Kuigi 69% eestimaalastest sorteeris 2023. aastal prügi, langes teadlik plastitarbimine 45%-lt 31%-le. Ja ehkki inimesed küll sorteerivad, ostavad nad endiselt liiga palju ühekordset pakendit. 

Detsembris kutsumegi märkama enda tekitatud jäätmeid, topeltpakendamist ja mõttetut pakendamist ning seda, kuis mõne pakendi eluiga on 50 sekundit. Näiteks kui ostad poest banaani, mille kavatsed kohe ära süüa, või lased plasttopsi vee, mille kavatsed kohe ära juua.

Poes käies järgmist kilekotti võttes võib ju argumenteerida, et „misse üks kilekott ikka loeb“. Kuid aasta lõpuks on väikese Eesti inimesed kasutanud niimoodi ühe kaupa kokku ca 208 miljonit õhukest kilekotti. Samamoodi tundub, et üks kohvitops ei tee veel planeedile häda. Kuid ainuüksi Eestis tekib hinnanguliselt 200 000 ühekordset kasutatud joogitopsi päevas – see teeb üle 70 miljoni topsi aastas, ikka üks korraga. Kas igaüks neist oli tõesti vajalik?

Kliimaministeeriumi hinnangul on jäätmete käitlemine on üks suuremaid keskkonnaalaseid väljakutseid. 2023. aasta andmetel tekkis Eestis Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 373 kg olmejäätmeid inimese kohta, liigiti koguti sellest vaid 43% ning ringlusse võeti 38%. Ülejäänud olmejäätmed anti üle segaolmejäätmetena ning need kas põletati energia saamise eesmärgil või ladestati prügilas.

Viimase kümne aastaga on Maal toodetud rohkem plasti kui kogu 20. sajandi jooksul ja praeguseks on plastpakendid üks suuremaid plastijäätmete vooge. Plastide lagunemisel tekkiv mikro- ja nanoplast levib nii õhus kui ka vees, väikesed osakesed tungivad planeedi kõigisse ökosüsteemi niššidesse, sh inimese organismi. (stat.ee)

Eestis kasvas aastane plastpakendi kogus elaniku kohta 21,2 kg-lt 2004. aastal 37,6 kg-ni 2021. aastal. Viimastel aastatel on see siiski vähenema hakanud. Plastpakendijäätmete teke on siiski kasvanud kiiremini kui nende ringlussevõtt. See tähendab, et sorteerimisest tähtsam on jäätmeteket vähendada. (stat.ee) Mida vähem jäätmeid me tekitame, seda vähem on vaja neid sorteerida, töödelda ja halvemal juhul põletada – iga selline samm nõuab ju omakorda uusi ressursse.

Mida igaüks saab jäätmete vähendamiseks teha

Tutvu jäätmepüramiidiga. Jäätmehierarhia püramiid aitab leida keskkonnasõbraliku järjekorra jäätmetega tegelemiseks. Põhimõte on viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Ringmajanduse puhul on jäätmeteke minimaalne ning ressursse hoitakse võimalikult kaua ringlemas. Just see ongi eesmärk.

Kõige kõrgemal kohal hierarhias on jäätmetekke vältimine – ära osta ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooteid, eelista taaskasutatavaid pakendeid ja nõusid, väldi topeltpakendamist ja ajutisi lahendusi. 

Jäätmetekke vältimisele järgnevad jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt ehk jäätmetest uute toodete ja materjalide valmistamine. Ringlussevõtule järgneb muu taaskasutus. See on näiteks energia tootmine ehk lihtsalt prügi põletamine soojuse või elektri saamiseks, aga ka materjali kasutamine täiteks. Neil puhkudel küll antakse materjalidele mingi uus funktsioon, kuid nende kasulik teekond siin ka lõpeb ja nad lahkuvad ringlusest. Prügilasse ladestamine on kõige vähem eelistatud lahendus.

Jälgi oma jäätmeid. Kogu kokku ja pildista üles oma nädalane “prügijälg”. Tee väike kokkuvõte, millised  liigid ja kogused tekivad ja kust need tulevad. Jaga tulemusi Facebookis Roheampsude grupis – nii näeme, kui erinevad võivad olla meie igapäevased mustrid. Eesmärk on lihtne: naabrist vähem!

Väldi äraviskamist. Kui midagi jääb sinu kodus üle, siis kusagil võib olla keegi, kellel läheb seda vaja. Siit võid leida oma asjadele uue elu või uued omanikud.

Hoia pühad puhtana. Mõtle oma jäätmetekke kontekstis läbi oma jõulukingid, pühadekaunistused ja toidulaudki. Siit saad hulga soovitusi. Paki oma kingid ka taaskasutatud materjalidesse ja jaga nippe-pilte Facebookis Roheampsude grupis. 

Mida saame TalTechis koos teha

• Korraldame külastuse Lilleküla ringmajanduskeskusesse, kus näeme lähedalt, kuidas asjadele ja materjalidele antakse uus elu, kuidas jäätmed ringlusse jõuavad ja milline roll on teadlikel tarbijavalikutel ning milliseid nutikaid lahendusi saame oma igapäevaellu üle võtta. Külastus toimub 16. detsembril, info ja registreerumislink töötajate uudiskirjas.
• Jätkusuutliku kingitusena populaarsust kogunud riidest poekottidest on saanud omaette jäätmeliik. Detsembris paigutame iga õppehoone välisukse juurde riidekotipuud ja toome kotid ringlusse. Esiteks saab igaüks tuua sinna riidest poekotid, mis koju sahtlitesse kogunenud. Teiseks saab igaüks, kes majast väljudes mõtleb, et läheb poest läbi, endale sealt koti kaasa haarata. 
• Peamaja tudengikööki oleme paigutanud toidukarpide puhastamise kapi. Sinnasamma on kodudest oodatud ka seisma jäänud plastkarbid, et need leiaksid kasutust tudengite või ka töötajate hulgas. Toidukarbid ja puhtad veepudelid võib kapinurkadest välja tuua ka teistesse ühisköökidesse.