Ajalugu | Tervisetehnoloogiate instituut

Alates 1.01.2021 on tervisetehnoloogiate instituudis uus struktuur. 22.09.2020 direktori korraldusega kinnitati tervisetehnoloogiate instituudi üksused (1-25/49) ja juhid (1-25/50) järgmiselt: biomeditsiinitehnika keskus (juht I. Fridolin), biosigaalide töötluse labor (juht M.Bachmann), E-meditsiini keskus (juht P.Ross) ja kardiovaskulaarse meditsiini keskus (juht M.Viigimaa)

TTÜ nõukogu 15.11.2016 otsusega nr 63 lõpetati TTÜ asutuste tegevus ja 11.10. 2016 otsusega nr 58 kinnitati TTÜ uus struktuur alates 1. jaanuarist 2017.  Tehnomeedikumi baasil  moodustus tervisetehnoloogiate instituut (IH) infotehnoloogia teaduskonna koosseisus. Instituudi direktori kohusetäitjaks nimetati professor  Kalju Meigas.

25.01.2017 moodustati direktori kt korraldusega tervisetehnoloogiate instituudis neli üksust, sh biomeditsiinitehnika keskus (1-25/44)  ning keskuse juhiks nimetati professor Ivo Fridolin (1-25/43).

TTÜ nõukogu 23.01.2007 otsustega nr 3 korraldati biomeditsiinitehnika keskus ümber instituudiks ja kinnitati uus põhimäärus.

02.02. 2007 nimetas rektor oma käskkirjaga nr 63/P professor Ivo Fridolini instituudi direktori kohusetäitjaks.

16.04.2007 nimetas Tehnomeedikumi direktor oma käskkirjaga nr 7/P professor Ivo Fridolini instituudi direktoriks. 

TTÜ nõukogu 15. juuni 2006 otsusega nr 59 moodustati TTÜ asutus Tehnomeedikum ja biomeditsiinitehnika keskus korraldati seisuga 16. juuni 2006 ümber ning viidi Tehnomeedikumi koosseisu.

08.12.2006 nimetas rektor oma käskkirjaga nr 498/P keskuse juhataja kohusetäitjaks alates 01.01.2007 professor Ivo Fridolini. 

06.01.2004 nimetas rektor oma  käskkirjaga nr 3/P keskuse juhatajaks alates 01.01.2004 professor Kalju Meigase.

TTÜ nõukogu 15.06.2004 otsusega nr 64 kinnitati biomeditsiinitehnika keskuse uus põhimäärus ja raadiofüüsika õppetool nimetati ümber meditsiinifüüsika õppetooliks.

13.06.2002 nimetas rektor oma  käskkirjaga nr 140/P keskuse juhatajaks alates 01.09.2002 professor Tarmo Lippingu. 

TTÜ nõukogu 23. aprilli 2002 otsusega nr 59 viidi biomeditsiinitehnika keskus alates 01.09.2002  matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu.  

Biomeditsiinitehnika keskus jäi süsteemitehnika teaduskonna koosseisu kuni selle lõpetamiseni 31.08.2001 (TTÜ nõukogu 19.06.2001 otsus nr 50).

01.09.2001 kuni 31.08.2002 oli biomeditsiinitehnika keskus teadusprorektori otsealluvuses. 

Keskuse uus põhimäärus kinnitati TTÜ nõukogu 17. 11.1998 otsusega nr 72.

Vastavalt TTÜ nõukogu 11.02.1997 otsusele  nr 9 (37) moodustati alates 1997 aasta 1. septembrist keskuses biomeditsiinitehnika õppetool ja professuur ning raadio- ja lasertehnika õppetool nimetati ümber raadiofüüsika õppetooliks. Alates 01.09.1997 õppeaastast on keskuses kaks õppetooli. 

Ülikooli nõukogu 21.05.1996 otsusega nr 23 reorganiseeriti alates 01.09 1996 arvuti- ja süsteemitehnika teaduskond kaheks teaduskonnaks – süsteemitehnika teaduskonnaks ja infotehnika teaduskonnaks. Keskus jäi süsteemitehnika teaduskonda.

Rektori 30.06.1995 käskkirjaga nr 118 TTÜ nõukogu 20.06.1995 otsuse nr 31  alusel moodustati keskuses alates 1.09.1995 raadiofüüsika ja lasertehnika õppetool. 

Biomeditsiinitehnika keskus moodustati rektori 23.03.1994 käskkirjaga nr 80 Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 15.03.1994 otsuse nr 32  alusel: „Luua alates 1. aprillist 1994 üleülikoolilise allasutusena biomeditsiinitehnika keskus (Biomedical Engineering Centre)“.

TTÜ nõukogu otsus 17.05.1994 teaduskondade moodustamisest viis keskuse alates 1. juulist 1994 TTÜ arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna koosseisu.

Alates 05. aprillist 1994 oli keskuse koosseisus kaks inimest, juhataja asetäitja ja sekretär. Keskuse juhatajaks oli  alguses kohusetäitjana, hiljem juhatajana raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus, kes juhtis keskust kuni 31. augustini 2002.