Tallinna Tehnikaülikool

AIRE koostööprojekt Vikan Estonia AS-ga

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on pühendunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi. Koostöös Vikan Estonia AS-ga sai KFS töörühma koostööprojekti väärtuses 60 000 eurot.
Tartu kolledži projekti ülesanne on ehitada koos 3 tudengi ja 2 juhendava õppejõu koostöös masinnägemise seade, mis on mõeldud moppe tootvale kudumismasinale. Tehisaru peab suutma leida defekti kudumises ja sellest teada anda ning selle tulemusel nt seisata selleks hetkeks kudumismasin. Praegu teeb ettevõttes seda tööd inimene. Antud lahenduse abil saab vähendada defekte ja ka inimlikku hooletust tootmises, mille tulemusena võiks väheneda  aastas umbes 2500 tonni defekti sisalduvat tekstiili jäädet.

Juhendavad õppejõud on Ago Rootsi ja Taavi Kase

Tudengid: Gregor Kokk, Anette Mozessov, Ott-Kaarel Vään

Projektijuht: Kädi Veeroja

insener_tartu_aire
insener_tartu_EL

Sotsiaalseid muutusi võimaldavad proaktiivsed lähenemised

PRO-COAST projekt keskendub rannikualade kaitsele ja kogukondade võimestamisele

 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž osaleb rahvusvahelises Euroopa Horisondi programmist rahastatavas teadus-arendusprojektis „Sotsiaalseid muutusi võimaldavad proaktiivsed lähenemised“ (PROactive approach for COmmunities to enAble Societal Transformation, PRO-COAST). Projekt fookuses on rannikukalade ökosüsteemid ning üks üheksast testalast on Kloogaranna-Laulasmaa rannikupiirkond Lääne-Harjumaal.

 Projekti raames valmib uuenduslik uurimisraamistik selleks, et rannaalade elurikkuse uurimine arvestaks sealsete elanike huvisid ja vajadusi ning võtaks arvesse keerulisi seoseid sotsiaalsete ja ökoloogiliste küsimuste vahel. Projekti eesmärk on võimestada rannapiirkondade kohalike kogukondi selleks, et sealset elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid säilitada ja taastada.

 Projekti üheksa testalaga on esindatud kõik viis Euroopa rannikutüüpi ja need asuvad nii EL liikmesriikides kui ka väljaspool neid – lisaks Eestile veel Maltal, Itaalias, Sloveenias, Iirimaal, Rumeenias, Ühendkuningriikides, Norras ja Montenegros. Igal testala tarbeks luuakse koos kohalike asjaosalistega tööriistakastid, mis aitavad edukaid elurikkuse kaitse algatusi koos kohalike kogukondadega ellu viia. Projekti tasandil aga sünteesitakse testalade tegevuste tulemustest kokku laiem raamistik, mida saab kasutada sotsiaalsete muutuste ellukutsumiseks kõikidel Euroopa väärtuslikele rannaaladel. Laulasmaa-Kloogaranna testalal saab rõhk olema sellel, kuidas piirkonna rekreatiivset survet, loodusväärtusi ja kohaliku kogukonna ootusi tasakaalustada. Piirkond valiti Eesti uurimisalaks seetõttu, et sealseid rekreatiivseid ökosüsteemi teenuseid on uuritud ka varasemate teadusprojektide raames ning rannapiirkonna kasvav populaarsus mõjutab üha enam selle elu- ja looduskeskkonda. Taltech Tartu Kolledži kui partneri põhiülesandeks saabki olema Eesti testalaga seotud tegevuste läbiviimine - sihtrühmade kaasamine, andmete kogumine ja nende analüüsimine ning ettepanekute tegemine Eesti oludele sobiva uurimisraamistiku koostamiseks. Kolledžist osalevad projektimeeskonnas projektijuht Kadri Tillemann, vanemlektor Jane Raamets ja nõunik Mari Ivask.

Projekti kogueelarve on ligi 3,3 miljonit eurot, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tegevuste eelarve omakorda 107 525 eurot. Projekt kestab 3 aastat ja selles osaleb kokku 20 partnerorganisatsiooni – nii teadusasutusi kui ka kodanikuühendusi. Projekti juhtpartner on ESUG (European Sustainable Use Group) Belgiast.

 Lisainfo ja kontakt:

Kadri Tillemann

PROCOAST projektijuht

kadri.tillemann@taltech.ee 

eMOTIONAL Cities

Linnade kaardistamine läbi neid loovate inimeste tajude

Uus Horisont 2020 projekt

eMOTIONAL Cities on 1. märtsil 2021 alanud ja 48 kuud kestev Euroopa Komisjoni raamprogrammi „Horisont 2020“ rahastatav projekt, mille kogueelarve on peaaegu 5 miljonit eurot. Projekt on ellu kutsutud kaardistamaks linnast kui elukeskkonnast tulenevaid kompleksseid ja tõsiseid mõjusid inimeste tervisele ja tervisealast ebavõrdust põhjustavaid väljakutseid.

