Tehnoloogiasiire

Kraft-protsessi kõrvalsaadusena tekkiv ligniin on rikkalik, kuid alakasutatud biomassi komponent, mida enamasti põletatakse madala lisandväärtusega energiaks. Samas vajab tööstus – nt süsinikkiudude, komposiitmaterjalide ja anoodimaterjalide tootjad – ligniini, millel on väga madal tuhasisaldus ja kontrollitud keemiline koostis. Paraku on olemasolevad ligniini puhastamistehnoloogiad piiratud efektiivsusega, kallid või ei võimalda metallide ja anorgaaniliste jääkide piisavat eemaldamist. Seetõttu jääb ligniini kõrgväärtuslik rakendamine kasutamata ning selle turupotentsiaal realiseerimata. Tallinna Tehnikaülikoolis arendatud DeAshLignin (DAL) tehnoloogia Kraft ligniini puhastamiseks omab mitmeid eeliseid võrreldes olemasolevate tehnoloogiatega.

Projekti eesmärk on suurendada DAL-tehnoloogia kommertsialiseerimispotentsiaali ja turuväärtust.

Toetus: 74 999,96 eurot

Euroopal on raskusi baaskeemiatoodete varustuskindluse tagamisega - keemiatoodete import EL-i on viimase 20 aastaga kiiresti kasvanud (2023. aastal 325 miljardit €), samas kui kohalik tootmine on langenud (alates 2004. aastast), suurendades sõltuvust kolmandatest riikidest (Eurostat andmed). Üks kriitiline baaskemikaalide grupp on alifaatsed dikarboksüülhapped (DKHd), mille peamine päritolu on Hiina ent millest toodetakse plastitööstusele hädavajalikke plastifikaatoreid. Plastifikaatorid parandavad polümeerste materjalide töödeldavust ja lõpptoodete omadusi. Nt PVC (polüvinüülkloriid), kolmas enimkasutatav polümeer, on loomulikult jäik ja habras ning praktiliselt kasutuskõlbmatu, kuid muutub plastifikaatorite lisamisel painduvaks ja vormitavaks.

Käesoleva projekti käegakatsutavaks eesmärgiks on arendada ja valmistada kohalikust toormest saadud dikarboksüülhapetest plastifikaatorite näidised ja määrata nende põhiomadused. Selle tulemusel saab hinnata sihtturgu ja intellektuaalomandi kaitse vajadust ning tõsta meeskonna pädevust valdkonnas. Projekt keskendub ainult plastifikaatorite tsiviilkasutusele nt plastides, määrdeõlides, ehitusmaterjalides, kosmeetikas jne.

Toetus: 74 999,92 eurot

Tilga mikrofluidika on uudne tehnoloogia, kus klassikalised laborituubid ning mikrotiiterplaadid on asendatud palju väiksemate nanoskaalas „katseklaaside“ ehk vesi-õlis emulsiooniga. Iga selline tilk on nagu eraldi katseklaas, kus saab uurida ning sõeluda biomolekulide tööd ühe raku tasemel. Tilga mikrofluidikal põhinev sõelumistehnoloogia on vähem ressursimahukas alternatiiv klassikalistele sõelumistehnoloogiatele: odavam kuna kulub vähem reagente, kiirem kuna reaktsioonid toimuvad väiksemates katsemahtudes ning seadmed võtavad laboris palju vähem ruumi mahtudes laua peale.

Projekti RAKUSÕEL eesmärk on välja arendada teenuse-platvorm biotehnoloogiliselt oluliste rakkude sõelumiseks, mis baseerub mikrofluidika abil tehtud vesi-õlis tilkade (tibatillukeste katseklaaside) sorteerimise tehnoloogial. Antud platvormi saab koostöös ettevõtetega kasutada uute omadustega rakkude (bakterite, pärmide, loomarakkude jne) tegemiseks, mille abil saab valmistada toidutööstuses vajalikke aineid, biomeditsiinilises diagnostikas vajalikke molekule või ravimikandidaate.

