punkti.

Elektrotehnika ja mehhatroonika erialale kandideerimiseks tuleb läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestlus toimub komisjoni ees.
Vestlusele palume kaasa võtta eelmise haridustaseme akadeemiline õiend. 

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0. Iga teemapunkt annab 0–2,50 punkti.
Vestluse teemad:

  1. Motivatsioon
  • eriala valiku motivatsioon ja selle argumenteeritus
  • intellektuaalne paindlikkus ja analüüsivõime
  • eneseväljendusoskus ja tehnilise teadmiste kommunikatsioonivõime
  • eelnev kogemus
  • küsimused on suunatud eelneva õppimise, töökogemuse ja huvitegevuse erialaga seostamisoskuse väljatoomisele, näiteks
  1. Eelnevad kogemused elektrotehnika/mehhatroonika valdkonnas
  • valdkonnaga seotud sotsiaalne aktiivsus ja eelneva perioodi initsiatiivikus
  • teadlikkus enese oskuste, oma tulevikuperspektiivi ja ambitsiooni osas
  • tehnilised teadmised
  1. Teadmised elektrotehnika/mehhatroonika valdkonna kaasaegsetest arendusuundadest, valdkonna tehnilised väljakutsed
  • kuidas kandidaat oskab seostada eelnevaid teadmisi ja kogemusi elektrotehnika /mehhatroonika valdkonnaga, tehiliste näidete/projektide kirjeldused
  • bakalaureuseõppe teadmiste üldine tase

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Vestlusel positiivse tulemuse 5-10 punkti saamiseks kandidaat:

  • kirjeldab huvi eriala vastu, põhjendab oma motivatsiooni valitud erialal õppida ja hindab võimalusi õppekava lõpetada;
  • kirjeldab eelneva õppetegevuse õpiväljundeid ning seostab neid tulevase õppekava õpiväljunditega;
  • kirjeldab praktikaettevõtetest, töökohtadelt ja mujalt saadud töökogemust ning arutleb ja hindab saadud kogemuse kasutegurit valitud erialale;
  • kirjeldab, millisena ta näeb oma tööalast karjääri valitud erialal või kuidas valitud eriala toetab tema tuleviku karjääri.

Põhilised vestluse küsimused:

  • Miks valisite just elektrotehnika/mehhatroonika eriala?
  • Milline on Teie eelnev haridus?
  • Milliseid eriala teemasid olete omandatud ja millistest teadmistest on olnud vajaka?
  • Milliseid teemasid tuleks või soovite süvendatult omandada?
  • Milline on Teie senine töökogemus – pigem erialane või pigem silmaringi avardav?
  • Kuidas senine töökogemus on omandatud (praktikal, töötades jms)
  • Kuidas saadud kogemus valitud eriala toetab?
  • Millisena näete oma erialast karjääri pärast magistri kraadi omandamist?
  • Kuidas aitab valitud eriala magistrikraadi omandamine TalTech-ist kaasa Teie eesmärkide saavutamisele?

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika eriala sisseastumiskatseks on vestlus. Vestlusele palume kaasa võtta akadeemilise õiendi.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse teemavaldkonnad:

  • haridustee, eelnevad õpitulemused, töökogemus ja karjäär (eriala, hinded, kutse, amet);
  • õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid;
  • potentsiaalne lõputöö teema, õppekavaga seotud eelteadmised ja oskused.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivseks loetakse koontulemust 5–10 punkti.
Kandidaadil on põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, samuti selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning energiatehnoloogiate ja soojusenergeetika õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada. Kandidaat saab aru, et õpingute ja töö vm õppetegevusvälise tegevuse ühildamine võib olla keeruline, kuid oskab oma aega planeerida, et õpingud ei kannataks. Arutleb võimalike uurimisteemade üle tulevase magistritöö kontekstis.
Koondtulemuse kujunemisel võetakse arvesse ka eelnevad õpitulemused.

Negatiivseks loetakse koontulemust 0–4.99 punkti.
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ta ei suuda põhjendada soovi õppida energiatehnoloogiate ja soojusenergeetika õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest uurimisteemadest.
Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Vestlusel käsitletavate teemavaldkondade täpsemad küsimused:

  1. Miks valisite just energiatehnoloogiate ja soojusenergeetika õppekava teiste võimalike valdkondade hulgast?
  2. Miks te soovite õppida energiatehnoloogiaid ja soojusenergeetikat?
  3. Kas Teil on eelnevaid kogemusi või seotust energeetikavaldkonnaga?
  4. Mis näib Teile meie akadeemilises õppekavas atraktiivsena? Missugustest õppeainetest võiksid Teie arvates saada Teie lemmikõppeained?
  5. Missugused on Teie karjäärialased plaanid lähitulevikuks? Kuidas on lood pikema perspektiiviga?
  6. Missugused Teie isiksuseomadused / erialased oskused võiksid tulla Teile enim kasuks niisuguse raske valdkonna õppimisel?
  7. Kuidas aitab magistrikraadi omandamine TalTechist kaasa Teie elueesmärkide saavutamisele?
  8. Nagu Te teate, peab magistrant õpingute lõpus kirjutama mahuka uurimistöö. Missuguse teema ja miks valiksite oma lõputööle?
  9. Missugune tunne Teid valdab, kui mõtlete uurimistöö kirjutamisele ja mahukate akadeemilise sisuga teoste lugemisele? Kas see on midagi niisugust, millega saate kergesti hakkama?

E-riigi tehnoloogiad ja teenused erialal tuleb esitada motivatsioonikiri ja CV ning läbida vestlus.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles (ca 4500-5000 tähemärki); positiivne tulemus 5-10 punkti.
CV (Europass, inglise keeles).
Vestlused toimuvad kandidaatidega, kes on saanud motivatsioonikirja eest vähemalt 5 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui sisseastumiskatsete koondtulemus on vähemalt 10 punkti, sh mõlema katse osa eest on saadud vähemalt 5 punkti.

Ülevaadet varasema hariduse ja töökogemuse osas vaadatakse CV-st koos motivatsioonikirja kolmanda punktiga.
Motivatsioonikirjas hinnatakse analüüsi-, argumenteerimis- ja eneseväljendusoskust.

Motivatsioonikiri:

  • Selgelt väljajoonistunud e-riigi arengut rõhutav perspektiivitunnetus ning motivatsioon panustada infoühiskonna arendamisse.
  • Loogiline, analüüsiv ning arutlev kirjeldus e-valitsemisest (Eesti ja/või muu riigi näitel).
  • Eelnev kogemus vastava valdkonnaga, praktiline kokkupuude avaliku või erasektori lahendustega.
  • Ettepanekud juhtumiuuringu teemaks (praktiliseks tööks/magistrieksamiks), mis on seotud digimuutustega.
  • Akadeemilise stiili ja korrektse vormistuse kasutamine.

Punktide jaotus:
Iga ülal toodud teema eest on võimalik saada kuni 2 punkti.
Maksimaalselt on võimalik koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.
Motivatsioonikirja ja CV esitamata jätmise eest märgitakse tulemuseks 0.

Vestlusel hinnatakse järgmisi aspekte:

  • oskus tuua näiteid viimastest e-riigiga seonduvatest trendidest; 
  • motivatsioon lõpetada antud õppekava ning panustada selles valdkonnas omandatud teadmiste rakendamisega tulevases karjääris;  
  • analüütilise mõtlemise oskus;  
  • suhtlemis- ja eneseväljendusoskus;  
  • projektijuhtimise ning meeskonnatöö oskus. 
     

E-tervise erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui kummagi katse osa tulemus on vähemalt 5 punkti.
CV ja motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb koostada inglise keeles.
CV hõlmab hariduskäiku ja töökogemust ning tuleb koostada vabas vormis ja korrektselt vormistada. Soovitatav on näiteks korralikult täidetud LinkedIn'i profiil.

Motivatsioonikiri
Motivatsioonikirja pikkus peab olema 500-600 sõna.
Motivatsioonikirjas tuleb välja tuua:

  • Huvi tervishoiutehnoloogia ja e-tervise valdkonna vastu ja selgelt välja toodud motivatsioon õppima tulla;
  • Analüütiline argumentatsioon sellest, milliseid muutusi tervishoiusüsteemid vajavad ning kuidas saab e-tervis nendele muutustele kaasa aidata, sh näited e-tervise edukast rakendamisest;
  • Võimalikud uurimisteemad, mida sooviksid õpingute käigus käsitleda või milles magistritöö teha.

Motivatsioonikiri peab olema inglise keeles, selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, allikad viidatud ning korrektselt vormistatud.
Motivatsioonikirja punktide jaotus:
Motivatsioonikirja ja CV põhjal on võimalik koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.

Vestlus
Vestlus toimub inglise keeles.
Osalemiseks peab kandidaat saama motivatsioonikirja eest vähemalt 5 punkti.
Vestlusel hinnatakse järgmisi aspekte:

  • kommunikatsiooni- ja esitlusoskused, s.h ladusa inglise keele oskuse demonstreerimine;
  • analüütilise mõtlemise ja probleemi-lahenduse oskused;
  • huvi eriala vastu: miks on kandidaat e-tervise eriala kasuks otsustanud;
  • erialaga seotud teemade põhialuste tundmine (näiteks millised on Eestis või rahvusvaheliselt tuntumad e-tervise näited, millised on tervishoiusüsteemi suurimad probleemid);
  • eelnev haridus ja kogemus;
  • tulevase magistritöö võimalike teemade arutelu;
  • motivatsioon läbida valitud õppekava ja panustada selles valdkonnas omandatud teadmiste rakendamisega tervishoiu arengusse.

Maksimaalselt on võimalik vestluse eest koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.
 

Lõplik punktiskaala:

  • Motivatsioonikiri ja CV: positiivne tulemus 5-10 punkti
  • Vestlus: positiivne tulemus 5-10 punkti

Elektroenergeetika erialale kandideerimiseks tuleb läbida vestlus.
Vestlus toimub komisjoni ees. Vestlusele palume kaasa võtta eelmise haridustaseme akadeemiline õiend.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0. Iga teemapunkt annab 0–2,50 punkti.
Vestluse teemad:

  • huvi eriala vastu ja kandidaadi motivatsioon valitud erialal õppida ja õppekava lõpetada;
  • eelnevad õppe- ja tööalased seosed õppekava teemadega;
  • sooritatud praktikad ja saadud töökogemus;
  • tulevikuplaan tööalase karjääri kohta.

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Vestlusel positiivse tulemuse 5-10 punkti saamiseks kandidaat:

  • kirjeldab huvi eriala vastu, põhjendab oma motivatsiooni valitud erialal õppida ja hindab võimalusi õppekava lõpetada;
  • kirjeldab eelneva õppetegevuse õpiväljundeid ning seostab neid tulevase õppekava õpiväljunditega;
  • kirjeldab praktikaettevõtetest, töökohtadelt ja mujalt saadud töökogemust ning arutleb ja hindab saadud kogemuse kasutegurit valitud erialale;
  • kirjeldab, millisena ta näeb oma tööalast karjääri valitud erialal või kuidas valitud eriala toetab tema tuleviku karjääri.

Põhilised vestluse küsimused:

  • Miks valisite just elektroenrgeetika eriala?
  • Milline on Teie eelnev haridus?
  • Milliseid eriala teemasid olete omandatud ja millistest teadmistest on olnud vajaka?
  • Milliseid teemasid tuleks või soovite süvendatult omandada?
  • Milline on Teie senine töökogemus – pigem erialane või pigem silmaringi avardav?
  • Kuidas senine töökogemus on omandatud (praktikal, töötades jms)
  • Kuidas saadud kogemus valitud eriala toetab?
  • Millisena näete oma erialast karjääri pärast magistri kraadi omandamist?
  • Kuidas aitab valitud eriala magistrikraadi omandamine TalTechist kaasa Teie eesmärkide saavutamisele?

Ettevõtliku juhtimise õppekavale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja läbida vestlus. Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.
Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlus toimub inglise keeles.
Vestlusele mitteilmumise korral on koontulemuseks 0 punkti.

CV peab sisaldama järgmist infot kandideerija kohta:
isiku- ja kontaktandmed;
haridus – millise(d) kõrgkooli(d) on lõpetatud, millised õppekavad läbitud, erialad omandatud, millised õpingud on pooleli, õpingute ajavahemikud;
töökogemus – kus ollakse töötanud, kellena, millisel ajavahemikul;

võõrkeelteoskus ja -tase.

Vestlus

Vestlusel kandidaadile esitatavad küsimused käsitlevad alljärgnevaid teemasid:
Eelnev haridus, töökogemus, senine karjäär ja nende seotus ettevõtliku juhtimise õppekavaga.

Motivatsioon õppida valitud õppekaval; õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid.
Õpingute ja omandatava hariduse roll isiklikus karjäärimudelis, kuidas ettevõtliku juhtimise õppekava läbimine aitab kaasa tööalasele karjäärile.


CV ja vestlust hinnatakse skaalal 0-10 punkti

Positiivseks loetakse koondtulemust 5,0-10,0 punkti. Kandidaadil on vähemalt kolme aastane erialane töökogemus, põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ning oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja ettevõtliku juhtimise õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht.

Negatiivseks loetakse koondtulemust 0–4,9 punkti. Kandidaadil puudub kolmeaastane erialane töökogemus. Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda põhjendada soovi õppida ettevõtliku juhtimise õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel puudub otsene seos isikliku karjäärimudeliga.

Hooned ja rajatised erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.
Vestlus toimub komisjoni ees. Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10 punkti ning õppekoht on garanteeritud, kui tulemus on vähemalt 5 punkti.
Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0.

Vastuvõtt toimub järgmistele peaerialadele (peaeriala valik tuleb märkida SAISi avaldusele):

  • hoonete energiatõhusus
  • hoonete sisekliima ja tehnosüsteemid
  • kinnisvara korrashoid
  • teede- ja sillaehitus
  • vee- ja keskkonnatehnika
  • ehitusgeodeesia
  • ehitiste projekteerimine
  • ehitusjuhtimine

Vestluse teemad:

  • Huvi eriala vastu, mis on edasiõppimise soovi aluseks, motiveeritus läbida õppekava edukalt nominaalajaga.
  • Eelnevad õpingud ja tööalane kogemus, nende seotus õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega.
  • Eelnevad teadmised õppekava peamiste teemavaldkondade lõikes, nende seostamine praktiliste probleemidega. Teadmised valdkonna arengutest ja päevakajalistest probleemidest.
  • Ootused õppekavas käsitletavatele teemadele ning omandavatele teadmistele-oskustele.
  • Ettekujutus võimalikust magistritöö teemast ja selle seotus uurimisvaldkonna olulisemate arengutega.
  • Tulevikuplaan võimaliku edasise tööalase karjääri kohta.

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Positiivse tulemuse saamiseks (5-10 punkti) peab kandidaat:

  • oskama väga hästi põhjendada oma huvi valitud õppekaval õppimise vastu, aru saama selle sisust, rõhuasetusest ja tagama, et õppekava on võimalik edukalt nominaalajaga läbida;
  • oskama seostada eelnevaid õpinguid ja töökogemust õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega, põhjendama õppekava läbimise vajadust erialaseks tegevuseks;
  • suutma orienteeruda ühiskondlikult aktuaalsetes teemades, mis on eelkõige seotud arengutega õppekava peamistes teemavaldkondades. Kandidaat peab demonstreerima, et eelnevalt omandatud teadmised on piisavad õpingute alustamiseks õppekaval;
  • esitama ootused õppekavas käsitletavatele teemadele, nägema seoseid omandatavate teadmiste-oskuste ja erialatöös ettetulevate probleemide lahendamise vahel;
  • olema võimeline arutlema võimaliku magistritöö teema üle, välja tooma uurimisvaldkonna aktuaalsed probleemid ning potentsiaalsed metoodilised lähenemised nende lahendamiseks;
  • omama ettekujutust oma tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis, oskama selgitada valitud õppekava rolli ja mõju tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.

Informaatika erialale kandideerimisel peab esitama kaalutud keskhinde ja lõputöö hinde ja tuleb läbida vestlus.
Õppekoht on tagatud kui nii kaalutud keskhinde kui ka lõputöö hinde tulemused on mõlemad vähemalt 3 ja vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Kaalutud keskhinde ja lõputöö hinde lisab sisseastumisavaldusele SAISis vastuvõtutöötaja, kuna sellised tulemused ei ole riiklikust andmebaasist leitavad. Tallinna Tehnikaülikooli lõpetajate tulemused lisatakse ÕISi andmete alusel, teiste kõrgkoolide lõpetajatel tuleb esitada akadeemiline õiend kohapeale, tähtaeg 3. juuli kell 12.00.

Kui kas lõputöö hinne või kekshinne kokku on madalam kui 3, saab taotleda vähemalt 3-aastasest IT-alasest töökogemusest õpitud teadmiste alusel nõude täitmist. Selleks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri, millest on näha erialased teadmised ja oskused, hiljemalt 1. juulil siiri.taveter@taltech.ee.

Enne vestlust tuleb saata eelnevate õpingute akadeemiline õiend siiri.taveter@taltech.ee, et programmijuhil oleks vestluseks valmistudes näha läbitud õppeaineid.
Hindamine skaalal: 0-10 punkti (positiivne tulemus 5-10 punkti).
Vestlusel hinnatakse kandidaadi sobivust informaatika magistriprogrammi alljärgnevate kriteeriumite alusel:

Positiivne skaala 5–10 punkti:

Kandidaat suudab selgesti ära põhjendada motivatsiooni ja huvi õppida informaatika õppekaval ning uurida valdkonnas aktuaalseid teemasid.

Kandidaadil on hea arusaam informaatika õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.

Kandidaat demonstreerib huvialade kokkulangevust informaatika magistris pakutavate valikutega ning perspektiivi teha magistritööd valdkonnas, mis langeb kokku erialaste uurimisgruppide tegevusega.

Kandidaat oskab vastata vestluse käigus esitatud küsimustele infotehnoloogia aluste, tarkvaraarenduse, algoritmika, keerukate algoritmide, s.h. tehismõistuse valdkonnast.

Kandidaat kommenteerib aktiivselt ja motiveeritult esile kerkinud küsimusi.

Kandidaat demonstreerib head suulist väljendusoskust erialastel teemadel suhtlemises.

Kandidaat oskab põhjendada, kuidas ta leiab ajalise ressursi õpingute edukaks lõpuleviimiseks järgmise kahe aasta vältel.


Negatiivne skaala 0–4,99 punkti:

Kandidaat ei suuda põhjendada oma motivatsiooni ja huvi õppida informaatika õppekaval ega uurida valdkonnas aktuaalseid teemasid.

Kandidaadil puudub arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.

Kandidaat ei oska vastata vestluse käigus esitatud küsimustele infotehnoloogia aluste, tarkvaraarenduse, algoritmika, keerukate algoritmide, s.h. tehismõistuse valdkonnast.

Kandidaat on  esile kerkinud asjaolude kommenteerimisel passiivne ja napisõnaline.

Kandidaadil ei ole head suulist väljendusoskust erialastel teemadel suhtlemises.

Kandidaat käib täiskohaga tööl ning elab pereelu, ning ei ole mõelnud selle peale, kuidas päevases õppevormis toimuvate õpingute jaoks vaba aega tekitada.

Vestlusele mitteilmumise korral on tulemus 0 punkti.

Infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test.

Õppekoht on garanteeritud kui testi tulemus on vähemalt 5 punkti.

Üldvõimekuse test

Testi eesmärgiks on hinnata kandidaadi üldvõimekust, mis on oluline ja vajalik infosüsteemide analüüsi ja kavandamise magistriõppe edukaks läbimiseks. Testi sooritatakse arvutis ja testi sooritamiseks on aega maksimaalselt 80 minutit.

Testis käsitletavad teemad:

·        Eriala valiku ja õppekavaga seotud küsimused.

·        Järeldused ja probleemide lahendamine (tekstülesanded).

·        Tabeli/graafiku andmete tõlgendamisega seotud ülesanded.

·        Loogilisel arutlusel/mõtlemisel põhinevad ülesanded.

·        Täpsuse ja tähelepanuga seotud ülesanded.

·        Magistritöö teemaga seotud küsimused.

Hindamine:

Testi positiivne tulemus on punktide vahemik 5-10. Tulemuse 5 punkti, mis garanteerib õppekoha, annab 60% testi maksimaalselt võimalikust tulemusest.

Testil osalemisest

  • IT-pädevuste testi on võimalik sooritada IT Kolledži õppehoone arvutiklassis (Raja 4c, Tallinn.)

  • Täpsem info testi sooritamise aja ja koha kohta on näha SAISis avaldust täites.

Juhtimise ja turunduse erialale kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja sooritada test.

Õppekoha tagab testi ja motivatsioonikirja koondtulemus vähemalt 5 punkti.
Testile mitteilmumine ja/või motivatsioonikirja mitte esitamine annab 0 punkti.

Motivatsioonikiri
Maksimaalselt kahe leheküljeline motivatsioonikiri peab sisaldama järgmisi aspekte:
Õppekavale kandideerimise põhjendus – millised on kandidaadi erialased huvid ning miks soovib kandidaat õppida just Tallinna Tehnikaülikoolis valitud õppekaval ja millisel peaerialal;
Millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava/peaeriala (sh kirjutamisele tulev lõputöö) aitab nende saavutamisele kaasa;
Kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega;
Milliseid takistusi nähakse täiskoormusega õppetöö ning õppetöö väliste tegevuste ühitamisel ja kuidas neid plaanitakse ületada.

Magistriõppe test

  • Testi peamiseks eesmärgiks on sisseastujate teadmiste tegeliku taseme ja selle erinevuste väljaselgitamine ning õppetöö paremaks korraldamiseks vajaliku teabe saamine.

  • Test koosneb viiekümnest etteantud vastusevariantidega küsimusest, mis hõlmavad viit valdkonda: rahandus, arvestus, ettevõtlus, juhtimine ning turundus. Küsimused vastavad raskuselt/keerukuselt bakalaureusetasemele. Kuna osa ülesandeid eeldab arvutamist, siis võib kasutada tavalist kalkulaatorit. Keelatud on kasutada mobiiltelefoni jt nutiseadmeid.  Kirjandus/õpikud, mida võib soovi korral magistriõppesse sisseastumistestiks valmistudes lugeda:

    • A. Vihalem Turunduse alused. Külim, 2004.

    • R. Üksvärav Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn, 2004.

    • S.A. Ross, R.W. Westerfield, B.D.Jordan, 2013. Fundamentals of Corporate Finance. McGraw-Hill, 10th ed.

    • L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus: Põhikursus. Tallinn, 2017.

    • J. Alver, L. Reinberg, Juhtimisarvestus. Tallinn, 2002.

    • Lisaks peab kandidaat olema valmis vastama aktuaalseid majandusteemasid ja -näitajaid puudutavatele küsimustele.

Testi hindamine (kuni 7 punkti konkursi punktidest):
Iga korrektne vastus testis annab 0,14 punkti ning vale vastus 0 punkti. Testis saadud punktid summeeritakse ning kaalutakse vastavalt küsimuse valdkonnale läbi järgmiste kaaludega:

Ärirahanduse ja majandusarvestuse (TARM) õppekaval rahandus 35%, arvestus 35%,  ettevõtlus 10%, juhtimine 10% ning turundus 10%
Juhtimise ja turunduse (TATM) õppekaval juhtimine 35%, turundus 35%, ettevõtlus 10%, arvestus 10% ning rahandus 10%.

Motivatsioonikirja hindamine (kuni 3 punkti konkursi punktidest):
0 punkti: motivatsioonikiri ei sisalda kõiki nõutud aspekte
0,1-1 punkti:

Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda seda piisavalt põhjendada. Motivatsioon õppekava kui terviku läbimiseks on, kuid peamine motiiv on enese mitmekülgne arendamine, karjääriplaanid ei ole seotud õpitava erialaga, lõputöös ei nähta enesearengu seisukohalt olulist väljundit. Õppekava läbimisega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks on käsitletud pealiskaudselt ning pakutud lahendused ei ole piisavad nominaalajaga õppekava läbimise tagamiseks.
Tuuakse välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud õppekava vahel, kuid jäetakse märkimata, kuidas need üksteist võiksid täiendada.
1,1-2 punkti: Kandidaadil on põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on  toonud välja enda motivatsiooni õppekava kui terviku läbimiseks (sh lõputöö kirjutamiseks) ning oskab  hinnata õpingutega seonduvaid takistusi ning pakkuda lahendusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht.
2,1-3 punkti Kandidaadil on selgelt  põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on selgelt ja põhjalikult toonud välja enda motivatsiooni õppekava kui terviku läbimiseks (sh lõputöö kirjutamiseks) ning oskab kriitiliselt hinnata õpingutega seonduvaid takistusi ning pakkuda lahendusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud õppekava vahel ning selgitab põhjalikult, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht ja see on põhjalikult ja veenvalt selgitatud.

 

Jätkusuutliku tööstuse erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja läbida vestlus.

 
Sisseastumiskatset hinnatakse skaalal 0-10. Õppekoht on tagatud, kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse sisu:

  • Millised on antud eriala valimise põhjused? Kas on ka alternatiivne valik?
  • Milline on olnud varasem haridustee ja õpitulemused?

  • Kuidas seondub see eriala kandidaadi varasemate õpingute ja töökogemusega?

  • Milline on motivatsioon valitud erialal õppida ja õppekava lõpetada?

  • Millised on kandidaadi õppekavaga seotud eelteadmised ja oskused?

  • Kas on olemas tulevikuplaanid seoses magistritöö teemaga?

  • Milline on arusaam magistriõpingute käigus omandatavatest teadmistest ja oskustest?

  • Millised on ootused õppeprogrammi osas?

  • Kas ja millisena kujutatakse ette oma tulevikku antud erialal?

Hindamiskriteeriumid: 
Positiivseks loetakse koondtulemust 5–10 punkti.
Kandidaadil on põhjendatud huvi ja motivatsioon õppekaval õppimise vastu ning selge arusaam ja ootused õppeprogrammi sisu osas. Oskab näha tuleviku võimalusi tööturul ja/või õpingute jätkamiseks, arutleb võimalike uurimisteemade üle tulevase magistritöö kontekstis. Kandidaadil on piisavad algteadmised õpingute alustamiseks jätkusuutliku tööstuse erialal või valmisolek enesetäienduseks, et magistriõppeprogrammi edukalt läbida.

Negatiivseks loetakse koondtulemust 0–4,99 punkti.
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja väljundist. Puuduvad vajalikud algteadmised ja valmisolek enesetäienduseks.

Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad erialale kandideerimisel tuleb läbida vestlus ning esitada CV.
Õppekoht on tagatud, kui on esitatud CV ja vestluse tulemus vähemalt 5 punkti kümnest. 

Vestluse sisu:

  • Miks sisseastuja otsustas valida just selle eriala? 
  • Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
  • Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida kütuste keemia ja tehnoloogia õppekava pakub?
  • Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
  • Kas on olemas tulevikuplaanid seoses magistritöö teemaga? Kui on, siis millised?
  • Vestluse käigus testitakse võõrkeelte oskust.

Teemade nimekiri:

  • kütuste tüübid, nende osatähtsus maailmas;
  • taastuv ja fossiilkütuste mõiste, põhilised liigid;
  • taastuvkütuste juurutamisega seotud probleemid;
  • fossiilkütuste üha laieneva kasutamisega seotud probleemid;
  • kütuste tootmise ja kasutamisega seotud võimalikud keskkonnariskid;
  • kütuste tootmise majanduslikud ja poliitilised aspektid;
  • maailma kütusetööstuse põhiprobleemid ja põhilised arengusuunad;
  • Euroopa Liidu põhilised probleemid kütuste valdkonnas;
  • põhilised Eestis kasutatavad kütuseliigid;
  • põhilised Eesti kütuse ja kütusekeemia ettevõtted, nende lühiiseloomustus;
  • Eesti kütusetööstuse põhiprobleemid.

NB! Teemadele vastamisel ei eeldata süvateadmisi, piisab üldteadmistest (mida on võimalik ajalehtedest ja Internetist hankida) ja põhisuundade nimetamisest. Küsimuse laiem ja üksikasjalikum käsitlemine annab plusspunkte. Sama kehtib ka oma seisukohtade argumenteeritud põhjendamise kohta, kui need erinevad üldtunnustatud põhimõtetest.

CV koostatakse vabas vormis ning peab sisaldama järgmist teavet:

  • üliõpilaskandidaadi isiku- ja kontaktandmed;
  • ülevaade haridusteest, eraldi tuua välja kõrghariduse kraadi andnud õppeasutus, eriala, kraadi nimi ja lõputöö teema;
  • töökogemus, sh tööandja nimi ja amet; vajadusel lisada töökohustused;
  • keelteoskus;
  • arvutitarkvarade kasutamise oskus;
  • muu organisatoorne ja ühiskondlik tegevus.

CV-d hinnatakse vestluse osana. 

Vestluse hindamiskriteeriumid:

  • motivatsioon õppida antud erialal;
  • erialane töö või praktika kütuste valdkonnas;
  • üldteadmised kütuste valdkonna olukorrast ja arengusuundadest; 
  • võõrkeele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames võõrkeelseid tekste; 
  • magistritöö teema kättesaadavus, mis on seotud valdkonnaga.

Iga vestluse hindamiskriteeriumi teema eest on võimalik koguda 0–2 punkti.
Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10 punkti: 

  • Positiivne tulemus on koondtulemus 5–10 punkti.
  • Negatiivne tulemus on koondtulemus 0–4,99 punkti.

0 punkti saab kandidaat, kes ei ilmu vestlusele.

Küberkaitse eriala sisseastumiskatse koosneb kahest osast:
1 - CV (Europassi formaadis), motivatsioonikiri ja tehniline test;
2 - vestlus.

Motivatsioonikiri ja CV tuleb esitada inglise keeles (lisatakse SAISi avaldusele).
Testi info saadetakse kandidaadile meili teel.
Sisseastumiskatse loetakse positiivselt läbituks, kui mõlema osa eest on saadud vähemalt 5 punkti.

CV, motivatsioonikiri ja tehniline test
Hindamine: 0–10 punkti (positiivne tulemus 5-10 punkti)

  • selge ja korrektne väljendusoskus inglise keeles
  • mida ja miks õppima tullakse
  • korrektne vormistus
  • seniste (töö)kogemuste ja õpingute seos ning sobivus erialaga
  • tehniliste oskuste test - simulatsiooniülesanded, märksõnad: Linux CLI, Apache, HTTPS, SQLi), mille käigus tuleb edukalt lahendada vähemalt üks ülesanne.


Vestlus
Vestlus toimub programmijuhiga inglise keeles ja kestab 10-15 minutit.
Hindamine
skaalal: 0-10 punkti (positiivne tulemus 5-10 punkti).
Vestlusele pääsu eeldus on positiivne tulemus testi, CV ja motivatsioonikirja eest.

Vestlusel hinnatakse kandidaadi sobivust küberkaitse magistriprogrammi CV, motivatsioonikirja ja/või tehnilise testi raames esile kerkinud asjaoludest tulenevate täpsustuste ja alljärgnevate kriteeriumite alusel:

Positiivne skaala 5–10 punkti:

Kandidaat suudab selgesti ära põhjendada motivatsiooni ja huvi õppida küberkaitse õppekaval ning uurida valdkonnas aktuaalseid teemasid.
Kandidaadil on
hea arusaam küberkaitse õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
Kandidaat d
emonstreerib lugemust erialase kirjanduse ja kokkupuudet küberturbe valdkonnas aktuaalsete teemade osas.
Kandidaat oskab vastata vestluse käigus
esitatud küsimustele infotehnoloogia aluste, küberturbe põhimõistete ja küberturbe rolli kohta ühiskonnas.
Kandidaat kommenteerib aktiivselt ja motiveeritult
CV, motivatsioonikirja ja/või tehnilise testi raames esile kerkinud asjaolusid.
Kandidaat demonstreerib
head suulist väljendusoskust erialastel teemadel suhtlemises (inglise keeles).

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti:

Kandidaat ei suuda põhjendada oma motivatsiooni ja huvi õppida küberkaitse õppekaval ega uurida valdkonnas aktuaalseid teemasid.
Kandidaadil puudub arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
Kandidaat ei suuda demonstreerida lugemust erialase kirjanduse ega kokkupuudet küberturbe valdkonnas aktuaalsete teemade osas.
Kandidaat ei oska vastata vestluse käigus
esitatud küsimustele infotehnoloogia aluste, küberturbe põhimõistete ega küberturbe rolli kohta ühiskonnas.
Kandidaat on
CV, motivatsioonikirja ja/või tehnilise testi raames esile kerkinud asjaolude kommenteerimisel passiivne ja napisõnaline.
Kandidaadil on oluline keeleline barjäär (inglise), osalemaks õppealases tegevuses ja erialastel teemadel suhtlemises.

Vestlusele mitteilmumise korral on tulemus 0 punkti.

Logistika magistriõppekavale kandideerimisel tuleb sooritada kirjalik test, esitada CV (mis on suulise vestluse aluseks) ja läbida vestlus.
Nii kirjaliku testi kui ka suulist vestlust hinnatakse skaalal 0-10, kus positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui soorituse (kirjalik test ja suuline vestlus) tulemus on mõlema osa puhul vähemalt 5 punkti.
Test ja vestlus toimuvad eesti keeles.

Kirjalik test sooritatakse elektroonselt ja see koosneb kahest osast, valikvastusega küsimused ja motivatsiooniküsimused:
1) Valikvastustega küsimused (50), iga õige vastus annab 0,2 punkti. Igale küsimusele on ainult üks õige vastus. Küsimused jagunevad neljaks osaks – üldteadmised, loogika ja matemaatika, majandus ja ärijuhtimine, logistika ja tarneahela juhtimine.
2) Motivatsiooniküsimused kolme vabavastuselise küsimusega (kandidaadi varasem kokkupuude logistika, transpordiplaneerimise ja/või tarneahela juhtimisega, huvipakkuvad uurimisteemad, tõenäoline peaeriala valik), mis on sissejuhatuseks suulisele osale. Motivatsiooniküsimusi ei hinnata, need on sisendiks suulise vestluse läbi viimiseks.
Kirjaliku testi eest on võimalik saada kuni 10 punkti, millest positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Kirjalik test sooritatakse elektrooniliselt selleks spetsiaalselt ette valmistatud arvutiklassis.
Vastamiseks on aega 60 minutit.
Kirjalikul testil mitteosalenu suulisele testile ei kvalifitseeru.

CV esitatakse SAISis ja on aluseks suulisel vestlusel osalemiseks.
CV peab sisaldama järgmist informatsiooni:

  • isiku- ja kontaktandmed;
  • hariduskäik (kõrghariduse osas kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
  • töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
  • läbitud erialased täienduskoolitused, mis seonduvad valitud erialaga, omandatud kutse(d).

Suuline vestlus toimub logistika magistriõppekaval õpetavatest õppejõududest moodustatud komisjoni ees ja selle eest on võimalik saada kuni 10 punkti, millest positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Vestlusel hinnatavateks teemadeks on:

  •  eelnevad kokkupuuted ühe või mitmega õppekava kahest peaerialast. Tuvastatakse kandidaadi CV-st;
  • ettekujutus enda tööalasest karjäärist pärast logistika magistriõppe läbimist.
    Aluseks on kandidaadi CV. Kandidaat suudab selgesti põhjendada soovi õppida logistika magistriõppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks;
  • huvi eriala vastu ja motiveeritus läbida õppekava. Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi logistika magistriõppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest;
  • arusaam omandatavatest kompetentsidest, mida logistika õppekava pakub, kriitiline hinnang valdkondade kohta, mille teadmiste taset hindab kandidaat endal puudulikuks. Kandidaat suudab esitada ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele;
  • arusaam tulevasest magistritööst. Kandidaat on suuteline arutlema võimalike uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, metoodilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid;
  • ootused õppekorralduse osas, võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks. Kandidaat selgitab, kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalaja jooksul ja millised takistused võivad selles osas esineda.
     

Maa süsteemide ja geotehnoloogia erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus. Õppekoht on tagatud, kui vestlusel saadakse vähemalt 5 punkti kümnest.

Vestluse sisu:

  • Maa süsteemide  ja geotehnoloogia eriala valimise põhjused;
  • plaanitav peaeriala valik, kas geoloogia peaeriala või mäenduse peaeriala;
  • eelteadmised erialast ja õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest;
  • arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub;
  • varasem kokkupuude geoloogia ja mäenduse valdkondadega (eelnevad õpingud ja töökogemused antud valdkondades või siduserialadel loodusteaduste ja inseneeria valdkonnas) ühes oma rolli kirjeldamisega;
  • maapõue valdkonda puudutavatele küsimustele vastamine;
  • erialaga seotud tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti
Kandidaadil on:

  • piisavad erialased algteadmised; valmidus täiendavaks õppekoormuseks, kui eelnev haridus on omandatud mittelähedasel erialal;
  • motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
  • ettekujutus oma õpingutest.