Globaalne linnastumine nõuab jõulist ja tõenduspõhist lähenemist küsimusele, kuidas linnaplaneerimine ja linna kujundamine mõjutab selle elanike füüsilist ja psühholoogilist seisundit. Emotsioonid omavad meie valikutes võtmetähtsust - inimeste emotsionaalne seisund mõjutab muude tegurite kõrval oluliselt meie heaolu ja tervist.

Projekti eMOTIONAL Cities eesmärk on pakkuda tõenduspõhist teadmist sellest, kuidas linn kui tehis- ja looduskeskkond kujundab inimeste kognitiivseid ning emotsionaalseid protsesse. Projekti käigus keskendutakse neurobioloogiliste signaalide uurimisele, mis on vastutavad emotsioonide ja otsuste tegemise eest ajal, mil inimesed suhestuvad linnakeskkonnaga. Uuritakse ka vanuselist, soolist ning kergemini haavatavate gruppide spetsiifikat - näiteks kaasatakse uuringutesse kergete kognitiivsete häiretega vanemaealised isikud. Sellega aitavad projekti raames läbiviidavad uuringud heita valgust inimeste vaimse ja füüsilise tervise parandamise võimalustele.

Spetsiifiliste välikatsete käigus kutsub eMOTIONAL Cities täiskasvanud vabatahtlikke üles läbima selliseid teekondasid linnakeskkonnas nagu need toimuvad tavalistel tööpäevadel. Inimeste suhestumisel keskkonnaga kogutakse ruumilisi, keskkonda puudutavaid, käitumuslikke, psühholoogilisi ning neurbioloogilisi andmeid. Need eksperimendid toimuvad neljas linnas - Kopenhaagenis, Lissabonis, Londonis ja Lansingis/East-Lansingis Ameerika Ühendriikides.

Projektis läbiviidavate interdistsiplinaarsete uuringute tulemused (geoinformatsiooni andmete analüüs maakasutuse, transpordi, kliima kohta kombineerituna sotsiaal-, tervise- jm suurandmete analüüsi ning fMRI ja EEG ja virtuaal- ja liitreaalsuse katsetega) võimaldavad testida ja hinnata linnaplaneerimispoliitika strateegiaid ja nende mõju targa linna kui jätkusuutliku kaasava keskkonna toimimise osas. eMOTIONAL Cities konsortsiumi juht on Lissaboni ülikooli geograafia ja linnaplaneerimise instituut ning projektis osaleb 12 asutust, nii ülikoole kui eraettevõtteid kokku seitsmest riigist: Portugalist, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Taanist ning Eestist. Eestis viiakse töö läbi nii Tartus kui Tallinnas, projekti Eesti partneriteks on Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituut. Tartu kolledž vastutab Eesti linnakeskkonnas toimuvate sensormõõtmiste ühendamise eest teiste projekti raames kogutavate andmetega. Linnakeskkonnas teostatakse sensorandmete kogumist koostöös ettevõttega Thinnect, kelle poolt Tallinnasse ning Tartusse paigaldatud rohkem kui 900 sensoriga jälgitakse inimeste jaoks olulisi keskkonnaparameetreid, nagu müra, liiklustihendus ning õhu kvaliteet. TÜ psühholoogia instituudi ülesandeks on panustada projekti eksperimentide väljatöötamisse ja tulemuste analüüsimisse ning linnaruumiga seotud vaimse tervise ja emotsionaalse enesetunde hindamisse.

Palun võtke lisainfo saamiseks ühendust:

Lembit Nei, TTÜ Tartu kolledž, e-post: lembit.nei@taltech.ee ja Kairi Kreegipuu, TÜ psühholoogia instituut, kairi.kreegipuu@ut.ee.

Projekti koordinaator: Paulo Morgado

Edificio IGOT, Rua Branca Edmee Marques, Lisbon, 1649-028, Portugal

E-mail: paulo@campus.ul.pt

Veebileht: http://www.igot.ulisboa.pt/

Reoveesettes sisalduvate ravimijääkide lagunemiskiiruse suurendamine kompostimistehnoloogia optimeerimise teel (2020-2021)

KIK projekt nr 17420

Projekti  eesmärgiks on pakkuda tehnoloogilisi lahendusi võimaldamaks vähendada ravimite kui ohtlike kemikaalide jääke reoveesettel põhinevas valmiskompostis. Selle saavutamiseks uuritakse laialdaselt kasutatavate ravimite (metformiin, diklofenak, karbamasepiin) ja paljude hügieenitarvete antibakteriaalse komponendi (triklosaan) lagunemise kiirust metaankääritatud reoveesette kompostis sõltuvuses erinevate lisandite manustamisest. Töö tulemusena selgitatakse välja, millistes tingimustes lagunevad saasteained kõige efektiivsemalt ja kuidas seeläbi minimaliseerida komposti kaudu keskkonda sattuvate kahjulike ravimijääkide mõju.

Projekti rahastab Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

kik_est_logo_horisontaalne