Toetus: 75 000,00 eurot

Tilga mikrofluiidika on potentsiaalselt murranguline biotehnoloogiline tööriist, kuna tilgad võimaldavad kõrgelt multipleksitud, kuid täpselt juhitud biotehnoloogilisi töövooge (nt rakuaggregaatide ja variantide tuvastamine, nagu näiteks spetsialiseeritud pärmiraku liine biotootmises või patogeenseid baktereid), kasutades vähem reagente ja energiat kui pipeteerimise ja pidevvooanalüüsiga. Siiski on teadustöö alustusbarjäär hetkel kõrge: enne väärtust loova töö alustamist uute tilgapõhiste biotehnoloogia rakendustega peavad teadlased investeerima üle 100 000 € või selleks välja arendama kohandatud riistvaralise süsteemi, millele kulub 1–2 aastat.

Piiratud seadmete kättesaadavus on tilgapõhise biotehnoloogia kitsaskoht. See võtab ära aega ja raha väärtustloovate biotehnoloogiliste rakenduste arendamiselt. Meie tehnoloogia eesmärk on pakkuda integreeritud platvormi rakuagregaate ja -variante sisaldavate tilkade genereerimiseks ja tuvastamiseks. Kuid olemasoleval funktsionaalsel prototüübil puuduvad kasutusmugavuse aspektid, mis võimaldaksid selle kasutamist bioloogist lõppkasutaja poolt ning seeläbi ka edasist kommertsialiseerimist. Enne ulatuslikumat turule sisenemist tuleb ka meie intellektuaalomandi kaitset laiendada.

Toetus: 74 999,75 eurot

Projekt keskendub tekstiili- ja jalatsijäätmete ringlussevõtu ühe suurima pudelikaela lahendamisele – vajadus kuluka ja aeganõudva käsitsi sorteerimise järele (lukud, nööbid, voodrid). Arendatakse välja pooltööstuslik prototüüp, mis põhineb TalTechis loodud uudsel "kõrgekiiruste separatsioonjahvatuse" tehnoloogial. Erinevalt tavapärastest purustitest (shredderid), mis on tundlikud metallist ja plastist osade suhtes, suudab see seade töödelda sorteerimata segajäätmeid (sh nööpidega rõivad, jalatsid, määrdunud tööriided), eraldades need tõhusalt kiududeks ja muudeks fraktsioonideks.

Peamine eesmärk on viia tehnoloogia valmidustase laboratoorsest tõestusest (TRL 4) tööstuslähedasele tasemele (TRL 5). Projekti käigus ehitatakse ja testitakse seadet erinevate raskesti töödeldavate jäätmevoogudega (nt sõjaväevormid, nahk), et tõestada selle töökindlust ja kuluefektiivsust. See aitab täita ELi jäätmedirektiivi nõudeid, vähendades tekstiilide ladestamist ja põletamist, ning valmistab tehnoloogia ette patenteerimiseks ja kommertsialiseerimiseks.

Toetus: 75 000 eurot.

Tehaselised kergsavitäitega puitelemendid aitavad ehitussektoril vastata
rangematele keskkonnanõuetele ja vähendada süsinikujalajälge. Kohalikust savist, kanepist ja puidust valmistatud elementide prototüübid seovad palju süsinikku ning on turu säästlikemad. Projekt viib toote turuvalmidusele lähemale, määratledes selle tehnilised näitajad ja koostades tegevuskava tööstusliku tootmise suunas liikumiseks.

Toetus: 74 999,61 eurot.

Kala-AI on TalTechi arendatav reaalajas toimiv tehisintellektil põhinev videopõhine kalaseirelahendus mis automatiseerib mageveekalade seiret ja ELi nõuetele vastava aruandluse ning töötab otse veealustel kaameratel NVIDIA tehisintellekti riistvarakiirendite abil vähendades oluliselt andmemahte tööjõukulusid ja pilveserverite vajadust ning lahendus on kohandatav erinevatele veeoludele ja ühildub olemasolevate kalakaamerasüsteemidega Euroopas.

Projekti eesmärk on viia Kala-AI tehnoloogia järgmisele valmisolekutasemele keskendudes tehisintellektil põhineva reaalajas videotöötluse viimisele lokaalsele riistvarale paindliku teenuspõhise ärimudeli väljatöötamisele intellektuaalomandi kaitsetaseme tõstmisele ning kasutajasõbraliku annoteerimis ja haldusliidese loomisele mis vähendab sõltuvust välisekspertidest ja loob aluse tehnoloogia edukaks kommertsialiseerimiseks.

Projekti tulemusena väheneb kalaseire aastane tööjõukulu alla kahekümne tuhande euro ühe seirekoha kohta luuakse reaalajas töötav tehisintellektil põhinev videoseirelahendus esitatakse ajutine patenditaotlus uue kaamerapõhise tehisintellekti riistvaralahenduse kaitseks töötatakse välja detailne andmetel põhinev ärimudel ning kasutajad saavad ise oma kaameraandmeid annoteerida ja tehisintellekti mudeleid kohandada mis parandab oluliselt ELi veepoliitika raamdirektiivi loodusdirektiivide ja elurikkuse strateegia 2030 täitmise tõhusust.

Projekt aitab tõsta TalTechis välja töötatud ReST innovatsioonivalmidust. ReST on
tööriist, mis võimaldab kavandada piirkonna tasemel hoonefondi renoveerimise
strateegiaid. Projekti käigus muudetakse teaduslik prototüüp kasutatavaks ja
testitavaks tarkvarakomponendiks, mida saab rakendada tegelikes planeerimisprotsessides. Projekti tulemusel paraneb tööriista kliendi- ja
meeskonnavalmidus, st tööriist tuuakse laborikeskkonnast välja ja täiendatakse
arendusmeeskonda.

Toetus: 74 999,75 eurot.
 

Projekt keskendub kontuurse õhupilu topoloogia (Contoured Air-Gap Topology) rakendamisele pöörlevates elektrimasinates eesmärgiga ületada tasapinnalise õhupilu konstruktsioonilised piirangud mis piiravad pöördemomendi suurendamist ning põhjustavad täiendavaid kaod ja vibratsiooni ning laboratoorsed katsed ja varasemad prototüübid on näidanud et kontuurne õhupilu võimaldab märkimisväärselt suurendada pöördemomenti hoides samal ajal elektrimasinate mõõtmed ja massi minimaalsed kuid tehnoloogia laiemaks rakendamiseks on vajalik selle valideerimine tööstuslikult relevantsetes tingimustes ja turuvajaduste esmane kinnitamine.

Projekti eesmärk on viia kontuurse õhupilu topoloogia seniselt laboratoorselt valideeritud tasemelt edasi tööstuslikult relevantsesse keskkonda kavandades ja valmistades täismõõdus elektrimasina demonstratsioonprototüübi millel viiakse läbi realistlikud töökoormustsüklid ning tõsta tehnoloogia valmisoleku tase TRL neli tasemele viis ning paralleelselt viia läbi sihipärane turu ja kasutusvajaduste valideerimine eesmärgiga luua esmasuhted tööstuspartneritega ja tõsta kaubanduslik valmisolek tasemelt CRL üks tasemele CRL kolm.

