Tervitussõnad ja ülikooli vaate valitsemise seisule Eestis esitas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Järgnesid pooletunnised ettekanded. 

• Mike Wahl (Tallinna Tehnikaülikool) Äriühingu omaniku meistriklass
• Olavi Lepp (Swedbank) Kas Eesti ettevõtja suudab nõukogu ettevõtte huvides tööle panna?
• Philipp Prohl (DB Schenker, Saksamaa) Valitsemine on hoiaku küsimus – DB Schenker vaade
• Lasse Bolander (COOP Taani) Nõukogud loovad väärtust

Modereeris Erik Sakkov (Baltic Institute of Corporate Governance).

Iga algus on raske – luukered kapis

Jüri Arrak maalis selle pildi 1995. aastal, kui erastamine Eestis oli täistuuridel käimas. Siin kujutatakse inimesi, kes tassivad igaüks ise suunas riigi vara laiali. Kuid monstrumi ehk riigivara kõrval istub üks mees arvelauaga, pidades arvestust, kes kuhu ja kui palju. See mees on Eesti erastamiskontseptsiooni autor ja erastamisagentuuri nõunik Herbert Schmidt. Eesti esimese põlve kapitalistid, tänase majanduse alusepanijad, jõuavad kuldsesse ikka ja ees ootab põlvkonnavahetus. Arenenud tööstusmaade poolt kokku lepitud äriühingute valitsemise põhimõtted (G20/OECD) peavad nõukogu äriühingu kõige tähtsamaks organiks. Just tugev ja väärtust loov nõukogu peaks tagama äriühingu sujuva toimimise ka läbi suure kapitalisiirde perioodi.

Omand, omanik ja organisatsioon

Mõiste “omand” on defineeritud kui isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Eelpool nimetatud asi on isiku omatavad äriühingu  aktsiad või osad, lihtsuse ja selguse mõttes kasutatakse siiski nimetatud isiku kohta väljendit „omanik, omanikkond“ ning aktsiate või osade kohta „omand“ teades et rääkida „äriühingu omanikust“ pole juriidiliselt korrektne sest tegemist on tegelikult vaid „omakapitali andjaga“.

Kõik organisatsioonid on loodud mingi kindla eesmärgiga, äriühingud s.o. aktsiaseltsid ja osaühingud on loodud ärilisel eesmärgil. Äriühingud ei tegutse vaakumis, neid ümbritseb pidevalt ja kiiresti muutuv ärikeskkond. Lisaks veel igas vallas kriisid, kapitalistlik majandusmudel vajab remonti, ahnusel põhinevad kasvustrateegiad peavad asenduma tasakaalustrateegiatega, usaldamatusel põhinevad hierarhilised juhtimismudelid peavad asenduma isejuhtivate organisatsioonidega, näimise asemel tuleb rohkem väärtustada olemist. Kiisidest ülesaamiseks on vaja tugevat majandust, riiki ja kodanikkonda. Oluline roll selles kõiges on üksikisikul, tema valikutel ja käitumisel ning alusväärtustel.

Äriühingute valitsemine

Äriühingute valitsemise põhiküsimused võib laias laastus jagada horisontaalseteks- ja vertikaalseteks suheteks.  Horisontaalsed on siinjuures omanikkonna vahelised suhted. Näiteks aktsiate (osade) ost  ja müük, sealhulgas väärtpaberibörsil toimuv. Aga ka võim, juhtimisõigus, omanike tahe, risk, alusväärtused, väikeaktsionäride kaitse, ühinemine, ülevõtmine ja jagunemine. Vertikaalsed suhted asuvad seevastu teljel omanikkond, nõukogu, juhatus. Siin on fookuses omandi ja kontrolli eraldatus, agendiprobleem, palgatud juhtide usaldusväärsuse küsimused, omanike tahte elluviimine läbi omanikkonna strateegia, nõukogu ja juhatuse moodustamine.

Oluline on aru saada mille poolest erineb valitsemine juhtimisest aga ka eestvedamisest, kõik need on organisatsiooni edukaks tegutsemiseks vajalikud ja olulised, kuid neil on erinev roll. Äriühingute valitsemine on õpetus omanikkonna tahte realiseerimiseks. Nõukogu liikmete roll on äriühingus näidata suunda, sellepärast on õige  neid nimetada direktoriteks. Juhatus, juhataja ja juhid viivad töötajate käeläbi otsused ellu. See on rohkem tehnilist laadi tegevus, mis järgib tsüklit - kavandamine, korraldamine ja kontroll.  Eestvedamine on aga juhi või spetsialisti loomupärane omadus mõjutada inimesi talle vabatahtlikult, hierarhiast sõltumata, järgnema. See võime on suuresti kaasasündinud ja põhineb usaldusel, professionaalsusel ja karismal.

Äriühingute valitsemisel puudub üheselt tunnustatud alusteooria, kuid rakendust leiavad näiteks käsutusõiguste teooria, agenditeooria, käsundajateooria, sidusgruppide teooria. Valgustatud omaniku vaate kohaselt on tähtsaim sidusgrupp omanikkond, pikas perspektiivis kasvatatakse eelkõige omanike heaolu, kuid arvesse võetakse ka teiste oluliste sidusgruppide asjakohased ootused. Omaniku tahtel ja alusväätustel põhinev omanikkonna tüpoloogia on autori panus astumaks sammukese lähemale äriühingute valitsemise alusteooria loomisele, see aitab selgitada ja prognoosida omaniku käitumist. Konstrueeritud ideaaltüüpe võib siinkohal vaadelda kui digitaalse omanikkonna strateegia sisendit, millest teatud olukordades ja omanikkonnastruktuuri puhul võib kujuneda tõsiseltvõetav alternatiiv ideaalsele lepingule.

Integreeritud äriühingute valitsemine

Nagu juba eelnevalt mainitud siis on nõukogu üheks väga oluliseks teemaks äriühingute valitsemises. Martin Hilb on välja pakkunud tervikliku ja praktilise Integreeritud äriühingute valitsemine käsitluse, mida on võimalik väga edukalt kasutada omanikkonna aga ka nõukogu liikmete koolitamisel. See põhineb pööratud KISS põhimõttel (Situatiivne, Strateegiline, Integreeritud, Kontrollitud). Eesmärk on seejuures kujundada selline äriühingu tegevus, mis looks pidevalt ja üheaegselt väärtust omanikkonnale, klientidele, töötajaskonnale ning ühiskonnale. See saavutatakse läbi varem lahus vaadeldud äriühingute valitsemise komponentide integreerimise.

Corde et mente et manu!

Tallinna Tehnikaülikooli mikrokraadi - Äriühingu omaniku meistriklassi fookus on meisterliku omaniku arendamisel, eesmärgiks kujundada teadlik ja oskuslik äriühingu omanikkonna ning ühiskonna liige. Selleks mõtestatakse lahti äriühingute valitsemise ja üldjuhtimise olemus ning selgitatakse välja organisatsiooni põhielemendid ja nende seosed seatud strateegia täitmisel. Meisterlik omanik teab, tunneb ja saab aru üldjuhtimise olemusest, mõistab äriühingute juriidilist regulatsiooni ja praktilist toimimist ning oskab koostada äriühingu omanikkonna strateegiat. Ta mõistab väärtuste olulisust ja nende mõju strateegia elluviimist soodustava kultuuri kujundamisel.