TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo
Tark linn

Targa linna ideekonkurss - teeme linnad nutikaks!

2020 ja 2021 oleme välja valinud ja alustanud 6 pilootprojektiga.

Uus avatud targa linna ideekonkurss tuleb aastal 2023 ning ellu viiakse 6 suurt pilootprojekti.

2020. aasta targa linna avatud ideekonkursile laekus 71 ideed, millest neli parimat valiti välja 2020. aastal ja kaks parimat 2021. aastal. Neid viib FinEst Targa Linna Tippkeskus ellu koos linnadega, kus lahendusi piloteeritakse. 

Pilootprojektide peamine eesmärk on FinEst Targa Linna Tippkeskuse tugevdamine ja jätkusuutlikkuse ülesehitamine ning teadustulemuste praktiline rakendamine Eesti linnades.

HTM logo
Euroopa Regionaalarengu Fond

Targa linna tippkeskus

Targa Linna Tippkeskus (FinEst Centre for Smart Cities) on iseseisev organisatsioon Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus. Targa Linna Tippkeskuse eesmärgiks on muuta linnakeskkonnad paremaks uute tehnoloogiate katsetamise teel ning seeläbi kasvada rahvusvaheliselt tuntud teadusarendus-keskuseks. Targa Linna Tippkeskus on rahvusvaheline organisatsioon mille asutajateks on Tallinna Tehnikaülikool, Aalto Ülikool, Forum Virium Helsinki ja Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Rohkem informatsiooni Targa Linna Tippkeskuse kohta saab lugeda meie kodulehelt www.finestcentre.eu
 

Linnade ja valdade vajadused

Koostöös Eesti linnaliste piirkondadega valisime 2020. aasta II pooles välja 10 neile kõige olulisemat väljakutset, mida saaks tehnoloogiaid nutikalt rakendades lahendada. 2021. aastal valime ideid, mis pakuvad lahendusi samadele väljakutsetele ehk ühtegi neist välja ei arva. 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Harku, Keila, Lääne-Harju, Maardu, Pärnu, Paide, Rae, Rakvere, Saaremaa, Saue, Tallinn, Valga, Viimsi, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Kuidas arendada välja teede ja tänavate võrk, et see soodustaks liikumist jalgsi; erinevate kahe-, kolme- ja neljarattaliste (sh elektrimootoriga) kergliikuritega; ühistranspordiga (buss, rong, jne) ning tulevikus ka isejuhtivate sõidukitega? Oluline on suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu ja võimaldada elanikele tervislikke ja ohutuid liikumisviise.
  • Milline on teede ja tänavate võrgustik, mis moodustab ühisosa kogu muu avaliku ruumiga, kus on näiteks atraktiivsed ümberistumisjaamad ja kaubanduskeskustele mugav ligipääs ka jalakäijatele ning mis võimaldab elanikel jõuda 15 minutiga sihtkohta ilma isiklikku autot kasutamata jne? 
  • Milline on transpordikorraldus, mis arvestaks elanike vajadusi, kes elavad linnast väljas, aga käivad igapäevaselt linnas tööl ja koolis?
  • Kuidas juhtida liiklust operatiivselt ja paindlikult ning suurendada teede läbilaskvust, kuid samas rahustada liiklust ja tõsta turvalisust. 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Harku, Kohtla-Järve, Lääne-Harju, Paide, Põltsamaa, Rae, Rakvere, Saue,
Tallinn, Tartu, Viljandi, Viru-Nigula, Vormsi