Negatiivne skaala 0–4.99 punkti
Kandidaadil puuduvad:

  • erialased algteadmised;
  • motivatsioon, eeldused või võimalused eriala edukalt õppida.

Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.

Majandusanalüüsi erialale kandideerides tuleb esitada CV, akadeemiline õiend ning motivatsioonikiri. 
Õppekoht on tagatud kui CV, akadeemilise õiendi ning motivatsioonikirja koondtulemus on vähemalt 5 punkti.
CV või akadeemilise õiendi või motivatsioonikirja esitajmata jätmine annab tulemuseks 0 punkti.

CV ehk elulookirjeldus avab kandidaadi tausta ja toetab motivatsioonikirjas esitatud infot; selle soovituslikud osad on järgnevad:
isiku- ja kontaktandmed;
senine hariduskäik;
töökogemus, sh praktikakogemus;
võõrkeelteoskus ja –tase, eelkõige inglise keele oskus;
arvutiprogrammide kasutamise oskus, sh statistikaprogrammide kasutamise kogemus;
muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus ja huvialad.

Akadeemiline õiend lisatakse avaldusele pildina/skanneeringuna
Akadeemiline õiend on kõrghariduse diplomi kiirde käiv hinneteleht, mis on abiks kandidaadi tausta avamisel. Kui kandidaadil on mitu kõrgharidust, võib esitada mitu õiendit (samas failis). Kui kandidaadi kõrgharidusõpingud on veel pooleli, esitatakse hinneteleht seniste õpisooritustega. Akadeemiliselt õiendilt vaadatakse, millises mahus ja millistele hinnetele on läbitud kvantitatiivsete meetodite (matemaatika, statistika, ökonomeetria, ka informaatika) ja ökonoomika (mikroökonoomika, makroökonoomika jm) õppeained ehk õiend toetab motivatsioonikirjas esitatud infot.
Motivatsioonikiri
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada eesti keeles ja selle pikkus ei tohi ületada 9000 tähemärki koos tühikutega (mille hulka ei kuulu tabel – vt allpool). Motivatsioonikiri sisaldab kahte peamist teemat:
·        Kandidaadi põhjendus, miks ta soovib majandusanalüüsi magistriprogrammis õppida ning mida õpingutelt ootab (moodustab ligikaudu 1/3 motivatsioonikirjast). Näiteks:

o   Miks soovid valitud erialal õppida? Varasemad kokkupuuted, sh läbitud õppeained (majandus)analüüsi valdkonnaga. Kuidas toetavad varasemad õpingud magistriõppes õppimist ja kuidas plaanid omandatud teadmisi rakendada?

o   Kas kaalud õpinguid ka teistel õppekavadel? Milliste kriteeriumite järgi teed oma valiku?

o   Milline on ettekujutus magistriõpingutest? Mis motiveerib magistrikraadi omandama? Kuidas leiad aega pühenduda õpingutele?

o   Millised teemad sind majanduse ja/või analüüsi valdkonnas huvitavad?

o   Kuidas sa ennast hindad, millised on sinu tugevused, mis aitavad magistriõpingutes edasi ja millised on nõrkused, mis õpingutele kasuks ei tule?

·        Lühianalüüs teemal „Mis on Eesti majanduse suured väljakutsed, millega Eesti riik peaks tegelema ja kuidas mina näen lahendusi“ (moodustab ligikaudu 2/3 motivatsioonikirjast).

Lisaks tuleb motivatsioonikirjas välja tuua ülevaatlik tabel sellest, kuidas kandidaadi seniste õpingute jooksul läbitud ained ja/või töökogemus täidavad eritingimustel kandideerimise kriteeriumi, millega nõutakse, et (1) läbitud peab olema vähemalt 36 EAP mahus kvantitatiivsete meetodite (matemaatika, statistika, ökonomeetria, ka informaatika) ja majanduse (ökonoomika) õppeaineid või (2) olema töökogemus analüütikuna vähemalt üks aasta. Töökogemuse alusel kandideerides peab olema selgelt välja toodud, milliseid tööülesandeid kandidaat täidab, milliste andmete ja tarkvaradega (programmeerimiskeelte, andmebaasisüsteemidega) töötab ning milliseid analüüsimeetodeid kasutab.

Positiivne tulemus, ületab vastuvõtulävendi 5-10 punkti:
kandidaadil on tugev majandusteadmiste taust, oskab argumenteeritult majanduse teemadel arutleda;
on läbinud mitmeid kvantitatiivsete meetodite (matemaatika, statistika, ökonomeetria, ka informaatika) ja majanduse (ökonoomika) õppeaineid hindele väga hea (4) või suurepärane (5), on läbinud majandusanalüüsiga seotud täiendkoolitusi;
erialavaliku põhjendus on hästi selgitatud ja kandidaadil on selge nägemus, miks ta soovib majandusanalüüsi eriala omandada;
kandidaat on analüüsinud enda suutlikkust õpingute edukaks läbimiseks nominaalajaga ja tal on realistikult võimalik muude kohustuste kõrvalt õpinguteks aega leida;
oskab selgitada, kuidas varasemate õpingute, täiendkoolituste ja/või töökogemusega saadud teadmised ja oskused ning valitud eriala üksteist täiendavad;
inglise keele oskus ja arvutiprogrammide kasutamise oskus on heal tasemel;
motivatsioonikiri on loogiline ning lauseehitus ja sõnakasutus on korrektne ja arusaadav.

Negatiivne tulemus 0-4,9 punkti:
ei tunne piisavat huvi majandusanalüüsiga seotud teemade vastu, ei oska argumenteeritult majanduse teemadel arutleda;
ei oma piisavalt põhjalikku ettevalmistust kvantitatiivsete meetodite ja/või ökonoomika ainetes, vastavad õppeained on sooritatud rahuldavale (2) või kasinale (1) hindele, ei ole võtnud majandusanalüüsiga seotud täiendkoolitust; 
erialavaliku põhjendus pole piisavalt veenvalt lahti seletatud; 
kandidaat ei ole piisavalt analüüsinud enda suutlikkust lõpetada nominaalajaga ning leida muude kohustuste kõrvalt aega õppimiseks, on oht õpingute poolelijätmiseks;
ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute, täiendkoolituste ja/või töökogemuse käigus omandatud teadmisi-oskusi õpitava erialaga;
inglise keele ja arvutiprogrammide oskus on puudulik;
motivatsioonikiri on kohati ebaloogiline ning lauseehitus ja sõnakasutus on ebakorrektne.

Meditsiinitehnika ja -füüsika erialale kandideerimisel on sisseastumiskatsel kaks osa: motivatsioonikiri ning CV + vestlus. Mõlema katse osa eest võib saada 0-10 punkti, koondtulemusena kuni 20 punkti.
Õppekoht on tagatud, kui mõlema katse osa tulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Motivatsioonikirjas on kõige olulisem välja tuua, miks te soovite seda eriala õppida, kuidas tulevikus saadud teadmisi kasutada ning milline on teie motivatsioon õpingud nominaalajaga lõpetada.

 CV võib olla esitatud vabas vormis, tuues esile senise haridustee ja võimaliku töökogemuse. CV-ga samasse faili tuleb lisada lõpetatud kõrghariduse akadeemiline õiend.
CV-d ja selle juures olevat akadeemilist õiendit eraldi ei hinnata.

Vestlus kestab 10-15 minutit, täpse vestluse aja saab kandidaat teada SAIS-i avaldust esitades. Vestlus võib kokkuleppel toimuda ka videokonverentsi teel.
Vestluse sisu:

  • Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
  • Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida meditsiinitehnika ja -füüsika õppekava pakub?
  • Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
  • Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
  • Milline on sisseastuja inglise keele tase?

Vestlusel võidakse küsida ka küsimusi, mida siin ei ole nimetatud, et hinnata kandidaadi kohanemisvõimet, mõtlemisoskust ning erialaseid eelteadmisi. Komisjoni liikmed võivad anda lahendada lihtsamaid matemaatika või füüsika ülesandeid.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivseks tulemuseks loetakse seda, kui kandidaat saab mõlema katse osa eest  5–10 punkti:

  • Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
  • Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning meditsiinitehnika ja -füüsika õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
  • Kandidaadil on nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis.
  • kandidaadi eelnevalt omandatud erialased teadmised toetavad õppekava edukat läbimist.

Negatiivseks tulemuseks loetakse vähemalt ühe katse osa eest (ei kvalifitseeru vastuvõetuks) 0–4,99 punkti:

  • Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
  • Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida meditsiinitehnika ja -füüsika õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
  • Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ega oska seostada õpinguid meditsiinitehnika ja -füüsika õppekaval oma tööalase arenguga.
  • Kandidaadi inglise keele tase ei võimalda õppida õppeaineid inglise keeles.

Kui kandidaat ei esita motivatsioonikirja, CV-d või ei ilmu vestlusele, märgitakse tulemuseks 0 punkti.

Merenduse erialale kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja läbida vestlus.
Motivatsioonikiri tuleb lisada avaldusele enne avalduse esitamist SAISis. Õppekoht on tagatud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Motivatsioonkiri
Sisseastujal tuleb esitada motivatsioonikiri. Motivatsioonikiri lisatakse SAIS-is sisseastumisavaldusele. Motivatsioonikirja pikkuseks on kuni 1,5 lehekülge. Motivatsioonikiri annab ülevaate, kuidas on tulevane üliõpilane motiveeritud antud õppekaval õppima.

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid
Üliõpilaskandidaat:

  • põhjendab oma õppima asumise soovi ja huvi eriala vastu (15 %);
  • positiivselt hindab oma õpimotivatsiooni õppekava läbimiseks (35 %);
  • analüüsib õpingute vajalikkust enda erialases arengus ja tööalases karjääris (35 %);
  • esitab nägemuse enda tulevikust peale õppekava läbimist (15%).

Vestlus
Vestluse käigus vesteldakse samadel teemadel, millest tuleb motivatsioonikiri kirjutada.

Vesteldakse järgmistel teemadel:

  • õppima asumise soov ja huvi õppekava vastu;
  • kandidaadi õpimotivatsioon õppekava läbimiseks;
  • õpingute vajalikkus kandidaadi erialases arengus ja tööalases karjääris;
  • kandidaadi nägemus enda tulevikust peale eriala omandamist.

Motivatsioonikirja ja vestluse eest on kokku võimalik saada maksimaalselt 10 punkti. Positiivne tulemus on 5-10 punkti.
Kandidaat, kes ei osale vestlusel, saab 0 punkti.

Merenduse digitaliseerimise erialale> kandideerimisel tuleb esitada motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Õppekoht on tagatud, kui katse koondtulemus on vähemalt 10 punkti, sh mõlemad katse osad vähemalt 5 punkti.

Motivatsioonikiri tuleb esitada inglise keeles (lisatakse SAISi avaldusele).

Motivatsioonikiri

Motivatsioonikirja eesmärk on hinnata kandidaadi motivatsiooni ja sobivust magistriõppeks Merenduse Digitaliseerimise õppekaval. Lisaks peaks see välja tooma kandidaati huvitavad teemad merenduse digitaliseerimise valdkonnas ning andma infot, et millist probleemi soovib kandidaat oma magistritöö käigus lahendada, miks on selle probleemi lahendamine oluline ning kes ja kuidas sellest kasu võiks saada.
Motivatsioonikirja eest on võimalik saada maksimaalselt 10 punkti.
Motivatsioonikirja pikkus on soovitatatavalt 2 lk.

Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi:

  1. haridus- ja töökäigu ülevaadet

  2. valmidust omandada erialaseid pädevusi ning kirjeldust ootustest magistriõppele

  3. nägemust tööalasest karjäärist (nt kuidas kirjeldate valdkonna tööturgu ja enda võimalikke rolle selles, milliseid kompetentse oodatakse magistrieriala lõpetajalt erialal tegutsemiseks, kuidas toetab õppekava läbimine teie ametialast profiili)

  4. magistritöö ideekavand (sh teema/pealkiri, uurimisvaldkond, juhendaja/planeeritav juhendaja või tema valdkond, magistritöö eesmärk/probleemid/küsimused, magistritöö sisu kokkuvõte ja ajakava arvestusega, et lõplik töö peab olema valmis aprilli lõpuks)

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid
Õppekavale kandideerija:

  1. seletab põhjendatult soovi astuda õppekavale õppima (25%)

  2. on motiveeritud õppekava nominaalajaga täielikult läbima (25%)

  3. seostab õpinguid erialase ja isikliku arenguga (25%)

  4. hindab realistlikult enda väljavaateid pärast õppekava lõpetamist (25%)

Vestlus - toetub motivatsioonikirjale. Vestlusele pääsemise eelduseks on motivatsioonikirja eest saadud positiivne tulemus (vähemalt 5 punkti).
Maksimaalselt on võimalik saada 10 punkti.
Vestlus toimub inglise keeles.

Intervjuu eesmärgiks on hinnata kandidaadi:

  1. valmisolekut magistriõppeks ja õppekava läbimiseks toetudes motivatsioonikirjale

  2. õpimotivatsioon toetudes motivatsioonikirjale

  3. valmisolekut läbida õppekava täies mahus nominaalajaga

  4. õppekavale sobivust karjääri, hariduse, keeleoskuse jne põhjal

Vestluse hindamiskriteeriumid

  1. Õppekavale kandideerija:  
  2. suudab selgesti põhjendada motivatsiooni õppida merenduse digitaliseerimise erialal ning uurida valdkonnas aktuaalseid teemasid (25%)
  3. on üldiselt tuttav õppekava sisu ja selle rõhuasetusega  (25%)
  4. mõistab üldiselt merenduse valdkonna eripära ja seoseid teiste valdkondadega nagu transport, majandus ning keskkonnakaitse (25%)
  5. demonstreerib head suulist väljendusoskust erialastel ja motivatsioonikirja teemadel (25%)


Kandidaati, kes vestlusel ei osale, hinnatakse 0 punktiga.

  • Kandideerijad, kellel ei ole nõutud magistrikraadi ja kes kandideerivad kõrghariduse baasil, mis on väiksema nominaalmahuga kui 240 EAP, peavad tõendama 60 EAP mahus nõutud kompetentse, esitades täidetud VÕTA-taotlusvormi koos tõendusmaterjalidega hiljemalt 10. juuniks mari-liis.tombak@taltech.ee 
  • VÕTA taotluse vorm koos nõutud kompetentside kirjeldusega.  
  • Täiendav informatsioon õppekava ning sisseastumiskatsete kohta: Mari-Liis Tombak (mari-liis.tombak@taltech.ee).

Meretehnika magistriõppe erialale kandideerimiseks tuleb  esitada motivatsioonikiri ja läbida vestlus.
Motivatsioonikiri tuleb lisada avaldusele enne avalduse esitamist SAISis.
Õppekoht on tagatud kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Motivatsioonikiri
Motivatsioonikiri annab ülevaate, kuidas on tulevane üliõpilane motiveeritud antud õppekaval õppima.
Motivatsioonikiri peab sisaldama:

kandideerija haridus- ja töökäigu ülevaadet;
 valmidust omandada erialaseid pädevusi; 
üliõpilase ootusi magistriõppele; 
nägemust tööalasest karjäärist.

Motivatsioonikiri on inglise keelne ja selle pikkuseks on kuni 1,5 lehekülge.

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:
Üliõpilaskandidaat:

  • põhjendab oma õppima asumise soovi ja huvi eriala vastu (15 %);

  • hindab oma õpimotivatsiooni õppekava läbimiseks (35 %);

  • analüüsib õpingute vajalikkust enda erialases arengus ja tööalases karjääris (35 %);

  • esitab nägemuse enda tulevikust peale õppekava läbimist (15%).

Motivatsioonikirja hinnatakse skaalal 0–5 punkti.

Vestlus
Vestluse käigus vesteldakse samadel teemadel, millest tuleb motivatsioonikiri kirjutada.
Vestlus toimub inglise keeles ja kestab orienteeruvalt 20-30 minutit.

Vesteldakse järgmistel teemadel:

  • õppima asumise soov ja huvi õppekava vastu;

  • kandidaadi õpimotivatsioon õppekava läbimiseks;

  • õpingute vajalikkus kandidaadi erialases arengus ja tööalases karjääris;

  • kandidaadi nägemus enda tulevikust peale eriala omandamist.

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–5 punkti.

Vestluse hindamiskriteeriumid:

Positiivseks loetakse motivatsioonikirja ja vestluse koondtulemust 5–10 punkti.

Hindamiskriteeriumid vestluse jaoks.
Positiivne tulemus saavutatakse, kui:

·        kandidaat suudab selgesti põhjendada motivatsiooni õppida meretehnika magistriõppe erialal ning uurida valdkonnas aktuaalseid teemasid;

·        kandidaadil on üldine hea arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetusest;

·        kandidaat mõistab üldiselt merenduse valdkonna eripära ja seoseid teiste valdkondadega nagu transport, majandus ning keskkonnakaitse;

·        kandidaat on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks;

·        kandidaat oskab näha tuleviku võimalusi tööturul ja/või õpingute jätkamiseks;

·        kandidaat vestleb vabalt enda koostatud motivatsioonikirja teemadel;

·        kandidaat demonstreerib head suulist väljendusoskust erialastel teemadel suhtlemises. 
Negatiivseks loetakse koondtulemust 0–4,99 punkti. ·        Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja väljundist. Puuduvad vajalikud algteadmised ja valmisolek enesetäienduseks.

·        Kandidaadil puudub arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetusest;

·        Kandidaat ei saa aru merenduse eripärast ja seosest teiste valdkondadega nagu transport, majandus või keskkonnakaitse;

·        Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida meretehnika õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.

·        Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest pikemas perspektiivis ja ta ei oska seostada meretehnika magistriõpinguid oma tööalase arenguga.

·        Kandidaat ei oska arutleda enda koostatud motivatsioonikirja teemadel;

·        Kandidaadil on oluline keeleline barjäär, et osaleda õppes või suhelda erialastel teemadel

Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Personalijuhtimine erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus, esitada tuleb magistritöö kavand ja CV (fotoga).

Magistritöö kavand

Magistritöö kavandi pikkuseks on 1-2 lehekülge ja sisaldab järgmisi osi: 
üliõpilase nimi ja õppekava; 
töö esialgne pealkiri;
teema valiku põhjendus ja uurimisprobleem;
töö eesmärk (mida antud tööga soovitakse saavutada);
hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed) (millele soovitakse vastuseid leida), uurimisülesanded;
uurimismetoodika kirjeldus: valimi moodustamine, mõõtevahendid, uurimuse protseduur (kuidas planeeritakse uuringut läbi viia, et saada andmeid eesmärgi saavutamiseks ja uurimisprobleemi lahendamiseks/seletamiseks).

Vestluse käigus kaetavad teemad vastuvõtulävendi ületamise või mitte ületamise hindamiseks:
Motivatsioon õppida antud erialal - oskus põhjendada erialavalikut ning seostada seda oma tööalase karjääriga ehk kuidas valitud õppeprogrammi läbimine sellele kaasa aitaks.  Sisuline arusaam õppekava raames omandatavatest teadmistest ja oskustest -  milliste teadmiste/oskuste osas on arengu vajadus suurim. Valmidus ja võimalused õppekava läbimiseks nominaalajaga.
Kokkupuude õppekava peamiste teemavaldkondadega - oskus tuua näiteid
personalijuhtimise valdkonna oluliste küsimuste/probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda (sh varasemad isiklikud kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega); kursisolek valdkonna olulisemate arengutega.
Valmisolek uurimistöö (magistritöö) koostamiseks - uurimisteema läbimõelduse tase ja argumenteeritus,  uurimismetoodika läbimõelduse tase, kursisolek uurimisvaldkonna olulisemate arengutega. Inglise keele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames ingliskeelseid tekste (hinnatakse arusaamist lühikesest ingliskeelsest erialatekstist).

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0-10 punkti. Vastuvõtulävend on 5,0 punkti.
Vestlusele mitteilmumise korral on tulemuseks 0 punkti. Maksimaalne tulemus on 10 punkti. Negatiivseks tulemuseks loetakse koondtulemust 4,9 ja vähem punkti.

Personalijuhtimine magistriõppe vastuvõtuvestluse hindamiskriteeriumid
Koondhinne kujuneb kolme teema hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Positiivne tulemus 5 – 10 punkti

1. Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus
Erialavaliku põhjendus on hästi argumenteeritud ja kandidaadil on selge visioon erialasest tulevikust. Kandidaadil on selge arusaam õppeprogrammi sisust ja suundumustest.
Erialavaliku domineeriv motiiv on enese mitmekülgne arendamine ja omandatavate teadmiste kasutamine professionaalse arengu toetamiseks. Õpingud personalijuhtimise erialal toetavad kandidaadi tööalast arengut (õpingud on kavandatud karjääri osana personalitöö valdkonnas).
Kandidaat on põhjalikult analüüsinud enda ressursse ja suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras).

2. Erialased teadmised
Kandidaat oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda kasutades erialaseid termineid, oskab argumenteeritult põhjendada oma seisukohti, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega ja orienteerumisvõimet personalijuhtimise kontseptsioonides.
Kandidaat oskab näha seoseid ja oskab anda hinnangut organisatsiooni protsesside ja personalipraktikate seotusele.
Kandidaat oskab luua seoseid personalijuhtimise valdkonna teemade ja laiema konteksti vahel (eri tüüpi organisatsioonid; sotsiaalmajanduslik keskkond, seadused jms). Kandidaadil on selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas.

3. Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine
Kandidaat on suuteline arutlema võimalike magistritööga seonduvate uurimisteemade üle.
Kandidaat on valinud uurimisteema, oskab põhjendada teemavalikut, omab ülevaadet uuritavast teemast ja omab teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust.
Oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab suurepäraselt siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja oskab selgitada kuidas need üksteist täiendavad, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse.
Kandidaat saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialasest ingliskeelsest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta. Kandidaadi kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on hea.

Negatiivne tulemus 0 – 4,99 punkti

1. Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus
Kandidaadi erialavaliku põhjendus ja huvi eriala vastu lähtub eelkõige soovist end arendada, ei suuda selgelt selgitada valitud õppekava raames saadavate teadmiste ja oskuste rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele. Kandidaadil ei ole välja kujunenud nägemust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning edasised karjääriplaanid on seotud mitme erialaga/valdkonnaga, personalijuhtimise eriala on üks mitmest võimalusest, millel edasiõppimist kaalutakse (st ebamäärane karjääriorientatsioon).
Kandidaat ei ole põhjalikult analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi lõpetada nominaalajaga (pole selgelt läbi mõelnud võimalikku ajaplaneerimist täiendava koormuse tingimustes).

2. Erialased teadmised
Kandidaat oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, oskab tuua kogemuspõhiseid näiteid. Puudub eelnev kokkupuude õppekavas käsitletavate teemade ja praktiliste probleemidega.
Kandidaat ei orienteeru ja ei oska arutleda erinevatel õppekava teemade/probleemidega seonduvatel aktuaalsetel teemadel. Kandidaadil puuduvad selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas.
Kandidaadil on raskusi personalijuhtimise probleemide asetamisega laiemasse konteksti.

3. Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine
Kandidaat on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab pinnapealset ülevaadet uuritavast valdkonnast, omab pinnapealseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust.
Kandidaat oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi valitud erialaga.
Kandidaat saab aru erialasest inglise keelsest õpikutekstist, tundmatuks jäävad keerulisemad sõnad ja spetsiifilised terminid, oskab esitada üldise ülevaate loetust, eksib detailides.
Kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on puudulik.


Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti

Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistriõppesse kandideerimisel tuleb esitada ingliskeelne essee.
Motivatsiooniessee teema on „What Motivates Me to Study Wood Technology or Technology of Plastics and Textiles“ ning pikkuseks 1–2 lehekülge. Õppekoht on tagatud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.
Motivatsiooniessees tuleb kandideerijal käsitleda järgmist teemaderingi:

  1. teie kui sisseastuja lühitutvustus (eelnevad õpingud, spetsialiseerumine, töökogemus jm);
  2. mis motiveeris teid valima just seda magistriõppeprogrammi (näiteks seos teie tulevikuplaanidega, huvi selle eriala vastu vms);
  3. magistriõppeprogrammil on kaks spetsialiseerumist: puidutehnoloogia ning plasti- ja tekstiilitehnoloogia. Millisest erialast olete huvitatud? Millel teie valik põhineb (teadmised sellest erialast, kas huvi on seotud tulevikuplaanidega, huvi on seotud teadustööga)? Milliseid tööalaseid võimalusi näete tulevikus?

