E-tervise keskus
E-tervise keskus on Eesti suurim e-tervise teadus- ja õppekeskus (E-tervise magistriprogramm). Keskuse eesmärk on tervishoiu innovatsiooni ning digitaliseerimisega seotud infotehnoloogiliste lahenduste arendamine ning nende rakendamiseks vajalike koosvõimet tagavate tegurite uurimine. Uuritavate tegurite alla kuuluvad suurte (riigi- või piirkonnatasandi) e-tervise süsteemide puhul kasutatavad strateegiad, standardid, infotehnoloogiline arhitektuur, andmekoosseisud ja andmebaasid. Keskuse meeskonda kuuluvad tunnustatud e-tervise eksperdid, kelle eestvedamisel viiakse läbi e-tervise magistri- ja doktoriõpet ning erinevaid koolitusi, innovatsiooniprojekte ning teadustöid koostöös partnerorganisatsioonidega (s.h. Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tallinna Tervishoiukõrgkool). E-tervise keskuse ekspertidel on olnud keskne osa Eesti üle-riigilise tervise infosüsteemi (TIS) kavandamisel ja ellurakendamisel, millega loodi maailmas unikaalne digitaalse terviseinfo võrgustik.
Fookusteemad
- Uurimistöö tegemine valdkondades, mis käistlevad kliinilisi otustustugesid, digitaalsete tervisetehnoloogiate hindamist, inimeste terviseandmetega seonduvat käitumist veebis ja tervishoiu digitaliseerimise komponente ja tegureid.
- Osalemine ja ettekanded erinevates rahvusvahelistest teadus- ja arendusprojektides.
- E-tervise magistriprogrammi ja doktorantuuri õppe läbiviimine. Tervishoius vajalike digikirjaoskuste õpetamine.
- Projektide ja tellimustööde teostamine ning projektitaotluste ja pakkumuste kirjutamine.
Arendame tervisesüsteemid targa digitaliseerimisega tulevikukindlaks ja muutumisvõimeliseks
Terviserakenduste Hindaja
Terviserakenduste hindaja loodi selleks, et patsientidel ja tervishoiutöötajatel oleks informeeritud ülevaade Eestis kasutatavatest tervise- ja tervisekäitumise mobiilirakendustest. Iga selline rakendus omab rohkem või vähem mõju tervisele ning enamasti töötlevad need ka terviseandmeid. Terviserakenduste hindaja annab Eestis loodud ja kasutatavate terviserakenduste kohta ülevaatlikku infot kõigis kategooriates, mis võivad potentsiaalselt kasutajaid mõjutada.
Koolitused
E-tervise keskus pakub laias valikus ekspertkoolitusi e-tervise valdkonnast huvitatud inimestele. Koolituste eesmärk on jagada valdkonna tippteadlaste kogemusi Eesti e-tervise infosüsteemide arendamisest, suurimatest väljakutsetest ning parimatest edulugudest. Koolituste pikkus varieerub kolmest tunnist kahe aastani. Koolitusi viiakse läbi nii eesti kui inglise keeles.
Kestus: 3 tundi
Sihtgrupp: välisdelegatsioonid, potentsiaalsed partnerid, Mektory külastajad
Keeled: eesti või inglise
Koolitus võimaldab osalejatel tutvuda ja omandada teadmisi kogu Eesti tervishoiusüsteemist, hiljutistest reformidest ja arengutest, kogemustest, edukatest projektidest ning Tervishoiutehnoloogia magistriprogrammist. Koolituse eesmärk on tutvuda Eesti lähenemisviiside ja kogemustega tervishoiusüsteemi optimiseerimisel ning e-tervise süsteemi arendamisel.
Lektor: Prof. Dr. Peeter Ross
Kestus: 8 tundi
Sihtgrupp: tervishoiutöötajad, kohalikud omavalitsused, tervishoiuga seotud valdkondade tudengid
Keeled: eesti või inglise
Meie terviseteadlikkuse ja käitumisharjumuste muutudes muutuvad ka ootused terviseteenustele, nende kasutusmugavusele ja kättesaadavusele nii arsti kui patsiendi poolt. E-tervise teenused peavad olema lihtsasti kasutatavad ja efektiivsed. E-tervise ökosüsteemi keskseteks tegijateks on inimesed, kes teenuseid kasutavad. Infosüsteemid ja digitehnoloogilised vahendid täidavad tugifunktsiooni ning toimivad kanalitena teenuste kättesaadavuse parandamisel. Toimivas ökosüsteemis peaksid teenuste tarbijad olema partnerid, mitte kliendid ja süsteeme ning teenuseid on oluline arendada koos – arstid, patsiendid ja IT inimesed - , et jõuda parima tulemuseni. Selleks on vaja mõista E-tervise ökosüsteemi ja erinevate tervise infosüsteemide ülesehitust ja toimimise põhimõtteid ja e-tervise ning telemeditsiini terminoloogiat, mida koolitusel tutvustataksegi. Räägime ka digiteenustest ja iseõppivatest otsustustoe süsteemidest ning delikaatsetest isikuandmetest ja patsientide privaatsusest.
Lektor: Dr. Madis Tiik
Kestus: 8 tundi
Sihtgrupp: tervishoiutöötajad, kohalikud omavalitsused, tervishoiuga seotud valdkondade töötajad ja tudengid
Keeled: eesti või inglise
Kuhu liigub tervishoid maailmas ja Eestis? Kas mudelid ja süsteemid, millega oleme seni harjunud, säilivad või loovutavad koha uutele mudelitele? Võib-olla saavad vanad ja uued mudelid toimida samaaegselt. Millised on tervishoiu uued väljakutsed? E-tervise ja telemeditsiini rakendumise edukus sõltub sellest, kui valmis on arstid ja patsiendid uute süsteemide kasutamiseks ja millist kasu nad sellest näevad. Koolitusel räägime lahti telemeditsiini olemuse, selgitame millised on trendid tervishoius ja uued ravi mudelid. Arutame, millised on uued tervisekeskused ja -tehnoloogiad ning selgitame, kuidas on toimunud areng tervise digitaliseerimisest personaliseerimise ja võimestamiseni.
Lektorid: Prof. Dr. Peeter Ross, Dr. Madis Tiik, Janek Metsallik, Priit Kruus
Kestus: 24 tundi (3 päeva)
Sihtgrupp: tervishoiutöötajad, tervishoiuga seotud valdkondade tudengid
Keeled: eesti või inglise
E-tervis ja telemeditsiin – kas uus reaalsus tervishoius? E-tervise ökosüsteemi keskseteks tegijateks on inimesed, kes teenuseid kasutavad. Infosüsteemid ja digitehnoloogilised vahendid täidavad tugifunktsiooni ning toimivad kanalitena teenuste kättesaadavuse parandamisel. Arstid ja patsiendid koos tervise infosüsteemide ja digiteenustega moodustavad E-tervise ökosüsteemi. Selles keskkonnas efektiivselt toimetamiseks on vaja mõista E-tervise ökosüsteemi ja erinevate tervise infosüsteemide ülesehitust ja toimimise põhimõtteid ja e-tervise ning telemeditsiini terminoloogiat, mida koolitusel tutvustataksegi.
Koolitusel räägime lahti ka telemeditsiini olemuse, selgitame millised on trendid tervishoius ja uued ravi mudelid. Arutleme, millised on uued tervisekeskused ja -tehnoloogiad ning selgitame, kuidas on toimunud areng tervise digitaliseerimisest personaliseerimise ja võimestamiseni.
Koolitus aitab saada vastuse kes, kui palju ja mille eest tervishoius peaks maksma? Räägime erinevatest tervishoiusüsteemide, teenuste ja sekkumiste rahastamise viisidest ühiskonna, kindlustuse, teenusepakkuja, indiviidi tasemel. Käsitleme ka hindamise meetodeid, mida kasutatakse tervishoiu tehnoloogiate, programmide, infosüsteemide hindamisel nii investeerimisotsuste tegemiseks kui ka majandusliku hindamise eesmärgil.
