Ehitatud keskkonna uurimisrühm
Uurimisrühma tegevust iseloomustavad võtmesõnad:
Mahajäetud ja alakasutatud alad (brownfields), kahanevad linnad, linnaplaneerimine, ehitusmaterjalid, sisekliima
Ülevaade:
Teadustöö temaatika
- ehitatud keskkond, linna- ja regionaalplaneering;
- kogukondlik areng, linna- ja maa-asustuse majanduslikult ökonoomne taaskasutamine ja ümberkujundamine;
- kultuuripärandi konserveerimine linnaplaneerimisel ning ajaloolistel maastikel ja parkides;
- pruunalade taaskasutus;
- ajalooliste hoonete uurimine;
- ehitusmaterjalid, sisekliima, ehitusfüüsikalised ja energiatõhususe aspektid;
- betooni taaskasutamise võimalused uue betooni tootmiseks;
- küberfüüsikalised süsteemid hoonete ja linna- ning regionaalplaneerimise teenistuses.
Teemad on aktuaalsed linnaplaneerimise valdkonnas ning aitavad lahendada probleeme küberfüüsikaliste süsteemide rakendamisega ehituses, tööstuses ja muudes eluvaldkondades.
Uurimisrühma juht
prof Aime Ruus, aime.ruus@taltech.ee
Säästva tehnoloogia uurimisrühm
Uurimisrühma tegevust iseloomustavad võtmesõnad:
Tööstusökoloogia, keskkonnatehnoloogia, ringmajandus, ökosüsteemiteenused, keskkonnamikrobioloogia ja -keemia, mullabioloogia
Ülevaade
Tegevuse põhisuunad on:
- Tootmisprotsessiga seotud energia- ja materjalivoogude uurimine, olelusringi hindamine, ressursside efektiivne kasutamine lähtuvalt ringmajanduse konseptsioonist.
- Kompetents jäätmete taaskasutustehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel, (ravimijäägid reoveesettes ja nende lagundamise efektiivsus).
- Keskkonnaseisundi hindamise metoodikate väljatöötamine, kasutades mulla mikrobioloogilisi parameetreid ja elustikuparameetreid bioindikaatoritena.
Uurimisrühma juht
prof Lembit Nei, lembit.nei@taltech.ee
doktoritööde kaitsmised
Jane Raamets, 2020, (juh) Aime Ruus; Mari Ivask; Lembit Nei, Indoor air microbiological quality in reed-bale and straw-bale houses in Estonia (Siseõhu mikrobioloogiline kvaliteet Eesti roo- ja põhupakist elamutes)
Jiri Tintera, 2019, (juh) Aime Ruus; Zenia Kotval, Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia (Kahanevate linnade elukeskkonna taaselustamine Valga linna näitel)
Jüri Järvis, 2018, (juh) Mari Ivask; Lembit Nei, Novel Technology for Utilization of Solid Organic Waste in Recultivation of Abandoned Mining Areas (Tehnoloogia väljatöötamine tahkete orgaaniliste jäätmete kasutamiseks endiste kaevandusalade rekultiveerimisel)
Egge Haiba, 2017, (juh) Lembit Nei; Merike Lillenberg, Reoveesette kompostimistehnoloogiate optimeerimine ravimijääkide kahjutustamise eesmärgil
Nele Nutt, 2017, (juh) Zenia Kotval, The Restoration of Nationally Protected Estonian Manor Parks in the Light of the Florence Charter (Riiklikult kaitstavate Eesti mõisaparkide restaureerimisest Firenze harta valguses)
Tippsaavutused
Tartu kolledži ehitatud keskkonna uurimisrühm omab Eestis ainulaadset kompetentsi mahajäetud ja alakasutatud alade (brownfields), sh kahanevate linnade elukeskkonna uurimisel. Et tegemist on olulise küsimusega nii Eesti, Euroopa kui globaalses kontekstis, annab tunnistust asjaolu, et 2020. aasta Veneetsia XVII arhitektuuribiennaalile valiti Eestit esindama ekspositsioon „Väärikas kahanemine“(autorid Jiří Tintěra (Tartu kolledž), Kalle Vellevoog, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn).
Tartu kolledži 2019. aastal avatud 3D ja droonilabor seob 3D modelleerimise ehitusinseneeriaga (võimaldades aerokaardistamist ja -termograafiat drooniga, AR ja VR rakendusi, 3D modelleerimist polügoon-mudeldamisena või punktipilvede baasil). Laborit kasutatakse nii ehitusinseneeria, küberfüüsikaliste süsteemide kui tööstusökoloogia õppe – ja teadustöö projektides. Sellest välja kasvav erialaülene koostöö võib viia uudsete uurimismeetoditeni: nt kuidas mõõta raskmetallide saastet droonide ja vihmausside abil.
Tartu kolledž on ainus emaülikoolist eemalasuv kolledž, kus toimub järjepidev edukas doktoriõpe. Dotsent Aime Ruusi ja professor Zenia Kotvali juhendamisel on ehitatud keskkonna uurimisrühmas viimastel aastatel kaitstud mitu olulist doktoritööd , neist värskeim Jiří Tintěra uurimus kahanevate linnade probleemistikust Valga linna näitel.
Ainsana Eestis koolitab Tartu kolledž magistrikraadiga spetsialiste tööstusökoloogia erialal, rõhuasetusega ringmajanduse põhimõtete rakendamisele, luues hea aluspõhja edasisteks doktoriõpinguteks: Tartu kolledži tööstusökoloogia töörühmas on professor Lembit Nei juhendamisel uuritud võimalusi lahendada ravimijääkide reostusprobleemi reoveesettes ning professor Mari Ivaski ja Lembit Nei juhendamisel võimalusi endiste kaevandusalade rekultiveerimiseks.