Essee hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala (5 kuni 10 punkti)

  • Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppida antud õppekaval, selge arusaam õppekava sisust, spetsialiseerumise valikutest ja õppekava struktuurist.
  • Seos varasemate õpingute ja puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia ingliskeelse õppekava vahel on oskuslikult välja toodud.
  • Hästi esitatud arutlus puidutehnoloogiale või plasti- ja tekstiilitehnoloogiale spetsialiseerumise osas ja tulevase magistritöö teema kontekstis.
  • Kandidaadil on ettekujutus tulevastest töövõimalustest.

Negatiivne skaala (0 kuni 4,99 punkti)

  • Kandidaadi arusaam õppekava sisust, struktuurist ning spetsialiseerumise valikutest on ebaselge.
  • Kandidaat pole suutnud põhjendada seoseid puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia ingliskeelse õppekava ja oma eelneva hariduse vahel.
  • Põhjendus puidutehnoloogiale või plasti- ja tekstiilitehnoloogiale spetsialiseerumise osas ja tulevase magistritöö teema kontekstis on puudulik.
  • Kandidaadil ei ole ettekujutust tulevastest töövõimalustest.
  • Essee esitamata jätmisel märgitakse tulemuseks 0 punkti.

Rahvusvahelise ärikorralduse õppekavale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.

Õppekoha tagab koondtulemus vähemalt 5 punkti kümnest.
Vestlusele mitteilmumine ja CV ning motivatsioonikirja mitte esitamine annab 0 punkti.

CV
CV peab sisaldama kandideerija kohta järgnevat:
isiku- ja kontaktandmed;
senine hariduskäik, sh. millise(d) kõrgkooli(d) on lõpetatud, millised õppekavad läbitud, erialad omandatud, millised õpingud on pooleli, ajavahemikud;
töökogemus;
võõrkeelteoskus ja -tase, eelkõige inglise keele oskus;
muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus ja huvialad.

Motivatsioonikiri
Maksimaalselt kahe leheküljeline motivatsioonikiri peab sisaldama järgmisi aspekte:
Õppekavale kandideerimise põhjendus – millised on kandidaadi erialased huvid ning miks soovib kandidaat õppida just Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas;
Millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava aitab nende saavutamisele kaasa;
Kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega.
 

Vestlus
Vestlusel kandidaadile esitatavad küsimused käsitlevad alljärgnevaid teemasid:
Eelnev haridus (töökogemus), senine ning planeeritav karjäär ja nende seotus rahvusvahelise ärikorralduse õppekavaga. Samuti motiveeritus õppekava läbimiseks nominaalajaga;
Motivatsioon õppida valitud õppekaval; õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid;
Õpingute ja omandatava hariduse roll isiklikus karjäärimudelis, kuidas rahvusvahelise ärikorralduse õppekava läbimine aitab kaasa tööalasele karjäärile;
Kavandatav magistritöö - võimalikud uurimisteemad ja teemavaliku põhjendus (vastus ei ole siduv tegema magistritööd nimetatud teemal).
 

Hindamise skaala 0-10 punkti.

Positiivseks loetakse koondtulemust 5,0-10,0 punkti. Kandidaadil on põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ning oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja rahvusvahelise ärikorralduse õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht. Kandidaat on suuteline arutama võimalike magistritööga seonduvate teemade üle. Inglise keele oskus on heal tasemel, kandidaat suudab oma vastused selgelt sõnastada ja argumenteerida.

Negatiivseks loetakse koondtulemust 0-4,9 punkti. Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda põhjendada soovi õppida rahvusvahelise ärikorralduse õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel puudub otsene seos isikliku karjäärimudeliga. Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest magistritöö uurimisteemadest. Inglise keele oskus ei ole õppekava läbimiseks piisav, kandidaat ei suuda vestlusel selgelt vastata ega argumenteerida.

Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale kandideerimiseks on sisseastumiskatseks vestlus.
Vestlusele tuleb kaasa võtta eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.
Õppekoht on tagatud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Vestluse sisu:

  • Miks on otsustatud valida just rakenduskeemia ja biotehnoloogia eriala?
  • Planeeritava peaeriala valik ja planeeritav lõputöö valdkond ja võimalik teema
  • Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub?
  • Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
  • Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
  • Millised on teadmised erialast ja õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemades (kui ei ole lõpetatud TalTechi YASB, YAGB või LAAB õppekava või TÜ keemia või geenitehnoloogia õppekava)?

Hindamiskriteeriumid:

Positiivne skaala 5–10 punkti

  • Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppida, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
  • Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
  • Kandidaadil on ettekujutus tulevasest tööalasest spetsialiseerumisest.

Negatiivne skaala (ei kvalifitseeru vastuvõetuks) 0–4,99 punkti

  • Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
  • Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
  • Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest  ja ta ei oska seostada õpinguid rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekaval oma tööalase arenguga.
  • Kandidaat ei tunne põhilisi keemia ja molekulaarbioloogia termineid ja kontseptsioone.

0 punkti:

Kandidaat ei ilmu vestlusele.

Lõputöö teema
Lõputöö teema on sisseastumisvestlusel eriti oluline  kandidaatide jaoks, kelle akadeemilisest edasijõudmist bakalaureuseõppe ajal ei iseloomustanud kõrge keskhinne. Arvesse võetakse, kas üliõpilaskandidaadil on ettekujutus oma tulevasest lõputöö teemast ja kas tal on selle tegemiseks juhendaja. Selleks soovitame enne sisseastumist tutvuda Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudis tehtava teadustööga ja luua kontakte selle tegijatega.
Lõputöö teema ja juhendaja peale tasub varakult mõelda kõigil sisseastujatel, et õpingud tõrgeteta lõpuni sujuksid.

Üldised erialased teadmised
Selleks et teha kindlaks kandidaadi üldine erialane silmaring, võimekus magistriõppes õppida ja kandidaadi väljavaated õppekava lõpetada, võib komisjon esitada üldisi küsimusi, mis baseeruvad bakalaureuseastmes saadud teadmistele ja puudutavad sõltuvalt valitud peaerialast keemia aluste ning füüsikalise, orgaanilise ja analüütilise keemia või molekulaar- ja rakubioloogia ning geenitehnoloogia valdkonda.

Rakendusfüüsika ja andmeteaduse õppekavale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.
Õppekoht on tagatud, kui vestlusel saadakse vähemalt 5 punkti kümnest. Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.
Vestluse sisu:

  • rakendusfüüsika eriala valimise põhjused;
  • plaanitav peaeriala valik, kas füüsika ja matemaatika peaeriala või okeanograafia ja meteoroloogia peaeriala;
  • varasem kokkupuude füüsika, matemaatika, okeanograafia ja meteoroloogia valdkondadega (eelnevad õpingud ja töökogemused antud valdkondades, osavõtt projektidest jne) ühes oma rolli kirjeldamisega;
  • plaan magistritöö teema kohta;
  • erialaga seotud tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist;
  • füüsikat, matemaatikat, okeanograafiat ja meteoroloogiat puudutavatele küsimustele vastamine ja/või ülesannete lahendamine;
  • kandidaadi üldised huvid ja silmaringi, õppimine TalTechis jne.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti. Kandidaadil on:

  • vajalikud erialased algteadmised;
  • motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
  • ettekujutus oma õpingutest.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti. Kandidaadil puuduvad:

  • erialased algteadmised;
  • motivatsioon, eeldused ja/või võimalused eriala edukalt õppida.

Riistvara arenduse ja programmeerimise erialale kandideerimisel tuleb esitada CV (vabas vormis) ja  motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Õppekoht on tagatud, kui katse koondtulemus on vähemalt 10 punkti, sh mõlemad katse osad vähemalt 5 punkti.

Motivatsioonikirja pikkus ca 3000-5000 tähemärki.
Motivatsioonikirja sisu:

  • selgelt välja tuua, miks soovitakse õppida valitud erialal;

  • eelnev erialane kogemus, nii haridus- kui ka tööalase kogemuse kirjeldus (ka lähedastel erialadel);

  • akadeemilised tulevikuplaanid ja/või karjäärieesmärgid.

Motivatsioonikiri annab kuni 5 punkti.

Vestluse pikkus on kuni 15 minutit, täpse vestluse aja saab kandidaat sisseastumisavaldust esitades SAISi avaldusele. Vestlus võib kokkuleppel (peeter.ellervee@taltech.ee) toimuda ka videokonverentsi teel.
Vestlus toimub eesti  keeles.

Vestlusel hinnatakse järgmisi teemasid:

  • selgelt põhjendatud huvi õppekaval õppimiseks (kuni 1 punkt);

  • senised erialased oskused programmeerimise, matemaatika, elektroonika ja automaatika alal ning nende arendamise plaanid (kuni 3 punkti);

  • selged tulevikuplaanid omandatud teadmiste rakendamiseks (kuni 1 punkt).

Võimalikud on täiendavad küsimused motivatsioonikirja ja/või laiemate taustateemade kohta. Soovitav on vestlusele kaasa võtta teadmisi ja oskusi tõendavad dokumendid (eelnevate õpingute akadeemiline õiend, sertifikaadid jms).

Vestlus annab kuni 5 punkti.
Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti.

Rohelised energiatehnoloogiad erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja läbida vestlus.
Õppekoht on tagatud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Vestluse sisu:

  • Millised on antud eriala valimise põhjused? Kas on ka alternatiivne valik?

  • Kas on varasem kokkupuude roheliste energiatehnoloogiate temaatikaga?

  • Milline on olnud varasem haridustee ja õpitulemused?

  • Milline on arusaam magistriõpingute käigus omandatavatest teadmistest ja oskustest?

  • Millised on ootused õppeprogrammi osas?

  • Kas ja millisena kujutatakse ette oma tulevikku antud erialal?

Hindamiskriteeriumid:

Positiivseks loetakse koondtulemust 5–10 punkti.
Kandidaadil on põhjendatud huvi ja motivatsioon õppekaval õppimise vastu ning selge arusaam ja ootused õppeprogrammi sisu osas. Oskab näha tuleviku võimalusi tööturul ja/või õpingute jätkamiseks. Kandidaadil on piisavad algteadmised õpingute alustamiseks roheliste tehnoloogiate erialal või valmisolek enesetäienduseks, et magistriõppeprogrammi edukalt läbida.

Negatiivseks loetakse koontulemust 0–4,99 punkti.
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja väljundist. Puuduvad vajalikud algteadmised ja valmisolek enesetäienduseks.

Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng erialale kandideerimiseks tuleb läbida vestlus ja esitada CV ning motivatsioonikiri.
Õppekoht on tagatud kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.
 

CV-s oodatakse järgmist infot:
isiku- ja kontaktandmed;
hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutusele ka eriala);
töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
võõrkeelteoskus ja -tase;
muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus;
huvialad.
(0-2 punkti CV eest)

Maksimaalselt kahe leheküljeline motivatsioonikiri peab adresseerima järgmisi aspekte:
Õppekavale kandideerimise põhjendus – millised on kandidaadi erialased huvid, millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava aitab nende saavutamisele kaasa; kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega. (0-2 punkti)
Essee vormis arutlus kõige päevakajalisematest võtmeküsimustest või väljakutsetest tehnoloogia valitsemise ja kestliku arengu valdkonnas (kandidaadi koduriigi kontekstis või globaalsel tasandil). Lisaks, ülevaate esitamine kavandatavast magistritööst: teema tutvustus, uurimisküsimus(ed) ning metoodiline lähenemine. Vajadusel kasutada viiteid, ennekõike faktide ja argumentide esitamisel. (0-2 punkti)

Vestlusest:
Vestluse käigus kaetavad ja hinnatavad valdkonnad/teemad paremusjärjestuse moodustamiseks:
Huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida õppekaval Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng. Samuti motiveeritus õppekava läbimiseks nominaalajaga. Ootused õppe osas ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik. Ootused õppekorraldusliku poole osas ehk millised võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, keelelised barjäärid, valmidus akadeemiliste kirjatööde (artiklite) kirjutamiseks jms. (0-2 punkti)
Eelnevad kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega ehk teadmine käsitletavatest teemadest õppekava raames ning teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest. (0-2 punkti)

Kandidaat ületab õppekoha saamiseks nõutud lävendi, kui CV, motivatsioonikirja ja vestluse koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

Positiivne skaala 5-10 punkti:
Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida õppekaval “Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng” ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
Kandidaat suudab orienteeruda ja kaasa rääkida erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja väljakutsete ja arengute osas, nt. majanduses, tehnoloogia vallas ja riigi valitsemises (seda nii Eestis kui globaalsel tasandil). Demonstreerib heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega. Kandidaadi eelnev haridus ja/või tööalane kogemus on seotud õppekavaga või äärmisel juhul on kandidaat võimeline välja tooma võimalikud seosed nende vahel ning selgitama, kuidas need üksteist võiksid täiendada.
Tuleviku osas on kandidaat suuteline arutlema võimalike uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, uurimismetodoloogilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid/hetkeolukorda või demonstreerima teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust uuritaval teemal. Niisamuti, suudab ta esitada ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalperioodi jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
Kandidaadil on välja kujunenud nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning õppekava rollist ja mõjust tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele.
Kandidaat demonstreerib väga head inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0–4,9 punkti:
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida õppekaval Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja kaasa rääkima erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja väljakutsete ja arengute osas, nt majanduses, tehnoloogia vallas ja riigi valitsemises (seda nii Eestis kui globaalsel tasandil).
Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ning eelnev kokkupuude õppekavas käsitletavate teemadega. Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest uurimisteemadest, sh uurimisküsimustest, uurimismetodoloogilistest lähenemistest ning reaalses elus toimuvatest arengutest/hetkeolukorrast ehk ta ei suuda demonstreerida teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust võimalikel uuritavatel teemadel.
Puuduvad ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas või need ei ühti pakutava õppega. On problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks.
Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning kuidas õppekava suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.
Esinevad selged puudujäägid enese väljendamisel inglise keeles.

Vestlusele mitteilmumine ja CV ning motivatsioonikirja mitte esitamine annab 0 punkti.

Toidutehnoloogia ja -arenduse erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus. Vestlusele tuleb kaasa võtta eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.

Vestluse käigus tutvutakse üliõpilaskandidaadi motivatsiooni ja eelnevate teadmistega eriala kohta ning esitatakse küsimusi erialal õppimiseks vajalike eelteadmiste osas keemias, füüsikas, biokeemias ja mikrobioloogias.
Õppekoht on tagatud kui vestlusel kogutakse vähemalt viis punkti kümnest.

Vestluse sisu:

  • Miks sisseastuja otsustas valida just toidutehnoloogia ja -arendus eriala?
  • Millised on eelteadmised  erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
  • Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub?
  • Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada?
  • Kas töötatakse samal ajal?
  • Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
  • Millised on kandidaadi erialased teadmised (kui pole lõpetanud TalTechi toidutehnika ja tootearenduse, rakenduskeemia ja biotehnoloogia, geenitehnoloogia või rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekava või Tartu Ülikooli keemia või geenitehnoloogia õppekava)?

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5-10 punkti

  • Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppida, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
  • Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning toidutehnoloogia ja -arendus õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada. Kandidaadil on ettekujutus tulevasest tööalasest spetsialiseerumisest.


Negatiivne skaala ehk ei kvalifitseeru vastuvõetuks 0-4,99 punkti (0 punkti antakse juhul, kui kandidaat ei ilmu vestlusele)

  • Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
  • Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida toidutehnoloogia ja -arendus õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
  • Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest pikemas perspektiivis ja ta ei oska seostada õpinguid toidutehnoloogia ja -arendus õppekaval oma tööalase arenguga.
  • Kandidaat ei tunne põhilisi keemia, füüsika, biokeemia ja mikrobioloogia termineid ja kontseptsioone.

Lõputöö teema
Arvesse võetakse, kas üliõpilaskandidaadil on ettekujutus, milline võiks olla tema lõputöö ja kas tal on selle tegemiseks konkreetne juhendaja. Selleks soovitame üliõpilaskandidaadil enne sisseastumist tutvuda TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudis tehtava teadustööga ja luua kontakte selle tegijatega.

Üldised erialased teadmised
Selleks et teha kindlaks kandidaadi üldine erialane silmaring, võimekus magistriõppes õppida ja kandidaadi väljavaated õppekava lõpetada, võib komisjon esitada üldisi küsimusi, mis baseeruvad bakalaureuseastmes saadud teadmistele ja puudutavad füüsikalise, orgaanilise ja analüütilise keemia või mikrobioloogia ning biokeemia valdkonda.

Tootearenduse ja tootmistehnika erialale kandideerimisel on vaja sooritada test

Õppekoht on tagatud, kui testi tulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Teaduskonna poolt koostatud materjali testi kohta leiab SIIT!

Tööstustehnika ja juhtimise erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test ja esitada CV (lisatakse SAISi avaldusele).
Vajadusel toimub ka vestlus, siis võetakse kandidaadiga personaalselt ühendust.

Teaduskonna koostatud materjali testi kohta näeb SIIT.

Õppekoht on tagatud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.
Testi positiivseks sooritamiseks peab õigeid vastuseid olema vähemalt 50%.

CV-s peab olema kajastatud:

  • hariduskäik (eelneva õppe ja/või täiendusõppe seotus õppekava teemadega);
  • töökogemus (sh tööalane seotus õppekava teemadega).

Tööstusökoloogia erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test.

Tööstusökoloogia kirjalik test koosneb 20-st valikvastustega küsimusest. Igal küsimusel võib olla üle ühe õige vastuse, ära tuleb märkida kõik vastusevariandid, mida õigeks peetakse.
Maksimaalselt on võimalik testi eest saada 10 punkti.
Test on positiivselt sooritatud ja õppekoht tagatud, kui testi tulemus on vähemalt 5 punkti.
Testi teemad on järgmised:

  1. keskkonnasaaste ja saastajad;
  2. inimtegevuse negatiivne mõju keskkonnale ja loodusele;
  3. tootmistegevuse ja keskkonna vahelised seosed;
  4. energeetika ja keskkond;
  5. vesi, jäätmed, õhk;
  6. Eesti maastikud ja eluslooduse mitmekesisus.

Võrgutehnoloogiad ja -teenused erialale kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja CV ning läbida vestlus.
Õppekoht on tagatud, kui katse koondtulemus on vähemalt 10 punkti, sh mõlemad katse osad vähemalt 5 punkti.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb esitada eesti keeles (lisatakse SAISi avaldusele).

CV ehk elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis on abiks vestlusel. CV vormistamise aluseks võib võtta üldtunnustatud formaadi, nt. Europass

Motivatsioonikirja sisu:
selgelt välja tuua, miks soovitakse õppida valitud erialal;
seniste (töö)kogemuste ja õpingute seos ning sobivus erialaga;
akadeemilised tulevikuplaanid ja/või karjäärieesmärgid.
Motivatsioonikirja pikkus võiks olla mahuga ca 3000-5000 tähemärki.

Motivatsioonikiri annab kuni 10 punkti.

Vestlus toimub programmijuhiga eesti keeles ja kestab kuni 30 minutit.

Vestlusel hinnatakse järgmisi teemasid:
selgelt põhjendatud huvi õppekaval õppimiseks (kuni 2 punkt);
senised erialased teadmised ja kogemused ning selge plaan nende arendamiseks (kuni 6 punkti);
nägemus ajalisest ressursist õpingute edukaks lõpuleviimiseks järgmise kahe aasta vältel (kuni 2 punkt).
ja/või laiemate taustateemade kohta. Soovitav on vestlusele kaasa võtta teadmisi ja oskusi tõendavad dokumendid (eelnevate õpingute akadeemiline õiend, sertifikaadid jms).

Vestlus annab kuni 10 punkti.
Vestlusele mitteilmumise korral on tulemus 0 punkti.

Õigusteaduse erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus. Õppekoht on tagatud, kui sissestumiskatse eest on saadud vähemalt 5 punkti.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb lisada SAISis avaldusele enne avalduse esitamist.
Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti.
CV and motivation letter
Candidate must present a CV and individual motivation letter (max 300 words per question) which must consist the profound answers to the following questions:
Explain your interest to the law. Describe your professional goals and explain how the degree programme you are applying for supports your professional profile. Which specialization of the programme you are applying for and explain why specifically this specialisation interests you. (0-2 points)
Describe your previous education how does your academic background fit to the degree program you are applying for? Evaluate your previous knowledge and skills gathered during your previous education, how they would be useful in your studies in the law programme. (0-2 points)

Interview

Interview can be proceeded via Skype.

In the interview, the following questions are asked:
What is the interest of the candidate to the law? What area interests the candidate most and why? How candidate sees his/her future professional career? Why candidate has decided to study at the Tallinn University of Technology? Why candidate finds the programme offered attractive? Why candidate believes that he/she is the right person for this programme? (0-2 points)
What is the knowledge of the candidate about the problems concerned law? (0-2 points)

What does candidate know about the role of the lawyer and the professional ethics/moral of the lawyer? (0-2 points)

 

By the motivation letter and interview the English, skills of expression, analysing and argumentation are evaluated.

Admission level is 5 points. Candidate has justified interest for studying in this programme and its necessity for professional activity. Candidate is able to study on master level, has appropriate English skills, proper skills of expression, analysing and argumentation skills to manage successfully in the programme.

Negative result is 0 to 4.99 points. The candidate has interest in the programme; however, he/she is not able to justify his/her interest in studying on the Law programme and its necessity for professional activities. Candidate does not have enough capability to study on master level. He/she does not have appropriate English skills, skills of expression, analysing and argumentation skills to manage successfully in the programme.

Ärirahanduse ja majandusarvestuse erlalale kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ning sooritada test.
Õppekoha tagab 
testi ja motivatsioonikirja koondtulemus vähemalt 5 punkti.
Testile mitteilmumine ja/või motivatsioonikirja mitte esitamine annab 0 punkti. 

Motivatsioonikiri
Maksimaalselt kahe leheküljeline motivatsioonikiri peab sisaldama järgmisi aspekte:
Õppekavale kandideerimise põhjendus – millised on kandidaadi erialased huvid ning miks soovib kandidaat õppida just Tallinna Tehnikaülikoolis valitud õppekaval ja millisel peaerialal;
Millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava/peaeriala (sh kirjutamisele tulev lõputöö) aitab nende saavutamisele kaasa;
Kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega;
Milliseid takistusi nähakse täiskoormusega õppetöö ning õppetöö väliste tegevuste ühitamisel ja kuidas neid plaanitakse ületada.

Magistriõppe test

  • Testi peamiseks eesmärgiks on sisseastujate teadmiste tegeliku taseme ja selle erinevuste väljaselgitamine ning õppetöö paremaks korraldamiseks vajaliku teabe saamine.

  • Test koosneb viiekümnest etteantud vastusevariantidega küsimusest, mis hõlmavad viit valdkonda: rahandus, arvestus, ettevõtlus, juhtimine ning turundus. Küsimused vastavad raskuselt/keerukuselt bakalaureusetasemele. Kuna osa ülesandeid eeldab arvutamist, siis võib kasutada tavalist kalkulaatorit. Keelatud on kasutada mobiiltelefoni jt nutiseadmeid.  Kirjandus/õpikud, mida võib soovi korral magistriõppesse sisseastumistestiks valmistudes lugeda:

    • A. Vihalem Turunduse alused. Külim, 2004.

    • R. Üksvärav Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn, 2004.

    • S.A. Ross, R.W. Westerfield, B.D.Jordan, 2013. Fundamentals of Corporate Finance. McGraw-Hill, 10th ed.

    • L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus: Põhikursus. Tallinn, 2017.

    • J. Alver, L. Reinberg, Juhtimisarvestus. Tallinn, 2002.

    • Lisaks peab kandidaat olema valmis vastama aktuaalseid majandusteemasid ja -näitajaid puudutavatele küsimustele.

Testi hindamine (kuni 7 punkti konkursi punktidest):
Iga korrektne vastus testis annab 0,14 punkti ning vale vastus 0 punkti. Testis saadud punktid summeeritakse ning kaalutakse vastavalt küsimuse valdkonnale läbi järgmiste kaaludega:
Ärirahanduse ja majandusarvestuse (TARM) õppekaval rahandus 35%, arvestus 35%,  ettevõtlus 10%, juhtimine 10% ning turundus 10%
Juhtimise ja turunduse (TATM) õppekaval juhtimine 35%, turundus 35%, ettevõtlus 10%, arvestus 10% ning rahandus 10%.