Lektorid: Prof. Dr. Peeter Ross, Indrek Saul
Kestus: 4 päeva
Sihtgrupp: Tervishoiuvaldkonna töötajad ja valdkondlike rakenduste loojad (ettevõtete juhid, kvaliteedijuhid, IT-arenduste tellijad, analüütikud, protsessijuhid, IT spetsialistid)
Keeled: eesti või inglise
Tervishoius muutuvad üha olulisemateks erinevad infosüsteemid ja digiteenused. Kas tervishoiutöötajad on valmis arendajatelt tellima just sellise infosüsteemi, mis parimal võimalikul moel aitab tervishoiuasutusel patsiente ravida ja neile teenust pakkuda? Koolitusel anname ülevaate tervishoius kasutatavate/loodavate tarkvara arendusprotsesside kaardistamisest, lähteülesande koostamisest ja muudatuste juhtimisest. Koolituse tulemusel paraneb tellija oskus koostada lähteülesannet ja juurutada uut tarkvara selliselt, et tellija ootused süsteemist oodatavale kasule, võimalustele ja kasutusmugavusele täituks paremini kui seni. Koolitusel selgitatakse, kuidas ära tunda, ennetada ja ületada võimalikku vastuseisu uute süsteemide juurutamisel ning saavutada seeläbi süsteemi ulatuslikum kasutamine ning suurem kasu süsteemist.
Lektorid: Prof. Dr. Peeter Ross, Tanel Ross, Priit Kruus jt.
Kestus: 6 kuud (2-3 koolituspäeva kuus)
Sihtgrupp: Haiglate, tervishoiuteenuse osutajate tipp- ja keskastme juhid
Keeled: eesti
Mis on organisatsiooni tegevuse eesmärk? Organisatsioon toimib seda tõhusamalt, mida paremini on tööprotsess ja töökohad organisatsioonis korraldatud. Kuivõrd töötajad on organisatsiooni „süda“, siis mida sujuvamalt töötajad saavad oma ülesandeid täita, seda parem on kogu organisatsiooni tulemus. Iga juhi kohustus on olla kursis erinevate juhtimisvaldkondadega ning organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Mida selgemini on iga töötaja panus defineeritud, seda stressivabam on töökeskkond .
Koolitusel räägime tervishoiu korraldusest ja rahastamisest, ettevõtte toimimisest, tööõigusest, muudatuste juhtimisest, personalipoliitika kujundamisest, meeskonnatööst, info liikumisest organisatsioonis, juhi eneseanalüüsist ning töötajate kompetentside arendamiseks võimaluste loomisest. Eraldi käsitleme ravitöö kvaliteedi juhtimise ja patsientide rahulolu monitoorimise temaatikat.
Lektorid: Prof. Dr. Peeter Ross, Dr. Madis Tiik, Priit Kruus, Janek Metsallik
Kestus: 4 kuud
Sihtgrupp: Kõrgkoolid, tervishoiutöötajad, tervishoiuga seotud valdkondade tudengid
Keeled: eesti-inglise
E-tervise ja telemeditsiini põhimõtetel baseerub kaasaegne tervishoid. Kas see ikka on nii? Mida need mõisted tähendavad ja kas ühiskond on valmis uute mudelite kasutamiseks? Arstid ja patsiendid koos tervise infosüsteemide ja digiteenustega moodustavad E-tervise ökosüsteemi. Selles keskkonnas efektiivselt toimetamiseks on vaja mõista E-tervise ökosüsteemi ja erinevate tervise infosüsteemide ülesehitust ja toimimise põhimõtteid ja e-tervise ning telemeditsiini terminoloogiat, mida koolitusel tutvustataksegi.
Koolitusel räägime tervishoiu protsesside parendamisest kasutades e-tervise ja telemeditsiini võimalusi. Selgitame telemeditsiini olemust ning millised on trendid tervishoius ja uued ravi mudelid. Arutleme, millised on uued tervisekeskused ja -tehnoloogiad ning kaardistame, kuidas on toimunud areng tervise digitaliseerimisest personaliseerimise ja võimestamiseni.
Koolitus aitab saada vastuse kes, kui palju ja mille eest tervishoius peaks maksma? Räägime erinevatest tervishoiusüsteemide, teenuste ja sekkumiste rahastamise viisidest eri ühiskonna gruppides. Käsitleme hindamise meetodeid, mida kasutatakse e-tervise ja telemeditsiini tehnoloogiate, programmide, infosüsteemide hindamisel nii investeerimisotsuste tegemiseks kui ka majandusliku hindamise eesmärgil.
Lektorid: Prof. Dr. Peeter Ross, Tanel Ross, Janek Metsallik jt.
Kestus: 5 päeva
Sihtgrupp: rahvusvahelised delegatsioonid
Keeled: inglise
Õppetuuri eesmärk on tutvustada Eesti tervishoiusüsteemi ülesehitust, hiljutisi reforme, õppetunde ning edukamaid projekte. Õppetuuri kuuluvad ekspertloengud, toidukorrad, väljasõidud, linnatuur ning avatud diskussioonitunnid.
Teadustöö
E-tervise keskus on teaduspartneriks riigile, rahvusvahelisele digitervise kogukonnale ja valdkonna ettevõtetele. Lisaks teeb keskus koostööd teiste Eesti ja rahvusvaheliste haridusasutustega. Partnerluse eesmärk on edendada ühiseid teadmisi ja luua tihedam seos teadusuuringute ja tegeliku praktika vahel. E-tervise keskuse teadussuundadeks on tervishoiu digitaliseerimisega seotud infotehnoloogiliste lahenduste arendamise toetamine ja digilahenduste rakendamiseks vajalike koosvõimet tagavate tegurite (strateegiad, standardid, infotehnoloogiline arhitektuur, andmekoosseisud, andmebaasid) uurimine, digitaalsete tervisetehnoloogiate hindamine ja kasutuselevõtuks vajaliku raamistiku väljatöötamine ning personaalmeditsiini arenguga seotud lahenduste testimine ja arendamine.
Koostööpartnerid
Koostöö ettevõtetega
E-tervise keskus teeb aktiivset koostööd mitmete ettevõtetega. Keskuses läbiviidavad andmete ja tervisega seotud uuringud on oluliseks teaduslikuks sisendiks paljudele ettevõtetele ning e-tervise õppekava läbinud õppurid on käivitanud mitmeid e-tervise iduettevõtteid. E-tervise keskus loob suurepärase keskkonna innovatsiooniks ja ettevõtluseks tervisetehnoloogia valdkonnas. Näiteks on meie koostööpartneriks Health Founders tervisemajanduse kiirendi ning paljud teised suuremad ja väiksemad digitervise ettevõtted.
Võrgustikud
Estonian Connected Health klaster (ECHC) on Eesti erinevate tervisega seotud osapoolte kogukond, kelle ühiseks eesmärgiks on rakendada tehnoloogiaid veelgi paremate tervisega seotud toodete ja teenuste pakkumiseks. Klastri missioon on Eesti tervisevaldkonna ettevõtete globaalse konkurentsivõime suurendamine kasutades tehnoloogiast, ettevõtluskeskkonnast ja koostööst johtuvaid võimalusi.
eHealth for Regions Network on tervishoiusektori sidusrühmade ühendus. Võrgustiku eesmärk on lihtsustada riikidevahelist koostööd e-tervise valdkonnas ning luua üthne e-tervise piirkond Euroopas. eHealth for Regions Network võimaldab arendada uusi projektiideid, jagada teavet ning teha koostööd rahvusvahelistes projektides koos teiste võrgustikus olevate partneritega.
Projektid
E-tervise keskusel on 12 aastat kogemust projektialases koostöös nii Eestis kui ka välismaal. Läbi rahvusvaheliste projektide on toodud Eestisse uusi ideid ning loodud ülemaailmseid kontakte laiemas e-tervise võrgustikus. Projektides on keskuse roll eelkõige teadusalane koostöö, projektiks vajalike strateegiate väljatöötamine ning kogemuse jagamine Eesti e-tervise infosüsteemide ülesehitamisel.
NORDeHEALTH projekti kaudu kaardistatakse väljakutsed ja võimalused tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks. Suurem fookus on riiklikel portaalidel, mille kaudu on patsientidel juba täna võimalik tutvuda oma terviseandmetega.
