Järvamaalt pärit Annika Kaljula õppis Tallinna Tehnikaülikoolis teedeehituse ja geodeesia õppekaval ning spetsialiseerus sillaehitusele. Praegu töötab ta ettevõttes Roadplan OÜ projekteerimise projektijuhina ja ütleb, et ettevõte koosneb oma eriala fännidest, kes tegelevad teede ja infrastruktuuri projekteerimisega. Keskkooli lõpus ei olnud Annikal mingit ettekujutust oma tulevikust, ta teadis vaid, et tahab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis. Nii sai erialavalik tehtud juhuslikult paari sõbra eeskujul, kui aga koolis erialaained algasid, oli selge, et valik oli õige. Projektijuhtimise peale sattus Annika siis, kui ettevõttesse praktikale läks.
Kus ja kellena teedeehituse ja geodeesia eriala lõpetajad töötavad?
Mina töötan projekteerimise ettevõttes ning tegelen ehitusprojektide koostamise koordineerimisega. Meie ettevõttes on selgelt eristatud projektijuhi ja projekteerija roll, mis tähendab, et mina projektijuhina ise lahendusi ei projekteeri. Olen inimene, kes suhtleb projekti tellijaga, vahendab erinevate osade projekteerijate vahelist koostööd ning vastutab selle eest, et meie pakutud lahendus vastaks tellija ootustele, sobituks talle mõeldud keskkonda ning arvestaks ka projektiga puudutatud kolmandate osapoolte huvisid. Samuti jälgin, et projekt püsiks ajagraafikus ning eelarves.
Enne tööle asumist arvasin, et projekteerimise eriala lõpetanuna ongi mu tulevik laua taga istuda ja teeprojekte teha, mis ei sobi hästi mu rahutu iseloomuga. Kuid projektijuhina saan teha seda, mis mulle rohkem meeldib – organiseerida ja inimestega suhelda. See on ülimalt hea tunne, kui saad meeskonna ühise eesmärgi nimel tööle.
Mis on järgmisel 5-10 aastal teede projekteerimises suurimad väljakutsed?
Kindlasti on väljakutseks BIM projekteerimise rakendamine, mis loodetavasti saab ka infrastruktuuri projekteerimisel sama tavapäraseks nagu see täna on hoonete puhul.
Samuti võiks olla eesmärk (ja kindlasti on ka väljakutse) meie valdkonnas arendada ühiseid andmebaase, kust oleks kättesaadavad varem tehtud uuringute (näiteks geoloogia) andmed. Kokku võiks olla koondatud olemasolevaid tehnovõrke puudutavad andmed, sest puudulikud teadmised maa-alusest situatsioonist tekitavad ehituses lisa aja- ja rahakulu. Praegu tuleb iga projekti jaoks neid uuesti uurida ning on see päris suur ressursi raiskamine.
Ehitisregister võiks saada üheks ja ainsaks allikaks, kust leida varem koostatud projekte. Hetkel ei ole Ehitisregistris maanteede projekte.
Kokkuvõttes võiks igasugune projekteerimiseks vajalik alusinfo olla leitav paarist konkreetsest kohast, see aitaks tunduvalt kokku hoida projekti koostamisele kuluvat aega ja raha.
Väljakutse on ka teede projekteerijate järelkasvu koolitamine. Kuna see eriala on päris keeruline ning alusained esimestel ülikooli aastatel ei ole eriti atraktiivsed, siis on tavapärane, et tudengid loobuvad esimesel aastal. Eriala lõpetanu ja valdkonnas töötajana võin aga öelda, et see ei ole kindlasti igav eriala. Küll aga on see vastutusrikas, sest meie töö mõjutab otseselt inimeste elukeskkonda.
Millised ehitustehnoloogiad mängivad tähtsat rolli tuleviku linnas?
Linnade puhul on suurim väljakutse, millega ka juba täna tegeleme, mahutada tänavale sõbralikult liiklema ühistransport, autod, jalakäijad ja ratturid. Lisaks tuleks tagada meeldiv ja roheline tänavaruum. Siin aga on kindlasti vajalik, et ka poliitilised otsused toetaksid autostumise vähendamist ja projektide tellijad mõtleksid selles suunas, et linnakeskkond oleks meeldiv kõigile kasutajatele.
Samuti tuleb Eestis tõsisemalt tegeleda sademevee ärajuhtimise lahendustega. Rohkem tuleks kavandada linnadesse alasid, mis võimaldavad sademevett immutada. Ja sellega tuleks arvestada mitte ainult tänavate, vaid ka elamuarenduse planeerimisel – ei saa iga vaba ruutmeetrit kasutada majade ja parkimiskohtade jaoks. Kohalikud omavalitsused peaksid olema need, kes arendustegevust selle poole suunavad.
Maanteede puhul on tulevik kindlasti intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine, millega Transpordiamet Eestis ka juba tegeleb.
Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud.
Projektiga seotud maaomanikega suhtlemine on alati väga meeleolukas. Maaomanikud vaatavad projektist üldjuhul ikka seda osa, mis otseselt neid puudutab, seetõttu on neile vahel päris keeruline selgeks teha, miks mingid lahendused on tehtud. Kord käisin projekti kooskõlastamas ühe Tallinnas Nõmmel asuva kinnistuga, millel oli kolm omanikku. Kuna neil oli omavahel mingisugune tüli klaarida, siis minu kooskõlastamine lõppes sellega, et omanikud sõimasid üksteist ja kooskõlastust ma tookord ei saanudki. Võtsin nad hiljem ükshaaval ette ja selgitasin asjad ära. Kõik kolm olid lahendusega lõpuks nõus ja sain oma vajalikud kooskõlastused kätte. Seega igast kehvast olukorrast saab midagi kasulikku õppida ja soovitud lõpptulemuseni jõuda.
Riigi majanduse aluseks on eelkõige infrastruktuur: teed, sillad, tunnelid, raudteed, lennujaamad ja sadamad, milleta ei pääse inimesed liikuma ega jõua kaubad tarbijani. Taristu oli, on ja jääb meie igapäevase toimetuleku esmaseks, lausa hädavajalikuks eelduseks. Kui tahad kaasa rääkida taristu arengute homse päeva juures, siis uuri lähemalt, mida on sulle pakkuda teedeehituse ja geodeesia erialal. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/teed-geodeesia