Äriinfotehnoloogia, nagu nimigi ütleb, ühendab endas äride toimimise ja arvutiteadused. TalTechi vastav bakalaureuseõpe loob tudengitele vajaliku baasi selleks, et tegutseda tulevikus edukalt IT-süsteemide arendajana, vajaliku vahelülina organisatsiooni juhatuse ja IT-osakonna vahel või hoopis omaenda loodud iduettevõtte eesotsas.

Äriinfotehnoloogia bakalaureuseõppekava programmijuht Karl-Erik Karu kirjeldab, et õppekava sobib ideaalselt õppima keegi, kes näeb end ühenduslülina inimeste vajaduste, äriprotsesside ja tehnoloogia vahel. „Meie õppekava eristub selle poolest, et me ei keskendu üksnes programmeerimisoskustele, vaid õpetame ka küsima „miks on vaja?“ ning mõistma äriprotsesse ja äripoole vajaduste tõlkimist tehnilisteks lahendusteks,“ selgitab Karu. Õppekava keskendub tema sõnul nii ettevõtte „pehmemale poolele“ – toimimisele ja innovaatilisusele – kui ka „tehnilisele poolele“ – IT-lahenduste kavandamisele, arendamisele ja haldamisele.

Lisaks teoreetilistele teadmistele pannakse õppekavas suurt rõhku praktilistele kogemustele ja meeskonnatööle. „Tudengid osalevad aktiivselt erinevates projektides ja meeskonnatöödes alates esimesest semestrist ning nõnda kogu õppekava vältel, kulmineerudes soovi korral meeskondliku lõputööga,“ tutvustab programmijuht Karu. Selline lähenemine valmistab tema sõnul tudengeid ette reaalseteks tööolukordadeks, kus sujuv koostöö ja erinevate valdkondade tundmine on hädavajalik.

Mitmekülgne õppekava koosneb neljast peamisest moodulist: matemaatika ja loodusteadused, ettevõtlus, infotehnoloogia ning infosüsteemide arendamine. Nende moodulite raames ei ole tudengid seega piiratud ühe kindla suunaga, vaid saavad arendada pädevusi kolmes põhivaldkonnas. „Keskendume ühelt poolt IT-teadmistele, mis sisaldavad näiteks tarkvara ja infosüsteemide arendamist, disaini ja arhitektuuri ning algoritmide loomist ja IT rakendamisega kaasnevaid riske. Teiselt poolt saavad tudengid ka vajalikud ärisuuna oskused, mis hõlmavad ettevõtte ja rahanduse aluseid, finantsarvestust ning organisatsiooni ja projekti juhtimist,“ kirjeldab programmijuht. Kolmanda suunana käsitletakse kahe eelneva valdkonna puutepunkti ehk äri-IT-d ning spetsiifilisi oskusi, mis keskenduvad ERP-süsteemide (ettevõtte ressursside planeerimise) arendamisele ja kasutamisele.

Bakalaureusekavaga on tihedalt seotud ka äriinfotehnoloogia magistriõppekava, mille programmijuht Gunnar Piho näeb magistriõpet kui spetsialisti järgmist vajalikku erialast sammu. „Äriinfotehnoloogia alusõpe ehk tarkvara ja infosüsteemide arendamise oskused ning teadmised matemaatikast ja majandusest omandatakse bakalaureusetasemel, ent spetsialiseerumine – andmed, ettevõtte infosüsteemid ja äriprotsessid – toimub magistritasemel,“ märgib Piho. Mõlemal õppekaval on tema sõnul suur rõhk projekti- ja töökohapõhisel õppel.

Kolmeaastase bakalaureuseõppe ja kaheaastase magistriõppe vahele võib kusjuures Piho sõnul jääda isegi kuni kümne aasta pikkune erialase töö periood, ent magistriõpingute läbimisel on inimesel veelgi avaramad erialased valikud.

Spetsialistina oled see, kes otsustab, millist süsteemi luua

TalTechi tarkvarateaduse instituudi õppejõud ja TEHIKu andmete programmijuht Epp Immato leiab, et äriinfotehnoloogia spetsialistidest on praegu tööturul suur puudus. „Kahjuks näen aastaid jätkuvalt olukordi, kus äri tellib põhimõtteliselt valet asja, IT aga teeb seda, mida äri küsis, mitte seda, mida äri tegelikult vajas,“ selgitab Immato probleemi. Äriarenduse üheks osaks on ka IT-arendus ja selleks, et äriarenduse planeerimisel läbi mõelda, millist IT-lahendust vajatakse ning kas ja kuidas see lahendus toetab organisatsioonilisi eesmärke, on tema sõnul vaja just pädevaid äri-IT-spetsialiste.

Milline täpselt siis äriinfotehnoloogia spetsialistide panus välja näeb? Bakalaureuseõppekava programmijuht Karu ütleb, et igapäevatöö varieerub olenevalt tööstusharust, ettevõtte vajadustest ja spetsialisti rollist organisatsioonis. „Näiteks panganduses on arendatud süsteeme finantstehingute turvalisuse parandamiseks ja disainitud lahendusi inimeste teadlikuma raha kasutamise suunas. Energiasektoris on välja töötatud süsteeme, mis aitavad kasutajatel jälgida oma elektrikulu ning määrata soodsaim elektripakett. Tööstussektoris saab esile tuua tootmisprotsesside automatiseerimist või reaalajas andmete analüüsimise süsteemide arendamist, et parandada efektiivsust,“ loetleb ta näiteid. Samuti toob ta välja äri-IT-spetsialistide kaasabil sündinud süsteemi, mis kasutab teedele ja tänavatele paigaldatud kaamerate pilte ning tehisintellekti teeolude tuvastamiseks.

Magistriõppekava programmijuht Piho nimetab igapäevatöö osadena nelja peamist tegevust. „Kuulamine, mõtlemine, analüüsimine ja põhjendamine. Koos vastava tehnilise oskuspagasi rakendamisega on tulemuseks sotsio-tehnoloogilised süsteemid, mis peavad töötama tõrgeteta, turvaliselt, ökonoomselt, kasulikult ja olema evolutsiooniliselt pidevalt muudetavad vastavalt organisatsioonide vajadustele,“ selgitab ta.

Õpingutest tulevikus igal juhul kasu

TalTechis äriinfotehnoloogiat hetkel bakalaureusetasemel õppiv Martin Väli leiab, et eriala õppimine avab hiljem tööturul mitmeid võimalusi. „Võimalik on tööle asuda nii arendajana, analüütikuna kui ka juhtivatel positsioonidel. Veelgi olulisemaks pean aga seda, et omandatud teadmised aitavad tegusid teha ka ettevõtluses ja startup’i-maastikul,“ räägib ta.

Vilistlane Kaur Matthias Raavel tunnistab, et enne bakalaureusse astumist tal kokkupuudet IT-maailmaga ei olnud ning äriinfotehnoloogiat asus ta õppima sõbra soovitusel. „Üks otsustavaid faktoreid minu jaoks oli näha, kuidas mu sõber juba õpingute ajal IT-alal töötas ja reaalseid äriprobleeme lahendas,“ ütleb Raavel ja lisab, et oma esimese koodirea kirjutas ta valmis juba esimese semestri programmeerimiskursusel.

Raaveli jaoks väljendus õppekava praktiline väärtus juba õpingute käigus, mille ajal ta asus tööle ka tarkvaraarendajana. „Täna tunnen, et bakalaureuseõppes omandatud teadmised programmeerimisest, tarkvaraarendamisest, IT-põhiprintsiipidest ning äri- ja finantsmaailma seostest andsid mulle tugeva põhja edasiseks karjääriks,“ leiab ta.

Vilistlane Merily Adams asus õppekavale õppima varasema IT-huvi tõttu. „Esimest korda puutusin programmeerimise algteadmistega kokku gümnaasiumis. Sealt tekkis tunne, et infotehnoloogia võib olla see suund, mida soovin valida, ning äriinfotehnoloogia kõnetas mind kui eriala, millest oleks tulevikus igal juhul kasu – ükskõik, millise suuna elus lõpuks valin,“ jutustab ta.

Bakalaureuseõppe puhul väärtustas ta enim valdkonna kohta tervikliku arusaama omandamist. „Äriinfotehnoloogia pakkus võimaluse mõista organisatsioonide toimimist nii majanduslikust vaatest kui ka sellest, millised on ettevõtete infosüsteemid ning kuidas neid kavandada ja luua,“ sõnab Adams.

Mõlemad, nii Kaur Matthias kui ka Merily on hetkel oma akadeemilist teekonda jätkamas äriinfotehnoloogia magistriõppes.

Praktika ja töö juba õpingute ajal

Bakalaureuseõppekava programmijuht Karu toonitab, et tänapäeva digitaliseeruvas maailmas vajavad kõik tooteid või teenuseid pakkuvad organisatsioonid äriinfotehnoloogia vaatest jätkusuutlikke lahendusi. „Sõltumata sellest, kas tegu on väikese tegija või suure korporatsiooniga, peab ettevõte suutma integreerida IT-lahendusi oma äriprotsessidega, et parandada efektiivsust, optimeerida operatsioone ja pakkuda uuenduslikke tooteid ning teenuseid,“ sõnab ta.

Karu lisab, et tudengid saavad juba õpingute ajal osa suurepärastest praktika- ja töövõimalustest nii Eestis kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes. „Oleme teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu PipeDrive, Telia, Tele2, Eesti Energia, SEB, Columbus, BaitPartners, GuardTime ja paljude teistega, kus tudengid saavad reaalses keskkonnas IT-lahendusi arendada,“ ütleb programmijuht. Samuti jäävad paljud tudengid tema sõnul praktikakohtadesse hiljem edasi tööle.

Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik