Eelmisel nädalal toimus Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriakadeemia arenguseminar, mille keskmes oli tudengite õpingute katkestamise vähendamise teema. Eesmärk oli jagada kogemusi, tutvustada seni tehtud tegevusi ja rääkida tulevikuplaanidest, et vähendada katkestamiste arvu. Seminaril osalesid ülikooli ja inseneriteaduskonna juhid, programmijuhid ning õppeosakond.
Katkestamise trendid ja põhjused
Seminari avas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, kes rõhutas, et insenerihariduse tulevik nõuab mitmetasandilist ja järjepidevat tegutsemist.
Õppeprorektor Hendrik Volli sõnul on 2024. aastal sisseastunute seas esimese semestri lõpetajate osakaal märgatavalt tõusnud. Selle taga on nii riiklikud meetmed kui ka ülikooli sisemised stiimulid, kuid suure töö on ära teinud ka teaduskonnad ja programmide juhid.
Õppeosakonna arendus- ja kvaliteeditalituse juhataja Kaija Kumpas-Lenk tutvustas matemaatikaõppe parendamiseks 2024. aasta sügissemestril läbiviidud tõhusat õppimist takistavate ja toetavate tegurite (TÕTT) kaardistamise uuringut. Ta tõi oma ettekandes välja, et katkestamise peamised põhjused on seotud individuaalsete teguritega nagu motivatsioon, uskumused ja prokrastineerimine (edasilükkamiskäitumine, nt „Viivitan koduste töödega alustamisega viimase hetkeni“). 492 tudengi seas läbiviidud uuring näitas, et juba 8. õppenädalal on 19% tudengitest mõelnud katkestamisele, peamiselt õpingutega seotud raskuste tõttu. Tudengite tagasiside põhjal luuakse tööriistu ja soovitusi õppejõududele ja programmijuhtidele.
Õppeainete ja -kavade arendus
Matemaatikaainete raskusaste on tudengite hulgas jätkuvalt suur väljakutse. Matemaatika osakonna juhataja Jaan Janno tõi välja, et Inseneriakadeemia raames korraldatud lisaharjutustunnid on aidanud vähendada madalaid hindeid, kuid ainete üldine läbitavus pole oluliselt paranenud. Vajalikuks peetakse teooria ja praktilise osa paremat tasakaalu ning matemaatika sidumist erialaste teemadega.
Inseneripedagoogika keskuse eestvedamisel on kevadsemestril kuus Inseneriakadeemia fookusõppekavade meeskonda läbinud CDIO (Conceive, Design, Implement, Operate) koolituse, mille eesmärk on parandada õppeainete ja õppekavade sidusust. Programmijuhtide mureks on olnud piisava arvu õppejõudude kaasamine koolitusele, kuid individuaalsed konsultatsioonid ja spiraalne arendusprotsess on osutunud kõigile tõhusaks tööriistaks. CDIO koolitused on aidanud programmijuhtidel ja õppejõududel paremini mõista, kuidas õppeained toetavad õppekava tervikuna. Viis fookusõppekava, kes kevadel koolitussarjas ei osalenud, kaasatakse tuleval sügissemestril. Koolitusi viivad läbi ja tutvustasid seminaril õppearenduse spetsialistid Kärt Kase ja Tiina Kasuk.
Programmide kogemused ja head praktikad
Inseneriakadeemia koondab enda alla üheksa inseneriteaduskonna ning ühe infotehnoloogiateaduskonna õppekava. Seminaril jagasid kõik fookusprogrammide juhid oma seniseid kogemusi ja tulemusi:
- Õppekava ümberstruktureerimine: mitmel õppekaval on erialased ained toodud varasematesse semestritesse, et suurendada tudengite seotust erialaga ja motivatsiooni õpingute alguses.
- Õppeainete kohandamine: füüsika ja keemia õpetamisel on loodud erialaspetsiifilised versioonid (nt ehitusfüüsika), mis on parandanud õpitulemusi. Sarnast lähenemist kaalutakse ka matemaatikaainetega.
- Tudengite varajane kaasamine ja kogukonnatunde loomine: esmakursuslaste varane kokkupuude vanemate tudengitega ja mitteametlikud kohtumised on aidanud tugevdada tudengite kuuluvustunnet.
- Aktiivsuspunktid ja loengutes osalemise motiveerimine: vabatahtlik osalemine loengutes on tekitanud teadmiste lünki, mida püütakse vähendada aktiivse osalemise premeerimisega.
Õpigruppide moodustamine ja sotsiaalne tugi: koos õppimine ja sotsiaalne suhtlus on osutunud oluliseks teguriks püsimuse suurendamisel.
- Tehisintellekti kasutamine õppeassistendina: AI-põhised assistendid aitavad tudengitel saada kiiret tuge korduvatele või keerulistele küsimustele. See hoiab kokku õppejõudude ja programmijuhtide aega.
- Programmijuhtide kättesaadavus ja tugi: regulaarne kontakt tudengitega ja pidev olukorra monitoorimine on aidanud teha sihipäraseid otsuseid ning suurendada kuuluvust.
Lisaks tekkisid arutelu käigus ideed, kuidas üleülikooliliselt toetada tudengeid õpingutega jätkamisel:
Tiit Landi tutvustatud Tallinna Tehnikaülikooli suuremad väljakutsed. Mentorlussüsteemi arendamine: arutati ühtse mentorlussüsteemi loomist, mis toetaks kõiki programme ja vähendaks dubleerimist.
- Õppekava koormuse tasakaalustamine: õppekava ümberkorralduste puhul on oluline jälgida, et koormus jääks ühtlaseks ja ei tekiks eksitavat muljet õpingute raskusastmest.
- Vaimse tervise toetamine: tõstatati vajadus koolitada programmijuhte, et nad oskaksid paremini toetada tudengeid vaimse tervise murede korral.
- Nominaalajaga lõpetamine: arutati, kas meie ühine suur eesmärk on tudengite nominaalajaga lõpetamine või professionaalsete ekspertide koolitamine.
- Tudengite toetamine: majanduslikult keerulisemas olukorras olevate tudengite toetamine on vajalik, et nad jõuaksid õpingutega segamatult edukalt lõpuni.
Inseneriakadeemia sammud
Inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev rääkis, et koostöös Harnoga on valminud Inseneriõpirada, mis annab ülevaate inseneriks saamise elukaarest. Ta tutvustas ka Inseneriakadeemia arendusi, mis 2025. aastal ülikoolis jätkuvad. Augustis korraldatakse Inseneriakadeemiaga koostööd tegevatele tudengiorganisatsioonidele projektijuhtimise koolitus. Sügisel hakatakse rakendama inseneriteaduskonnas ettevõtete ja koostööpartnerite kaasamise mudelit ning arendatakse Praktikaportaali ja Protsessori keskkonda, et koostöö infot ühte kohta koondada. Ning 28. oktoobril oodatakse kõiki TalTechi Inseneriakadeemia õnnestumiste konverentsile, kus lisaks TalTechi tegevustele tutvustatakse ka parimaid praktikaid mujalt.
Seminaripäeval jäi kõlama, et katkestamiste vähendamine nõuab süsteemset ja mitmetasandilist lähenemist. Oluline on mõista tudengite vajadusi, pakkuda neile tuge nii akadeemilises kui ka psühholoogilises plaanis ning kujundada õpikeskkond, mis toetab järjepidevat õppimist. Positiivsed trendid statistikas näitavad, et seni tehtud sammud on hakanud juba vilja kandma.
Inseneriakadeemia arendusseminarid toimuvad kaks korda aastas ning järgmine seminar on 9. detsembril 2025.
Inseneeriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ raames. Eesmärk on, et inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrgharidustaseme õpe ja lõpetajate arv vastaks tööturu vajadustele.
Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega.
Tegevuste periood on 01.05.2023-31.08.2029, kogumaksumus 34 048 900 EURi.