Projekti tulemusena valmib täismõõdus kontuurse õhupiluga elektrimasina demonstratsioonmudel mis on edukalt testitud ja valideeritud realistlikes tööstuslikes töötingimustes ning on saavutatud tehnoloogilise valmisoleku tase viis koos põhjaliku tehnilise dokumentatsiooniga mis kinnitab lahenduse töökindlust ja jõudlusnäitajaid ning lisaks on läbi viidud esmane turu ja kliendivajaduste valideerimine mille tulemusena on täpsustatud rakendusvaldkonnad ja loodud tugevad esmasuhted tööstuspartnerite ja lõppkasutajatega saavutades kaubandusliku valmisoleku taseme kolm ja luues selge aluse tehnoloogia edasiseks arendamiseks ja kommertsialiseerimiseks.

Projektis arendatakse nutikas adaptiivne elektriveoajami juhtimissüsteem mis kasutab tehisintellektil põhinevat tugevdamisõpet ja digitaalset kaksikut elektrisõidukite energiatarbimise vähendamiseks ja töökindluse suurendamiseks ning lahendus ühendab reaalajas sensorandmed masinõppepõhise juhtimise ja küberfüüsikalise süsteemi ühtseks tervikuks mis on rakendatav mitmes asukohas ja digitaalses keskkonnas.

Projekti eesmärk on välja töötada ja valideerida laborikeskkonnas töötav nutikas elektriveoajami süsteem mis suudab dünaamiliselt kohanduda sõiduki oleku ja keskkonnatingimustega parandada energiatõhusust võrreldes staatiliste juhtimismeetoditega ning tõsta olemasolevad teadustulemused tehnoloogilise valmiduse tasemele mis võimaldab edasist kommertsialiseerimist ja koostööd tööstuspartneritega.

Projekti tulemusena valmib testitud ja valideeritud nutikas elektriveoajami laboriprototüüp koos tehisintellektil põhineva juhtimistarkvara ja kasutajaliidesega koostatakse tehniline ja kasutuslik dokumentatsioon mis võimaldab süsteemi ülekandmist erinevatele elektrisõidukite platvormidele ning luuakse alus intellektuaalomandi kaitseks ja tehnoloogia edasiseks arendamiseks autotööstuse ja rohetehnoloogia rakendustes.

Projekt keskendub TalTechi isejuhtiva sõiduki "IseAuto v2.0" ehituse ja arenduse lõpuleviimisele. Tegemist on avatud lähtekoodil põhineva teadus- ja arendusplatvormiga, mis on mõeldud eristuma kommertslikest kinnistest süsteemidest. Projekti käigus viiakse lõpule minibussi sisekonstruktsioonide ehitus, paigaldatakse vajalik elektroonika ja integreeritakse sensorid (lidarid, radarid, kaamerad). Oluline osa on tarkvara uuendamisel ja süsteemi ettevalmistamisel Transpordiameti tüübikinnituseks, et saavutada tänavalegaalsus. Koostöös Metrosertiga töötatakse välja turvalisuse verifitseerimise ja valideerimise (V&V) metoodikad.

Peamine eesmärk on luua Eestis ainulaadne, tänavalegaalne ja töökorras autonoomne testplatvorm. See võimaldab teadlastel ja ettevõtetel (nt AuVe Tech, Clevon, Milrem) testida algoritme, küberturvalisust ja V2X (sõiduk-taristu) suhtlust reaalsetes liiklusoludes. Projektiga tõstetakse tehnoloogia valmidustase (TRL) tasemelt 4 tasemele 5 ning luuakse eeldused usaldusväärse eksamisüsteemi tekkeks isejuhtivatele sõidukitele.

Toetus: 75 000 eurot

Elektrilise impedantsimeetodi laialdase kasutuse peamiseks kitsaskohaks on sobivate lahenduste puudumine turul. Projekti eesmärk on luua edasiarendatud ja uudne elektrilise impedantsimõõtja lahendus, mis võimaldab rakendusi tervishoius, tööstuses, materjaliteaduses ja muudes valdkondades. Töö tulemusena tõuseb lisaks tehnilisele tasemele ka leiutistase, mis tagab arendatava lahenduse tehnilise ja ärilise konkurentsivõime. Samuti kaardistatakse ja arendatakse potentsiaalsete kasutajate valmisoleku taset ning tutvustatakse uurimisrühma tegevust võimalikele klientidele.

