Eesti Mereakadeemia koondab endas merendusalase kompetentsi laevanduse, sadamamajanduse, väikelaevaehituse ja teistel merendusega seotud teemadel, kus lisaks õppetööle viiakse läbi ka erinevaid teadus-arendusprojekte nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel tasemel, et arendada uuenduslikke teadmisi ja tehnoloogiaid.
Eesti Mereakadeemia eksperdid on osalenud mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides erinevates valdkondades, nagu näiteks naftareostuse tõrje ja juhtimise taseme tõstmine, kaubavoogude analüüs, meretransport ja klastrid, merendusalase hariduse arendamine ja paljudes teistes.
Käimasolevad projektid
GreenSkills4H2 projekti eesmärgiks on välja töötada strateegia vesinikusektoris töötamise pädevusega, adresseerimaks puudusi ja mittevastavusi tööturu vajaduste ja tööliste oskuste vahel.
Projekt keskendub vesiniku väärtusahelale, eelkõige vesiniku tootmise, jaotamise, transpordi ja salvestamise osas, ning on jaotatud kolmeks peamiseks osaks:
- Pädevuste strateegia väljatöötamine (1. aasta), millega selgitatakse välja, mis oskustega vesinikutehnolooge on Eesti ja kogu Euroopa ettevõtetel vaja;
- Vajalike õppeprogrammide koostamine (2. ja 3. aasta) nii lähituleviku kui ka pikema perioodi koolitusvajaduste rahuldamiseks;
- Pilootkoolituste läbiviimine väljatöötatud õppematerjalide põhjal (3. ja 4. aasta).
Projekti konsortsiumisse kuulub 33 partnerit haridusasutustest ja tööstusest üle Euroopa. Projekti juhtpartneriks on Karlsruhe Tehnoloogiainstituut (Saksamaa), mida toetab Hydrogen Europe ja Hydrogen Europe Research koos konsultatsiooniettevõttega Schuman Associates.
GreenSkills4H2 on kaasrahastatud Erasmus+ programmist ja tegevused viiakse läbi perioodil 1.07.2022 – 30.06.2026.
Lisainfo https://greenskillsforhydrogen.eu/
Kontakt [email protected]
Peamine eesmärk on uurida võimalikku potentsiaali ja panna alus uudsele täiselektrilisele mehitamata laugurlaevale, mis ühendab endas kiiruse, paindlikkuse ja energitõhususe.
Projekti eelarve on 5 116 012 €, millest TalTech-i osa on 503 000 €
Projekt on rahastatud Horizon Europe programmist ning tegevused viiakse läbi perioodil 01.01.2023-31.12.2026.
Kontakt: Riina Otsason ([email protected])
Projektide koordinaator: Kristel Rauk ([email protected])
ATHENA eesmärgiks on tõsta ühisveevärgi avaliku- ja erasektori (peamiselt väikese- ja keskmise suurusega ettevõte) töötajate teadmisi ja oskusi tegelemaks järjest sagenevate küberrünnakute ärahoidmise ning mõjude minimeerimisega. Selleks tõstetakse küberteadlikkust ning suurendatakse valmisolekut küberjulgeoleku kaitseks läbi koolituste ning praktiliste treeningute ning võimaldades kõikidel töötajatel reageerida küberintsidentidele.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu DIGITAL-ECCC-2022-CYBER-03 programmist ning tegevused viiakse läbi perioodil 1.09.2023 – 30.11.2026.
Projekti eelarve on 1 605 192 €, millest TalTech-i osa on 195 542 €
Projektide koordinaator: Marina Suhhoterina ([email protected])
Saartevaheline parvlaevaliiklus on Kesk-Läänemere regioonile iseloomulik transpordiviis. Parvlaevaühendused saarte ja mandri vahel on olulised ühendamaks saari keskustega.
REISFER-i peamiseks eesmärgiks on läbi fossiilkütuste kasutamise vähendada CO2 emissioone Kesk-Läänemere piirkonna saartevahelises parvlaevaühenduses ning on seadnud eesmärgiks vähendada süsinikuemissiooni heitmeid 10-20% Eesti, Soome, Ålandi ja Rootsi valitud marsruutidel.
REISFER-i juhtpartner on TalTech Eesti Mereakadeemia ja projekt on rahastatud Interreg-i Kesk-Läänemere programmist. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 1.04.2024 – 31.03.2027.
Projekti kogueelarve on 3 760 969 €, millest TalTech-i eelarve moodustab 634 660 €.
Kontaktid:
Kadi Kasepõld ([email protected])
Ulla Tapaninen ([email protected])
Projektide koordinaator: Marina Suhhoterina ([email protected])
Projekti LinkedIn leht: https://www.linkedin.com/showcase/reisfer/
Projekti ametlik veebileht: https://centralbaltic.eu/project/reisfer/
Projekt BALTIC-FIT loob Läänemere piirkonna organisatsioonide vahelise pädevusvõrgustiku, et võimaldada Läänemere meretranspordil täita „Fit for 55“ eeskirju dekarboniseerimise osas. BALTIC-FIT saavutab selle eesmärgi, rakendades kolmeaastast innovatsioonistrateegiat, mis koosneb viiest eesmärgist, mis keskenduvad TalTechi positsiooni tugevdamisele merenduse dekarboniseerimise valdkonnas.
Ühise innovatsiooniprojekti raames keskenduvad partnerid jõupingutustele Läänemere piirkonna laevanduse dekarboniseerimisele, millel on erilised piirangud tegevuse osas, mis esitavad ametiasutustele ja merendusettevõtetele soovitusi, kuidas lahendada süsinikdioksiidiheite vähendamise pakilist küsimust. Ametiasutused mõistavad paremini, millised on ärisektori võimalused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning erasektor saab teavet laevanduse operatiivsete, tehniliste ja digitaalsete aspektide kohta.
Projekti strateegia hõlmab järgmist:
- teadlaste lühiajaline vahetus partnerülikoolide vahel;
- suvekoolid;
- innovatsiooniseminarid merendussektori sidusrühmadele;
- osalemine välisüritustel;
- ühiste teadusuuringute ja erialaste artiklite avaldamine;
- ühise teadus- ja innovatsioonistrateegia väljatöötamine.
Projekti koordinaator: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia
Projekti partnerid:
RISE Research Institutes of Sweden AB, Rootsi
Teknologian Tutkimuskeskus VTT OY, Soome
Anrömind OÜ, Eesti
Projekti kestus: Projekti rahastab Horizon Europe ja tegevused viiakse läbi ajavahemikul 1.09.2024 - 1.09.2027.
Projekti eelarve: Projekti eelarve on 1 499 934 €, millest TalTechi eelarve on 681 687 €.
Kontakt: Kristine Carjova ([email protected])
Projektide koordinaator: Kristel Rauk ([email protected])

CargoRes – lastijääkide säästev käitlemine
Läänemeri seisab silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemidega, mis nõuavad riikidevahelist koostööd. Kliimamuutuste tõttu süvenev eutrofeerumine ja kahjulike ainete vabanemine on ühed suurimad ohud rannikualade mereelupaikadele. Üks reostuse allikas on ka lastijäägid, väikesed kogused puistematerjale, nagu süsi, teravili või mineraalid, mis võivad jääda kai, teki või lastiruumidesse laeva käitamise ajal. Need jäägid võivad sattuda merre laadimise ja mahalaadimise erinevates etappides. CargoRes projekt teeb koostööd sadamate, sadamaoperaatorite ja laevandusettevõtetega, et lahendada see probleem, selgitades välja põhjused ja katsetades praktilisi lahendusi mere reostavate lastiainete vähendamiseks.
Oodatavad tulemused:
CargoRes projekt aitab vähendada merre sattuvate lastijääkide kogust, parandades lasti käitlemise tavasid sadamates ja laevadel. Tihedas koostöös sadamate, sadamaoperaatorite ja laevandusettevõtetega katsetab CargoRes praktilisi lahendusi koos partneritega, kes on pühendunud positiivsete muutuste tegemisele. Projekt jagab saadud kogemusi ja loob selged juhised, et aidata teistel saastet vähendada. Nende jõupingutuste kaudu aitab CargoRes kaasa Läänemere kaitsmisele ja jätkusuutlikuma meretranspordi edendamisele kogu piirkonnas.
Projekti partnerid:
- Laurea Rakendusteaduste Ülikool (Soome, juhtiv partner)
- Kotka Merendusuuringute Assotsiatsioon (Soome)
- Tallinna Tehnikaülikool (Eesti)
- John Nurminen Sihtasutus (Soome).
Projekti rahastamine ja rakendamise periood: projekti rahastab Interreg Kesk-Balti programm ja tegevused viiakse läbi ajavahemikus 1.09.2025 – 31.08.2028.
Projekti eelarve: projekti kogueelarve on 1 424 815 €, millest TalTech osa on 372 338 €.
Kontaktid:
Secil Gülmez ([email protected])
Ulla Tapaninen ([email protected])
Projektide koordinaator: Marina Suhhoterina ([email protected])
Projekti LinkedIn-lehekülg: https://www.linkedin.com/company/cargores/about/
Projekti ametlik veebileht: https://centralbaltic.eu/project/cargores/

DIGIMARIS tutvustab uut digitaalset teenust mereõnnetuste likvideerimisega tegelevatele ettevõtjatele Soomes ja Eestis. Projekti raames hinnatakse mereõnnetuste likvideerimisega tegelevate meeskondade jaoks uue digitaalse seadme kriteeriume.
Oodatavad tulemused
Peamine tulemus on uus digitaalne lahendus, mis on loodud Soome-Eesti mereõnnetuste likvideerimisteenistuste täiendamiseks. Uus teenus võib oluliselt parandada reageerimisvõimet, võimaldades kiiremat reageerimist ja paremat ohutust nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil tegutsevatele töötajatele. Teenus parandab koostööd, võimaldades vastastikust õppimist ja tegevuste paremat mõistmist.
Peamised etapid on järgmised:
- Nõutavate andurite ja digitaalseadmete testimine.
- Seadmete sobivuse kriteeriumide määratlemine.
- Vajalike seadmete hankimine.
- Seadmete kogutud andmete integreerimine olemasolevatesse rakendustesse.
- Juhiste, tegevuskava ja muude dokumentide koostamine.
Esimene etapp keskendub oluliste komponentide ja osade valikule. Seadmete valik põhineb uuringutel ja ekspertide konsultatsioonidel. Sellele järgnevad välitestid erinevates keskkondades, nagu naftatestide bassein ja avameri. Tulemuseks on tehniline ülevaade, mis viib investeeringuteni.
Teine etapp hõlmab andurite andmete integreerimist olemasolevatesse süsteemidesse, tagades, et uute seadmete poolt genereeritud teavet saab täielikult ära kasutada ja see on tegevustega ühilduv.
Kolmas etapp hõlmab piiriüleseid harjutusi, koolitusi ja pilootprojekte, lõppkasutajate jaoks tegevusjuhiste ja tehnilise dokumentatsiooni koostamist ning strateegilise tegevuskava koostamist. Tegevuskavas kirjeldatakse saadud kogemusi ja kehtivaid protsesse, võimaldades teadmisi jagada ja edasi anda.
Projekti partnerid:
- Kotka Merendusuuringute Assotsiatsioon (Soome, juhtiv partner)
- Kagu-Soome Rakendusteaduste Ülikool OÜ (Soome)
- Kymenlaakso päästeteenistus (Soome)
- Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (Eesti)
- Riigilaevastik (Eesti)
Projekti rahastamine ja rakendamise periood: projekti rahastab Interreg Kesk-Balti programm ja tegevused viiakse läbi ajavahemikus 1.09.2025 – 29.02.2028.
Projekti eelarve: projekti kogueelarve on 2 923 429 €, millest TalTech osa on 286 559 €.
Kontaktid:
Pentti Kujala ([email protected])
Projektide koordinaator: Kristi Treffner ([email protected])
H4PERION arendab ja demonstreerib vesinikuga töötava sisepõlemismootori ohutut ja usaldusväärset kasutamist avamerelaeval. Esmakordselt merenduse ajaloos varustatakse suur (24 000 GT, koguvõimsusega 17,6 MW) laev vesinikumootoriga peajõuseadmena.
Oodatavad tulemused
Projekti raames arendatakse kolm omavahel seotud innovatsiooni: (1) uudne vesiniku-biometaani põlemiskontseptsioon koos kõrgsurve-otseinjektoritega; (2) kütuse ladustamis- ja tarnelahendus vesiniku järkjärguliseks segamiseks biometaaniga kuni 100% vesinikutöötluseni; (3) vesinikuvalmis heitgaaside järeltöötlussüsteem. Tehnoloogiat testitakse esmalt Wärtsilä täismahus laborimootoril ning seejärel demonstreeritakse reaalses merereisis Soome-Rootsi liinil sõitval parvlaeval Aurora Botnia. Oodatav mõju: kuni 100% CO2-heite vähenemine, üle 90% NOx- ja SOx-heite vähenemine ning vähemalt 80% metaanilekke vähenemine, saavutades vähemalt 55% kütuse-võllile efektiivsuse.
