TalTechi tarkvarateaduse instituudi vanemlektor ja informaatika ja tehisintellekti programmijuht Ago Luberg õpetab peamiselt programmeerimise ja tarkvaraarenduse aineid. Tema kursustel on igal aastal 500-1000 tudengit, alates esmakursuslastest kuni gümnasistideni, kellele TalTech pakub programmeerimise valikaineid. Tema kõrval on kümneid abiõppejõude - vanemate kursuste tudengeid -, kellega koos ta loob keskkonna, kus noored saavad teha oma esimesi samme IT-maailmas.

Õppimine kui mõtestatud tegevus

Luberg defineerib õppimist kui õppija enda aktiivset tegevust - teadmiste ja oskuste mõtestamist, harjutamist ja kordamist. "Õppimine ei toimu siis, kui keegi loengus räägib. See toimub siis, kui õppija ise teeb, katsetab ja saab aru, isegi kui avastab, et senine arusaam oli vale. Seegi on juba õppimine," ütleb ta. Tema meelest peab õppimise eesmärk olema laiem kui faktide päheõppimine - see on arusaamine, kuidas midagi päriselt töötab.

Lubergi arvates on õppejõu roll pakkuda keskkond, kus tudeng saab õppida. "Sundida ei saa - õppimine peab toimuma õppija sees. Õppejõud saab luua tingimused ja võtta takistusi vähemaks, aga tudeng peab lõpuks ise pingutama," rõhutab ta. Oluliseks peab ta usaldust ja partnerlust - tudeng ei ole madalamal positsioonil, vaid on osa meeskonnast.

Õppejõuna kirjeldab ta end kui innovaatorit, kes otsib pidevalt uusi viise õpetamiseks; vastutulelikku, sest ta arvestab tudengite vajadustega ja püüab ka paindlik olla; ning kannatlikku, sest õppimine vajab aega ja kordust. Tudengid iseloomustavad teda samamoodi - aktiivne, paindlik ja kiiresti reageeriv.

Inspiratsioon ja motivatsioon

Lubergi hoiab õpetajatöös motivatsiooni tunne, et ta saab teha midagi kasulikku. "IT-firmas võib olla küll palju väljakutseid ja võib-olla ka rohkem raha, aga siin saan panustada ühiskonda ja kasvatada uusi spetsialiste," ütleb ta. Inspiratsiooni pakuvad talle ka kolleegid ja koostöö hariduspsühholoogidega, kellega koos otsitakse aina paremaid õpetamislahendusi.

TalTechi üldpädevustest peab Luberg kõige olulisemaks kriitilist mõtlemist - oskust eristada infot, hinnata selle usaldusväärsust ja mõelda samm ette. "Tehisaru kirjutab sulle teksti valmis, aga sa pead suutma aru saada, kas see on õige, vajalik ja eetiline," ütleb ta.

Samavõrd peab ta oluliseks koostööoskust, sest tarkvaraarendus on alati meeskonnatöö. Tema kursustel saavad tudengid korduvalt kogemuse, kus ülesande lahendamiseks on vaja rollide jagamist, vastutuse võtmist ja üksteise toetust.

Luberg rõhutab, et üldpädevused ei tohiks jääda teooriaks - neid tuleb integreerida õppeainetesse väikeste praktiliste oskuste kaudu, näiteks õppimisstrateegiate harjutamise või tagasiside andmisega.

Õpetamise hea tava - ühtne mõtestamine ja vastutus

TalTechi õpetamise heast tavast kõnetab teda enim põhimõte, et õppejõud loob tingimused ja õppija vastutab õppimise eest. Tema sõnul vajab see aga rohkem arutelu tudengitega. "Kui õppejõud muudab õpetamisviisi, aga tudeng ei saa aru, miks, siis tekib vastuseis. Me peame ühiselt läbi rääkima, miks me midagi teeme," rõhutab ta.

Kui varem pidas Luberg oluliseks teadmiste edasiandmist, siis nüüd on tema jaoks kõige tähtsam, et tudengid areneksid inimestena. "Kui tudeng meenutab mind kümne aasta pärast ja tal on jäänud positiivne kogemus, et ta kasvas paremaks inimeseks, siis olen midagi õigesti teinud," ütleb ta.

Lubergi ideaalne TalTechi õppimine on toetav, usalduslik ja partnerluspõhine. Tudengid ei peaks tundma, et nad on ülikooli jaoks "kohustus", vaid et nad on väärtustatud partnerid, kes panustavad ülikooli ja ühiskonda. "Kui tudeng tunneb, et ta kuulub ja teda usaldatakse, siis on õppimine hoopis teisel tasemel," ütleb ta. 

Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine