TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor tenuuris Agne Velthut-Meikas on oma taustalt molekulaardiagnostika ja bioinformaatika teadlane. Tema uurimisvaldkond on reproduktiivbioloogia, kuid õpetajana on ta keskendunud bioinformaatikale ja andmeanalüüsile. Õppetöös vastutab ta kursuste eest nagu bioinformaatika, suuremahulised andmed ja biostatistika ning bioinformaatika erikursus doktorantidele. Lisaks seob ta kogu bioinformaatika eriala kursused ühtseks tervikuks ning aitab tudengitel mõista, kuidas andmetest teaduspõhiseid järeldusi teha.

Õppimine kui oskuste ja mõtteviiside arendamine

Velthut-Meikas defineerib õppimist kui uute oskuste, teadmiste ja mõtteviiside arendamist. Tema sõnul on õppimise tegelik väärtus oskus otsida ja kriitiliselt hinnata infot ning siduda see loogilisteks arutlusteks, millest tulevikus saavad sündida uued teadmised. "Fakte saab pähe õppida, aga loogilist mõtlemist ja küsimuste esitamist peab harjutama," ütleb ta.

End õppejõuna iseloomustab ta kolme märksõnaga: aktiivne kaasatus, dialoog ja moto "mõtleme rohkem, tuubime vähem". Tema kursused on üles ehitatud nii, et tudengid ei jääks passiivseteks kuulajateks, vaid panustaksid aruteludesse, katsetaksid ja looksid seoseid.

Velthut-Meikast innustab enim see hetk, kui tudengil tekib arusaamine. "Kui näed, kuidas tudengi silmad lähevad särama, sest mingi keeruline teema muutus äkki arusaadavaks - see on parim tunne," ütleb ta. Tagasiside, et bioinformaatika on osutunud huvitavaks ja kasulikuks, annab talle kindlust, et õige tee on leitud.

Teekond õppejõuks - vajadusest ja missioonist

Õppejõu tee ei olnud tal ette planeeritud. "Bioinformaatika on Eestis nišivaldkond - spetsialiste on vähe, aga tudengid vajavad neid oskusi," kirjeldab ta. Seetõttu võttis ta vastutuse õpetada oskusi, ilma milleta teadustöö jääks poolikuks: katseandmete korrektne analüüs, tulemuste tõlgendamine ja esitlemine. "Kui me ei oska andmeid õigesti interpreteerida, siis me teeme valesid järeldusi - see on aja ja raha raiskamine või halvemal juhul valeinformatsiooni levitamine," ütleb ta.

Velthut-Meikas peab TalTechi üldpädevusi - enesejuhtimist, koostööd, suhtlemist, eetikat ja loovust - kõiki võrdselt tähtsaks. Tema sõnul on need oskused need, mille järgi tööandjad tegelikult uusi inimesi hindavad. "Kui väärtused ei ühti või inimene ei suuda koostööd teha, siis ta ei sobi meeskonda," ütleb ta.

Eriliselt rõhutab ta uudishimu, mis tema meelest võiks olla üldpädevuste seas eraldi esile toodud. "Uudishimu hoiab sind ajakohasena ja annab silma sära. Kui teed oma tööd ainult palgapäeva nimel, kaob õppimise mõte," usub ta.

Õppimise ja õpetamise hea tava - vastutus mõlemale poolele

TalTechi õpetamise heast tavast kõnetas teda enim lause: õppejõud vastutab tingimuste loomise eest, aga õppija vastutab õppimise eest. "Paraku kipub vahel tunduma, et õppejõudu nähakse kui teenusepakkujat, kes peaks teadmisi kulbiga pähe valama. Tegelikult peab ka tudeng ise pingutama," ütleb ta.

Tema arvates võiks tudengite ja õppejõudude vahel olla rohkem arutelusid vastutuse teemal. "Kui tudengid saaksid ise sõnastada, mis neid edasijõudmisel takistab ja mida nad efektiivseks õppimiseks vajavad, oleks see väärtuslik tagasiside. Minu eesmärk ei ole kedagi eksamil kolm korda läbi kukutada, vaid aidata õppijal teadmisi päriselt kasutada," lisab ta.

Kui kujutleda ideaalset TalTechi õppimist ja õpetamist, rõhutab ta kolme märksõna: ajakohane, positiivse õhkkonnaga ja rakenduslik. Tema arvates peaks loengutes jääma vähem ruumi faktide ettelugemisele ning rohkem seminaridele, aruteludele ja praktilisele probleemilahendusele.  

Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine