Meie ühiskond linnastub üha hoogsamalt. Prognoositakse, et linnades elab 2050. aastal 74% Euroopa elanikkonnast. Kas neil on seal hea elada?
Ivo Fridolin, Kristjan Pilt, Maie Bachmann, Kristi Grišakov, Külle Tärnov, Silver Sternfeldt | Fotod: Targa linna tippkeskus
Avalik ruum, olgu sise- või välisruum, mängib meie vaimses heaolus olulist rolli ning võib hõlbustada sotsialiseerumist ja toetada turvatunnet. Ideaalis peaks linnaheaolu keskmes olema inimene. Kui inimene tunneb ennast oma elukeskkonnas kas teadlikult või mitteteadlikult halvasti, on sellel otsene mõju tema vaimsele ja pikemas perspektiivis ka füüsilisele tervisele.
Elukeskkonda võib seostada negatiivse või positiivse vaimse tervisega, mida mõjutavad müra ja vibratsioon, haljastus ja rohelus, aga ka elukeskkonna-elurajooni suurus või võimalus valida erinevate liikumisteede vahel. Kasutajad võivad sarnast füüsilist ruumi tõlgendada erinevalt ja sama kasutaja võib kogeda seda päeviti või aastaajati erinevalt. Erinevusi on ka inimeste keskkonnatunnetuses sõltuvalt vanusest, keskkonnaga seotud hoiakutest, soost ja paigakiindumusest. Keerukust lisab tõsiasi, et linnaelanike argipäev on tihti kiirustav ja eri allikatest pärit infotulva alla mattunud. Sageli on meel hajevil ja puudub teadlikkus, mida linnaelanikud tegelikult ümbritsevas elukeskkonnas tunnevad ja millist mõju see neile avaldab.
Heaolu viis taset
Kuidas sellises olukorras koguda objektiivset tagasisidet, mida linnaplaneerimisel arvesse võtta? Näiteks võimalikult tõenduspõhiselt hinnata, kuidas tunnevad linnaelanikud end linna peaväljakul, elamurajooni sisehoovis või pargis?
Ühe sammu objektiivsema linnaplaneerimise suunas pakub FinEst Targa Linna tippkeskuse „Linnaplaneerimise heaolu skoori“ pilootprojekt. Heaolu skoor on uuenduslik süsteem, mis esmalt kaardistab valitud linnaruumi omadused ning kohalike elanike psühholoogilise ja füsioloogilise reaktsiooni valitud asukohas. Pärast andmete analüüsi püütakse välja selgitada, miks tajuvad kohalikud esmapilgul sarnaste ruumiliste omadustega avalikku ruumi erinevalt ja miks mõned kohad on populaarsemad kui teised.
Heaolu skoor praegusel kujul sisaldab viit taset: looduskeskkonna kiht, mis arvutab positiivsete maastikuelementide (nt puud, muruplatsid ja lillepeenrad) osakaalu ning negatiivsete elementide, nagu saastavad alad ja suured asfalteeritud alad, osakaalu; ehitatud keskkonnakiht, mis hindab tänavavõrgu ühenduvust, teatud asukohtade ligipääsetavust ja kasutusaega; tegevuste kiht, mis hindab piirkonna avalike mugavuste ja teenuste mitmekesisust (mänguväljakud, sportimisvõimalused jne) ning nende lähedust linnaelanikele; psühholoogiline kiht, mis hindab linnaruumis valitud asukohtades elanike positiivsete ja negatiivsete emotsioonide taset, paigakiindumust ja vaimse taastumise võimalust; ning füsioloogiline kiht, mis mõõdab inimeste kokkupuudet ruumiliselt määratud stressiteguritega reaalajas salvestatud füsioloogiliste signaalide põhjal.
Mitut masti väljakutsed
Ruumiandmete kogumiseks kasutatakse olemasolevaid andmebaase ja infoallikaid, nt Maa-ameti kaardirakendust, liikuvusanalüüsiks linnaruumis asuvaid kaameraid. Psühholoogiline kiht luuakse elanikke kaasates spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud psühholoogilise küsimustiku põhjal. Füsioloogilised signaalid kogutakse elanikelt sensoritega, mis jälgivad südametegevust ja hingamist, naha temperatuuri ja niiskustaset, pulsilaineid veresoontes ja aju elektrilisi signaale.
Linnaplaneerimise heaolu skoori projekt sai alguse 2022. aasta jaanuaris. Veebruaris valisid Targa Linna tippkeskuse teadlased Narvas välja konkreetsed kohad põhjalikumaks uurimiseks ehk heaolu skoori mõõtmiseks. 18. aprillist 12. maini viidi Narvas läbi väikesemahuline uuring, kus neljas avaliku linnaruumi punktis – Peetri platsil, Joaorus, Pähklimäe tänava jalakäijate alal ning Daumani tänava hoonetevahelisel alal – mõõdeti 28 linnaelaniku füsioloogilisi ja psühholoogilisi reaktsioone.
Linnaruumis füsioloogilisi ja psühholoogilisi mõõtmisi teinud meeskonna kogemus näitas, et esmapilgul lihtsa sisuga uuringu läbiviimine osutus üpris keerukaks nii uuritavate leidmise kui ka läbiviimise osas. Edukaks mõõtmiseks pidi kokku langema mitu eeldust: linnaelanik pidi ilmuma kokkulepitud ajal õigesse kohta, ilmastikutingimused pidid olema uuringu läbiviimiseks sobivad, linnas liikudes ja uuringukohas ei tohtinud esineda takistusi ning tehnika pidi toimima veatult. Kuigi 3,5 tunni pikkune uuring oli sisuliselt ühest linna mõõtmispunktist teise sõitmine, kohapeal vaatlemine ning uuringu protokollil rida-realt näpuga järje ajamine, siis uuringu läbiviijatele oli see üpris stressirohke ja õhtu lõpuks nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt väsitav.
Uuringumeeskonna liikmed kogesid, et uuritavad on parimad giidid juhatamaks sind läbi ummikute linnas, üle 3 tunni järjest püsti seista ei olegi nii kerge ja et sageli annavad just uuritavad oma positiivsusega sulle vajaliku energia, et töörohked päevad vastu pidada. Huvitaval kombel selgus ka, et pikkade küsimustike täitmine on uuritavate meelest hoopis koormavam kui suure hulga elektroodide enda küljes kandmine. Väliuuringute tavapärane mõjufaktor on ilm, seda ka linnaruumis. Ehkki kevadised uuringud sai läbi viidud enamasti päikesepaisteliste päevadega perioodil, tuli paar uuringut tühistada vihma tõttu, ning kui juhtus, et õhutemperatuur oli madal, siis oli vaja vaeva näha ka uuritava soojas hoidmisega. Kui siia lisada logistika marsruudil Tallinn-Narva-Tallinn, mis hõlmas viimasele bussile-rongile jõudmist ning plaani, mis kell peab rongi jõudma, et istekohta saada, siis oli vaieldamatult tegemist meeldejääva kogemusega.
Ruumianalüüsi jaoks oli väikese skaala uuringus üheks väljakutseks sobilike kohtade ja vaatenurkade valik. Selleks koguti kokku Narva linna eelistused ja teostati esmane Narva linna maastikuanalüüs, mille abil sai valitud kohtade kvaliteete omavahel võrrelda. Uuringusse valiti ainult avalikud väljakud ja haljasalad, millest kaks on ülelinnalise tähtsusega ja ülejäänud kuus piirkondliku olulisusega. Ruumianalüüsi seisukohalt oli oluline näha mõõtekohas erinevaid ruumielemente ja tüüpilist linnaelu. Need tingimused aga ei pruukinud olla kõige sobivamad võrreldavate füsioloogiliste mõõtmistulemuste saamiseks, mis vajasid kontrollitud keskkonda.
Lisaväljakutseks oli kaamerate paigaldamine valitud mõõtekohtadesse, et loendada erinevaid liikumisviise ja -kiiruseid. Tuli välja, et kogemust ja võimekust kasutada kaameraid mitte linnatänavate, vaid just avaliku ruumi ja haljasalade uurimiseks, on seni olnud vähe ning heaolu skoori piloot on siin üks esimesi linnukesi, mis julgustab ka teisi kasutama uusimaid AI tehnoloogiaid laiemalt kui vaid liikluse mõõtmiseks.
