Projektid

eMOTIONAL Cities - Linnade kaardistamine läbi neid loovate inimeste tajude

Uus Horisont 2020 projekt

eMOTIONAL Cities on 1. märtsil 2021 alanud ja 48 kuud kestev Euroopa Komisjoni raamprogrammi „Horisont 2020“ rahastatav projekt, mille kogueelarve on peaaegu 5 miljonit eurot. Projekt on ellu kutsutud kaardistamaks linnast kui elukeskkonnast tulenevaid kompleksseid ja tõsiseid mõjusid inimeste tervisele ja tervisealast ebavõrdust põhjustavaid väljakutseid.

Globaalne linnastumine nõuab jõulist ja tõenduspõhist lähenemist küsimusele, kuidas linnaplaneerimine ja linna kujundamine mõjutab selle elanike füüsilist ja psühholoogilist seisundit. Emotsioonid omavad meie valikutes võtmetähtsust - inimeste emotsionaalne seisund mõjutab muude tegurite kõrval oluliselt meie heaolu ja tervist.

Projekti eMOTIONAL Cities eesmärk on pakkuda tõenduspõhist teadmist sellest, kuidas linn kui tehis- ja looduskeskkond kujundab inimeste kognitiivseid ning emotsionaalseid protsesse. Projekti käigus keskendutakse neurobioloogiliste signaalide uurimisele, mis on vastutavad emotsioonide ja otsuste tegemise eest ajal, mil inimesed suhestuvad linnakeskkonnaga. Uuritakse ka vanuselist, soolist ning kergemini haavatavate gruppide spetsiifikat - näiteks kaasatakse uuringutesse kergete kognitiivsete häiretega vanemaealised isikud. Sellega aitavad projekti raames läbiviidavad uuringud heita valgust inimeste vaimse ja füüsilise tervise parandamise võimalustele.

Spetsiifiliste välikatsete käigus kutsub eMOTIONAL Cities täiskasvanud vabatahtlikke üles läbima selliseid teekondasid linnakeskkonnas nagu need toimuvad tavalistel tööpäevadel. Inimeste suhestumisel keskkonnaga kogutakse ruumilisi, keskkonda puudutavaid, käitumuslikke, psühholoogilisi ning neurbioloogilisi andmeid. Need eksperimendid toimuvad neljas linnas - Kopenhaagenis, Lissabonis, Londonis ja Lansingis/East-Lansingis Ameerika Ühendriikides.

Projektis läbiviidavate interdistsiplinaarsete uuringute tulemused (geoinformatsiooni andmete analüüs maakasutuse, transpordi, kliima kohta kombineerituna sotsiaal-, tervise- jm suurandmete analüüsi ning fMRI ja EEG ja virtuaal- ja liitreaalsuse katsetega) võimaldavad testida ja hinnata linnaplaneerimispoliitika strateegiaid ja nende mõju targa linna kui jätkusuutliku kaasava keskkonna toimimise osas. eMOTIONAL Cities konsortsiumi juht on Lissaboni ülikooli geograafia ja linnaplaneerimise instituut ning projektis osaleb 12 asutust, nii ülikoole kui eraettevõtteid kokku seitsmest riigist: Portugalist, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Taanist ning Eestist. Eestis viiakse töö läbi nii Tartus kui Tallinnas, projekti Eesti partneriteks on Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituut. Tartu kolledž vastutab Eesti linnakeskkonnas toimuvate sensormõõtmiste ühendamise eest teiste projekti raames kogutavate andmetega. Linnakeskkonnas teostatakse sensorandmete kogumist koostöös ettevõttega Thinnect, kelle poolt Tallinnasse ning Tartusse paigaldatud rohkem kui 900 sensoriga jälgitakse inimeste jaoks olulisi keskkonnaparameetreid, nagu müra, liiklustihendus ning õhu kvaliteet. TÜ psühholoogia instituudi ülesandeks on panustada projekti eksperimentide väljatöötamisse ja tulemuste analüüsimisse ning linnaruumiga seotud vaimse tervise ja emotsionaalse enesetunde hindamisse.

Palun võtke lisainfo saamiseks ühendust:

Lembit Nei, TTÜ Tartu kolledž, e-post: lembit.nei@taltech.ee ja Kairi Kreegipuu, TÜ psühholoogia instituut, kairi.kreegipuu@ut.ee.

Projekti koordinaator: Paulo Morgado

Edificio IGOT, Rua Branca Edmee Marques, Lisbon, 1649-028, Portugal

E-mail: paulo@campus.ul.pt

Veebileht: http://www.igot.ulisboa.pt/

KIK projekt nr 17420

Projekti  eesmärgiks on pakkuda tehnoloogilisi lahendusi võimaldamaks vähendada ravimite kui ohtlike kemikaalide jääke reoveesettel põhinevas valmiskompostis. Selle saavutamiseks uuritakse laialdaselt kasutatavate ravimite (metformiin, diklofenak, karbamasepiin) ja paljude hügieenitarvete antibakteriaalse komponendi (triklosaan) lagunemise kiirust metaankääritatud reoveesette kompostis sõltuvuses erinevate lisandite manustamisest. Töö tulemusena selgitatakse välja, millistes tingimustes lagunevad saasteained kõige efektiivsemalt ja kuidas seeläbi minimaliseerida komposti kaudu keskkonda sattuvate kahjulike ravimijääkide mõju.

Projekti rahastab Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.