„Minu jaoks tähendab taasiseseisvumise periood ühte küllaltki huvitavat ajajärku lapsepõlves, Rapla alevi (sellal ei olnud Rapla veel linn) viiekorruselise maja kolmetoalises korteris,“ meenutab Ott Scheler, Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi abiprofessor tenuuris.
Isikliku "vabadusvõitluse" perioodi olen enda jaoks defineerinud kui ajajärku Balti ketist kuni Eesti krooni tulekuni, mille sisse jäi eraldi sündmusena ka 20. august 1991, mil olin üheksa-aastane.
Millegipärast seisti keset teed ja lauldi…
Algas see periood ühe jube igava üritusega, kuhu mind koos aasta vanema vennaga veeti. Paarisaja meetri kaugusel meie majast toimus ühel augustiõhtul 1989. aastal üks kummaline inimeste passimine. Hulk rahvast tuli kokku, kõik moodustasid millegi pärast järjekorra keset teed ja lauldi... vahel sõitsid mööda ka autod ning inimesed karjusid midagi. Nädal aega hiljem läksin esimesse klassi ning see oli palju meeldejäävam üritus, kuna olin kooli juba ammu oodanud.
Kaks aastat hiljem tulid tankid
Balti keti karastusega vabadusvõitlejana oli mul ootusärevus loomulikult kõrge, kui kaks aastat hiljem hakkasid uudised rääkima mingitest tankide liikumisest Pihkvast. Kes teab, äkki homme näen elus esimest korda tanki ka Rapla tänavatel. Vanemad küll toonitasid millegipärast, et kui õues mängides midagi kahtlast kuskil paistma hakkab, tuleb kohe koju tulla ... milline passiivsus. Kahjuks tankid jätsid seekord Rapla vahele ning tegelesid oma asjadega mujal Eestis. Suveõhtud kortermaja juures möödusid lastele maja otsa kohal prügikastide juures „neljanurga“ mängimisega ning üks päev tuppa tulles ütlesidki vanemad, et Eesti on nüüd iseseisev. Olin selleks hoolikalt ette valmistunud ning viisnurgad olid joonistustel juba aastaid olnud asendatud sini-must-valgete lippudega.
Eesti krooni tulek
Lõppes see kummaline ajajärk minu hinnangul siis Eesti krooni tulekuga, mis sundis kõiki inimesi hoopis teistsuguseid rahakotte ostma. Samal ajal toimusid Rootsis jalgpalli EM-võistlused ning ühe mängu vaheajal (Rootsi vist mängis kellegagi... seal olid Brolin jt) hüppas ekraanile diktor, kes teatas õhinal, et nädala pärast või nii peab rublad ümber vahetama kroonideks. Ühest küljest oli hea meel, aga samas oli ka kuidagi vaene tunne, kui taskuraha hakati uhkete suurte kupüüride asemel andma sentides. Samas tekkis kohalikesse poodidesse (Põllu, Sandra jt) hoopis mitmekülgsemat kraami, mida siis uute rahade eest lahedalt osta sai. Nii värvilisi nätse ja kummikomme polnud varem veel näinud. Kokkuvõtvalt oli tegemist väga huvitava ajajärguga Eesti ajaloos ning minu lapsepõlves... ja oma vabadusvõitlusele annan hindeks „5“.
Loe ka teisi Tallinna Tehnikaülikooli liikmete mälestusi: Eesti 30. Mis jäi meelde 20. augustist 1991?