Ruumianalüüsi seisukohast on aga kõige suuremaks väljakutseks olnud leida viise, kuidas andmepõhiseks analüüsiks vaatesektorid ja mõõtealad piiritleda. Kuigi mõõdetavad vaatavad konkreetset vaadet, on nad samas siiski teadlikud kogu alast ja sageli ka selle seostest ülejäänud linnaga. Samuti peab ruumianalüüsi hinnang väljendama antud koha väärtusi laiemalt kui vaid ühes sektoris, kuna koha ümberkujundamisel muudetakse üldjuhul tervet ala, mitte ainult ühte lõiku. Seetõttu on olnud oluline kujundada ruumianalüüsi metodoloogia viisil, mis suudaks leida tasakaalu valitud ala suuruse ja ruumiandmete põhiste analüüsivõimaluste vahel ilma, et see oleks liialt laialivalguv või liiga ahtake.
Võimalus ka teistel linnadel
Väikese skaala uuring ja kohtade valik õpetas palju erialadevahelise koostöö kohta. Viimane on loomulikult ka see põhiline asi, millest linnaplaneerimise protsessides sageli puudu jääb. Projekti seniste tegevuste käigus on ülimalt hea tõdeda, et Narva linnavalitsus on fantastiline koostööpartner ning projekti meeskonna ühise pingutuse tulemusena õnnestus edukalt teha salvestused planeeritud mahus. Ehkki tulemuste analüüs veel käib, on füsioloogiliste mõõtmiste tulemuste põhjal märkimisväärne, et on võimalik statistiliselt eristada stressitaseme poolest erinevaid linnaruumi mõõtepunkte – üks koht linnas tekitab inimestele keskmiselt suurema stressireaktsiooni kui teine. Ka psühholoogilise küsimustiku põhjal on võimalik paikasid eristada. Kõige paremini eristab paikasid inimeste kiindumustunne selle koha suhtes ja tajutud taastumispotentsiaal.
Septembris käis juba laiaulatuslikuma uuringu läbiviimine. 40 eri vanuses Narva elaniku füsioloogilisi ja psühholoogilisi reaktsioone mõõdeti kaheksas avaliku ruumi asukohas. Narva linn soovis mõõta oma elanike heaolu erinevates elurajoonides, et vastavalt uuringu tulemustele viimistleda Narva üldplaneeringut ning teha konkreetseid ettepanekuid arendusteks nende elurajoonides.
Alates 2023. aasta juunist plaanib FinEst Targa Linna tippkeskus heaolu skoori mõõtmise teenust pakkuda ka teistele Eesti linnadele. Samuti oleme otsimas teisi turge, kus linnad näevad vajadust heaolu skoori teenuse järele. Heaolu skoori saab rakendada kas üldplaneeringu koostamise protsessis, et mõõta praktikas, kuidas inimesed tunnevad end ühe linna konkreetsetes kohtades, või konkreetsete asukohtade planeerimisel ja inimeste heaolu mõõtmisel nendes kohtades enne ja pärast arendustööd.
Targad linnad, parem elu
Tippkeskusel on hetkel käimas kuus pilootprojekti, mis jõuavad tulemuseni tuleva aasta suveks: tuleviku transpordi ökosüsteem, digitaalne dünaamiline linnataimestiku mudel, hoone suutlikkuse audit reaalajas, energiavajaduste vähendamine mikrovõrkude ja energiasalvestite abil, renoveerimisstrateegia tööriist ning linnaplaneerimise heaolu skoor.
Vaata lisa: taltech.ee/targa-linna-tippkeskus
Katseprojektideks valiti linnade ideed kahes voorus aastail 2020–21. Järgmised kaks vooru toimuvad 2023. aasta septembrist kuni 2025. aasta veebruarini.
Loe lisa: www.finestcentre.eu/pilotingprogrammes
Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt „Targa linna tippkeskus“.