Tallinna Tehnikaülikool

“Ei tasu karta, et õppekaval arendatavad oskused kuidagi raisku läheks,” räägib Tallinna Tehnikaülikooli ärinduse õppekava programmijuht Tarvo Niine. TalTechi ühe populaarseima eriala õpetamise keskmes on ettevõtlikkuse arendamine, mida läheb tarvis ka siis, kui vilistlane hilisemas elus siiski ettevõtjaks ei hakka. “Ettevõtlik saab olla igas rollis,” selgitab Niine. 

Ärindus

Kuigi ärindus on TalTechis tõepoolest populaarne – viimastel aastatel on sisseastujate arv varieerunud 110–150 tudengi vahel – ei ole veel näha, et riigis oleks ettevõtjaid liiga palju. “Pigem näeme, et uute äriideede genereerimine ja nende elujõulisuse testimisse panustamine on ka sotsiaalmajanduslikult positiivne nähtus, mis väärib julgustamist,” lisab Niine.

Näiteks võib ettevõtliku töötaja üks vaatenurk olla nn muutuse agent, kelle ülesandeks on küsida pidevalt “Miks me seda nii teeme?” või “Miks me seda hoopis nii ei tee?”. “See perspektiiv on minu arvates väga ülekantav oskus igasse eluvaldkonda,” märgib Niine.

Toimiv erialane kontaktvõrgustik

Lisaks erialasele kompetentsile ja vahetule karjäärisisendile pakub ärinduse õppekava oma üliõpilastele rahvusvahelist õpikeskkonda ning suurt kontaktvõrgustikku. “Õppeprotsessi on kaasatud ingliskeelseid õppejõude ning samuti leidub koostöövõimalusi rahvusvaheliste üliõpilastega, näiteks ingliskeelsel ärikorralduse õppekaval olevate tudengitega,” mainib Niine.

“Võrgustiku potentsiaal võib aga avalduda alles aastaid pärast lõpetamist, kui avastad, et kümned sinu kursusekaaslased on esindatud pea kõigis suuremates ettevõtetes üle Eesti, kellega kogemusi jagada,” selgitab Niine.

Miks meil üldse on vaja ettevõtliku mõtlemisega spetsialiste? Niine sõnul on põhjuseid palju. Esiteks leidub tänu spetsialistidele meie ühiskonnas rohkem inimesi, kes on “harjunud oma peaga mõtlema.” Teiseks on oluline, et inimesed oskaksid iseennast analüüsida ning oma arengut teadlikult juhtida. Kolmandaks on oluline, et meie ümber oleksid inimesed, kes oskavad organisatsioonides vahet teha heal ja halval juhtimisel.  Ettevõtlikkust laiemas tähenduses ei saa kunagi olla liiga palju, sest kuigi ettevõtlikkus rõhutab riskide võtmist ning katsetusi teha teistmoodi, mis ei pruugi kõik praktikas lõppeda eduga, siis seda peab tasakaalustama õppimine nii enda kui teiste kogemusest ja vigadest. 

Tarvo Niine
Tallinna Tehnikaülikooli ärinduse õppekava programmijuhi Tarvo Niine sõnul saab ettevõtlik olla igas rollis.

Karjäärisuunda ei otsustata sisseastumisel

Niine sõnul sobib ärinduse õppekava ideaalselt kõigile avastamishuvilistele, kes soovivad arendada endas valdkondade vahel ülekantavaid oskusi ning ei soovi end kohe sisseastumisel tehtava valikuga “lukku panna”. “Esimesel aastal toimub laiem tutvumine teemadega, teise õppeaasta hakul valitakse peaeriala, kus on võimalus valida viie suuna vahel,” selgitab Niine õppekava ülesehitust. Viieks peaerialaks on ettevõtlus ja juhtimine, logistika ja tarneahel, ärirahandus, majandusarvestus digiajastul ning turundus – igaüks leiab endale sobiva eriala.

Suurem osa õpilasi langetab oma peaeriala otsuse alles esimese aasta teises pooles. “Samas tuleb märkida, et see ei tähenda veel ilmselgelt oma karjäärisuuna lõplikku otsust,” räägib Niine. Pigem viitab see teatud kogusele ainekursustele, kus on võimalik oma peaerialaga lähemalt tutvuda, läbida praktika ning teha bakalaureusetöö väärilist uurimust vastavas valdkonnas.

“Edaspidi on võimalikud kõiksugused horisontaalsed ja vertikaalsed sammud karjääris ning edasistes õpingutes,” rõhutab Niine. Kui õpilasel on soov pärast turunduse peaeriala lõpetamist jätkata hoopis personali suunal, ei tähenda see, nagu oleks turunduse õppimine olnud mahavisatud aeg. 

“Loomulikult ei ole midagi katki ka siis, kui õpilane saab aru, et tegi kohe alguses õige valiku ning soovibki sama peaeriala valdkonnas ka pikemas perspektiivis edasi toimetada,” toonitab Niine.

“Kindlasti tasub kõrvale jätta arusaam, nagu oleks ärinduse sihtrühmaks ainuüksi noored, kes on alati teadnud, et tahavad saada ettevõtjaks,” rõhutab Niine. Selliseid inimesi on vähe ja võib-olla ongi see hea. Äri õppimine ja ettevõtlikkuse arendamine inimeste seas on pigem kaardistamise ja orienteerumise protsess kui “sirgjooneline liikumine fikseeritud eesmärgi suunas”.

Praktikakohast saab sageli järgmine töökoht

Hoopis huvitav on küsida, kellele ärindus ei sobi. Niine sõnul võib nende hulka lugeda just väga selge sihiga noored, kes on aastaid unistanud näiteks arstiks, juristiks või arhitektiks saamisest. Neile, kindla sooviga noortele, on Niine sõnul raske ärinduse õpet maha müüa ja seda ei ole tal ka suuremat soovi teha. “Kellel on kõrvus selge südame hääl, sel tasubki seda kuulata,” räägib Niine.

“Ärinduse õppekava tudengitel praktikakoha leidmisega probleeme ei ole ning nende tagasiside viitab enamasti rahulolule – see tähendab, et praktikakohast saab sageli ka tudengi töökoht,” märgib Niine.

TalTechi ärinduse bakalaureusekavaga saab lähemalt tutvuda siin. Avaldusi TalTechi saab esitada juba praegu ja seda 6. juuli keskpäevani.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Geenius.ee 18.05.2022.

Laeb infot...