Carolin Kaljuvee lõpetas Tartu Ülikoolis keemia eriala ja õppis kõrvalerialana matemaatikat, praegu õpib ta TalTechi keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia magistrantuuris. Ta on töötanud mõnda aega panganduses, kuid magistrikraadi omandamise ajal tundis soovi proovida töötamist erialasel töökohal. Nii töötab ta keemiaettevõttes tooteohutuse valdkonna assistendina. Carolin käib oma oskuseid proovile panemas ka Tallinna Tehnikaülikoolis anorgaaniliste materjalide teaduslaboris, kus töötatakse põlevkivituha taaskasutamise võimalustega. See on ühtlasi tema magistritöö teemaks.
Miks valisid just selle eriala?
Pärast Tartu Ülikoolis keemia eriala lõpetamist otsustasin, et magistris ainult keemiat õppida ei soovi, aga võiksin õpinguid jätkata enamvähem samas valdkonnas. Tegelikult käisid korduvalt läbi mõtted täiesti teistest valdkondadest, näiteks jätkata magistrantuuris hoopis IT- või majandusalal.
Sisimas soovisin alati jätkata õppimist ja töötamist Tallinnas ja teadsin, et üks võimalikest variantidest on Tallinna Tehnikaülikool. Peale väikest mõtlemisaega otsustasingi kandideerida erialale keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia. Olen väga rahul, et otsustasin jätkata õpinguid ikkagi samal suunal.
Mis on kõige põnevam õppeaine?
Kõige põnevamad õppeained toimuvad tavaliselt ikka laboris. Seal omandab paremini praktilisi oskusi, mõistab teoreetilist tausta ja tekivad tugevamad sidemed kursakaaslastega, kuna võrreldes tavalise loenguga saab väga palju omavahel jutustada ja arutleda. Praktikumides on alati väga lõbus!
Millise keskkonnaprobleemi tahaksid pärast lõpetamist tööle asudes ära lahendada?
Leida taaskasutust põlevkivituhale. Selle abil paraneks Eesti ja eriti Ida-Virumaa keskkond ning samal ajal väheneks vajadus uute toorainete kaevandamise ja töötlemise järele.
Kuidas igaüks saab rohepöördesse panustada?
Kõige lihtsam: jätke emotsiooniostud tegemata!
Üks põnev asi, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.
On olnud väga palju uusi huvitavaid ja kasulikke teadmisi just põlevkivi valdkonnast. Tuleb tõdeda, et tegelikult ei teadnud ma põlevkivist mitte midagi peale selle, et seda leidub Ida-Virumaal ja seda kasutatakse elektri tootmiseks. Samas on see meie olulisim maavara ja oleks ju tore, kui Eesti inimesed teaksid natukene rohkem, mis see põlevkivi täpsemalt on.
Me elame ajastul, mil keskkonnakaitse on põletav teema. Kuidas balansseerida sellel piiril, et loodus oleks kaitstud, teadus arendatud, ühiskond rahul ja elu kõikidele ohutu? Kui sul on soov anda oma panus keskkonnakaitsesse ning lahendada olemasolevaid probleeme uudseimate tehnoloogiatega, siis oled meie õppekava valides õigel teel. Ootame õppima TalTechi ja teiste Eesti ülikoolide tehnika- või loodusteaduste valdkonna bakalaureusekavade lõpetajaid. Tutvu keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia magistrikavaga: taltech.ee/keemia-ja-keskkonnakaitse-tehnoloogia