Tartu kolledž kuulub Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna koosseisu ja peamiseks ülesandeks on inseneriõppe tugevdamine Lõuna-Eestis Tallinna Tehnikaülikooli kohaloleku tagamise teel selles piirkonnas.
Kolledži tegevuse põhisuunad hõlmavad ehitusinseneriõpet, küberfüüsikalisi süsteeme, tööstusökoloogiat ja keskkonnatehnoloogiat.
Kolledž katab oma teadus- ja arendustegevusega laia valdkonda. Tegeleme ehitiste projekteerimise, säästva ehituse ja ehitiste restaureerimisega seotud probleemistikuga, keskkonda säästvate tehnoloogiatega, tööstusökoloogiaga, uurime inimtegevuse mõju keskkonnale ja elukvaliteedile. Teadus- ja arendusalast koostööd tehakse paljude Euroopa ülikoolidega, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega.
Ajalugu
2004. aasta lõpul oli olukord küps, et tehnikaülikool hakkas tähelepanelikumalt vaatama Tartu suunas, ajenditeks tehnilise kõrgharidusega asjatundjate nappus Lõuna-Eestis ja väga tagasihoidlik sellest kandist pärit noorte osakaal tehnikaülikooli tudengkonnas. Tartus oli selleks ajaks tekkinud ka vastav algatusrühm. Tallinnas võtsid juhtimise oma kätte rektor Andres Keevallik ja prorektor Peep Sürje.
Aastavahetusel käis kibekiire paberite ettevalmistamine. 2005. aasta veebruariks valmisid loodava Tartu filiaali arenguvisioon, põhikiri ja esimene eelarve. Vormiliselt anti loodavale asutusele eluõigus ülikooli nõukogu vastavasisulise otsusega 15. veebruaril, nimeks pandi TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituut. Põhikirja kohaselt sai instituut õppe-, teadus- ja arendusasutuse staatuse.
Instituut alustas tegevust kahe töötajaga. Direktori kohusetäitjaks nimetati tehnikadoktor Jüri Resev. 15. juunist asus direktori ametisse Lembit Nei. Moodustati kolm õppetooli: keskkonnakaitse, maastikuplaneerimise ja säästva tehnoloogia õppetool. Keskkonnakaitse professoriks valiti endine Eesti Põllumajandusülikooli keskkonnakaitse professor Mari Ivask ja keskkonnakeemia professoriks Lembit Nei. Säästva tehnoloogia õppetooli hoidjaks sai Jüri Resev ning maastikuplaneerimise õppetooli hoidjaks Nele Nutt. Esimesed korralised õppejõud ja teadurid asusid ametisse 1. septembril 2005. Põllumajandusülikoolist tuli üle Eesti ainus mullabioloogia töörühm. Aasta lõpuks kasvas instituudi töötajate arv 19ni.
Õppimist alustas 15 noort
Uute erialade avamiseks hakati valmistuma kevadel. Hea abimehekäe ulatas ehitusteaduskond. Personaalselt tuleks märkida professorite Siim Idnurme ja Enn Loigu panust õppekavade väljatöötamisel. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika õppekava modifitseerimise tulemuseks oli jäätmekäitluse ja maastikuplaneerimise erialade käivitamine.
Suvel toimus üliõpilaste vastuvõtt. Esmakordselt sai kõikidele Tallinna Tehnikaülikooli erialadele sisseastumisdokumente esitada ka Tartus. Konkurss säästva tehnoloogia instituuti oli korralik ja seda ka tasulistele õppekohtadele. Paraku otsustasid paljud potentsiaalsed „tasulised“ üliõpilased kasutada lävendipõhisest vastuvõtust tulenevat võimalust asuda Tartu Ülikooli „tasuta“ õppekohtadele. Sellele vaatamata läks õppetegevus 15 noore inimesega käima.
Pidev töö jätkus "oma" õppekavade loomisel. Aasta lõpuks valmisid maastikuarhitektuuri ja tööstusökoloogia bakalaureuse- ja magistriõppekavad. Instituudi tööruumid paiknesid rendipindadel. „Peakorter“ asus aadressil Akadeemia 4 (ülikooli raamatukogu kõrval), õppetöö toimus usuteadusliku seminari ruumides Annelinnas.
missioon
Tartu kolledži missioon on pakkuda inseneriasjanduse ja säästva tehnoloogia valdkonnas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ja Eesti jätkusuutlikuks arenguks olulisi õppe-, teadus- ja innovatsiooniteenuseid, ning suunata nende tegevuste kaudu ühiskonna arengut ja keskkonnaseisundit mõjutavaid otsuseid.
Oma igapäevatöös juhindume järgmistest põhimõtetest:
- Väärtustame oma koostööpartnereid ja kliente.
- Hoolime oma töökaaslastest.
- Oleme usaldusväärsed ja täidame antud lubadusi.
- Meil on kompetentsed töötajad ning meie poolt pakutavad teenused on kvaliteetsed.
- Oleme innovatiivsed ning kohanemisvõimelised.
- Väärtustame elu Eestimaal ning anname endast parima, et Eestimaa loodus- ja elukeskkond säiliksid oma ilus ja liigirohkuses ka tulevastele põlvedele.