1990. aastatel, töötades erasektoris, osales Pappel selliste platvormide loomises nagu legendaarne kinnisvaraportaal kv.ee, mis andis talle praktilise kogemuse, mida ta hiljem kasutas valitsusele nõu andes 2000. aastatel. Samuti oli ta seotud dokumendihaldustarkvara Amphora väljatöötamisega – see lõi aluse paberivabale haldusele avalikus sektoris. Nende kogemuste toel hakkas Ingrid digitaliseerima kohalike omavalitsuste avalikke teenuseid. Sellest kasvas välja ka tema doktoritöö, mille keskmes oli raamistik, mis toetab kohalikke omavalitsusi üleminekul paberivabale haldusele, ühise nimetaja all eLovGov-mudel.

1991. aastal liitus Pappel Tallinna Tehnikaülikooliga ja juhtis magistriprogrammi E-riigi tehnoloogiad ja teenused loomist. Tema sõnul on see TalTechi „lipulaev“ e-valitsemise õpetamisel ja Eesti digiloo tutvustamisel maailmale. Pappel juhtis programmi kuni käesoleva aasta alguseni, mil temast sai ülikooli õppeprorektor.

Nelikheeliks

Tema karjäär nii erasektoris, avalikus teenistuses kui ka akadeemias on näide sellest, mida ta ise nimetab Eesti digiökosüsteemi „nelikheeliksiks“. Selle mudeli puhul ei domineeri ükski osapool – riik, akadeemilised uurimisprojektid ega iduettevõtete arendustegevus –, vaid kõik panustavad ühiselt.

Kõik see on pakkunud väärtuslikku sisendit tema teadustöös, kus praktilised probleemid on ühendatud teoreetilise raamistikuga. Tema uurimistöö keskendub avaliku sektori digipöörde juhtimisele. Kui ta alustas uurimistööd kaks aastakümmet tagasi, keskendudes avaliku sektori protsesside ja teenuste digitaliseerimisele, siis nüüd on ta jõudnud punkti, kus olemasolevatele digilahendustele rajatakse AI-põhised lahendused.

„Eestis püüame leida tasakaalu ja kaasata erinevaid osapooli,“ selgitab Pappel. Kõik programmi E-riigi tehnoloogiad ja teenused üliõpilaste projektid kaasavad riigi- ja erasektori partnereid ning TalTech osaleb aktiivselt riiklike strateegiate töögruppides.

Õppeprorektorina soovib Pappel suurendada probleemipõhise ja interdistsiplinaarse õppe osakaalu TalTechis. Tema eesmärk on tuua ettevõtete ja organisatsioonide päriselulised probleemid tudengiteni ning pakkuda neile võimalust neid lahendada. „Tänapäeval on inter- ja multidistsiplinaarsus norm,“ ütleb ta, „ning AI on kindlasti see, mis kõike ühendab.“

Pidevas muutumises

Eesti digiriigi lugu võib mõnikord tunduda nagu tuttav edulugude kogumik – taasiseseisvumine, soov jõuda järele Lääne-Euroopale, vähene pärandtehnoloogia, mis võimaldas kiiret innovatsiooni. Näiteks loodi X-tee 2001. aastal ning e-hääletust katsetati 2005. ja rakendati 2007. aastal. Kuid Eesti e-valitsemise tehnoloogiad ja teenused arenevad pidevalt edasi. Õppejõud nagu Pappel peavad nendega kursis olema ja muudatused õppekavadesse integreerima.

„Uuendame programmi pidevalt, lähtudes uutest suundumustest,“ ütleb Pappel. Hiljutine areng on AI lõimimine riiklike teenustega – näiteks virtuaalne abiline Bürokratt, mis aitab kasutajatel oma küsimustele vastuseid leida. Vastusena sellele lõi TalTech kursuse, mis keskendub AI kasutamisele avalikus sektoris. Kuigi kursuse põhisisu jääb samaks, täieneb see pidevalt uute tehnoloogiate ja meetoditega.

Magistriõppekava on endiselt edukas – sellel on osalenud tudengeid enam kui 60 riigist. Enamik lõpetanutest suundub tööle avalikku sektorisse, umbes viiendik aga erasektorisse. Paljud jäävad Eestisse ning leiavad töö näiteks ettevõtetes Wise või Bolt. „See on mugav ökosüsteem,“ ütleb Pappel. „Ja mitte väga suur kogukond – ma arvan, et neil on siin mõnus olla.“

AI-pädev ülikool

TalTech on järjest enam lõiminud tehisintellekti oma õppetöösse ning käivitas tänavu ka bakalaureuseõppekava informaatika ja tehisintellekt.

Pappeli sõnul on TalTechi eesmärk saada „AI-pädevaks ülikooliks“ (AI native university), kus tehisintellekti tööriistu kasutatakse kõigil õpitasemetel. Selle saavutamiseks juhib ta ülikooli AI-nõukogu, mis suunab TalTechi arengut AI valdkonnas ning teeb koostööd avaliku ja erasektoriga töötubade ja seminaride vormis.

AI-d ei nähta valikuna, vaid vältimatu tehnoloogiana, mis eeldab mõtteviisi muutust. Eriti oluline on õpetada nooremat põlvkonda AI-tööriistu vastutustundlikult kasutama – arvestades, et juba põhikooliõpilased on harjunud kasutama ChatGPT-d. „Nad oskavad neid tööriistu kasutada, kuid peavad õppima ka kriitilist mõtlemist,“ rõhutab Pappel. „AI on hea tööriist – kui seda targalt kasutada.“

TalTechi eesmärk on rakendada tehisintellekti viisil, mis toetab akadeemilist ja professionaalset tööd, soodustab loovust ning loob uut teadmist. Samuti püütakse anda ülikooli kogukonnale teadmisi ja oskusi AI mõistlikuks kasutamiseks ning võimaldada juhtidel teha rohkem andmepõhiseid otsuseid, samal ajal kui tugipersonal saab keskenduda suuremat väärtust loovatele tegevustele.

Ka Pappel ise kasutab AI-tööriistu oma töö hõlbustamiseks. „Arvan, et kõik projektide ja haldusaruandluse tegevused saab AI abil palju kiiremini tehtud – sisestad õiged andmed ja saad tulemuse kiiresti,“ ütleb ta. Nii on tal õnnestunud vähendada oluliselt administratiivset koormust.

„Kui varem kulus mul nende ülesannete peale kaks või kolm päeva, siis nüüd vaid paar tundi,“ ütleb Pappel. „See on saavutus.“ Samas rõhutab ta, et AI-väljundeid tuleb kriitiliselt hinnata. „Ühtegi tehnoloogiat ei tohi pimesi usaldada,“ märgib ta.

EGov4Youth

Ajasääst võimaldab Pappelil jätkata teadustööd digiriigi tehnoloogiate ja -arhitektuuri uurimisrühmas (Next Gen Digital State) TalTechi tarkvarateaduse osakonnas, kus ta töötab dotsendina. Rühm uurib, kuidas kasutada tipptasemel tehnoloogiaid e-valitsemises, keskendudes digipöördele, AI rakendamisele, uute ärimudelite omaksvõtule ja teadustulemuste rakendamisele praktikas.

Üks nende projekte on E-Gov4Youth, mida Pappel juhib. Kaheaastane projekt, mis algas eelmisel aastal, keskendub noorte teadlikkuse tõstmisele e-teenustest ning nende suuremale kaasamisele kohalike omavalitsuste otsustusprotsessidesse.

„Noored ei kasuta eriti neid teenuseid – nad on pigem TikTokis ja muudel sotsiaalmeediaplatvormidel,“ ütleb Pappel. „Seetõttu püüame tõsta nende teadlikkust ning arutada teemasid nagu AI eetika, küberjulgeolek ja palju muud.“ Projekti meeskonnas osalevad partnerid Küproselt, Norrast, Bulgaariast, Kreekast ja Itaaliast. Ühtlasi on loodud MOOC (avatud veebikursus), mis õpetab noortele e-valitsemise põhikomponente ja toetab poliitikate kaasloomet.

Lisaks on uurimisrühm välja töötanud mitmeid koolitusprogramme ja õppeformaate e-valitsemise teemal. Üks silmapaistvamaid algatusi on olnud Women in GovTech, mis viidi ellu GovStacki projekti raames. Selle kaudu koolitati veebipõhiselt 127 naist 49 riigist, keskendudes avaliku sektori teenuste digitaliseerimisele ja automatiseerimisele. Algatuse eesmärk oli julgustada naisi aktiivselt osalema digivalitsemise tulevikus. Nende tegevuste põhjal on rühm avaldanud ka mitmeid teadusartikleid, mille autoriteks on sageli Pappeli doktorandid, ühendades teoreetilisi teadmisi praktiliste katsete ja rakenduslike vaatenurkadega.

Artikli autor: Justin Petrone

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Research in Estonia septembris 2025. 
*Artikkel valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Eesti Teadusagentuuri kaudu.