Eesmärk on toetada rahvatervise digitaliseerumist. Selleks anname konkreetset tagasisidet projekti tulemustest riigi ametiasutustele (sh Sostiaalministeerium, Haigekassa) ning teaduspõhised juhised ja raamistiku terviseandmete personaalseks digitaliseerimiseks. Selle kõige tulemusena suureneb inimeste enda aktiivsem osalemine oma ravis ja tervishoiusüsteemi läbipaistvus.
Projekti eesmärgid detailsemalt:
- Analüüs ja ülevaade hetkel kasutusel olevatest terviseportaalidest Skandinaavia riikides (väljakutsed ja võimalused).
- Arendada välja teaduspõhised juhised ja raamistik, mille abil teadlased ja praktikud üle maailma saavad hinnata patsiendiportaale enda riigis ning selle põhjal teha vajalikud muudatused.
- Uurida personaalsete digitaalsete terviseandmete ühisloome võimalusi ja nüansse. Innovaatilise lähenemisega projektid keskenduvad patsientide enda poolt kogutud andmetele ning seadmetele, mis võimaldavad neil osaleda enda terviseandmete kasutatavuse arendamisel. Lisandväärtusena saab anda ülevaate parimatest võimalikest praktikatest selles valdkonnas.
Projekti partnerid: Uppsala Ülikool (Rootsi); Örebro Ülikool (Rootsi); Skövde Ülikool (Rootsi); TalTech (Eesti); Aalto Ülikool (Soome); Karlstad Ülikool (Rootsi); Norwegian Centre for E-health Research.
TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava koostatud juhis annab ülevaate meetoditest, mõõdikutest ning uurimisküsimustest, mille abil kaugvastuvõtu mõju hinnata. Juhend on mõeldud kasutamiseks kaugvastuvõttu läbiviivatele tervishoiutöötajatele, teadlastele, haiglajuhtidele, regulaatoritele ning tudengitele.
Koolituse eesmärk on jagada uusi vaatenurki ja teadmisi infoturbest, e-tervisest ning pakkuda välja võimalusi igapäevatöö sujuvamaks muutmiseks. Samuti annab koolitus ülevaate, milliseid küberohte tasub arvuti ja nutiseadmete kasutamisel silmas pidada. Digioskuste arendamise koolitamise kava on arendatud välja koostöös Eesti Perearstide Seltsiga.
Koolitus koosneb kolmest kaheksa akadeemilise tunni pikkusest moodulist, millele lisandub veidi iseseisevat tööd ja lõpus ka enesekontrolli test. Kavas on pakkuda koolitust 500 pereõele, perearstile ja residendile. Igas grupis, kes läbivad kolm koolituse moodulit, on maksimaalselt 20 osalejat.
Koolituste läbiviijad:
I moodul „Digitaalse dokumenteerimise efektiivsuse ja kvaliteedi parandamine“. Dr Eero Merilind - perearst ja Arvo Saat - koolitaja-konsultant ning Eesti esimese arvutikooli asutaja.
II moodul „E-tervise toimimise põhimõtted. E-tervis ja esmatasandi arstiabi“. Dr Peeter Ross - Tallinna Tehnikaülikooli e-meditsiini keskuse professor ja Ida-Tallinna Keskhaigla radioloog. Dr Madis Tiik on perearst, e-tervise ekspert.
III moodul „Infoturve perearsti töös“. Janek Metsallik - IT-ekspert, TIS-i peaarhitekt.
Tallinna Tehnikaülikool võitis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljakuulutatud koolitushanke. Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.
Projekti eesmärgiks on E-tervise võrgustikku toetavate EL ühismeetmete (Joint Action) tööpaketis osalemine, mis on pühendunud rakendusprobleemide lahendamisele. Kuivõrd EL ühismeede toetab otseselt e-tervise võrgustiku tööd, on ühismeetme väljundid suunatud sellele, et edendada e-tervise alast koostööd Euroopas. Seega on EL ühismeetme väljunditel oluline roll poliitikakujundamises nii riigisiseselt kui riikide üleselt: valmivad raportid ja juhised aitavad viia Euroopa riike ühiste arusaamadeni e-tervises ning toetavad seekaudu ühtse digitaalse turu teket e-tervises.
Koostatud töö eesmärk on luua Haigekassale digitervise lahenduste puhul tasustamismudeli valikut toetav raamistik ja ettepanekud digitervise lahenduste kasutuselevõttu soodustavate stiimulite loomiseks või suurendamiseks erinevates Haigekassa tasustamismudelites.
Töö analüüsib digitervise lahendusi Haigekassa tasustamismudelite kontekstis ning teeb ettepanekud, kuidas toetada tasustamismudeli valikut erinevat tüüpi digitervise lahenduste puhul.
Tutvu digitervise lahenduste tasustamist toetava raamistiku ja ettepanekutega
Projekti eesmärgiks on välja töötada uuendusmeelne ning kulutõhus ennetustegevuste läbiviimise mudel kasutamiseks rahvatervise eest vastutavate institutsioonide poolt. Mudel hõlmab endas erinevaid sihtrühmakeskseid innovaatilisi lahendusi, mida projekti raames ka piloteeritakse. Suurt rõhku pannakse ka erasektori ning avaliku sektori koostöö soodustamisse uute ennetustegevusi toetavate lahenduste loomisel. Projekti TTÜ poolne eelarve on 139 047.50 €.
Projekti üldine eesmärk on panustada senisest integreerituma ja inimkesksema toetussüsteemi loomisesse erivajadusega inimestele ja suure toetusvajadusega eakatele, hõlmates nii sotsiaalseid, tööalaseid kui meditsiinilisi sekkumisi. Selleks töötatakse tihedalt koos rahvusvaheliste ekspertide ning siseriiklike võtmepartneritega ning tööd juhib rahvusvaheline teadusvõrgustik International Foundation for Integrated Care (IFIC). Projekti käigus luuakse ühtne katus mitmetele juba töös olevatele algatustele ja pilootprojektidele ning vastatakse järgmistele küsimustele: • Kuidas suurendada väärtust, mida erinevate süsteemide ja valitsustasandite poolt pakume? • Kuhu on kõige efektiivsem suunata olemasolevad ressursid? • Kuidas andmeid paremini ära kasutada? • Kuidas mõõta teenuste, sh integreeritud teenuste mõju? • Kuidas luua motivatsioonisüsteem inimkesksete ja integreeritud teenuste pakkumiseks? (sh kuidas kasutada rahalisi stiimuleid)
Tuginedes tõenduspõhisusele, haiguste levimusele ning muudele teguritele, otsustati 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valida kliinilise personaalmeditsiini rakendamise piloteerimiseks kaks haigust - rinnavähk ja koronaarhaigused. Otsustamisel tugineti ka 2015.a. Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud personaalmeditsiini eeluuringu - ning järgnevatel aastatel avaldatud teadusartiklite tulemustele. Kliiniline rakendusuuring viiakse läbi juhtivpartneri Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Selles osalevad uurijatena perearstid, onkoloogid ja meditsiinigeneetikud.
Piloteerimise peamiseks ülesandeks on välja selgitada, kuidas on võimalik geeniinfo turvaline jõudmine arsti töölauale, kuidas saavutada arstide personaalmeditsiini alane nõustamise valmidus ning kuidas patsiendid arsti poolt pakutava info vastu võtavad. Selle uurimiseks on vajalikud mitmed eeltingimused seadustest kuni füüsilise keskkonnani, mille kaardistamisega kliinilised pilootprojektid samuti tegelevad. Uuringu lõpus pakutakse välja personaalmeditsiini teenusemudel kahes uuritud valdkonnas, mille igapäeva-meditsiinis rakendamine vajab poliitilisi otsuseid.