Motivatsioonikirja hindamine (kuni 3 punkti konkursi punktidest):
0 punkti: motivatsioonikiri ei sisalda kõiki nõutud aspekte
0,1-1 punkti:

Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda seda piisavalt põhjendada. Motivatsioon õppekava kui terviku läbimiseks on, kuid peamine motiiv on enese mitmekülgne arendamine, karjääriplaanid ei ole seotud õpitava erialaga, lõputöös ei nähta enesearengu seisukohalt olulist väljundit. Õppekava läbimisega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks on käsitletud pealiskaudselt ning pakutud lahendused ei ole piisavad nominaalajaga õppekava läbimise tagamiseks.
Tuuakse välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud õppekava vahel, kuid jäetakse märkimata, kuidas need üksteist võiksid täiendada.
1,1-2 punkti: Kandidaadil on põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on  toonud välja enda motivatsiooni õppekava kui terviku läbimiseks (sh lõputöö kirjutamiseks) ning oskab  hinnata õpingutega seonduvaid takistusi ning pakkuda lahendusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht.
2,1-3 punkti Kandidaadil on selgelt  põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on selgelt ja põhjalikult toonud välja enda motivatsiooni õppekava kui terviku läbimiseks (sh lõputöö kirjutamiseks) ning oskab kriitiliselt hinnata õpingutega seonduvaid takistusi ning pakkuda lahendusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud õppekava vahel ning selgitab põhjalikult, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht ja see on põhjalikult ja veenvalt selgitatud.

  

Sisseastumiskatsete perioodid

Sisseastumiskatseteks on planeeritud kolm perioodi. Viimasel perioodil toimuvad katsed kõikidel erialadel, kahel esimesel perioodil vastavalt teaduskonna otsusele.
Katsele registreerutakse automaatselt SAISis avaldust esitades ja saadakse lähim võimalik vaba katse toimumise aeg. Kui see aeg ei sobi, aga katsel on teisi vabu aegu, saab kandidaadina aega SAISi katsete osas vahetada või võtta selle sooviga ühendust vastuvott@taltech.ee.
Mõne katse osas saab SAISi avaldust täites teha valiku osalemiseks kas kohapeal või veebi vahendusel või erinevate linnade osas (lähtuvalt õppetöö toimumise asukohast)

Katsele registreerumine toimub siis, kui avaldus saab "esita" nupu vajutamise järel staatuseks „lubatud sisseastumiskatsele“.
Kui avaldus läheb kõigepealt mingil põhjusel "ülevaatamisel" staatusesse (hariduse andmed on puudu, kandideerimise aluseks on valitud vale haridus, varem on õpitud tasuta magistriõppes vms), siis katsele registreerumine toimub alles pärast avalduse korrigeerimist/vajalike dokumentide esitamist, kui avaldus saab staatuseks "lubatud sisseastumiskatsele".

Katsete perioodid ja konkreetse perioodi katsele registreerumise tähtaeg:

  • I periood 1.- 7. aprill, registreerumise tähtaeg 28. märts kell 12.00
  • II periood 13. - 19. mai, registreerumise tähtaeg 10. mai kell 12.00.
  • III periood 5. - 9. juuli, registreerumise tähtaeg 3. juuli kell 12.00 koos avalduste esitamise lõpptähtajaga

Katsete 1. ja 2. perioodil on võimalik teha katseid nendel erialadel, mis on teaduskonna poolt loendisse lisatud. 

Vaata katse toimumist vastava perioodi alt:

Õppekava

Katse

Kuupäev

Katse kontaktisik

Lisainfo   

Elektrotehnika ja mehhatroonika EAMM

vestlus

4. aprill

Eve Kitt

saab valida kas veebis või kohapeal

Jätkusuutlik tööstus RATM

vestlus

5. aprill

Olga Dunajeva

CV lisada SAISi. Saab valida kas veebis või kohapeal

Elektroenergeetika AAVM

vestlus

3. aprill

Eve Kitt

saab valida kas veebis või kohapeal

Meretehnika EAHM vestlus 1.04, 4.04 Liina Tabri mot.kiri lisada SAISi. Saab valida kas 1.04 kohapeal või 4.04 veebis

Rohelised energiatehnoloogiad EARM

vestlus

3. ja 5. aprill

Maarja Grossberg-Kuusk, Mare Roosileht

CV lisada SAISi

Tööstusökoloogia NAEM

test

5. aprill

Jane Raamets

Rakendusfüüsika ja andmeteadus LAFM

vestlus

3. aprill

Raavo Josepson

Rakenduskeemia ja biotehnoloogia YASM

vestlus

4. aprill

Ott Scheler

Maapõueressursid LARM vestlus 5. aprill Leeli Amon

Küberkaitse IVCM

vestlus

5. aprill

Rain Ottis

CV ja mot.kiri lisada SAISi
vestlus toimub veebis

test

18.03-3. 04

Kristi Ainen

test toimub veebis

Riistvara arendus ja programmeerimine IACM

vestlus

4. aprill

Peeter Ellervee

CV ja mot.kiri lisada SAISi

Võrgutehnoloogiad ja -arendus IAVM

vestlus

5. aprill

Jane Rang

CV ja mot.kiri lisada SAISi

Meditsiinitehnika ja -füüsika IAHM

vestlus

2. aprill

Kristiina Ranne

CV koos akadeemilise õiendiga ja mot.kiri lisada SAISi
vestlus toimub veebis

Informaatika IAPM vestlus 2.-4. aprill Siiri Taveter vestlus toimub veebis
enne vestlust saata akadeemiline õiend siiri.taveter@taltech.ee

Personalijuhtimine HAPM

vestlus

4. aprill

Liina Randmann, Sirje Vilba

CV ja magistritöö kavand lisada SAISi

Õppekava

Katse

Kuupäev

Katse kontaktisik

Lisainfo

Elektrotehnika ja mehhatroonika EAMM

vestlus  

16. mai

Eve Kitt

saab valida kas veebis või kohapeal

Elektroenergeetika AAVM vestlus 15. mai Eve Kitt
Hooned ja rajatised EAXM vestlus 15. mai Laura Kadaru vestlusele tuleb kaasa võtta akadeemiline õiend

Jätkusuutlik tööstus RATM

vestlus

17. mai

Olga Dunajeva

CV lisada SAISi.
saab valida kas veebis või kohapeal

Meretehnika EAHM

vestlus

13.05, 16.05

Liina Tabri

mot.kiri lisada SAISi, saab valida kas 16.05 veebis või 13.05 kohapeal

Tööstustehnika ja juhtimine MARM

test

17. mai

Kristo Karjust

CV lisada SAISi

Rohelised energiatehnoloogiad EARM

vestlus

15. ja 17.05

Maarja Grossberg-Kuusk, Mare Roosileht

CV lisada SAISi

Tööstusökoloogia NAEM

test

17. mai

Jane Raamets

Toidutehnoloogia ja -arendus KATM

vestlus

17. mai

Katrin Laos

Rakendusfüüsika ja andmeteadus LAFM

vestlus

15. mai

Raavo Josepson

Riistvara arendus ja programmeerimine IACM

vestlus

16. mai

Peeter Ellervee

CV ja mot.kiri lisada SAISi

Meditsiinitehnika ja -füüsika IAHM

vestlus

14. mai

Kristiina Ranne

CV ja mot.kiri lisada SAISi
vestlus toimub veebis

Informaatika IAPM

vestlus

16. mai

Siiri Taveter

vestlus toimub veebis
enne vestlust saata akadeemiline õiend siiri.taveter@taltech.ee

Võrgutehnoloogiad ja -teenused IAVM vestlus 17. mai

Jane Rang

Rahvusvaheline ärikorraldus TVTM

vestlus

17. mai

Katrin Arvola, Piret Levertand

vestlus toimub veebis

Ettevõtlik juhtimine MBA MAEM

vestlus

13. mai

Piret Levertand, Martin Toding

vestlus toimub veebis

Merenduse digitaliseerimine VAMM vestlus 14. mai Mari-Liis Tombak, Heili Kangust vestlus toimub veebis

III perioodil toimuvad sisseatumiskatsed kõikidel erialadel. Sisseastumiskatse toimumise info koos kuupäeva, toimumise koha ja vestluste puhul ka personaalse kellaajaga on näha  kandideerija SAISi avaldusel peale avalduse esitamist.

Ingliskeelne õpe

Selleks, et laiendada Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelist haaret, propageerida Eesti kõrgharidust ning toetada Eesti majanduse, teaduse ja tehnoloogia rahvusvahelises konkurentsis püsimist, on Tallinna Tehnikaülikool välja töötanud rahvusvahelised tasemeõppekavad.

Rahvusvaheliste õppekavade eesmärgiks on varustada lõpetajad teadmiste ja oskustega, mis teevad neist konkurentsivõimelised spetsialistid globaalse maailma multikultuurses keskkonnas. Lisaks välisüliõpilastele on õppima oodatud ka kohalikud elanikud. Õppimine multinatsionaalses tudengkonnas annab Eesti tudengile ainulaadse võimaluse saada rahvusvaheline kogemus kätte kodust kaugele minemata. Rahvusvahelise tasemeõppe õppekavad on akrediteeritud.

Ingliskeelsel õppekaval õppimine on Euroopa Liidu kodanikele inseneri-, loodus- ja  IT teaduskonna õppekavadel nominaalkoormusega õppides (30 EAP semestris) tasuta. 
Majandusteaduskonna
ingliskeelsetel õppekavadel õppimine on tasuline.

Õppekorralduse kohta, sh tasuta ja tasu eest õppimise täpsematest reeglitest, saab täiendavalt lugeda siit.

Õppekava nominaalaeg on magistriõppes 2 aastat (120 EAP), 1-aastasel magistrikaval on õppekava nominaalaeg 1 aasta (60 EAP).

Eestimaalastele/Eestis alaliselt elavatele isikutele kehtivad eestikeelselt kodulehelt leitavad vastuvõtukalendri tähtajad, kandideerimise nõuded ja TalTechi üldine vastuvõtutingimused ja -kord. Vajalik on väga hea inglise keele oskus. Kandideerimisavaldus tuleb esitada SAISis

Sisseastumiseks vajalik info välisriigi kodanikele on leitav rahvusvahelise tasemeõppe keskuse kodulehelt.

Sessioonõpe

Sessioonõppes toimub õppetöö reeglina üle nädala R-P, kui programmijuht ei ole planeerinud õppetööd teisel viisil. Soovi korral on võimalik vaadata käimasoleva semestri tunniplaani, et saada teada võimalik õppetöö sagedus. Tunniplaan on leitav tunniplaan.taltech.ee lehelt.

  • Tasuta õppimiseks (kehtib eestikeelsel õppekaval) tuleb õppida nominaalkoormusega (30 EAP semestris). Kogu õppeaja jooksul võib tasuta õppimiseks nominaalkoormusest vähem sooritada 6 EAP mahus. Semestri lõpus nõutavast mahust puuduolevate ainepunktide eest tuleb tasuda vastavalt kehtestatud tasumäärale.
  • Sessioonõppes õppides on õigus saada tööandjalt õppepuhkust. 
  • Õppekorralduse kohta, sh tasuta ja tasu eest õppimise täpsematest reeglitest, saab täiendavalt lugeda siit.

Sessioonõppes (ehk kaugõppes) saab magistriõppes õppida õppekavadel:

Korduv õppimine tasuta õppes

Riik pakub tasuta õppe võimalust teatud tingimustel ning on seadnud kindlad reeglid korduvale sisseastumisele tasuta õppesse.

VAATA SIIT KORDUVA TASUTA ÕPPESSE ASTUMISE REEGLEID


Tasu eest on võimalik õppida piiramatult.
Tasu eest õppimine on võimalik üliõpilaskohal või täiendusõppurina Avatud õppes.
Tasu eest õppiv üliõpilane võib õppida semestris  väikema mahuga ja nii sobitada paremini õpinguid, tööelu ja kõike muud. Üliõpilaskohal õppimisel on nõutud õppimise maht üliõpilaskoha säilitamiseks - vähemalt 15 EAP mahus oma õppekava õppeaineid iga õpitud semestri kohta.

Täiendusõppurina õppides mahu osas reegleid ei ole ning õppida võib kasvõi ühe õppeaine kaupa semestris.

Kontakt