  • Valla äärealadelt on keeruline tulla keskusesse, eriti lastel. Vallasisene transport, sh ühendused väikesaartega on puudulik. Rahvast pole piisavalt, et tekitada tasuv, piisava sagedusega bussiliiklus. Millised võimalused on luua nõudepõhine ühistransport või sõidujagamisteenusele baseeruv transpordilahendus (sotsiaaltransport, koolitransport, suurematesse ettevõtetesse tööle jne), arvestades ka erivajadustega elanikega?
  • Linnade probleemiks on igapäevane pendelränne. Kuidas luua integreeritud ja piisava sagedusega ühistranspordiühendused ning auto ja ühistranspordi mugav ühildumine linnade äärealadel? Kuidas tagada erinevate vanusegruppide vajadustele vastav, mugav ja asjakohastel aegadel liikuv ühistransport (tööle, kooli, keskusesse teenuseid tarbima: pood, arstiabi, juuksur jne)? 
  • Tasuta ühistranspordi ja sõitjate vähesuse tõttu sulgevad ettevõtjad järjest kaugbussiliine, mistõttu tuleb KOV-il järjest enam korraldada nii vallasisest kui ka maakondlikku transporti – leida võimalusi tagada piisav liinide sagedus ja käivitada uusi liine.
  • Elanikkonna vananemisest ja perearstide kroonilisest puudusest tingituna (esmatasandi tervishoiuteenuse kaugenemise ja koondumise tõttu) tuleb KOV-il järjest rohkem panustada sotsiaaltranspordi korraldamisele. 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rae, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Valga, 
Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Puudub linnade ja maakonna ühtne ühistranspordisüsteem, rääkimata üleriigilisest. Ka piletisüsteemid on erinevad. Oluline on erinevate liikumisvahendite kombineeritud planeerimine: buss, rong, jalgratas, auto, kergliikur jne. 
  • Ühistranspordis töö tegemise võimalus on oluline eelis eraautoga sõitmise ees. Kuidas luua selleks võimalikult mugavad tingimused (laud arvuti toetamiseks, kiire ja stabiilne internetiühendus, võimalus eraldatuseks – vaikne töötamine või kõnede tegemine, et teisi ei segaks)?
  • Milliseid uuringuid ja andmeanalüüse on vaja teha, et maakondlik ja piirkonna ühistransport  tegelike sõiduvajadustega kooskõlla viia?
  • Oluline on võimaldada töötamist isegi 100 km kaugusel suuremates linnades nii, et see oleks aja- ja energiaefektiivne ning mugav. 
  • Milline on väiksemates asulates paikneva toomise ja tööstuse vajadusi silmas pidav kaupade liikumine ning logistikakeskuste paiknemine?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Maardu, Paide, Rakvere, Tallinn, Valga, Viimsi, Viru-Nigula, Võru

  • Kuidas luua targalt mitmeid detailplaneeringuid hõlmavaid struktuurplaane, et tagada ühtsem detailplaneerimine ja ressursikasutus ning parem linnaruum, luues eeldused säästlikuks ehitamiseks ja säästlike energiakandjate kasutamiseks? Kuidas efektiivselt kaasata elanikke?
  • Sini-rohetaristu arendamine nutikates linnades – millised on keskkonnasäästlikud ja targad (sademe)veesüsteemid, nutikad ruumiplaneerimise lahendused, mis tõstavad elukvaliteeti ja aitavad kaasa keskkonnaseisundi paranemisele (nt parandavad toimetulekut vihmavalingute, tormide, üleujutustega, leevendavad soojussaare efekti jms)?
  • Kuidas võtta kasutusele geoinforakenduste võimalusi linna hallatavate taristuobjektide haldamiseks (näiteks tänavalgustus, lumekoristus, haljastus jms), samuti ruumianalüüse (ühistransport, jäätmemajandus jms)?
  • Milliseid võimalusi pakub kaugseire ja positsioneerimise kasutamine linnaplaneerimises (kosmosevaldkonna innovatiivsete lahenduste rakendamine linnaruumi planeerimisel)?
  • Kuidas planeerimisel võtta arvesse, et inimene saaks sooritada oma eluks vajalikud tegevused kodu ümber; ideaalis jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga? Kuidas korraldada äärelinnas elavate inimeste mugav liikumine kesklinnas asuvatesse asutustesse (nt lasteaiad ja koolid). Kuidas tagada ligipääs tõmbeobjektidele mööda kergliiklusteid? Mida teha olemasolevate suurte kaubanduskeskustega, mis ei võimalda jalgsi kohalejõudmist? Kuidas planeerida keskuste ümbrust ruumi kompaktse ja jalakäijasõbralikuna?
  • Kuidas kasutada nutikalt sensoreid andmete kogumiseks, et mõõtmistulemuste baasil oleks võimalik läbi viia simulatsioone ja kodanike elukvaliteeti tõstvaid projekte? Nt andmete põhjal tuleviku simulatsioonide tekitamine, et ennustada trende ja modelleerida inimeste vajadusi (näiteks lasteaiakohad). 
  • Hoonete vee, soojusenergia, elektri tarbimise ja tootmise näitajad peaksid olema reaalajas nähtavad, et efektiivselt planeerida ja prognoosida energia tootmist, identifitseerida kõrge tarbimisega hooned ja jagada tarbimist, et vältida hüppelist kasvu. 
  • Kuidas enam integreerida linnaplaneerimisse kaasaja tehnoloogiaid (näiteks tuua sisse mudelprojekteerimise (BIM) keskne protsess, mis võimaldaks ühtset menetlust nii projekti kogu elukaare jooksul kui ka infovõimekust maastiku-, planeeringu-, pinnase- ja olemasolevate ehitiste mudelite loomiseks)? Kuidas sellised arengud võimaldaks parandada ka võimalike taristuprojektimudelite (InfraBIM) ühilduvust ja kohaliku linnamudeli (CIM) kasutatavust? Kuidas on võimalik andmete pealt tuvastada projektide tasuvus vallale? Näiteks uus arendaja koos 3000 uue elanikuga – kuidas ennustada läbi andmeanalüüsi valla kulusid ja tulusid?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Jõgeva, Kohtla-Järve, Jääne-Harju, Maardu, Narva, Paide, Põltsamaa, Rakvere, 
Saaremaa, Saue, Sillamäe, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Suurimaks väljakutseks on hoonete energiatõhususe suurendamine – nii kortermajades, omavalitsuse hallatavates hoonetes kui ka väikeelamutes. Vajalik on madala energiatarbimisega uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete rekonstrueerimine. Kuidas lahendada kogu tervikut säästlikult – valgus, ventilatsioon, jahutus, soojus?
  • Pakutav energialahenduste tasuvus ei ole kergesti hoomatav. Puuduvad teadmised, millistes hoonetes on mõistlik projekte läbi viia, milliseid aga oleks otstarbekam lammutada, kuna amortiseeruvad enne kui lahendused ennast ära tasuvad. Puudub ühtne teadmiste kogum, mille alusel omavalitsused saaksid otsuseid langetada.
  • Kasutatavad lahendused peaksid olema mitmekesised ka arhitektuurilisest aspektist. Kuidas ehitusmahtude suurenedes ning kaasaegse linnaruumi arendusvajaduse kontekstis tagada kohalik eripära ja traditsioonilise arhitektuuripärandi säilimine? 
  • Investeeringuid muinsuskaitseala hoonetesse on keeruline teha – ressursimahukas, karmide tingimustega ning teadmised võimalikest kasutatavatest lahendustest on killustunud, raskesti leitavad. 
  • Kuidas efektiivselt minna üle hoone lokaalsetelt jahutusseadmetelt keskkonnasõbralikule kaugjahutusele?
  • Väiksemates omavalitsustes on kaugkütte efektiivsus ja mõttekus madal – mis võiks olla lahendus või alternatiiv?
  • Millega motiveerida elanikke looma energiaühistuid, mis aitaks kiirendada alternatiivsete energiatootmise meetodite kasutuselevõttu?
  • Hoonete avariikindlus (näiteks sooja tarnimine hoonesse küll toimib, kuid hoonesisene tsirkulatsioon elektrikatkestuse ajal ei tööta).
  • Kuidas lahendada avalike hoonete ressursitarbimise info kättesaamine reaalajas (elekter, soojus, CO2, müra jt)? Vajalik on nende andmete analüüs ja simulatsiooni võimalus, mis võimaldaks operatiivselt hooneid juhtida.

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Elva, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Lääneranna, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saaremaa,
Saue, Sillamäe, Tallinn, Viru-Nigula, Vormsi, Võru

Elektrienergia saadavus tööstusaladele on kriitiline. Enamus valdade elanikkond väheneb osalt töökohtade puuduse tõttu. Kuidas tagada head tingimused tööstusele nii energiaga varustuse kui kaubaveo (raudteeühendus) seisukohast. Mis oleks mõistlik arenduse mudel (hetkel ei investeeri energiatootjad tarbijate puuduse tõttu, samas tööstus ei tule maakonda tingimuste puudumise tõttu). 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Keila, Kohtla-Järve, Lääne-Harju, Maardu, Paide, Rae, Rakvere, Saaremaa, Tartu, Viljandi, Viru-
Nigula

  • Probleemiks on taastumatutel energiaallikatel põhinev elektri ja sooja tootmine. Soojusenergia on tarbimise mõistes kõige suurema mahuga energialiik, kuid osaliselt kasutatakse kaugkütte tootmiseks veel maagaasi ning turvast. Kuidas forsseerida kohaliku taastuvenergia tootmist ja tarbimist?
  • Mis võimalused on kaugkütte tootmine viia taastuvenergia allikate peale, ära kasutada madalatemperatuurilisi kaugkütte võimalusi? Kuidas tuvastada ja ellu viia kaasaegsetel lahendustel (reoveest elektri tootmine, soojuspumpade maa-alused või veekogudel põhinevad lahendused kombineerituna päiksepaneelidega) põhinevad projektid? Kuidas siduda need projektid linnaarhitektuuri ja planeerimisega (näiteks linna kasvuhoonete rajamine soojuspumpade alale)?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Elva, Harku, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viimsi, Võru

  • Andmete kogumise vajadus ja ulatus on täpselt kindlaks määramata, s.t pole teadmist, milliseid andmeid ja mille jaoks on vajalik koguda. Samas teatavad andmed kogunevad ja nende maht pidevalt kasvab.
  • Andmete töötlemise, analüüsimise ja juhtimisotsuste tegemiseks kasutamise tehniline võimekus ja kompetents on puudulik. Kuidas tõhustada linna infosüsteemi üldist arhitektuuri (sh. kohalike ja riiklike registrite ühilduvust) ja liikuda pikemas perspektiivis ka nn. nutilinnana toimimise suunas, mis võimaldaks paremini analüüsida Eesti olukorda läbi linnade andmete? 
  • Tänapäeva infoühiskonnas on vajalik järjest rohkem panustada IT turvalisusele (ISKE) ja andmekaitsele. Hetkel andmekaitse, GDPR, küberturvalisuse regulatsioonides navigeerimine kohalikel omavalitsustel keeruline.
  • Hetkel kättesaadavad andmed näiteks Statistikaametist ei ole piirkondadepõhised ega tihti reaalajas.
  • Andmebaasid ei ühildu . Palju on loodud vajaduspõhiseid omasüsteeme, mis on ühe omavalitsuse kesksed. Vaja on tarkvara, mis suudab infot erinevatest andmebaasidest koguda või andmebaasid omavahel suhtlema panna. Kuidas luua andmesillad naaberomavalitsustega, sh naaberriigi omaga, et integreerida andmepõhist juhtimist, koostööd ja teenuseid?
  • Puudu on digitaalsest reaalaja linnaruumi monitooringust ehk kuidas muuta linnavara haldus targaks, süsteemseks: liikluskoormus tänavatel, vabad parkimiskohad, CO2 ja müratase tänavatel, õhukvaliteet, avalike hoonete ressursi tarbimine ja monitooring reaalajas; elekter, soojus, jne, prügimajanduse monitooring?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viimsi, Viljandi, Võru

Omavalitsutel on üksjagu andmekogusid olemas, kuid neid ei kasutata ega kuvata. Erasektori ettevõtted soovivad ja saavad arendada avaandmetest lähtudes nutikaid, vajalikke ja kasulikke lahendusi. Kuidas anda andmeid kodanikele, organisatsioonidele ja eraettevõtetele vabaks kasutamiseks ja uute teenuste loomiseks, samas tagades nende õiguspärase ja turvalise haldamise?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Maardu, Paide, Rakvere, Saue, Tartu, Viimsi, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Suhtlus elanikega on tihti aeglane ja ebaefektiivne. Järjest kasvavate infomahtude tõttu on elanikel järjest keerulisem oma igapäevast elu korraldada ning enda jaoks oluliste teenuste kohta infot saada. Mis oleksid õiged suhtluskanalid, mis arvestavad erinevate vanusegruppide võimekust ja huve?
  • Kuidas tõsta e-teenuste hulka ja kvaliteeti, kuidas propageerida nende kasutamist elanikkonna hulgas? Suures osas Eestis linnades rahvastik väheneb, vajalik on leida lahendused, et tagada teenuste kvaliteet. 
  • Dokumendihaldussüsteem ei võimalda taotluste jms menetluskäiku jälgida. Sellise võimekuse tekitamine tõstaks oluliselt efektiivsust, läbipaistvust ja kvaliteeti.
  • Haigestumine ja emotsionaalne vananemine on Eesti üks suurimaid vanemate elanike probleeme. Sotsiaalhoolekanne vajab uuendamist ja täiustamist. Kuidas arendada hooldekodusid ja teha teavitustööd, et inimesed ei hoiaks kinni oma kinnisvarast, vaid sooviks minna hooldekodusse, kus kõik elutingimused on paremad (tervishoid, sotsiaalelu). Leida võimalusi tugipersonali töö optimeerimiseks vananevate inimeste hooldamisel väheneva personali tingimustes.

Uurimisvaldkonnad ja -meeskonnad

FinEst Targa Linna Tippkeskuses on viis uurimisvaldkonda koos teadlaste meeskondadega Tallinna tehnikaülikoolist ja Aalto ülikoolist.

Tippkeskuse teadusmeeskondadest ja -suundadest loe lähemalt SIIT.

Pilootprojektid

Targa Linna Tippkeskus viib ellu kuut pilootprojekti. Neist neli kestavad 2021.a. jaanuarist 2023.a. mai lõpuni ja kaks 2022.a. jaanuarist 2023.a. juuni lõpuni. Tippkeskus viib pilootprojekte ellu koos Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto teadlaste ning partnerlinnade ja -valdadega. 

Projekti idee on pakkuda uudne ökosüsteemi raamistik ühis- ja nõudepõhise transpordisüsteemi haldamiseks, kus kasutajakeskses lähenemises lisanduvad olemasolevatele ühistranspordi tüüpidele isejuhtivad „viimase miili“ minibussid ja mikromobiilsuse lahendused.

Üks pilootprojekti peamisi väljundeid on kasutajasõbralik infovahetuse platvorm kõigi vajalike teenuste jaoks, ühendades nii olemasolevad kui ka uued andmekogud ja lahendused. Projektis testitakse nõudluspõhist transpordi terviksüsteemi alates reisija koduuksest kuni pealinna transpordi sõlmpunktidesse, nagu Ülemiste ja Tallinna sadam, ja edasi üle mere Helsingisse.

Praktiline pilootprojekt sisaldab isejuhtivate busside nõudluspõhist teenust eeslinnades, ühendades need üldise ühistranspordivõrguga ja mikromobiilsuse pakkujatega pealinnas. Isejuhtivad bussid taastoodetakse oma eluea ära elanud elektrisõidukitest ja muudetakse isejuhtivad bussid kohalikele omavalitsustele taskukohaseks.

Lõplikuks projekti tulemuseks on tulevikulinna mudel, mis on testitud reaalses linnakeskkonnas, ja rakenduslik töövahendite komplekt linnade jaoks. Projekti peamised partnerid on Tallinna linn ja Rae vald, lisaks mitmed väliseid partnereid nii valitsusasutustest, eraettevõtlusest kui ka mittetulundusorganisatsioonidest. 

VAATA VIDEOT

Piloodi teadusjuht on Autonoomsete sõidukite uurimisgrupi juht professor Raivo Sell Tallinna Tehnikaülikoolist ja piloodi koordinaator on Krister Kalda Targa linna tippkeskusest.

See projekt arendab Tallinna ja Helsingi digikaksiku rohekihistust ning loob Tallinna kesklinna nutika linnaplaneerimise virtuaalkeskuse. Projekti teeb maailmas ainulaadseks võimalus rohekeskkonda digitaalselt mudeldada, nn dünaamiline roheteabemudel.

Täna esindab digitaalses keskkonnas rohelist elukeskkonda sageli staatiline kujutis, ehkki tegelikkuses on rohelus pidevas muutumises ja üks linnakeskkonna kvaliteedi peamiseid mõjutajaid. Rohe- ja sinitaristu toetab kliimamuutusega kohanemisel, sellel on oluline mõju mikrokliima ja heitkoguste reguleerimisel, kuumasaare efekti ja müra vähendamisel. Rohelised keskkonnad toetavad linnade muutumist süsinikneutraalseks ja loovad linnakuvandit.

Rohekaksiku projektis luuakse Tallinna ja Helsingi linnale kohalikku taimmaterjali sisaldav 3D mudel koos seda toetava digikaksiku liidesega. Mudelit on võimalik hiljem laiendada, et see vastaks erinevate linnade vajadustele teistes kliimavööndites kogu maailmas. Alaline nutika linnaplaneerimise virtuaalkeskus Tallinna kesklinnas edendab linna digitaalset arengut ja hõlbustab kodanike osalemist linnaplaneerimises.

VAATA VIDEOT

Projekti partnerid on Tallinna ja Helsingi linn, Aalto ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Pilooti juhivad Fabian Dembski, Aija Staffans ja Kristi Grišakov.

Selle projekti eesmärk on parandada hoonete kasutusaegset energiatõhusust ja sisekliimat suurte kinnisvaraportfellide digitaalse haldamise abil. Pidev energia, ventilatsiooni ja õhu kvaliteedi monitooring sadades hoonetes tekitab suurandmed, mille käsitlemiseks töötatakse välja analüütika, mis võimaldab hoonete olukorra jälgimist ja võrdlemist, samuti diagnostikat ja vigade tuvastamist hoonete tehnosüsteemides ning hoonete kasutuses.