Projekti eesmärk on kolme kõrgkooli (TTÜ, Tampere Tehnikaülikool, Satakunta kõrgkool) koostöös hinnata terviseteenuste osutamisel kasutatavate analüütikalahenduste mõjusid ja rakendatavust Eestis ja Soomes. Projekti käigus luuakse koolituspakett, mis pakub analüütika kasutamiseks vajalikku oskusteavet. Loodava koolituspaketi piloteerimise tulemusel hinnatakse analüütikalahenduste mõju terviseteenuste kvaliteedile, võimalikke rakendusviise raviahelas ning kaasuvaid kulusid ja tulusid pikemas perspektiivis.
Connected health klastri ühisarendusprojekti raames arendati välja vaimse tervise digitaalset tugisüsteemi DocuMental. Tugisüsteemi eesmärk on vähendada meditsiinilisi vigu, parandada vaimse tervise korraldust ja vähendada esmaseks seisundi hindamiseks kuluvat spetsialisti aega ning parandada ravijuhendite korrektset juurutamist kliinilises praktikas. Tallinna Tehnikaülikooli peamine roll oli projekti analüütilise töö läbiviimine (kasutuslugude kirjeldus, sisendi kogumine, barjääride kaardistus, protsessi visandamine, süsteemi arhitektuuri loomine). „Documental“ projekti panustavad ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla, juhtpartner Documental ja Eesti Geenivaramu. Ühisarendusprojekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Klastrite arendamise toetamine“ raames 29 900 euro ulatuses.
Projekti raames töötati välja ravimitega seotud kliiniliste otsuste tugisüsteemi uued algoritmid. Esimene on andmekaeve algoritm, mis leiab vabast tekstis patsiendi eGFR näidu. Antud parameeter iseloomustab patsiendi neerude tööd, mille häirete korral peab tervishoiutöötaja ravimi doosi vastavalt reguleerima. Lisaks loodi uus algoritm, mis eGFR näidu muutuse korral teavitab tervishoiutöötajat juba varasemalt patsiendile välja kirjutatud ravimitest.
Connected Health klastri ühisarendusprojekti raames töötati välja koolitusprogramm, mis kaasab erinevaid valdkonna osapooli, loob tingimused arutelu tekkimiseks ja annab teadmise IT-arenduse tellimise protsessiahelast. Ühisarendusprojekti panustas ka Eesti E-tervise Sihtasutus ja Kaalujuhtija OÜ ning projekti kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Klastrite arendamise toetamine“ raames 5374 euro ulatuses.
Kliiniliselt ja majanduslikult põhjendatud personaalmeditsiini toodete ja teenuste arendamise tingimuste hindamine on esimene etapp uute personaalmeditsiini toodete ja teenuste arendamiseks ning turule toomiseks. Projekti raames hinnati klientide vajadusi, praegust turu olukorda ning kasutuses olevate infosüsteemide liidestusvõimalusi. Projekt oli üks osa teadus ja arendusprojektist Competence Centre on Health Technologies (EU48695) ning seda koordineeris Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS. TTÜ sai projekti tegevuste elluviimiseks toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist 8050 eurot.
Personaalmeditsiini juhtprojekti ettevalmistamiseks tehti 2015.aastal eeluuring, mille käigus arendati edasi ja täpsustati juhtprojekti kavandi dokumendis visandatud. Eeluuringu raames tehtud arendusuuringute tulemused ja tegevuste kägisu saadud kogemused andsid aluse juhtprojekti tegevus- ja rahastamiskava koostamisele. Personaalmeditsiini arendamise teema mitmetahulisust arvestades kaasati eri hangetega eeluuringu tegemisse ekspertidest koosnevad meeskonnad, et töötada läbi: personaalmeditsiini kliiniline käsitlus ja kompetentside arendamine, infoarhitektuuri ja otsusetoe lahendused ning juhtimisorganisatsioon. Lisaks selgitati välja Eesti elanikkonna ja tervishoiutöötajate personaalmeditsiiniga seotud hoiakud, teadmised, kogemused ja ootused. Personaalmeditsiini arenguga avanevate innovatsioonivõimaluste teadvustamiseks ja rakendusideede leidmiseks korraldati Idea Garage.
