Samal ajal kui osa inimesi paneb enamjaolt kõik jäätmed kokku, kogudes eraldi ehk panditaara ja patareid, kogub teine osa kodus eraldi pakendid, biolaguneva ja paberprügi, nii et segajäätmete kast on neil üsna tühi. Birgy Lorenz kuulub nende teiste hulka. Ta jagab oma mõtteid ja kogemusi koduse jäätmekorralduse teemal, et innustada ja inspireerida ülikoolipere liikmeid valima kestlikumaid argiharjumusi.
Kuidas oled kodus jäätmete sorteerimise korraldanud?
Elan eramajas ja jäätmeid tekib erinevaid. Arvuliselt on mul 4 kompostikasti, 1 pakendikott, 1 taarakott, üldprügi prügikast ja jäätmejaama/uuskasutusse viidavava kraami ala garaažis (tehnika, ohtlikud jäätmed, suurjäätmed, riided jne). Suvel kogume kokku ka Lusitaania teeeod ja viime need eraldi teokonteinerisse.
Kõige suuremaks küsimuseks on tegelikult, mida üldse panna üldprügisse. Oleme suutnud välja mõelda, et sinna saab panna konte, katkisi väikeasju, lambipirni ja küpsetuspaberit, aga kõik muud asjad üldiselt annab kenasti ära sorteerida. Saime linnaga küll kaubale, et nad käivad meie juures kord kvartalis, aga tegelikult võiks nad käia ka kord aastas. Enne kui sms/email annab teada, et prügivedu on oodata, otsime terve maja läbi, et kas oleks midagi ära visata. Vahel on seda päris keeruline leida, ilmselt tuleb hakata käima naabritelt juurde nurumas.
Mis Sind motiveerib prügi mitmeks sortima?
Juba vene ajal koguti taarat ja makulatuuri ühte kohta, viidi ebavajalikke asju jäätmejaama või jagati tuttavatele laiali ning otse loomulikult kasutati asju uuesti ja uuesti. Kui tekkis võimalus üldprügile kuluvat nädalatasu vähendada, jagades pakendid ühte ja bioprügi teise kohta, tundus see väga mõistlik samm, et hoida kokku ka kulusid. Kui varem oleks olnud tänaste hindade juures prügile kuluv arve 24 eurot kuus, siis nüüd on see 4 eurot – 240 eurot säästu aastas. Ilmselt hinnad varsti tõusevad ja siis on sääst veel suurem.
Tihti öeldakse, et sorteerimine on keeruline, prügikaste pole kuhugi panna ja lõpuks läheb nagunii kõik ühte autosse – kuidas Sina sellega toime tuled?
Kuna maja on sopiline, siis on meil kolmes kohas prügi koondamise kastid/korvid – pakendi ja üldprügi jaoks ning köögis väike biokonteiner. Sorteerimine on väga lihtne, kui kõik on mugav ja käe-jala juures. Meil on kasutusel 9L majoneesipütid (millega käime sügisel ka seenel) ja paberikorvid töölaua lähedal, kust on neid mugav kaasa haarata, kui hommikul tööle lähed. Eraldi aega see ei võta. Köögis olevat prügi viime välja 1x nädalas, kui tolmuimeja ja harjaga ringi tuiskame.
Tallinnas on prügi sorteerimine tehtud väga mugavaks – üks firma viib ära 1x kuus pakendid väikese tasu eest ja teine viib ära kord kvartalis üldprügi. Biojäätmetele on eraldi lokaalne kompostikast. Jäätmejaama külastame iga kahe kuu tagant, kui soovime garaaži või aeda kogunenud asjadest lahti saada.
Anna üks hea alustamise nipp neile, kellel praegu läheb kõik veel ühte kasti?
Mul on ikka mitu nippi:
Võta kasutusele 1 kasti asemel 2. Kui tunned, et tegelikult oleks vaja 3, siis võta kolmas ka!
Kui sind köidab ilu, siis soeta ilus prügikast või disaini olemasolev ägedamaks. Lastele meeldib, kui prügikast on suure hammastega looma-linnu või kala pildiga, kelle hammaste vahele oma prügi sokutada. Kui prügikast teeks veel häält „nämm-nämm“, siis ilmselt võiks Eestit tabada ka prügi kogumise hullus.
Prügikasti tühjendamine peaks olema mingi kindla rutiini osa, nt kui oled juba teel prügikogumise majakese poole, siis võib samahästi ju ka prügi ära viia.
Kui leiad prügist ja pakendist asju, mida saab taaskasutada uuel moel, siis kindlasti tee seda – alati on vaja topse ja karpe, kohvipaksust saab hea väetise taimedele ning vahel annab mõnest hilbust teha hoopis kasulikuma pulle või omanäolise poekoti või piknikuteki.
Kui vaja, siis premeeri ennast millegi heaga, näiteks kui lähed prügi välja viima, siis kuula oma lemmiklaulu. Sedasi lood prügiga meeldivad seosed ning see ei tundu enam tüütu kohustus.
Lisaks hoian kodu asjadevaba
Me elame maailmas, kus poed sosistavad, reklaamid hüüavad ja ilusad asjad vilgutavad meile silma nii, et käsi juba haarab rahakoti järele. Aga kui elu ja elamine on täis asju, siis on raske lasta sisse uusi elamusi, asju ja inimesi, selleks ei ole lihtsalt ruumi. Olen selle lahendanud Marie Kondo vaimus:
Kogun kõik sarnased asjad kodus ühte kohta. Võib selguda, et mul on 3 hakklihamasinat, 10 ühesugust teksapaari või 20 triiksärki, millest kannan vaid kolme. Teades, mis mul olemas on, ei osta ma topelt.
Võtan iga ese ükshaaval kätte ja otsustan, kas see pakub sulle rõõmu või on seda järgmiste kuude jooksul vaja. Rõõmutoojad ja vajalikud jäävad, ülejäänud lähevad uuele ringile – sõbrale, uuskasutusse või jäätmejaama. Kui loobumine on raske, teen asjaga enne loobumist selfi.
Sedasi sain ma oma elus vähemalt 50% asjadest vabaks. Mida vähem asju, seda vähem koristamist ja muret nende pärast. Ja mulle üldse ei meeldi koristada!
Et asju ei tekiks ülemäära palju, püüan olla natuke targem juba neid soetades. Poes uuele asjale mõeldes võtan selle kätte ja visualiseerin: kas mul on kodus sellele koht ja kas see päriselt pakub rõõmu? Kui mitte, jääb see asi riiulisse. Kui teen ostu, siis pakend jääb küll alati müüjale – miks tassida koju karpe, mis lähevad otse prügikasti?
Abiks on, kui ka lähedased oskavad poes õigel ajal näiteks mainida, et ilmselt kätte võetud asi ei ole ostunimekirjas. Hea kokkulepe on ka see, et poest tohib kaasa tulla maksimaalselt üks nimekirjaväline ese, mille hind jääb näiteks alla 10 euro. Ja kui sul ei ole harjumust teha ostunimekirja, siis selleks on nüüd viimane aeg!
Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin.
Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist. Tutvu ka teiste roheliste eeskujudega!