Kokku on plaanitud IoT platvormiga ühendada 45 haridushoonet Tallinnas ja Tartus, mille baasil töötatakse välja andmetöötluse ja -halduse tööriistad. Platvormis eraldatakse suutlikkuse monitooringu funktsioonid hooldusega seotud automaatsest diagnostikast. Platvormi kasutajaliides koosneb kolmest vaatest, milles esitatava info detailsus suureneb: linnavalitsuse, linnavaraameti ja halduse/hoolduse juhtimislauad.

Projekt keskendub haridushoonetele, sest nende sisekliima kvaliteet mõjutab õpitulemust, millel on seos rahvusliku konkurentsivõimega. Projekti tööriistad aga on kasulikud kõikidele suurtele kinnisvaraomanikele.

VAATA VIDEOT

Piloodi teadusjuhiks on professor Jarek Kurnitski Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudist ja piloodi koordinaatoriks Kalle Kuus Targa linna tippkeskusest.

Projekti eesmärk on vähendada elektritoite vajadust tarbimise optimeerimise kaudu ning kärpida süsinikumahukat elektritootmist, lihtsustades taastuvenergia lahenduste kasutamist. Selmet tarbida võrgust elektrit vastavalt vajadusele, võimaldab energiasalvestus- ning juhtsüsteemide kasutamine muuta elektritarbimise profiili ja kompenseerida taastuvenergial töötavate generaatorite kõikuvat toodangut. Eesmärk saavutatakse elektriliste mikrovõrkude kaudu, mis moodustatakse integreeritud energiasalvestussüsteemi ning spetsiaalse tarkvaraplatvormiga varustatud digitaalse madalpinge alajaama abil.

Projekti käigus luuakse kohalikele omavalitsustele vahendid elektriliste mikrovõrkude ja suletud elektri jaotusvõrkude moodustamiseks, võimaldades seeläbi lahendada energiavarustuse probleeme ning suurendada süsinikuneutraalse energia kasutuselevõttu.

Projekti käigus viiakse läbi kõrgetasemeline teadustöö energiasalvestussüsteemide, elektrivõrkude küberturvalisuse, energiapoliitika ja -turgude valdkonnas, mis rajaneb tegelikest keskkondadest saadud empiirilistel andmetel, ning koostatakse soovitused energiapoliitika kujundajatele ja esitatakse kontseptsioon mikrovõrkude loomiseks skaleeritava toote kaudu.

VAATA VIDEOT

Pilootlahendused on kavas rajada Lääne-Harju valda, Paldiskisse ning Tartu linna.

Pilootprojekti juhib dr Tarmo Korõtko Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudist.

Renoveerimisstrateegia tööriista (RESTO) piloodi eesmärgiks on välja arendada innovatiivne digitaalne platvorm omavalitsustele ja kinnisvara suurhaldajatele, et olla valmis meid ees ootava renoveerimislaine väljakutsetele. Tööriist kombineerib rohepöörde ja digipöörde lahendused, et optimeerida vajalikke investeeringuid nende hoonetesse. 

Pilootprojekt viiakse ellu koos Võru linnavalitsusega sealses kesklinnas. Tööriist võimaldaks hinnata alternatiivsete investeeringute mõju tehnoloogiate, hoonete disaini, linnaplaneerimise ja ärimudelite osas. Platvormina kasutatakse Ehitisregistri digitaalse kaksiku andmeid. Piloodis kasutatakse Targa linna tippkeskuse DigiAuditi poolt välja töötatud hoonete automaatse energiakasutuse jälgimist. Täiendavalt kaasatakse analüüsi erinevate avalike andmebaasides olevat infot ja võimalik on arvesse võtta ka erinevaid renoveerimise piiranguid näiteks muinsuskaitsest või miljööväärtuslikkusest tulevad nõuded, energiatõhususe taseme ning keskkonna eesmärgid, rahalised piirangud jne. 

RESTO võimaldab linnadel ja kinnisvara suuromanikel lihtsamalt määrata, luua, simuleerida ja analüüsida nende hoonete ja linnaosade renoveerimise stsenaariume piirkondlikul tasemel ning teha selle baasil mõistlikke otsuseid tuleviku eesmärkide täitmiseks. 

Pilootprojekti juhivad Targo Kalamees ja Einari Kisel.

Pilootprojekti eesmärk on ületada lõhe linnaplaneerijate ja linnaelanike vahel loodava heaoluskoori abil. Skoor on uuenduslik meetod ja tööriist, mis ühendab kvantitatiivseid füsioloogilisi ja subjektiivseid psühholoogilisi näitajaid, et hinnata keskkondi, mis pole mitte ainult turvalised ja mugavad, vaid ka huvitavad või meeldivad või vastupidi, et määratleda keskkondi, mis on ebaturvalised, stressirohked, ülestimuleerivad või ebaatraktiivsed.

Tulemuseks on heaolu skoori ja sellega seotud parameetrite visualiseerimine kaardikihtidena, pakkudes sealhulgas juhised andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks linnaplaneerimise töövoos. Heaolu skoori saab kasutada ka sisendina linna kliimaprobleemide lahendamise planeerimisel. Heaolu tõus linnas, näiteks inimese ja keskkonna paremad suhted, loovad omakorda üldise kaasmõju, mis aitab kaasa turvalise ja vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult tervema linna arengule. Projekti pilootlinnaks on Narva, kus heaolu skoor annaks täiendava sisendi, et teha otsuseid oma elurajoonides vajalike parenduste kohta leidmaks uusi võimalusi kodanike ja investeeringute hoidmiseks ja meelitamiseks.

Pilootprojekti meeskonda kaasatakse ka teisi linnasid, kuna eesmärgiks on välja töötada ja valideerida Targa Linna Tippkeskusele uus teenus, mis pakuks praktilist väärtust ka teistele Euroopa linnadele.

Pilootprojekti juhivad Ivo Fridolin ja Külle Tärnov.

2020.a. ideekonkurss

2020.aastal korraldas FinEst Targa Linna Tippkeskus esimese avatud ideekonkursi. Konkursiga otsiti teaduspõhiseid ideid, mis lahendaks Eesti linnadele olulisi väljakutseid ning aitaks kaasa tippkeskuse jätkusuutlikkuse kasvatamisele ning teadusliku taseme tugevdamisele.

Ideed viib ellu Targa linna tippkeskus koos partnerlinnade ning teadlastega Tallinna Tehnikaülikoolist ja Aalto ülikoolist. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeetriumi rahastatav projekt "Targa linna tippkeskus" (2014-2020.4.01.20-0289). Paralleelselt rahastab targa linna tippkeskuse baasteaduse osa arendamist Horizon2020 Teaming project: FinEst Twins

2020.a. ideekonkurss toimus järgmiste etappidena:

  • 6.oktoobril kuulutasime välja ideekonkursi
  • 6.november oli ideede esitamise tähtaeg. Ideed tuli esitada etteantud vormil. Esitati 71 ideed.
  • Targa Linn Tippkeskuse meeskond hindas ideede vastavust hindamiskriteeriumitele: on teadusarendusmahukas, on kaasatud vähemalt üks linn ja on realistikult etteantud rahalises ja ajalises raamistikus teostatav. II vooru valiti selle hinnangu baasil 38 ideed.
  • Kõik need 38 ideed läksid valdkonnaekspertidele hindamisele. Iga ideed hindas kaks erinevat eksperti. Ekspertide arvamuste baasil valisime finaali 12 ideed ehk need, millele mõlemad eksperdid andsid positiivse hinnangu. 
  • Vastavalt ekspertide soovitustele esitasid tiimid oma täiendatud taotlused 27.novembriks. 
  • Üheksa liikmeline rahvusvaheline hindamiskomitee luges läbi kõik taotlused ning hindas neid kirjalikult vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamiskomitee koosseis ja hindamiskriteeriumid lähtuval antud rahastusmeetme määruses sätestatust.
  • Hindamiskriteeriumid on: teaduslik potentsiaal, uudsus, kasvupotentsiaal, realistlikkus ja mõju linnakeskkondadele.
  • 8.detsembril said kõik 12 meeskonda oma ideid hindamiskomiteele tutvustada ning vastata nende küsimustele. Hindamiskomitee, kuulates ära ettekanded, välistas konsensuslikult kaheksa projekti, vastavalt hindamiskomitee liikmete summeeritud hinnangutele viies kategoorias ja välistusmeetodile. 
  • Konsensuslikult leiti 4 projekti, millele hindamiskomitee oli andnud kõige enam punkte. Need projektid esitati Targa Linna Tippkeskuse juhtkomiteele otsustamiseks.
  • Targa Linna Tippkeskuse juhtkomitee otsustas 17.detsembril 2020.a. anda võimaluse alustada kõigi 4 projektiga, aga valmistada ette 31.märtsiks projektide täpsemad teadus- ja arenduskavad ning eelarved.
  • 7.aprillil 2021.a. toimunud juhtkomitee koosolekul kinnitati 3 projekti teadus- ja arenduskavad koos eelarvetega ning väiksete soovitustega ning ühel projektil tuleb 18.maiks esitada uuendatu kava lähtuvalt juhtkomitee soovitustest uuesti kinnitamiseks.