TalTechi roll: TalTech (Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia) vastutab koolituse ja tervishoiu-ohutuse valdkonna eest ning juhib tööpaketti WP5, mille raames töötatakse välja ja viiakse läbi sertifitseeritud koolitused laevameeskonnale, sadamaoperaatoritele ja hooldepersonalile (kokku ligikaudu 40 inimest) vesinikkütuse ohutu käsitsemise kohta. TalTech osaleb ka riskihindamise (WP6) ja nõuete kaardistamise (WP1) tööpakettide tegevustes.
Projekti partnerid (16 partnerit 7 riigist):
- Vaasa Ülikool (Soome, koordinaator)
- Wärtsilä Soome, Wärtsilä Hispaania ja Wärtsilä Itaalia (seotud üksused)
- WEGEMT – Euroopa Mereinseneriteaduse Ülikoolide Assotsiatsioon (Holland)
- Ateena Rahvuslik Tehnikaülikool (NTUA, Kreeka)
- Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (TalTech EMERA, Eesti)
- American Bureau of Shipping (ABS, Kreeka)
- Deltamarin (Soome)
- Oulu Ülikool (Soome)
- Åbo Akademi Ülikool (Soome)
- Meric Wave Computanics (Soome)
- Saksa Lennundus- ja Kosmosekeskus (DLR, Saksamaa)
- Balance Technology Consulting (Saksamaa)
- MEYER WERFT (Saksamaa)
- Wasaline / NLC Ferry (Soome, demonstratsioonilaeva omanik)
Projekti rahastamine ja rakendamise periood: projekti rahastab Euroopa Liidu Horisont Euroopa programm (HORIZON-CL5-2025-04, toetusleping nr 101270728), projekti kestus on 48 kuud.
Projekti eelarve: projekti kogueelarve on 13 871 252,75 €, millest EL-i toetus on 11 249 992,26 €. TalTechi osa on 491 375 € (EL-i rahastus 100% ulatuses).
Kontaktid:
Valentin Bratkov ([email protected])
Pentti Kujala ([email protected])
Projektide koordinaator: Kristi Treffner ([email protected])
Electric Blue keskendub täiustatud akupõhiste energiasalvestussüsteemide ja laevakujundusdundite demonstreerimisele olemasolevate laevade moderniseerimise (retrofit) kaudu, sillutades teed meretranspordi täielikule elektrifitseerimisele. Projekti täiemahuline demonstratsioon toimub moderniseeritud RoPax-parvlaeval Finnsirius, millel on juba 5 MWh akusüsteem — eesmärgiks on saavutada 40% pikem elektrisõidu ulatus ehk vähemalt 120 meremiili akude kui peamise jõuallikaga.
Oodatavad tulemused
Projekt arendab järgmise põlvkonna pardal olevaid akuenergia salvestussüsteeme ja suure võimsusega kaldal asuvaid kiirlaadimissüsteeme kiireks aku täitmiseks. Lisaks arendatakse:
- täiustatud pardaenergiatõhususe lahendusi
- AI-põhist energiahaldussüsteemi (Energy Management System)
- digitaalseid tööriistu laeva modelleerimiseks, et valideerida pikendatud sõiduulatust
Projekt toetab ka replikatsiooniuuringuid erinevatele laevatüüpidele ning koostab suuniseid täiustatud akusüsteemide ja tulekaitselahenduste moderniseerimiseks, lahendades regulatiivseid lünki. Samuti panustatakse koolituse kaudu uute roheliste töökohtade loomisesse meremeeskondadele.
TalTechi roll
TalTech juhib tööpaketti WP6 „Safety & Compliance" (Ohutus ja vastavus), mis keskendub suuremahuliste akusüsteemide ohutule kasutamisele laevadel. TalTech vastutab riskihindamise, ohutusprotokollide, koolitusmaterjalide ning ohutusõppuste (safety drills) läbiviimise eest meeskonnale, sadamapersonalile ja tehnilisele personalile. Lisaks panustab TalTech soovituste koostamisse akupaigalduste ja tulekaitsega seotud regulatsioonide ning suuniste täiustamiseks.
Projekti partnerid (14 partnerit 8 riigist):
- Teknologian Tutkimuskeskus VTT Oy (VTT) — Soome (koordinaator)
- Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (TalTech EMERA, Eesti)
- Lloyd's Register EMEA (LR EMEA) — Ühendkuningriik
- Wärtsilä Deutschland GmbH (WDE) — Saksamaa
- University of Piraeus Research Center (UPRC) — Kreeka
- Finnlines Oyj — Soome
- Celestyal Ship Management Limited (CSM) — Küpros
- Åbo Akademi (AAU) — Soome
- Corvus Energy AS — Norra
- Naantalin Satama Oy (Port Naantali) — Soome
- Rauma Marine Constructions Oy (RMC) — Soome
- Stockholms Hamn Aktiebolag (Port Stockholm) — Rootsi
- RTD Talos Limited (TAL) — Küpros
- Polarium Energy Solutions AB — Rootsi
Rahastus ja elluviimise periood
Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon Europe programm (HORIZON-CL5-2025-04, projektinumber 101270307); rakendusasutuseks on CINEA (European Climate, Infrastructure and Environment Executive Agency). Projekti kestus on 48 kuud.
Projekti eelarve
Projekti kogueelarve on 12 011 241,50 €, millest EL-i toetus on 7 499 060,50 €. TalTechi osa on 420 500,00 €.
Kontaktid:
Pentti Kujala ([email protected])
Projektide koordinaator: Kristi Treffner ([email protected])
Projekti põhifookus on madala heitmega tehnoloogiate testimine ja hindamine Eesti, Soome, Läti ja Rootsi lootsikaatritel, eesmärgiga vähendada partnerlaevastike CO₂-heidet vähemalt 10%.
Projekt suurendab meeskondade teadlikkust kliimamõjudest ning jagab parimaid praktikaid hübriidsüsteemide, energiatõhususe ja digitaalsete tööprotsesside arendamisel, sealhulgas säästliku juhtimise ehk eco-driving’u rakendamisel.
Oodatavad tulemused:
- CO₂-heite vähendamine lootsikaatritel tehniliste uuenduste abil, näiteks hübriidlahenduste, HVAC-süsteemide ning tõhusamate jõuseadmete kasutuselevõtu kaudu.
- Piiriüleste toetavate uuringute koostamine erinevate heitkoguste vähendamise meetmete potentsiaali ja teostatavuse hindamiseks.
- Valdkonnaülese piirkondliku koostöö edendamine Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis ning piiriülese teadmiste vahetamise platvormi loomine.
Projekti partnerid:
- Rootsi Mereadministratsioon (Rootsi)
- LVR Fleet (Läti)
- Eesti Riigilaevastik (Eesti)
- Finnpilot Pilotage Ltd (Soome)
- Novia Rakenduskõrgkool (Soome)
Projekti rahastamine ja rakendamise periood: projekti rahastusprogramm Interreg Central Baltic Programme 2021-2027 ja tegevused viiakse läbi ajavahemikus 01.05.2026 – 30.04.2029.
Projekti eelarve: projekti kogueelarve on 2 730 938 €, millest TalTech osa on 533 561,90 €.
Kontaktid:
Riina Otsason ([email protected])
Karina Kabatšenkova ([email protected])
Ulla Tapaninen ([email protected])
Projekti koordinaator: Kristel Rauk ([email protected])
Lõppenud projektid
Projekt vähendab CO2 heitkoguseid ühendvedude/multimodaalse transpordisüsteemi kaubavoogude puhul. Töötatakse välja digitaalne tööriist CO2 vähendamise meetmete jaoks; lisaks töötatakse välja kontseptsioon energiasäästuks ja taastuvenergia tootmiseks sadamates kui multimodaalsete vedude sõlmpunktides. Rakendamine toimub reaalsete pilootprojektide kaudu, mis toimuvad mere- ja maismaatranspordisõlmedes. On seitse ühendvedude sõlmpunkti/piirkondade süsteemi, kus CO2 vähendatakse (sadamad: Rauma, Soome; Pori, Soome; Mariehamn, Å; Norrköping, SE; Oxelösund, SE; Tallinn, EE; Riia, LV).
Projekti Sustainable Flow tulemuseks on:
- CO2 vähenemine (10%) pilootsadamates 3. aastaks.
- praktiline avatud juurdepääsuga veebipõhine vahend (koos kasuliku integratsiooniga) CO2 vähendamiseks.
- jätkusuutlikud transpordisüsteemid (keskkonna, majanduse ja ühiskonna vaatenurgast).
Projekt on järgmiste osapoolte ühine koostöö:
Satakunta University of Applied Sciences, FI (juhtivpartner); Fintraffic VTS Ltd, FI;
Ahvenamaa Rakendusteaduste Ülikool, AX; Rootsi Merendusadminsitratsioon, SE; Rootsi Transpordiettevõtete Konföderatsioon, SE; Tallinna Tehnikaülikool/EMERA, EE; Rahvusvaheline Transpordi Arendamise Assotsiatsioon, LV.
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist ja tegevused viiakse ellu perioodil 1.5.2023–31.5.2026.
Projekti kogueelarve on 2 737 380 eurot, millest TalTech EMERA osa on 456 965 eurot.
Projektide koordinaator: Kristel Rauk ([email protected])
Järjest kasvavate küberturvalisuse intsidentide valguses oodatakse ülikoolidelt järjest kõrgemat kvaliteeti tööturule sisenevate lõpetajate kaasaegsete küberturvalisuse teadmiste osas ning et ka täiend- ja ümberõppe õppekavad oleksid varustatud ajakohase teabega.
Vaatamata õppekavade arvukusele, ei ole nende puhul sageli tegemist ajas dünaamiliselt muutuvate programmidega, kuhu jooksvalt uusi teadmisi ja oskusi lisataks. CyberSecPro eesmärgiks on adresseerida seda puudust läbi projekti raames loodava praktilise küberturvalisuse koolitusprogrammi, mis täiendab, toetab ja edendab olemasolevaid akadeemilisi õppekavasid ning läbi selle vähendab vahet akadeemia, tööturu vajaduste ja küberturvalisuse oskusteabe vahel.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu DIGITAL-2021-SKILLS-01 programmist ning tegevused viiakse läbi perioodil 1.12.2022 – 26.02.2026.
Projekti eelarve on 13 500 000 €, millest Taltech-i osa on 508 036 €.
Projektide koordinaator: Marina Suhhoterina ([email protected])

MariCybERA on saanud toetust Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist "Horisont 2020" toetuslepingu nr 952360 alusel.
Merenduse küberturvalisuse keskus loodi ELi rahastatud Horizon 2020 projekti MariCybERA raames. Projekti eesmärgiks oli luua Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) juurde merenduse küberturvalisuse Euroopa teadusruum (ERA Chair), ühendades TalTech Eesti Mereakadeemia ja TalTechi digitaalse kohtuekspertiisi ja küberturvalisuse keskuse teadussuutlikkuse. Selle integreerimise eesmärgiks on tegeleda merendussektori digitaalsest ümberkujundamisest tulenevate küberturvalisuse probleemidega.
Keskuse eesmärk on saada rahvusvaheliselt tunnustatud akadeemiliseks uurimiskeskuseks, mis toetab turvalist, usaldusväärset ja jätkusuutlikku merendussektorit. See kasutab ära Eesti küberturvalisuse ja merenduse sidusrühmade, sealhulgas NATO küberkaitse koostööpädevuskeskuse, Eesti merendusühenduste, teadusasutuste ja eraettevõtete ökosüsteemi.
Keskuse teadustöö keskendub uuenduslike lahenduste väljatöötamisele, et lahendada merendussektori esilekerkivaid julgeolekuprobleeme. See hõlmab ohumaastiku uurimist, merendussüsteemide haavatavuste tuvastamist ja küberturvalisuse meetmete väljatöötamist, et vähendada küberrünnakutest tulenevaid riske. Teadusuuringute peamine aspekt on mõista merenduskeskkonna erilisi probleeme, sealhulgas näiteks piiratud ühenduvust ja vajadust reaalajas toimuva teabevahetuse järele. Keskus saab nendele konkreetsetele valdkondadele keskendudes tagada, et tema teadusuuringutel on praktilised rakendused ja et need aitavad parandada merendussektori küberturvalisust.
Projekti eelarve on 2 497 500 €.