Toetus: 74 999,75 eurot

Projekt keskendub uudse "oportunistliku laadimise" (opportunity charging) tehnoloogilise lahenduse arendamisele, mis toob linnakeskkonda (nt tänavavalgustuspostide külge) tiheda ja madala võimsusega laadimisvõrgustiku. Sisu hõlmab kahesuunalise (V2G) alalisvoolu (DC-DC) laadija prototüübi loomist, mis on modulaarne ja kuluefektiivne. Erinevalt tavapärastest lahendustest võimaldab see seade elektrisõidukit kasutada liikuva energiasalvestina, aidates tasakaalustada elektrivõrgu koormust. Tehnoloogia põhineb TTÜ teadlaste varasemal tööl (buck-boost topoloogia) ja on disainitud ühilduma laia pingevahemikuga (150–1000 V), sobides uue põlvkonna elektrisõidukitele.
 

Peamine eesmärk on viia tehnoloogia valmidustase tasemele TRL 5 ehk luua ja testida töökindlat 5 kW võimsusega prototüüpi reaalsetes tingimustes (suletud juhtimissüsteemiga ja välistingimustesse sobivas korpuses). Eesmärgiks on pakkuda lahendust, mis leevendab linnades laadimiskohtade puudust, vähendab infrastruktuuri rajamise kulusid ja pakub võrguoperaatoritele vajalikku paindlikkust koormuste juhtimisel.

Toetus: 75 000 eurot

Projekt LignoQuat Antibacterial Technologies keskendub puidu väärindamisele ja ligniini keemilisele funktsionaliseerimisele et arendada biolagunevaid metallivabu ja keskkonnasõbralikke antibakteriaalseid lahuseid ja kattematerjale mis pakuvad jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilistele sageli toksilisi metalle sisaldavatele desinfitseerivatele toodetele ning arendus hõlmab nii pihustatavat pinnakatet igapäevaseks kasutamiseks kui ka nanoskaalas kattematerjali mis integreeritakse tekstiili või kinnitatakse sellele kovalentselt ning tehnoloogia prototüübid on laboris valideeritud ja näidanud tugevat antibakteriaalset toimet patogeensete mikroorganismide vastu.

Projekti eesmärk on viia olemasolevad funktsionaalsed prototüübid turule lähemale optimeerides ja valideerides ligniinil põhinevad kvaternaarsed antibakteriaalsed koostised reaalsetes kasutusstsenaariumites ning tõstes kliendivalmiduse taset kaasates sihtrühmade tagasisidet ja läbiviies sihtturu analüüsi ning paralleelselt arendada ärivalmidust sõnastades väärtuspakkumise kaardistades kliendisegmendid ja koostades esmase. kommertsialiseerimisstrateegia ning valmistada ette intellektuaalomandi kaitse lähenemine et toetada tehnoloogia turustamist ja partnerlust tekstiili tervishoiu ja puhastustoodete sektorites.

Projekti tulemusena valmivad täiustatud ja valideeritud ligniinipõhised antibakteriaalsed prototüübid kahes tootevormis sealhulgas pihustatav pinnakate ja tekstiiliga ühilduv nanoskaalas kate ning koostatakse reaaltingimuste testitulemustel põhinev tõendusmaterjal mis kinnitab efektiivsust stabiilsust ja kasutusohutust ning saavutatakse areng kliendivalmiduses tasemelt kaks tasemele kolm ja ärivalmiduses tasemelt üks tasemele kaks koos selgema turu sihituse väärtuspakkumise ja ärimudeli lähtekontseptsiooniga ning lisaks valmib intellektuaalomandi kaitse strateegia ja kommertsialiseerimise ettevalmistus koostööks tootmis ja tööstuspartneritega.