Arendusuuringu käigus analüüsiti digitaalsete otsustustoe lahendusi personaalmeditsiini rakendamiseks. Uuringu raames valis juhtrühm välja kolm kliinilist rakendusvaldkonda, mille kohta koostati personaalmeditsiini põhimõtete rakendamiseks vajalik teaduspõhise personaalmeditsiinilise otsusetoe rakenduse eelanalüüs koos esialgse funktsionaalse prototüübi näidisega. Projekti väljundiks oli personaalmeditsiinilise otsustustoe rakendamise strateegia, k.a. riskihaldus ja rakenduskava.
MasterMind projekti eesmärk on pakkuda kättesaadavat kõrgekvaliteedilist ravi depressiooni põdevatele täiskasvanutele kasutades info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiaid (IKT). Uuringus kasutatakse arvutipõhist kognitiiv-käitumusliku teraapia (kKKT, ingl. cCBT) programmi iFightDepression depressiooni ennetamiseks, depressiooni taseme määramiseks ning kerge ja mõõduka depressiooniga inimeste toimetuleku parandamiseks. iFightDepression programm on veebipõhine ja kättesaadav patsientidele koduseks kasutamiseks. Uuringu eesmärgiks on alternatiivse ravivõimaluse pakkumine depressiooni all kannatavatele patsientidele ja statistiliste andmete kogumine (demograafilised andmed nagu vanus ja ametialane staatus registreerimise hetkel). Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida patsientide meeleolu andmeid ning rakendada uut tõhusat ravivahendit depressiooni sümptomite vähendamisel (hinnatakse küsimustiku abil).
Eesti e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 keskendub konkreetsetele e-tervise spetsiifilistele valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane aastaks 2020. Rakkerühma olid kaasatud sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium koos valitsemisala asjaomaste riigiasutustega. Samuti on rakkerühmas esindatud Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Perearstide Selts, MTÜ Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Tehnikaülikooli e-meditsiini keskus, Tartu Ülikooli arstiteaduskond ja Teenusmajanduse Koda.
Projekti spetsiifiliseks eesmärgiks on hinnata Soomes väljatöötatud ja hetkel 16 riigis kasutatud kliiniliste otsuste tugisüsteemi EDMedS (The Evidence-Based Medicine electronic Decision Support) sobivust Eesti turu jaoks ning töötada välja lokalisatsioonikava, mis arvestab nii kohalikku seadusandlust kui ka Eestis kehtivaid kohalikke ravijuhendeid, lähtuvalt sihtgruppide vajadustest.
Otsusetoe tarkvara (DSS) eesmärgiks on hõlbustada arsti ja patsiendi vahelist suhtlemist. DSS võimaldab patsiendil enne arstile pöördumist sisestada enda terviseandmeid ning saada selle põhjal esmased juhised.
CHROMED projekti eesmärk on hinnata elustiilimuutuste tugisüsteemi ja koduse jälgimise mõju vanema elanikkonna seas. Uuringu valimisse kuulusid kompleksse kroonilise haigusega patsiendid, kelle seisund mõjutab nii hingamiselundkonna kui südameveresoonkonna tööd (s.h. KOK). Projekti käigus viidi läbi suuremahuline kliiniline uuring, mille raames hinnati olemasolevaid kliinilisi protokolle ja mudeleid. Uuring viidi läbi viies EL-i riigis: Ühendkuningriigis, Rootsis, Eestis, Hispaanias ja Sloveenias.
Nõudlus esmatasandi tervishoiuteenustele on kasvutrendis. Maapiirkondades on üha enam süvenev puudus arstiabist, mille on põhjustanud nii vanemate arstide pensioniikka jõudmine kui ka nooremate arstide soov linnas elada. Projekti PrimCareIT eesmärgiks on tõsta tervishoiutöötajate digivõimekust ning suurendada telementorluse ja -konsultatsioonide kasutust maapiirkondades.
Diabeedi ravis kasutatavate telemeditsiiniteenuste arendus. e-Tervise teadustöö suund seab eesmärgiks toetada virtuaalse ja turvalise andmevahetuse loomist telemeditsiiniteenuste pakkumiseks ja tarbimiseks.
Koostööprojekt erinevate EL riikide vahel eesmärgiga arendada e-tervise valdkonna koostööd uuendusmeelse õppekava loomiseks.