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist "Horisont 2020" toetuslepingu nr 952360 alusel ning perioodil 01.01.2021 - 31.12.2025
Projektide koordinaator: Kristi Treffner ([email protected])
Projekti kodulehekülg: MariCybERA https://maricybera.taltech.ee/
Projekti BlueGreenFeed eesmärk on suurendada tööstuse väärtust ja kasumlikkust, leides uusi turge vähekasutatud rohelistele kaasvoogudele, muutes need toiteväärtuslikeks ja jätkusuutlikeks söödakomponentideks. Projekti raames uuritakse võimalusi sulgede ja rohumassi eeltöötlemiseks ja töötlemiseks, et suurendada nende seeditavust ja biosaadavust madala troofilise tasemega loomade, näiteks putukate (kodutirtsud ja jahutussid) ja veeselgrootute (krevetid ja polüteedid) söödas kasutamiseks. Katsetatakse nende organismide võimet kasvada ja muundada toitainevaesed substraadid toiteväärtuslikuks biomassiks. Hinnatakse nende organismide toiteväärtust ja nende sobivust kalade söötmise katsetes. Pärast põhjalikku majanduslikku ja jätkusuutlikku analüüsi tehakse ettepanek majanduslikult teostatavate ja jätkusuutlike viiside kohta, kuidas madala väärtusega kõrvalvooge biotehnoloogiliselt ümber töödelda söödatööstuses kasutatavateks kõrge väärtusega valkudeks ja lipiidideks.
Projekti veebileht: www.bluebio.eu
Projekti kestus 36 kuud alates 01.12.2022.
Rahastab: ERA-NET Cofund on Blue Bioeconomy (BlueBio).
TalTechi eelarve: 100 000 €
Vastutav täitja: Loreida Timberg ([email protected])
Lepingu raames teostatakse navigatsiooniriskide analüüs seoses Utilitas Wind OÜ poolt arendatava Saare-Liivi meretuulepargiga.
Analüüs põhineb Transpordiameti poolt aktsepteeritud meetodil ning hõlmab võimalike uute laevaliikluse koridoride asukohti ja laiust, tuulepargi mõju mereside- ja -seiresüsteemidele, meretuulepargi mõju laevaliiklusele ehitus- ning opereerimisajal (sh muutuvate jääolude tingimustes) ning mõjuhinnangut navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele veeliiklejate poolt.
Navigatsiooniriskide analüüs viiakse läbi perioodil 1.10.2022 – 31.08.2024.
Kontakt: Inga Zaitseva-Pärnaste, PhD ([email protected])
Projekti OIL SPILL eesmärgiks on merereostuse sündmustele reageerimise võimekuse ja -kiiruse tõhustamine eelkõige rannikumeres ning piiriülese koostöö parandamine Läänemere regioonis.
Peamised tegevused:
- kaardistatakse olemasolevad õlireostustõrje protseduurid ning ühtlustatakse need riigiti;
- luuakse ühtsed väljaõppe põhimõtted merereostusele reageerimiseks;
- korraldatakse ühisõppuseid, sh simulaatortreeninguid.
Projekti rahastati Interreg Baltic Sea Region programmist ning tegevused viidi läbi perioodil 01.01.2019 - 31.12.2021.
Kontakt: Kadi Kasepõld ([email protected])
Mereülikoolide matemaatikaloengutes keskendutakse sageli selliste matemaatiliste probleemide lahendamisele, mis ei ole seotud tulevase merendusalase erialaga ning õpe on üldjuhul vaid klassiruumi-põhine ülesannete lahendamine. Seetõttu on tudengitel vähene motiveeritus matemaatikaloengutes pingutada, kuna tuntakse, et matemaatika ei ole vajalik tulevasel erialal edu saavutamiseks. Selle tulemusena on paljude merenduserialade matemaatikaeksamite õnnestumisprotsent madal.
Probleemi lahendamiseks keskendus ellukutsutud MareMathics projekt mereülikoolide matemaatikaõpetajate toetamisele läbi uute õppemeetodite välja töötamise ja kaasaegsete IKT lahenduste kasutamise. Projekti oodatud väljunditeks olid:
- Uued meetodid, mis toetavad üliõpilaste matemaatiliste ja probleemilahendamise oskuste arengut, on välja töötatud;
- Kõrgem positiivse hindega sooritatud eksamite tase, madalam väljakukkumiste arv;
- Avalikkuse suurenenud teadvus matemaatika olulisusest ja kasutatavusest merendussektoris;
- Teadmiste ja parimate praktikate kogum õpetajatele, lektoritele, huvigruppidele üliõpilastele, k.a elukestev õpe.
Projekt oli rahastatud ERASMUS+ programmi meetmest Strateegilise koostöö kõrghariduses. Projekti eelarve oli 224 204 €, millest TalTech-i osa oli 41 134 € ning tegevused viidi läbi perioodil 31.12.2019 - 30.12.2021.
Projekti eesmärgiks oli vähendada Läänemerel sõitvate kiirlaevade negatiivset mõju parandades tuleviku kiirlaevade disaini ja ekspluatatsiooni puhta, ohutu ja nutika meresõidu jaoks.
Selleks keskenduti projektis:
- Kiirlaevade hüdrodünaamilisele disainile ohutuse ja energiatõhususe tõstmiseks
- Jõuseadme disainile parema energiatõhususe ja väiksema müraemissiooni saavutamiseks
- Kiirlaeva automatiseerimisele ja digitaliseerimisele, et tõsta ohutust, kütuse säästlikkust ja nutikat liiklemist
Seemneraha projekti rahastati Interreg Baltic Sea Region programmist ning tegevused viidi läbi perioodil 01.10.2020 - 30.09.2021.
Projekti eelarve oli 50 000 €, millest Tallinna Tehnikaülikooli osa oli 19 000 €. Projekti juhtpartneriks oli Tallinna Tehnikaülikool.
Kontakt: Abbas Dashtimanesh ([email protected])
Aastatel 2011 - 2018 osales õnnetustes merel üle 25 000 laeva. Statistika kohaselt oli üle 65% nendest õnnetusest põhjuseks inimfaktor. Tehnoloogilisi uuendusi - digitaliseerimine ja protsesside automatiseerimine - on peetud peamiseks abivahendiks inimfaktorist tulenevate vigade minimeerimisel. Samas on näha, et lisades tööprotsessi uusi tehnoloogiaid, võib nendel olla just vastupidine efekt. Projekt Human XFactor at Sea keskendus inimfaktori mõjude mõistmisele tehnoloogiliselt muutuvas merenduskeskkonnas. Selleks, et mõista meresõiduohutust ning vähendada inimfaktorist tulenevate õnnetuste osakaalu töötati erinevaid huvigruppe kaasates välja strateegia analüüsimaks erinevaid merendusprotseduure digitaliseeruvas keskkonnas.