Projekt tõstab TalTechi tüüpsete korterelamute renoveerimise teadmuspõhise
konfigureerimisekspertsüsteemi (TeKES) innovatsioonivalmidust. Projekti keskmes on hoonete lähteandmete mudeli ja hoone andmete valideerimismooduli arendamine, mis võimaldavad koguda ja kontrollida alusinfot renoveerimisstrateegiate täpsemaks hindamiseks ning asjakohast testimist kasutajatega. Projekti tulemusena paraneb süsteemi võimekus vastata ühiskonna ja majanduse vajadustele hoonefondi renoveerimiseks.

Toetus: 74 999,75 eurot.

Projekt keskendub laevaehitussektorile suunatud uudse inseneritööriista arendamisele, mis võimaldab kiirelt hinnata ja optimeerida laevakere konstruktsioone (jäigastatud paneele). Tööriist põhineb TalTechi teadlaste (Prof. Kõrgesaare uurimisrühm) välja töötatud ESL (Equivalent Single Layer) meetodil, mis asendab keerukad 3D mudelid lihtsamate 2D ekvivalentmudelitega. Projekti innovatsioon seisneb masinõppe (ML) integreerimises: aeganõudvad simulatsioonid jäikusmaatriksite leidmiseks asendatakse kiirete ML-ennustustega ("must kast" põhimõttel). See võimaldab inseneridel ilma sügava andmeteaduse kompetentsita analüüsida laeva piirtugevust ja kaalu juba varases disainifaasis.
 

Peamine eesmärk on tõsta meetodi tehnoloogilist valmidustaset (TRL 4 → TRL 5) ja luua praktiline tööriist, mis vähendab disainiprotsessile ja arvutustele kuluvat aega kuni 10 korda. See toetab otseselt ELi roheleppe eesmärke, võimaldades projekteerida kergemaid ja energiasäästlikumaid laevu ning pakkudes Eesti meretööstusele (nt laevade ümberehitajad) konkurentsieelist kõrge lisandväärtusega teenuste pakkumisel.

Toetus: 75 000 eurot

Projekt arendab teaduspõhist funktsionaalset toitu, mis aitab looduslikul viisil
pärssida Helicobacter pylori’t – maohaavandeid ja -vähki põhjustavat bakterit.
Kasutame inimese maost isoleeritud piimhappebakterit ning katsetame selle
kasvatamist toitudes, väärindades samal ajal kohalikke tooraineid nagu
porgandimahl või vadak. Tulemuseks on probiootiline igapäevatoit, mis pakub
alternatiivi toidulisanditele.

Toetus: 74 800 eurot.

Projekt keskendub "tarkvõrgu" (Smart Grid) ühe kriitilisema puudujäägi lahendamisele – reaalajas toimivate ja sünkroniseeritud olekuandmete puudumisele madalpingevõrgus. Kuigi füüsilised komponendid energia tootmiseks ja salvestamiseks on olemas, puuduvad võrguoperaatoritel ja energiaühistutel andmed tarkade otsuste tegemiseks (nt millal energiat salvestada või võrku müüa). Projekti sisu on autonoomse andmehõiveplatvormi (mõõteseadme) edasiarendus, mis suudab välitingimustes ja alajaamades töökindlalt koguda ning edastada sünkroniseeritud pinge- ja talitlusandmeid sekundilise täpsusega.

Peamine eesmärk on viia mõõteplatvorm tehnoloogilise valmiduse tasemele TRL 5. See tähendab seadme muutmist töökindlaks reaalsetes tingimustes, tagades selle vastupidavuse riketele ja ilmastikule. Samuti arendatakse lahenduse kommertsvalmidust (CRL 3), kaardistades koostöös jaotusvõrguettevõtete (nt Elektrilevi) ja süsteemiehitajatega (nt Harju Elekter) tehnilised nõuded ning andmevahetusstandardid, et võimaldada tulevikus paindlikkusteenuste laialdast rakendamist.