2021.a. ideekonkurss

2020. aasta targa linna avatud ideekonkursile laekus 71 ideed, millest neli parimat valiti välja ja neid viib FinEst Targa Linna Tippkeskus ellu koos linnadega, kus lahendusi piloteeritakse. Ülejäänud 67 idee hulgas oli veel palju häid ning seetõttu otsustasime mitte teha uut avatud ideekorjet, vaid veidi erineva metoodikaga hinnata 2020. aastal esitatud ideid, ning leida nende hulgast 2 mida on võimalik ellu viia 18 kuuga.

2021.a. 1. faasis valisid Targa Linna Tippkeskuse ja ministeeriumite esindajad välja 15 ideed eelmise aasta konkursile laekunud ideede seast. Suve jooksul tegime reaalsuskontrolli koos idee autoritega ning sõelale jäi 10. Eesti ja Soome linnad hindasid neid ideid ja finaali jõudis 5 ideed. Seejärel said linnad kandideerida piloteerimispartneriks. Pilootprojektide plaanid finaalis valmistati ette koostöös Targa Linna Tippkeskuse, idee autorite ning linnade vahel.  Pilootprojekti plaane hindas kinnitatud hindamiskomisjon ning nende hinnangute baasil otsustas Targa Linna Tippkeskuse juhtkomitee valida elluviimiseks järgmised kaks pilooti: Renoveerimise strateegia tugi ja Linnaplaneerimise heaolu skoor kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks. Piloodid viime ellu perioodil jaanuar 2022 – juuni 2023. 

2021.A. IDEEKONKURSS TOIMUS JÄRGMISTE ETAPPIDENA

Targa linna protsess 2021

Sündmused

Targa linna foorum "Targa linna loomine läbi inimeste kaasamise: praktilised lahendused”  - 27.jaanuar 2022

FinEst Targa Linna keskus korraldas juba teist korda iga aastast targa linna foorumit “Smart City Exchange Forum”, mis seekord keskendub inimeste kaasamise olulisusele targa linna loomisel. Ükski targa linna lahendus ei toimi, kui see pole inimeste hinnangul vajalik ning lihtne kasutada.

Foorumi eesmärk on hoida avalikkust kursis FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadustööde ning linnapilootide arenguga, tõhustada koostööd ja võrgustike loomist nii Eesti ja Soome teadlaste kui ka linnade esindajate, riigitasandi esindajate, kodanike, mittetulundus- ja erasektori ja teiste oluliste targa linna valdkonna partnerite vahel, kes on huvitatud säästva, vastupidava ja nutikama linnakeskkonna arendamisest.

Vaata foorumi salvestusi SIIN.

Targa linna ideede töötoad

Töötoad 2021.a. vooru 10 ideed aruteluks linnade ja valdadega toimusid 19. ja 25. augustil.

Targa linna pilootprojektide veebiseminar - 11.juuni 2021

Neli suuremahulist teaduspõhist pilootprojekti, mida viiakse ellu tihedas koostöös linnade ja valdadega, tutvustasid oma esimesi tulemusi ja plaane ning koostöövõimalusi.

Lähemalt projektide kohta saab lugeda siit:

Targa linna foorum - 21.jaanuar 2021

Esimene Targa linna foorum toimus veebipõhiselt. Foorumi eesmärgiks on tutvustada targa linna valdkonda läbi teadlaste ning linnade ja valdade silmade, paludes esinejatel jagada nii oma eelnevat kogemust targa linna pilootprojektide arendamisel kui ka tulevikuplaane, kuidas nutikal viisil erinevate valdkondade nii praeguseid kui ka tuleviku probleeme saaks targa linna võtmes ning linnade ja teadlaste koostöös lahendada. 

Targa linna inspiratsiooniwebinar - 19.oktoober 2020

FinEst Twins Smart City Challenge by Mrs Külle Tärnov, Head of Innovation 
Vienna Smart City by Mag. Nikolaus Summer, Urban Innovation Vienna, Smart City Agency, Senior Expert 
Jelgava Smart City by Gints Reinsons, Head of Operational Information Centre of Jelgava city 

Webinari lindistust kuulake palun SIIT.