Seemneraha projekti rahastati Interreg Baltic Sea Region programmist ning tegevused viidi läbi perioodil 01.10.2020 - 30.09.2021.
Projekti eelarve oli 50 000 €, millest Tallinna Tehnikaülikooli osa oli 10 000 €. Projekti juhtpartneriks oli Turu Ülikool.
Kontakt: Kadi Kasepõld ([email protected])
Uuringus töötatakse välja vähem populaarsetest kalaliikidest lisandväärtusega kalatooted vastavalt noorte tarbijate vajadustele ja eelistustele. Vähem populaarsete kalaliikide väärindamine läbi tarbijapõhise tootearenduse võimaldab laiendada ettevõtete tooteportfelli, suurendada käivet, hõivet ja kasumit ning konkurentsivõimet.
Tegevused keskenduvad väiketootmisele ehk võimalustele üksikkaluritel ja väikestel ettevõtetel püütud kala väärindada.
Kalatoodete logistika - pakiautomaatide ja kullerite vahendusel, omab suurt potentsiaali, kuid vaja on hinnata sellega seotud väljakutseid ja riske. Sellise logistikaviisi kasutamine eeldab head temperatuuri jälgimist, mis on võtmetegur kalatoodete kvaliteedi ja ohutuse tagamise osas. Temperatuuriindikaatorite sobivuse hindamine erinevate kalatoodete juures kasutamiseks võimaldab viia tarbijateni parimate omadustega toote. Mugavamat kalatoodete kättetoimetamise viisi tervitad kindlasti tarbijad, eriti noored tarbijad ning ka ettevõtjad. Selline tarbijad-tooted-logistika uurimusteema on oluline kogu Eesti rannapüügi ja ka siseveekogude sektorile.
Projekti tegevused viidi ellu ajavahemikul 02.09.2019 - 31.08.2021.
Tutvu projektiaruandega
Uuringu teostamist rahastas Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Maaeluministeerium. Uuringu asjaajamist toetas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Kontakt: Loreida Timberg ([email protected])
CoMET-i (Internationally Competitive Maritime Education for Modern Seagoing and High Quality Port Services) peamine fookus on merendussektori vajadustel põhineva rahvusvahelise väljaõppe pakkumine STCW-78 reeglite alusel õppivatele ning mereveonduse ja sadamatöö korralduse erialal õppivatele tudengitele.
Projekti partneriteks on Joint Educational Authority of Kotka-Hamina Region (juhtpartner), South-Eastern Finland University of Applied Sciences, Novia University of Applied Sciences (Aboa Mare) ning sadamatöölistele kutseharidust pakkuv Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Projekti eelarve on 947 952 eurot, millest EMERA eelarve on 317 105 eurot (ERDF 266 368 €).
Projekti raames:
- ühendatakse Eesti Mereakadeemia simulaatorid Euroopa merendussimulaatorite võrku (EMSN – European Maritime Simulator Network);
- ühtlustatakse projektipartnerite simulaatorite tase ning ühendatakse need ühte võrku;
- arendatakse välja (või uuendatakse) tudengite ühis-simulatsiooniharjutuste jaoks vajalikud ainekavad;
- ühtlustatakse rahvusvahelisel tasemel sadamatöötajate täiendõppekavad (dokker, talman);
- soetatakse laevade dünaamilise positsioneerimise jaoks vajalikud moodulid ning arendatakse välja vastavad ainekavad.
Kestus: 01.03.2018 – 31.08.2021
Projekti tutvustav video
Kontakt: Jarmo Kõster ([email protected])
Projekti eesmärgiks on erialaspetsiifiliste IKT lahenduste integreerimine TalTech Eesti Mereakadeemia õppekavasse „Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine“ ja sellega kaasneva sisulise materjali uuendamine, erialaainete ning praktikate kaasajastamine ja IHO (Rahvusvaheline Hüdrograafia Organisatsioon) standartide vastavusse viimine.
Projekti üldiseks eesmärgiks on eriala IKT lahenduste integreerimine VDVR õppekavasse järgmiste tegevuste kaudu:
- Arendada olemasolevat ja soetada uus tarkvara/riistvara
- Töötada välja vastavad õppematerjalid ja praktika juhendid
- Koolitada välja vastavate erialade IKT teadmiste ja oskustega instruktorid
Projekti rahastab HITSA IT Akadeemia ning tegevused viiakse ellu ajavahemikul 01.04.2020 – 31.07.2021
Kontakt: Inga Zaitseva-Pärnaste ([email protected])
Projekti eesmärgiks on "targa autoteki" kontseptsiooni (prototüübi) välja töötamine AS Tallink Grupi laevale, mis võimaldaks sadama territooriumil automatiseerida ning efektiivistada sõidukitega seotud protsesse.
Töö raames viiakse läbi uuring, millega selgitatakse välja võimalikud tehnoloogilised ning süsteemi arhitektuursed lahendused ning valitakse neist optimaalseim. Teise etapina arendatakse välja "targa autoteki" tehnoloogiline lahendus ja kasutajaliidesed ning installeeritakse need testalal. Kolmandas etapis kogutakse andmeid ning analüüsitakse võimalikke kitsaskohti.
Eduka lahenduse korral muutub lastiruumi kasutus ning lastipaigutus efektiivsemaks, väheneb tööjõuvajadus laadimis- ja lossimistöödel ning lüheneb ooteaeg laeva ja laevast väljasõiduks.
Tööd rahastab AS Tallink Grupp ning tegevused viiakse läbi perioodil 16.01.2019 - 31.12.2020.
Kontakt: Dan Heering ([email protected])
Projekti "Real-time Ferries (RTF)" eesmärgiks on luua intermodaalne reaalajas liikluse jälgimise süsteem, millesse on kaasatud ka parvlaevad. Peamiseks ülesandeks on seni eraldiseisvate domeenide (laeva navigeerimissüsteemid, ühistransport, logistikaettevõtted, sadamad) ühildamine Läänemere piirkonnas.
Projekti tulemusel loodetakse luua 5-10 pilootrakendust erinevate olukordade jaoks, nt kauba- ja reisijateveo ümbersuunamine reisi ärajäämise korral.