Toetus: 75 000 eurot.

Leiutisest teatamiseks täida:

1. Leiutisteatise vorm või saada vabas vormis leiutisteatis aadressile io@taltech.ee 
2. Tehnoloogiasiirde keskus teostab koostöös teadlastega leiutiste kommertspotentsiaali hindamist ning uudsuse ja leiutustaseme analüüsi kommertsialiseerimise kava alusel.
3. Potentsiaalikate leiutiste puhul alustatatakse intellektuaalomandi kaitsega. Patenditaotluse esitamiseks on vajalik allkirjastada Intellektuaalomandi kokkulepe autorite, insituudi direktori ja dekaani poolt.

Kõik dokumentide põhjad on leitavad TalTechi siseveebis. 

Kommertspotentsiaali ja leiutustaseme olemasolu korral esitab ülikool patenditaotluse.

Seejärel algab aktiivne kommertsialiseerimistegevus koostöös tehnoloogiasiirdaja ning autoritega kommertsialiseerimise kava alusel.

Intellektuaalse omandi tulu jaotamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

• Tööstusomandi puhul moodustab autorite tulu vähemalt 40% ning ülikooli tulu vähemalt 20%, ülejäänud 40% sõltub turustamisega seotud kuludest ja kokkulepetest ning kooskõlastatakse autoritega.

Kõik dokumentide põhjad on leitavad TalTechi siseveebis. 

TalTech julgustab teadlaseid looma hargettevõtteid.

Hargettevõtte loomisel liigub autorite poolt välja töötatud intellektuaalomand (IO) hargettevõttesse. Ülikool võtab intellektuaalomandi vastu hargettevõttes asutamise faasis 5-10% osaluse.

Hargettevõtte eelduseks oleva koostöölepingu sõlmimiseks palume täita "Koostööleping" ja saata evo@taltech.ee. Leping sätestab intellektuaalomandi üleandmise tingimused ja ülikooli osaluse hargettevõttes

TalTech hindab spin-off ettevõtte puhul sarnaseid tegureid nagu investorid: ülikooli peamine investeering on intellektuaalomand, samal ajal kui investorid panustavad rahaga ning toovad kaasa kogemused eduka iduettevõtte juhtimisel. Tulevaste investorite kaasamiseks on oluline asutajate pädevus ning koosseis ning osaluste määrad ettevõttes.

Täpsem info ja kõikide dokumentide põhjad on leitavad TalTechi siseveebis. 

Hargettevõtluse tuge pakub ka TalTechi Uusettevõtluse keskus, uuri võimalustest lähemalt. 

2025. aastal arendusgrandid on jagatud.

2026. aasta on hetkel planeerimisel.

Täpsem info on leitav TalTechi siseveebis. 

Üheks võimaluseks teadmiste- ja tehnoloogiate siirdamiseks on litsentseerimine.

​Ettevõtlusosakond aitab teadlasel:

• hinnata leiutise kommertspotentsiaali
• koostada intellektuaalomandi strateegia
• koostada kommertsialiseerimiskava; 
• koostada tehnoloogia esitlusmaterjale; 
• otsida litsentseerimise võimalusi.

Tehnoloogia litsentseerimise ja müügi protsess käib vastavalt kokkulepitud kommertsialiseerimiskavale.

Täpsem info on leitav TalTechi siseveebis. 

TalTechis on väljatöötamisel mitmeid innovaatilisi ja kommertsialiseerimispotentsiaaliga tehnoloogiaid. Otsime aktiivselt kaasarendajaid, litsentsimispartnereid ja iduettevõtete kaasasutajaid, et viia need lahendused reaalse turuvajaduseni.

Kui näed potentsiaali koostööks või huvipakkuvat tehnoloogiat, tutvu meie tehnoloogiaportfelliga ja võta julgelt ühendust.