Kontakt: Dan Heering ([email protected])
Projekti BOOSTED - "Rakenduskõrghariduse õppekava Läänemere-piirkonna ühtse turismisektori kasvu toetajana" käigus viidi läbi uuring turismitöötajate oskuste ja pädevuste kaardistamiseks Soomes, Lätis ja Eestis, loodi rahvusvaheline e-õppemoodus (33 EAP-d) turismihariduses antavate pädevuste ühtlustamiseks Kesk-Läänemere piirkonnas ning koostati juhendraamat "Teachers' Guide to Tourism Curriculum Design and Delivery: Lessons Learned in Central-Baltic Area".
Projekti juhtpartneriks oli Satakunta Rakenduskõrgkool (Soome) ning partneriteks Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (Eesti), Läti Ülikool ja Vidzeme Rakenduskõrgkool (Läti). Projektiväliste partneritena olid kaasatud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Eesti ) ja Saimaa Rakenduskõrgkool (Soome).
Projekti elluviimist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi Interreg VA Kesk-Läänemere programm.
Projekti kogueelarve oli 571 081,75 €, millest ERDF 460 684,29 €.
Vaata lisaks:
Eesti Mereakadeemia on ühinenud GO LNG projekti raames loodud Läänemere äärsete riikide LNG alaseid kompetentse ning arendust koondava kompetentsikeskusega. Selle peamisteks eesmärkideks on LNG valdkonna teadus- ja arendustegevuse, hariduse ning treeningvõimaluste arendamine ning vastava kompetentsi pakkumine Läänemere piirkonnas.
Põhjalike koostöövaldkondadena käsitletakse:
- Läänemere piirkonna LNG kompetentside arendamine, LNG koolituste eesmärkide ja sisu määratlemine;
- Ühiste teadus- ja arendusprojetide läbiviimine eesmärgiga ühendada teadusalane kompetents ja erasektori arengupotentsiaal;
- Ühised turundustegevused eesmärgiga reklaamida LNG kompetentsikeskust ja koondatud teadmisi.
Konsortsiumi mitmekülgsed tegevused loovad tuleviku perspektiivis eelduse kvaliteetse LNG-alase taseme- ja täiendõppe ning valdkondlike uuringute läbiviimiseks.
Konkreetseteks tegevusteks on:
- LNG kompetentsikeskuse teenuste paketi arendamine (sh distantsõpe);
- Eeltingimuste loomine täiendkoolitusteks lähtuvalt tööturu vajadustest;
- Eeltingimuste loomine treeningsertifikaatide väljastamiseks tunnustatud asutuste poolt;
- LNG-alaste ürituste (konverentsid, seminarid, ühistreeningud) korraldamise toetamine;
- LNG ühisturunduse väljaarendmine toodete/teenuste tutvustamiseks.
Lisaks Eesti Mereakadeemiale on kompetentsikeskusega liitunud ülikoolid, teadusasutused ja vastavad liidud Leedust, Saksamaalt , Rootsist, Poolast ja Taanist.
Projektis “Search mission Coordinator and On-Scene Coordinator courses for international use” on Eesti Mereakadeemia koostöös Politsei- ja Piirivalveameti Merevalvekeskusega Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (FRONTEX) toetuse raames välja töötamas kahte olulist kursust.
Esimene nendest on otsingu- ja päästetööde koordinaatorite (Search Mission Coordinator – SMC) kursus, mille eesmärgiks on anda teadmisi ja oskusi koordineerimaks otsingu- ja päästeopratsioone konkreetse juhtumi korral. Kursus vastab SMC tasemetele 5 ja 6 (juhtimine ja planeerimine).
Teine väljatöötatav kursus keskendub otsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaatorite (On-Scene Coordinator – OSC) väljaõppele. Kursus vastab tasemele 4 (lühiajalised teemad baasõppega).
Mõlemad kursused vastavad IAMSAR manuaalile, EU regulatsioonidele ning on vastavuses piirivalvurite kvalifikatsioonistandarditega ning elukestva õppe põhimõtetele.
Projekti kestuseks on oktoober 2017 – September 2018 ning toetuse suuruseks 54 666 €
Seemnerahastusega projekt "Pathways and Needs Towards a Baltic Regional Spatial Data Infrastructure for Maritime Spatial Planning (MSPDAT)" on mõeldud rahvusvahelise koostöö edendamiseks Euroopa Liidu Läänemere strateegiat rakendatavates valdkondades. MSPDAT-i eesmärgiks on rahvusvahelise koostöö edendamine ökosüsteemi põhises mereruumi planeerimise protsessis. Ettevalmistavas faasis on kavas edasise infovajaduse ning olemasoleva info kasutatavuse kaardistamine, soovituste kogumi loomine keskkonnateabe parandamiseks ja kasutamiseks ning nende põhjal anda sisend mereruumi planeerimist reguleerivatesse dokumentidesse.
Eesti Mereakadeemia peamine fookus antud projektis on seotud hüdrograafia ning meresõiduohutuse alase teabega.

SME Aisle (Exports of cluster of CB economic strengths shipbuilding, maritime renewable energy, automation and ICT to Namibia as a stabile point to entry to the South African markets) fookus on merendussektori ekspordipotentsiaali kasvatamine Lõuna-Aafrika sihtturule Eesti, Soome, Läti ja Rootsi suunalt.
Projekti juhtpartneriks on Namiibia ja Lõuna-Aafrika sihtturuga pikalt koostööd teinud Satakunta University of Applied Sciences ning partnerid on lisaks EMERA’le Soomest Prizztech Oy, Lätist Latvian Chamber of Commerce and Industry ning Association of Mechanical Engineering and Metalworking Industries of Latvia ja Rootsist Swedish Windpower Association (assotsieerunud partner).
Projekti eelarve on 1,73 miljonit eurot, millest EMERA eelarve maht on ca 400 000 eurot.
Projekti peamisteks sihtrühmadeks on ettevõtted, kes tegelevad järgmistes valdkondades:
- infrastruktuur – tehnika ja seadmed, taastuvenergia, automatiseeritus, IT-lahendused;
- laevaehitus, laevade ümberehitus ja remont;
- väljaõppe ja koolituste pakkumine merendussektoris;
- ekspertteenuste pakkumine.
Kestus: 01.03.2018 – 31.08.2022
Kontakt: Erko Veltson ([email protected])
Projekti SMARTSEA eesmärgiks on välja tötada interaktiivne magistriõppe programm tõusvale "targale merendussektorile" IKT ja IoT alaste pädevustega merendusspetsialistide koolitamiseks.
Välja töötatav õppekava oleks ühe-aastane (60 ECTS) programm, millest 8 kuud on õpet ja 1 kuu praktikat merendussektori ettevõttes. Õppeained koondavad teemad infotehnloogiast, kaugseirest, meresõiduohutusest, merekeskkonnast jt. valdkondadest.
Projekti jooksul töötatakse välja õppekava ning sellesse kuuluvad õppeained, pannakse kokku pakett laboratoorsete harjutuste juhenditega, kaardistatakse vajadused ja võetakse kasutusele SMARTSEA e-õppeplatvorm, sertifitseeritakse õppekava ning viiakse läbi esimene SMARTSEA õppekav testkurus.
Projekt on rahastatud ERASMUS+ programmist ning tegevused viiakse läbi perioodil 01.11.2019 - 31.10.2022.
Kontakt: Kadi Kasepõld ([email protected])
Soolal on toidutoodetes oluline tehnoloogiline, säilitav ja sensoorseid omadusi kujundav roll. Kuna sool on kättesaadav, odav ning heade tehnoloogiliste ja säilitusomadustega, siis kasutatakse seda toidutootes ohtralt. Samas on teada, et tänapäeva inimesed tarbivad liiga palju soola. Soolasisalduse vähendamine toidutoodetes on üks olulisemaid tervisealaseid prioriteete. Seejuures peab soolasisalduse vähendamise juures tagama toodete kvaliteedi – head maitseomadused aga ka toodete ohutuse.
Põisadrust antioksüdantide ja kiudainete rikka toote valmistamine ja selle kasutus-võimaluste testimine kalatoodete soolasisalduse vähendamiseks ning kuivatatud toodete kvaliteedi tõstmiseks on innovaatiline lähenemisviis, mis annab kalakäitlejale võimaluse toota tarbijate vajadustele sobivaid tooteid. Antioksüdandid on levinud toidutoodete koostisained, mis aitavad säilitada toodete ohutuse ja kvaliteedi.
Soolasisalduse vähendamise tegevuste tulemusel saab ettevõte valida oma toodetele sobivaimad soolaasendajad ning vähendada toodete soolasisaldust. Väiksema soolasisaldusega tooted on tarbijate hulgas populaarsemad ning see aitab kaasa ettevõtte toodete müügile.
Kuivatatud kalatoodete tootearendus tegevuste tulemusel saab ettevõte tarbijapõhiselt arendatud uued tooteretseptid kuivatatud kalatoodete sortimenti, mis aitab kaasa ettevõtte toodete müügile.
Põisadrulisandi tootearendus on annab ettevõttele võimaluse eristuda kohaliku toormaterjali väärindamisega ning võtta tootmiss kasutusele uudse vetikal põhineva koostiskomponendi.
Tegevus viiakse ellu ajavahemikul: 01.09.2020 - 31.12.2022
Uuringu teostamist rahastab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Maaeluministeerium. Uuringu asjaajamist toetab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Tutvu projektiaruandega
Kontakt: Loreida Timberg ([email protected])
Kilust ja räimest toodetud kalaõli rasvhappelise koostise, metallide ja saasteainete sisalduse analüüsi ning säilituskatsete pealt saab hinnata, kas Läänemerest püütud kilust-räimest toodetud kalaõlist saaks potentsiaalselt teha inimtoiduks sobivaid kõrgema lisandväärtusega, nt oomega-3 õlide tooteid. Selline uurimusteema on oluline kogu Eesti kilu ja räimepüügi sektorile, sest võimaldab komponenditehase toodangut väärindada.
Kalaõli kvaliteedi säilitamiseks kasutatakse ka erinevaid antioksüdante. Trend ja turu nõudlus on eelistada võimalikult naturaalseid antioksüdante, kuid nende efektiivsuse määramine nõuab säilituskatseid, mille käigus on vajalik hinnata kalaõli kvaliteediomadusi – rasvhappelist koostist ja sensoorseid omadusi.
Uuringu tulemusi rakendades on võimalik leida potentsiaalsed kalaõli ja kalajahu väärindamise viisid:
-
- Mida värskemast ja parema kvaliteediga toormaterjalist toodetakse kalakomponente, seda parema kvaliteediga ja kõrgema lisandväärtusega need on;
- Tooraine kõrge kvaliteedi säilitamise võimalused annavad püüdjatele võimaluse täiendada püügijärgseid säilitamismeetodeid ning tootmisesse jõuab kõrgema kvaliteedi ja parema hinnaga kilu-räim;
Kalaõli ja kalajahu säilituskatsed erinevate antioksüdantidega annavad infot, mis juhtub toodete kvaliteediga ja kui kaua on võimalik hoida toote kvaliteeti stabiilsena.
Tegevused viiakse ellu ajavahemikul 01.09.2020 - 31.12.2022.
Uuringu teostamist rahastab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Maaeluministeerium. Uuringu asjaajamist toetab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Tutvu projektiaruandega
Kontakt: Loreida Timberg ([email protected])
Projekti SkillSea eesmärgiks on Euroopa tasandil edendada tööstuse, ametiasutuste ja haridus- ja koolitusteenuste pakkujate vahelist koostööd töötamaks välja haridusstrateegia merendussektori jaoks, mis võimaldaks tulevikus pakkuda merendusega tegelevatele spetsialistidele õigeid oskusi tööturu vajadusi silmas pidades ning tagades sellega ka Euroopa merendussektori jätkusuutlikkus.
Projekti tegevustena kaardistatakse tulevikus vajalikud oskused, töötatakse välja uued õppekavad ning rakendatakse uus sektori-põhine strateegia.
Projekti rahastatakse Erasmus+ KA2 programmist ning tegevused viiakse läbi perioodil 01.01.2019 - 31.12.2022.
Kontakt: Liana Šestak ([email protected])
Raportid
Tutvu projektide ja uuringute raportitega:
Väikesaarte transpordiühenduste analüüs
ASi Tallinna Sadam kasvuhoonegaaside heite kaardistamine ja arvutusprotsessi digitaliseerimine
Rannapüügi ja siseveekogude kalaliikide väärindamine tarbijapõhise tootearendusega aruanne
Merendussektori majandusmõju uuring - I etapp, 2016
Kalaõli ja kalajahu kvaliteet ja väärindamise võimalused antioksüdantide kasutamisega
Kalatoodete soolasisalduse vähendamine ja põisadrulisandi arendus